3-25-3235/10 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Ruth Prigoda

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

17. november 2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-3235

Haldusasi

Nortal AS-i kaebus tühistada sihtasutuse Põhja-Eesti

Regionaalhaigla riigihankes „e-Haiguslugu“ (viitenumber

262909) 22.08.2025 otsus Nortal AS-i pakkumuse

mittevastavaks tunnistamise kohta ning riigihangete

vaidlustuskomisjoni 23.09.2025 otsus nr 197-25/262909

Vaidlustatud riigihanke

nimetus ja viitenumber

„e-Haiguslugu“ (viitenumber 262909)

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kaebaja (vaidlustaja) – Nortal AS, lepingulised esindajad

vandeadvokaat Erki Fels ja vandeadvokaadi abi Gregor

Saluveer

Vastustaja (hankija) – sihtasutus Põhja-Eesti

Regionaalhaigla, volitatud esindaja Janika Pajula

Vaidlustatud riigihangete

vaidlustuskomisjoni lahend

23.09.2025 otsus nr 197-25/262909

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta Nortal AS-i kaebus rahuldamata.

2. Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.

3. Kui kaebaja leiab, et kohtulahendi tervikuna avaldamine võib tuua kaasa tema

ärisaladuse avaldamise, siis tuleb kohtule esitada otsuse avalikult teatavakstegemisest

arvates 3 tööpäeva jooksul taotlus kohtulahendi avaldamise piiramiseks, tuues välja

konkreetsed kohad, mille varjamist kaebaja taotleb.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul

arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 27.11.2025. Kui apellant ei ole

apellatsioonkaebuses märkinud, et soovib asja arutamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus

kirjaliku menetlusega. Hankeasjas ei ole vastuapellatsioonkaebuse esitamine lubatav.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla (edaspidi ka hankija või PERH) avaldas 12.02.2024

riigihangete registris konkurentsipõhise läbirääkimistega hankemenetlusena läbi viidava

riigihanke „e-Haiguslugu“ (viitenumber 262909; edaspidi riigihange) hanketeate. Pakkumuste

esitamise tähtaeg oli 28.02.2025. Üks pakkumuse esitanud isik oli ka Nortal AS, kelle

pakkumuse lükkas hankija 22.08.2025 otsusega tagasi. Hankija leidis, et Nortal AS-i pakutav

tarkvara ei täida riigihanke alusdokumendides (edaspidi RHAD) kehtestatud miinimumtingimusi

nr 301 ja 412.

2. AS Nortal (edaspidi ka vaidlustaja) esitas 01.09.2025 riigihangete vaidlustuskomisjonile

(edaspidi vaidlustuskomisjon) vaidlustuse hankija 22.08.2025 otsuse peale tema pakkumuse

tagasilükkamist puudutavas osas. Vaidlustuskomisjoni 23.09.2025 otsusega nr 197-25/262909

(edaspidi VAKO otsus) jäeti Nortal AS-i vaidlustus rahuldamata ning vaidlustusmenetluse

menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. VAKO otsuse põhjendused on kokkuvõetult

järgmised:

2.1. Miinimumtingimus nr 30 näeb ette, et tarkvara peab võimaldama automaatselt täita

andmebaasis olevate andmetega skoore ja vorme (nt vanus, sugu). Tegemist on tarkvarale

kehtestatud tingimusega ning vaidlustaja pidi demosessioonil näitama, kuidas tarkvara

võimaldab kõikides patsienditeekondades ja protsessides seda teha. Vorme kasutamata ei ole

see võimalik ning dokumendivormide loomine on osa pakutavast tarkvarast. Seega kohaldub

miinimumtingimus nr 30 ka tarkvara osaks oleva platvormi poolt loodavatele vormidele.

2.2. Vaidlustaja ei suutnud tõendada, et tarkvara võimaldab vormide automaatset täitmist.

Esitatud demosessiooni salvestistelt selgus, et tarkvara kõiki vorme automaatselt ei täida ning

seda tuli teha käsitsi või plaaniti hiljem lahendada. Miinimumtingimus nr 30 ega RHAD ei anna

alust asuda seisukohale, et see võis olla täidetud ainult mõnes patsienditeekonnas või ainult

mõne tehnilise kirjelduse (edaspidi TK) lisas 2 toodud protsessi osas või et see ei kohaldu

vormidele. Tegemist on sisulise puudusega, mille esinemisel tuli pakkumus tagasi lükata.

