2-22-14542/41 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Janek Väli

Kohtuotsuse tegemise aeg ja

koht

17. november 2025.a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-22-14542

Tsiviilasi

CROWDESTOR OÜ hagi Blue Shock Race SIA vastu

võlgnevuse 120 088,65 euro, intressi 27 402,60 euro, viivise

3636,78 euro ja täiendava viivise saamiseks

Hagihind

157 098,34 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: CROWDESTOR OÜ (registrikood 14388462,

asukoht Roosikrantsi tn 2, 10119 Tallinn)

Hageja lepinguline esindaja Jaanus Silm (e-post xxx)

Kostja: Blue Shock Race SIA (registrikood 42103069876,

asukoht Brivibas iela 113, Liepaja, LV-3401, Läti Vabariik)

Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Leho Pihkva (e-

post leho.pihkva@glimstedt.ee)

Kohtuistungi toimumise aeg

14.10.2025.a, Tallinn

Kohtuistungil osalesid

Hageja lepinguline esindaja Jaanus Silm

Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Leho Pihkva

Resolutsioon

1. Jätta rahuldamata CROWDESTOR OÜ hagi Blue Shock Race SIA vastu.

2. Jätta menetluskulud hageja, CROWDESTOR OÜ, kanda.

3. Määrata kindlaks kostja, Blue Shock Race SIA, menetluskulude rahaline suurus

1625,32 eurot. Välja mõista CROWDESTOR OÜ-lt Blue Shock Race SIA kasuks

menetluskulu summas 1625,32 eurot.

4. Välja mõista CROWDESTOR OÜ-lt Blue Shock Race SIA kasuks viivis protsendina

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1625,32 eurot) menetluskulude suurust

kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113

lõike 1 teises lauses ettenähtud määras.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul,

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse

esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Eelnev menetlus

1. CROWDESTOR OÜ esitas Harju Maakohtule hagi BSR Leasing SIA ja Blue Shock Race

SIA vastu solidaarselt võlgnevuse 120 088,65 euro ja intressi 27 402,60 euro saamiseks,

BSR Leasing SIA vastu võlgnevuse 4355,55 euro, intressi 11 117,14 euro, viivise 18 666,63

euro ja täiendava viivise saamiseks.

2. Kohus jättis 01.04.2025 kohtumäärusega läbi vaatamata CROWDESTOR OÜ hagi kostja

BSR Leasing SIA vastu, kuna tema (tsiviilkohtumenetluse)õigusvõime lõppes (dtl 174-176).

Hageja nõuded ja põhjendused

3. Harju Maakohtu menetluses on CROWDESTOR OÜ hagi Blue Shock Race SIA vastu

võlgnevuse 120 088,65 euro, intressi 27 402,60 euro, viivise 3636,78 euro ja täiendava

viivise saamiseks.

3.1.

Hagiavalduse kohaselt on 15.12.2019 Crowdestor OÜ, CR11 SIA ja BSR Leasing SIA

sõlminud laenu- ja koostöölepingu nr 2019/12-20-01 rahaliste vahendite kogumiseks OÜ

Crowdestor poolt hallatava ühisrahastusplatvormi www.crowdestor.com kaudu.

3.2.

Ühisrahastusplatvormi kaudu kaasati kokku 124 444,20 eurot, millest on CR 11 SIA poolt

BSR Leasing SIA-le edasi kantud vastavalt 15.12.2019 sõlmitud laenu- ja koostöölepingu

nr 2019/12-20-01 punktile 2.4 laenuna 120 088,65 eurot. Laenu väljamaksest peeti

vastavalt laenu- ja koostöölepingu nr 2019/12-20-01 punktile 3.2 ja 3.4 kinni

ühisrahastuse korraldamise tasu 4355,55 euro (s.o. 3,5% kaasatud rahast summas 124

444,20 eurot). Nimetatud summas laenu väljamaksmist BSR Leasing SIA-le on

kinnitanud ka BSR Leasing SIA-le emaettevõte ehk kostja.

3.3.

Vaatamata korduvatele pöördumistele ja suhtlusele BSR Leasing SIA-ga ja kostjaga

(laenusaaja emaettevõte) ei ole BSR Leasing SIA oma kohustusi täitnud ja ei ole

tagastanud ühisrahastusplatvormi kaudu laenatud rahalisi vahendeid täies ulatuses ega

tasunud intressi. BSR Leasing SIA ja kostja on selgitanud laenu tagastamata jätmist

COVID-19 tingitud raskustega ja on andnud erinevaid lubadusi kohustuse täitmiseks.

3.4.

03.02.2022 on CR11 SIA loovutanud hagejale kõik 15.12.2019 laenu- ja koostöölepingust

nr 2019/12-20-01 tulenevad võlanõuded BSR Leasing SIA (44103093927) vastu.

3.5.

04.04.2022 on kostja (BSR Leasing SIA emaettevõte) edastanud hagejale kirja, milles on

võtnud endale kohustuse tasuda hagejale laenu- ja koostöölepingust tulenev kostja 1

kohustus summas 147 491,25 eurot nelja võrdse osamaksega 25.04.2022 summas 36

872,80 eurot, 25.05.2022 summas 36 872,80 eurot, 25.06.2022 summas 36 872,80 eurot

ja 25.07.2022 summas 36 872,85 eurot. Kostja on selles kirjas tunnistanud

põhivõlgnevust summas 120 088,65 eurot ja intressivõlga summas 27 402,60 eurot.

3.6.

Hageja ei ole 12.04.2022 kirjaga keeldunud kostja 04.04.2022 tehtud ettepanekust

kohustusega ühinemiseks summas 147 491,25 eurot ja võla tasumiseks nelja osamaksega.

3.7.

Kostja on viivitanud kohustuse täitmisega kõigi nelja osamakse puhul. Hagi esitamise

ajaks s.o 29.09.2022 on sissenõutavaks muutunud viivise suurus 3636,78 eurot. Hageja

palub kostjalt välja mõista alates 30.09.2022 viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras võlgnetavalt põhivõlalt (s.o 120 088,65 eurot) päevas, kuni põhivõla

tasumiseni.

3.8.

Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõivu summas 2940 eurot, tõlkekulu summas

544,89 eurot ja esindajakulu summas 4907,50 eurot.

Kostja vastuväited ja põhjendused

4. Kostja hagi ei tunnista ning vaidleb sellele vastu.

4.1.

Kostja tegi hagejale 04.04.2022 tütarettevõtte BSR Leasing SIA nimel kohtuvälise

ettepaneku (st pakkumuse VÕS § 16 tähenduses) kohustuse osaliseks täitmiseks, millest

hageja 12.04.2022 selgesõnaliselt keeldus. Seega pidasid pooled tulemusteta

läbirääkimisi, mitte kostja ei ühinenud BSR Leasing SIA kohustusega. VÕS § 14 lg 3

tulenevalt puuduvad läbirääkimistel õiguslikud tagajärjed, sest hageja ja kostja

kokkulepet ei saavutanud.

4.2.

Kokkuleppe mittesaavutamine on tõendatud 04.04.2022 kostja kirjaga ja 12.04.2022

hageja vastusega.

4.3.

Hageja 12.04.2022 vastus oli uus pakkumus VÕS § 21 lg 1 tähenduses, milles oli

määratud nõustumuse andmise tähtaeg (25.04.2022) ja nõustumuse andmise viis (esimese

osamakse tasumine). Kuna kostja nõustumust ei andnud, st makset ei teostanud, siis

lõppes hageja esitatud uue pakkumuse kehtivus VÕS § 17 lg 1 ja 19 lg 1 kohaselt selle

tähtaja saabumisel 25.04.2022.

4.4.

Eelnevast tulenevalt on ebaõige hageja käsitlus, et vaatamata esimese makse

mittetasumisele on kostja siiski hageja vastupakkumuse osaliselt vastu võtnud ja

kohustusega osaliselt ühinenud. Kehtiv õigus ei võimalda peale pakkumuse lõppemist

sellele enam nõustumust anda. Kostja ei ole kohustusega osaliseks ühinemiseks ka mitte

mingil muul viisil tahet avaldanud ja hageja pole sellise tahteavalduse olemasolu

tõendanud.

4.5.

Kostja palub hagejalt välja mõista menetluskulu summas 1625,32 eurot. Lisaks palub

kostja hagejalt välja mõista menetluskuludelt viivise.

Kohtu seisukoht ja põhjendused

5. Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi põhjendatud ei ole ja

rahuldamisele ei kuulu.

6. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte

esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt

on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber

lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks

esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus

otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus

otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab

kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja

vastuväited.

7. Kohus poolte poolt vaidlustamata asjaoludena tuvastab, et:

7.1.