2.3. Kuna hankija lükkas vaidlustaja pakkumuse miinimumtingimusele nr 30 mittevastavuse

tõttu õigesti tagasi, ei ole asja lahendamiseks vaja hinnata, kas vaidlustaja pakkumus vastas või

ei vastanud veel mõnele kehtestatud tingimusele. Vaidlustatud hankija otsus on õige, sest esineb

üks mittevastavus riigihanke alusdokumentide tingimustele.

3. Nortal AS (edaspidi kaebaja) esitas 03.10.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse nõudega

tühistada VAKO otsus ja hankija 22.08.2025 otsus, millega kaebaja pakkumus tagasi lükati.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

4. Kaebaja seisukoht

4.1. Hankija ja VAKO otsus, mille kohaselt kaebaja pakkumus ei vasta RHAD

miinimumtingimusele nr 30, ei ole põhjendatud. Miinimumtingimus nr 30 – tarkvara võimaldab

1 Tarkvara võimaldab automaatselt täita andmebaasis olevate andmetega skoore ja vorme (Näide: Vanus, sugu)

2 Kõikidel tarkvara osadel, mis on lahendatud veebirakendusena, on kasutajaliidese disain Responsive ehk

dünaamiline

2 (8)

automaatselt täita andmebaasis olevate andmetega skoore ja vorme (Näide: Vanus, sugu) –

tähendab, et kasutaja ei pea andmebaasis olevaid andmeid käsitsi vormi või skooritabelisse

sisestama – tarkvara suudab need väljad automaatselt täita, võttes andmed otse andmebaasist.

Vaidlustuskomisjon tuvastas õigesti, et miinimumtingimus nr 30 on seega sätestatud tarkvarale

kui pakutavale lahendusele endale, mitte andmebaasile või vormidele ega skooritabelile.

4.2. Kaebaja pakutud tarkvaral on miinimumtingimuses nr 30 nõutud funktsionaalsus olemas.

Kaebaja kasutab dünaamilise sisuga dokumentide, sh vormide, loomiseks kahte platvormi:

Dünaamilised Dokumendid 1 (DünDok 1) ja võimekam Dünaamilised Dokumendid 2

(DünDok2). Viimasega loodud vormide puhul toimib andmete automaatne ületoomine ja

kaebaja demonstreeris seda demosessioonil. Kaebaja tänased kliendid kasutavad mõlemat

platvormi ning hankijal, kes on uus klient, on võimalik ette valmistada ja võtta kasutusele just

uuel platvormil koostatud dokumendid. Seda selgitas kaebaja ka demosessioonil: „Aga kõik

uued dokumendid tulevad ainult uuele vormile, et tõenäoliselt teie puhul me näiteks seda vana

platvormiga dokumente püüaks minimeerida, neid üldse üle ei tookski, et teil ei ole üldse muret

sellega, et kas on mingi vanale platvormile tehtud dokument, või uuele.“ Seega, kas DünDok 1

platvormil loodud vormide puhul andmete automaatne ületoomine toimib või mitte, ei puutu

igal juhul asjasse. Sellest ei tulene pakkumuse mittevastavus, kuna vorm ei ole pakutav

tarkvara. Miinimumtingimuse nr 30 kontekstis on oluline see, kas tarkvara võimaldab

automaatselt täita andmebaasis olevate andmetega skoore ja vorme. See on faktiküsimus:

võimaldab või mitte. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kaebaja pakutava tarkvara puhul on

vastus jaatav ja seega miinimumtingimuses nr 30 nõutud funktsionaalsus olemas.

4.3. Kaebaja demonstreeris nõutud funktsionaalsust menetluskorra punktis 7.3.1 nõutud ulatuses

– patsienditeekondade läbimise esitlusel ning kuna arstliku anamneesi puhul automaatne

täitmine toimis, siis vastab tarkvara nõuetele. Asjaolu, et see õendusanamneesi puhul täielikult

ei toiminud, ei muuda seda. Arusaamatuks jääb, millel tugineb vaidlustuskomisjoni arusaam, et

automaatne andmete ülekandmise funktsioon pidi toimima kõikide patsienditeekondade ja

kõikide protsesside puhul, mida tehnilistes tingimustes nõuti. Sellist tingimust ei ole hankija

kehtestanud. Ent isegi kui RHAD oleks mitmeti mõistetav, siis tuleb ebaselgeid hanke tingimusi

tõlgendada pakkuja kasuks ja konkurentsi soodustavalt. Miinimumtingimusest ei tulene nõuet,

et kõik vormid peavad olema automaatselt eeltäidetavad. Kui on teada, et vastustaja kindlasti

soovib, et ka konkreetses õendusanamneesi vaates automaattäitmine oleks realiseeritud, siis

kaebaja pakutav tarkvara võimaldab seda teha.