Hageja poolt hallatava ühisrahastusplatvormi www.crowdestor.com kaudu sai BSR

Leasing SIA CR11 SIA-lt laenu vastavalt 15.12.2019 sõlmitud laenu- ja koostöölepingu

nr 2019/12-20-01 punktile 2.4 120 088,65 eurot (dtl 8-21, 202, 00:18:47).

7.2.

Kostja on BSR Leasing SIA emaettevõte. BSR Leasing SIA on registrist kustutatud (dtl

170).

7.3.

Hageja ja kostja vahel algselt laenu või krediidi suhet ei ole olnud (dtl 201, 00:03:41).

7.4.

03.02.2022 on CR11 SIA loovutanud hagejale kõik 15.12.2019 laenu- ja koostöölepingust

nr 2019/12-20-01 tulenevad võlanõuded BSR Leasing SIA (44103093927) vastu (dtl 26-

27).

7.5.

04.04.2022 on kostja edastanud hagejale kirja (dtl 28-29, dtl 200, 00:06:20), millele

hageja vastas 12.04.2022 kirjaga (dtl 122-125).

8. Pooltel on vaidlus selle üle, kas kostja on ühinenud oma tütarettevõtte (BSR Leasing SIA,

registrist kustutatud) laenukohustusega VÕS §178 mõttes ning kas sellest tulenevalt on

hagejal kostja vastu hagis esitatud nõue. Hageja kinnitusel on kohustusega ühinemise

tõendiks dtl 28-29 asuv kostja 04.04.2022 kiri hagejale, milles kostja pakub oma

tütarettevõtte nimel hagejale tagasimakset summas 147 491,25 eurot vastavalt kirjas toodud

maksegraafikule (dtl 200, 00:05:29). Kostja vastuväite kohaselt ei tulenenud 04.04.2022

kirjast kohustusega ühinemist, kuna hageja lükkas selle 12.04.2022 kirjas tagasi ja tegi

vastuettepaneku, mida aga kostja ei aktsepteerinud, seega pidasid pooled läbirääkimis, kuid

siduva tehinguni ei jõutud.

8.1.

Poolte vahel pole sõlmitud eraldi kirjalikku lepingut BSR Leasing SIA kohustusega

ühinemise kohta, seega peab kohus vaidluse lahendamiseks tõlgendama 04.04. ja

12.04.2022 kirju.

VÕS § 178 lg 1 kohaselt kohustuse võib üle võtta ka nii, et kolmas isik astub võlasuhtesse

uue võlgnikuna senise võlgniku kõrvale (kohustusega ühinemine) ja lõike 2 kohaselt

kohustusega ühinemise võib kolmas isik kokku leppida võlausaldajaga või võlgnikuga.

Kohustusega ühinemise eelduseks on seega kas võlgniku ja kohustusega ühineda sooviva

isiku või võlausaldaja ja kohustusega ühineda sooviva isiku vaheline kokkulepe.

Kohustusega ühinemise võib kokku leppida ka mõlemaga (vt Võlaõigusseaduse

kommenteeritud väljaanne I, § 178). Käesolevas asjas ei ole hageja tuginenud sellele, et

kohustusega ühinemine oleks kokku lepitud võlgniku (BSR Leasing SIA) ja kostja vahel,

vaid kostja ja hageja vahel 04.04.2022 ja/või 12.04.2022 kirja(de)ga.

VÕS § 8 lg 1 sätestab, et leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel,

millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata

jätma. VÕS § 9 lg 1 sätestab, et leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele

nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel,

kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. VÕS § 9 lg 2 sätestab,

et pakkumusele nõustumuse andmisega on leping sõlmitud ajast, mil pakkumuse esitaja

nõustumuse kätte sai. Kui nõustumus väljendub teos, mis ei ole otsene tahteavaldus, on

leping sõlmitud ajast, mil pakkumuse esitaja teost teada sai, välja arvatud juhul, kui

pakkumusest, lepingupoolte vahelisest praktikast või tavast tulenevalt loetakse leping

sõlmituks teo tegemisest. VÕS § 11 lg 1 sätestab, et lepingu võib sõlmida suuliselt,

kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu

kohustuslikku vormi. Tulenevat VÕS § 178 lg 3 ja § 144 lg 2 on kirjaliku vormi nõue

kehtestatud ainult tarbijakäenduslepingule, seega käesoleva vaidluse pooltel kohustusega

ühinemise kohustuslikke vorminõuet pole. Seega on võimalik, et kostja ühines

kohustusega 04.04.2022 kirjaga. Selle asjaolu tuvastamiseks tulebki tõlgendada seda ja

12.04.2022 kirja.

VÕS § 29 lg 1 sätestab, et lepingu tõlgendamisel lähtutakse lepingupoolte ühisest

tegelikust tahtest. Kui see tahe erineb lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest,

on määrav lepingupoolte ühine tahe. VÕS § 29 lg 4 sätestab, et kui lepingupoolte ühist

tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tõlgendatakse lepingut nii, nagu lepingupooltega

sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma.

TsÜS § 67 lg 1 sätestab, et tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum,

milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. TsÜS §

68 lg 1 sätestab, et tahteavalduse võib teha mis tahes viisil, kui seadusega ei ole ette

nähtud teisiti. TsÜS § 68 lg 2 sätestab, et otsene on tahteavaldus, milles sõnaselgelt

avaldub tahe tuua kaasa õiguslik tagajärg. TsÜS § 75 lg 1 sätestab, et kindlale isikule

tehtud tahteavaldust tuleb tõlgendada vastavalt tahteavalduse tegija tahtele, kui

tahteavalduse saaja seda tahet teadis või pidi teadma. Kui tahteavalduse saaja

tahteavalduse tegija tegelikku tahet ei teadnud ega pidanudki teadma, tuleb tahteavaldust

tõlgendada nii, nagu tahteavalduse saajaga sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel

mõistma pidi.

8.2.

Kostja on 04.04.2022 edastanud hagejale kirja (dtl 27-28), mis on pealkirjastatud

vastusena 14.03.2022 pretensioonile/hoiatusele ning kostja on selle saatnud BSR Leasing

SIA 100% aktsionärina. Kostja toob kirjas välja, et BSR Leasing SIA on saanud SIA

CR11 SIA-lt mitme maksena laenu põhisummaks 120 088,65 eurot, millele lisandub

intress 27 402,60 eurot ning kokku kuulub tagasimaksmisele summa 147 491,25 eurot.

Kirjas pakub kostja oma tütarettevõtte nimel hagejale tagasimakset nelja osamaksena

perioodil 25.04.-25.07.2022 (ühe osamakse suurus 36 872,80 või 36 872,85 eurot) ning

sõlmides seda toetava arveldus- ja arveldusakti.

Hageja vastas 12.04.2022 kirjaga (dtl 122-125), et SIA BSR Leasing võla suurus on

tegelikult 168 902,83 eurot ning tegi SIA-le Blue Shock Race ettepaneku maksta SIA

BSR Leasing võlg (eestikeelses tõlkes on ekslikult siin kasutatud „SIA Blue Shock Race

võlg“ – kohtuniku märkus) tagasi vastavalt nelja osamaksena perioodil 25.04.-25.07.2022

(ühe osamakse suurus 42 225,70 või 42 225,73 eurot). Hageja teatas samas kirjas, et kui

hageja ei ole saanud 25. aprilliks 2022 esimest makset, siis leiab hageja, et kokkulepet ei

ole saavutatud, ning esitab viivitamata kohtule avalduse SIA BSR Leasing

maksejõuetusmenetluse väljakuulutamiseks.

8.3.

Kohtu hinnangul ei nähtu poolte kirjavahetusest kokkuleppe saavutamist hageja poolt SIA

BSR Leasing kohustusega ühinemise kohta. 04.04.2022 kirja on hageja saatnud SIA BSR

Leasing ainuosanikuna ning on teinud selles ettepaneku maksegraafiku sõlmimiseks mitte

enda, vaid SIA BSR Leasing nimel („Blue Shock Race SIA pakub oma tütarettevõtte

nimel tagasimakset vastavalt järgmisele graafikule“). Seega ei tulene sellest kostja

selgesõnalist tahteavaldust põhivõlgniku kohustusega ühinemiseks. Samuti ei saa seda

kirja tõlgendada tingimusteta ühepoolse tahteavaldusena kohustega ühinemiseks, kuna

kostja tegi kirjas sisuliselt ettepaneku fikseerida tagasimakstav summa ja ka sõlmida

vastavat kokkulepet kinnitav arveldusakt. Seega tuleneb sellest kirjast, et tegemist oli

kostjapoolse oferdiga laenu tagasimaksmiseks kokkuleppe ehk sisuliselt

kompromissilepingu sõlmimiseks, mille raames oleks olnud võimalik ka kostja ühinemine

põhivõlgniku kohustusega.