4.4. Isegi kui kaebaja demonstreeris funktsionaalsuse nõuet puudulikult, ei ole puudus RHS §

114 lg 2 lause 2 järgi sisuline. See aga ei tähenda, et vastustaja ei oleks saanud pärast

demosessiooni esitada kaebajale täiendavat päringut, et sisulises vastavuses veenduda. Hea

halduse ja proportsionaalsuse põhimõtetest tuleneb kohustus küsida pakkujalt selgitusi, kui

puudus on lihtsasti kõrvaldatav või juhul, kui tegemist on ilmse tehnilise veaga. See ei oleks ka

vastuolus võrdse kohtlemise põhimõttega. Võrdselt saab ja tuleb kohelda isikuid, kes on

sarnases olukorras, kuid samas olukorras ei ole pakkuja, kelle pakkumuses esinevad selgitamist

vajavad asjaolud ning pakkuja, kelle pakkumuses neid ei esine.

4.5. Pakkumus vastab ka miinimumtingimusele nr 41 – kõikidel tarkvara osadel, mis on

lahendatud veebirakendusena, on kasutajaliidese disain responsive ehk dünaamiline. RHAD-is

ei ole täpsustatud, mida selle all mõeldud on. Ainus täpsustus on võrdsustus dünaamilisusega.

Ent ka selle sisu ei ole selge. Tegemist on järelikult määratlemata mõistega, mille sisustamisel

ei ole hankijal eelisõigust ning mille sisustamine ei tohi olla meelevaldne. Kaebaja pakkumuses

on dünaamilisus tagatud sellega, et süsteem võimaldab kõikide komponentide juurde

navigeerida kerimisriba kaudu, nendega interakteeruda ja sisse-välja suurendada. Seega on

3 (8)

tegemist dünaamilise ehk „responsive“ lahendusega, kuivõrd kasutajaliides reageerib (vastab)

kasutaja tegevusele, sh ekraanisuuruse muutumisele, tekitades vajadusel kasutajaliidesele

kerimisriba. Mittedünaamiline oleks niisugune lahendus, mis ekraanisuuruse muutumisel ei

tekitaks kasutajaliidesesse kerimisriba. See vastab ka hankija teabevahetuses antud selgitusega,

kus hankijal paluti täpsustada, kas hankija nõustub, et olukordades, kus töövoog ja

kasutajakogemus eeldavad fikseeritud suurusega kuva kasutamist, vastab lahendus

miinimumnõudele nr 41. Hankija vastas, et nõustub selles osas, et neis olukordades, kus tegu on

kindla füüsilise asukohaga seotud seadmetega, on kuva fikseeritud suurusega. Kaebaja selgitas

vaidlustuses enda lahenduse kohta, et kui seadmel ei ole kindel füüsiline asukoht, tekib

kasutajaliidese kuval kerimise võimalus ning paigutus ja väljad kuval muutuvad. Kus seadmel

on kindel füüsiline asukoht, on dünaamilisus tagatud sellega, et kui kasutaja vajutab mõnda

nuppu, siis ekraanile kuvatakse uus seis (ehk kuva uuenebki dünaamiliselt). Kui kasutaja

kasutab erinevaid ekraani suurusi, tekib kerimisriba, mille abil navigeerida. Kuna RHAD-is

„dünaamilisust“ ei täpsustatud, tuleb lähtuda teabevahetuses antud selgitusest, millega kaebaja

pakkumus on kooskõlas.

4.6. Kui kohus leiab, et RHAD-is on sõnaselgelt nõutud, et kasutajaliidese kõikides kuvades

peavad muutuma paigutus ja väljad, siis ei oleks hankija saanud teabevahetuse käigus seda

nõuet teisiti täpsustada. RHS § 46 lg 3 järgi ei tohi selgitused muuta RHAD-i sisu ega

pakkumuste vastavust. Sellisel juhul oleks tegemist hankemenetluse rikkumisega ning tekiks

alus menetluse kehtetuks tunnistamiseks Rahandusministeeriumi ettekirjutuse alusel (RHS §

208 lg 1).

5. Vastustaja (hankija) seisukoht

5.1. Kaebaja pakkumus ei vastanud miinimumtingimustele nr 30 ja 41 ning VAKO otsus on

õiguspärane ja põhjendatud.

5.2. Väär on kaebaja väide, nagu oleksid miinimumtingimuses nr 30 viidatud vormid pakutavast

tarkvarast eraldiseisvad ning et neid ei tule pakkumuse vastavuse hindamise raames hinnata.

Vormid on osa tarkvarast ning see tuleneb miinimumtingimusest nr 29 – Andmesisestuseks on

tarkvaras saadaval muudetavad dokumendimallid ja vormid. Ka vaidlustuskomisjon leidis, et

vormid on osa tarkvarast. Väär on ka kaebaja väide, nagu oleks vastustaja seisukohal, et kaebaja

pakutav tarkvara võimaldab andmebaasis olevate andmetega automaatselt vorme täita ehk et

pakkumus vastab miinimumtingimusele nr 30. Vastustaja on läbivalt olnud seisukohal, et

kaebaja pakutav tarkvara ei vasta miinimumtingimusele nr 30. Vastustaja on nõustunud ainult

sellega, et kaebaja pakutav tarkvara võimaldas andmebaasis olevate andmetega automaatselt

vorme täita arstliku anamneesi puhul (ning selles osas tõepoolest poolte vahel vaidlus puudub).

Õendusanamneesi puhul tarkvaral nõutavat funktsiooni ei olnud, seega ei saa ka kuidagi öelda,

nagu nõustuks vastustaja sellega, et kaebaja tarkvaral on nõutav funktsioon olemas. Pakkumuse

mittevastavus ilmnes demosessiooni käigus, kui kaebaja ei suutnud tõendada, et tema pakutav

tarkvara vastab miinimumtingimusele nr 30.

5.3. Vastustaja ei nõustu kaebajaga, et pakkumus võis vastata kehtestatud tingimustele vaid

osaliselt ning piisas sellest, et vorme oli võimalik automaatselt täita arstliku anamneesi puhul

ning muul puhul ei olnud see nõutav. Vastustaja selgitas vaidlustusmenetluses, et

miinimumtingimuse nr 30 täitmist oli vastustajal õigus hinnata kõigi RHAD-is kirjeldatud viie

patsienditeekonna puhul ning sellega nõustus ka vaidlustuskomisjon. Kaebaja esindaja kinnitas,

et õendusanamneesi puhul ei ole hetkel võimalik võtta varasemast anamneesist andmeid üle.

Samas, RHAD TK lisas 2 toodud protsesside analüüsis on kõikides patsienditeekondades ette

nähtud osakonna õendustegevused. Vaidlustuskomisjon järeldas õigesti, et kaebaja ei saanud

4 (8)

pakkumuse vastavuse tõendamiseks õendustegevuse osa protsessidest jätta kõrvale ja lahendada

seda hiljem uute dokumendivormide DünDok2 platvormi kaudu siis, kui vastustaja seda

kindlasti soovib. Kuna kaebaja ei suutnud demosessioonil näidata (tõendada) pakkumuse

vastavust miinimumtingimusele nr 30 kogu kontrollitavas ulatuses, siis ei vastanud tema

pakkumus miinimumtingimustele. Kui vastustaja oleks tunnistanud vastavaks pakkumuse, mille

miinimumtingimuste täitmises ei olnud vastustajal võimalik veenduda, oleks tegemist pakkujate

lubamatu ebavõrdse kohtlemisega ning vastustaja poolt RHAD-s kehtestatud nõuete

leevendamisega. Leebemad miinimumtingimused oleksid võinud võimalike pakkujate ringi

laiendada. Vastustajal ei olnud võimalik tunnistada vastavaks pakkumust, mis pakkumuse

esitamise hetkel RHAD-is kehtestatud miinimumtingimustele ei vastanud.