Kostja oferdile aga ei järgnenud hageja aktsepti, kuna 12.04.2022 kirjas nõudis hageja

suurema summa tasumist maksegraafiku alusel, seades selle kokkuleppe jõustumise

tingimuseks esimeses makse laekumist hiljemalt 25.04.2022. Vaidlus puudub, et sellist

makset ei ole hagejale kostja poolt tehtud. VÕS § 21 lg 1 sätestab, et pakkumusega

võrreldes olulisi muudatusi sisaldav vastus pakkumusele on pakkumuse tagasilükkamine

ja samal ajal uus pakkumus. Tagasimakstava laenusumma suurendamine vastuses on

kostja pakkumusele olulise muudatuse tegemine. Seega tegi hageja uue pakkumuse ja

sidus selle kehtivuse tingimusega (makse laekumine hiljemalt teatud kuupäevaks), milline

tingimus ei saabunud. Vastavalt VÕS § 19 lg 1 seega see hageja vastupakkumus lõppes

26.04.2022, kui selleks hetkeks makset polnud tehtud.

Nõustuda ei saa ka hageja selle tõlgendusega, et hageja 12.04.2022 kirjas nõustus

(aktsepteeris) kostja ettepaneku 147 491,25 euro tagasimaksmise ulatuses, kuid leidis, et

ka ülejäänud summas tuleb kokkulepe saavutada. Selline hageja seisukoht on kohtu

hinnangul vastuoluline – jääb selgusetuks, kuidas samal ajal saab olla kokkulepe

laenulepinguga ühinemiseks, aga ka läbirääkimised tagastatava laenu summa üle. Kostja

04.04.2022 kirjast ei tulenenud kohtu hinnangul kostja nõustumist ühineda põhivõlgniku

mistahes suuruses laenu tagasimaksmise kohustusega.

Lisaks on hageja 12.04.2022 kirjas kogu ettepaneku kehtivuse, mitte ainult 147 491,25

euro tagasimaksmist ületavas osas, seadnud sõltuvusse esimese makse laekumisest,

lubades vastasel korral edasi minna SIA BSR Leasing maksejõuetusmenetlusega.

12.04.2022 kirja pole võimalik tõlgendada viisil, et mingis osas oli poolte vahel

kokkulepe saavutatud.

Seega on 04. ja 12.04.2022 kirjadega tõendatud, et pooled pidasid läbirääkimisi

põhivõlgniku laenu tagasimaksmise osas, kuid nendest kirjadest mingeid siduvaid

kohustusi pooltele ei tulene. Seega ei ole hageja tõendanud, et kostja ühines põhivõlgniku

kohustusega ning tal oleks kohustus maksta hagejale hagis nõutud raha.

9. Kõige eelpooltoodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hagi põhjendatud ei

ole ja rahuldamisele ei kuulu.

Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine

10. TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind.

Tulenevalt TsMS § 122 lg 1 ja § 123 on käesoleva tsiviilasja 157 098,34 eurot.

Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine

11. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

TsMS § 162 lg 1 tulenevalt jäävad menetluskulud hageja kanda.

12. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 määrab kohus kindlaks menetluskulude

rahalise suuruse.

13. Kostja palub hagejalt välja mõista esindajakulu summas 1625,32 eurot (dtl 198-199).

Hageja kostja menetluskulude suurusele ja kujunemisele vastuväiteid esitanud ei ole..

13.1.

Kostja esindaja tunnitasu määr on 179 eurot. Kohus leiab, et tunnitasu määr 179 eurot, on

kooskõlas Tallinna advokaaditeenuse turu keskmise hinnaga ja kohtupraktikaga.

13.2.

Kostja esindaja on ajakulu antud vaidluse lahendamisel on 9,08 tundi. Kohus leiab, et

kostja esindaja ajakulu on mõistlik ja nimekirjas näidatud toimingu vajalikud ning

vastavad antud tsiviilasjas esitatud menetlusdokumentide mahule ning keerukusele.

Kohus arvestab seejuures asjaoluga, et antud vaidluse lahendamiseks on peetud ka

kohtuistung.

13.3.

Seega määrab kohus kindlaks kostja menetluskulude rahalise suuruse 1625,32 eurot ja

mõistab selle hagejalt kostja kasuks välja.

13.4.

Kooskõlas TsMS § 177 lg 4 tuleb rahuldada kostja taotlus menetluskuludelt viivise

väljamõistmiseks VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.

/allkirjastatud digitaalselt/

Janek Väli

Kohtunik