5.4. Pakkumuse mittevastavuse puhul miinimumtingimusele nr 30 on tegemist sisulise

puudusega ning seda ei muuda ka asjaolu, et arstliku anamneesi puhul vormide

automaattäitmine toimis. Vaidlust ei ole, et õendusanamneesi puhul see ei toiminud. Kaebaja ei

ole tõendanud, et demosessiooni ajal oleks olnud võimalik õendustegevuse protsessides

andmebaasis sisalduvate andmetega automaatselt täita vorme. Vastupidi, kaebaja esindaja

kinnitas demosessioonil, et vastavat funktsionaalsust õendusanamneesi puhul ei ole. Osaliselt

olemasolev funktsionaalsus ei muuda pakutavat tarkvara kogu ulatuses miinimumtingimusele nr

30 vastavaks. Kui kaebaja tegi vaidlustuskomisjonile vaidlustuse esitamise ajaks või on teinud

kohtule kaebuse esitamise ajaks tarkvaras täiendusi, siis ei oma see pakkumuse vastavuse

hindamise seisukohast tähendust. Tähelepanuta tuleb jätta kaebuse p-s 3.23 esitatud väljavõte,

kuna see on tehtud 25.08.2025 seisuga ehk peale vastustaja poolt kaebaja pakkumuse

tagasilükkamise kohta otsuse tegemist.

5.5. Kaebaja pakkumus ei vastanud ka miinimumtingimusele nr 41 ning selles osas jääb hankija

vaidlustusmenetluses esitatud seisukohtade juurde. Vaidlustuskomisjoni menetluses selgitas

hankija miinimumtingimuse nr 41 osas, et 14.05.2025 toimunud demosessiooni

miinimumtingimuste täitmise kokkuvõtlikul arutelul möönis vaidlustaja, et tema pakutava

tarkvara puhul ei ole tegemist täielikult responsive ehk dünaamilise lahendusega, ehk see ei

toimi kõikides vaadetes/vormides. Sama nähtub ka vaidlustaja esitatud täiendavas selgituses

vastuseks hankija 25.05.2025 küsimusele. Väär on vaidlustaja seisukoht, et kasutajaliidese

disaini dünaamiliseks (responsive) lugemiseks piisab sellest, et mõnes vaates avaneb

dünaamiline lahendus, kui klikkida nupule ja seejärel avaneb kerimisriba (scrollbar), mille abil

on võimalik lehel navigeerida. Sellise lahenduse puhul ei ole tegemist täielikult responsive ehk

dünaamilise lahendusega ning seda möönis ka vaidlustaja 14.05.2025 hankija küsimustele

vastates. On tõsi, et haiglas on töövooge, mis on seotud ainult kindla füüsilise asukohaga

seadmetega, kuid seda tõdedes ei muutnud hankija riigihanke alusdokumente. Hankija sooviks

on hankida kaasaegne responsive disainiga tarkvara ning seda kinnitab miinimumtingimus nr

41. KOHTU PÕHJENDUSED

6. Kohus leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Hankija otsus3 lükata Nortal AS-i esitatud

pakkumus tagasi, kuna see ei täida kehtestatud miinimumtingimust nr 30, on põhjendatud ning

kohtumenetluses esitatud väited ei anna alust asuda hankija ja VAKO otsusest erinevale

seisukohale. Kohus nõustub hankija otsuse ja VAKO otsuse4 põhjendustega (punktid 6–8), et

hankija pakkumus ei vasta miinimumtingimusele nr 30, mistõttu ei ole nende kordamine

käesolevas otsuses vajalik (HKMS § 165 lg 2). Kuna tõendatud on, et kaebaja pakkumus

miinimumtingimusele nr 30 ei vasta, siis sarnaselt vaidlustuskomisjonile ei hinda kohus seda,

3 Sisaldub kohtule 06.10.2025 esitatud VAKO toimikus; digitaalse kohtutoimiku leheküljel (edaspidi dtl) 221–230.

4 Sisaldub kohtule 06.10.2025 esitatud VAKO toimikus; dtl 115–134.

5 (8)

kas hankija otsus tunnistada kaebaja pakkumus mittevastavaks ka miinimumtingimuse nr 41

osas oli õiguspärane (VAKO otsuse punkt 10). Vastuseks kaebaja esitatud väidetele märgib

kohus järgmist.

7. Vaidlustatud hankija otsuse õiguslikuks aluseks on märgitud RHS § 70 lg 1 ning § 114 lg-d 1

ja 2 ning RHAD-i osaks olevad riigihanke menetluskorra punktid 6.3 ja 7.5. Menetluskorra5

punktid 6.3 ja 7.5 kehtestavad, et:



pakkumus peab vastama riigihanke alusdokumentides sätestatud tingimustele, sisaldama

nõutud dokumente ning olema vormistatud nõuetekohaselt. Pakkumuses esitatud

andmed peavad olema esitatud viisil, mis võimaldavad hankijal kontrollida nende

vastavust riigihanke alusdokumentides toodud tingimustele (punkt 6.3);



hankija lükkab pakkumuse tagasi, kui pakkumus ei vasta riigihanke alusdokumentides

seatud nõuetele või kui pakkuja ei esita tähtajaks hankija nõutud selgitusi või kui

pakkuja selgituste põhjal ei ole võimalik üheselt hinnata pakkumuse vastavust riigihanke

alusdokumentides esitatud tingimustele. Hankija teeb pakkumuse tagasilükkamise kohta

põhjendatud kirjaliku otsuse (punkt 7.5).

8. Lisaks eelviidatud menetluskorra punktidele on asjakohased ka muud menetluskorra punktid,

mis puudutavad pakkumuse vastavuse kontrollimist. Nii kehtestab nt menetluskorra punkt 6.2,

et pakkumuse esitamisega kinnitab pakkuja kõigi RHAD-is esitatud tingimuste ülevõtmist.

Punktis 7.3 kehtestab hankija demosessiooni läbiviimise ning punktis 7.4 selle, et hankija

tunnistab pakkumuse vastavaks, kui see vastab riigihanke alusdokumentides sätestatud nõuetele.

Lisaks sätestas hankija endale ka menetluskorra punktis 7.4 kaalutlusõiguse tunnistada

vastavaks selline pakkumus, kui pakkumuses esinevad küll kõrvalekalded riigihanke

alusdokumentides nimetatud tingimustest, ent need ei ole sisulised.

9. RHS § 114 lg 1 esimesest lausest ja lg-st 2 tuleneb, et hankija kontrollib pakkumuste

vastavust riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele. Praegusel juhul otsustas hankija, et

pakkumuste vastavust hinnatakse mh demopäevadel, kus pakkujal on võimalik oma pakkumust

selgitada (TK punkt 2.2.1.9) ning sessiooni käigus hindab hankija pakkuja poolt pakkumuses

sisalduva info tõesust (TK punkt 3.5). Kaebaja pidi demonstreerima viit patsienditeekonda,

mida hankija kirjeldas TK punktis 2.2. Arvestades demosessiooni olemust ja eesmärki, siis on

õige vaidlustuskomisjoni järeldus, et sessioonil pidi kaebaja olema suuteline esitlema pakutavat

tarkvara ning tõendama kõikide miinimumtingimuste täitmist ning demosessioonil esitatust

sõltus see, kas pakkumus vastab RHAD-is kehtestatud tingimustele või mitte (vt ka

menetluskorra punkti 7.3.1). Seega ei oma tähendust need muudatused, mida kaebaja tegi või

sai teha pärast demosessiooni või mille arendamist võiks hankija juurde tellida.

10. Kuna hankija oli kehtestanud erikorra pakkumuste vastavuse hindamiseks, siis ei nõustu

kohus kaebajaga, et pärast demosessiooni läbiviimist oleks hankija pidanud esitama kaebajale

pakkumuse selgitamiseks täiendavaid küsimusi. Seda ei saa järeldada ka sellest, et

miinimumtingimuse nr 41 osas hankija täpsustuse kaebajalt küsis. Nimelt nähtub 14.05.2025

demosessioonilt6, et hankija küsis kaebajalt, kas nad saavad esitada täiendavaid selgitusi ning

kaebaja vastas sellele jaatavalt. Kuna aga kaebaja hankijale demopäeval lubatud selgitusi ei

esitanud, siis küsis hankija neid kaebajalt 26.05.2025 ise. Hankijal ei olnud kohustust seda teha.

5 Sisaldub kohtule 06.10.2025 esitatud VAKO toimikus; dtl 162–166.

6 Esitatud kohtule eraldi välisel andmekandjal; fail „e-haiguslugu Nortal 14.05“ kell 05:37:05–05:38:41.

6 (8)

11. Sarnaselt vaidlustuskomisjonile vaatas ka kohus läbi menetlusosaliste viidatud ulatuses

kaebaja demosessioonide salvestised7. Videosalvestiste transkriptsioon käesolevat vaidlust

puudutavas osas on esitatud VAKO otsuse punktides 5.5 (miinimumtingimus nr 30) ja 5.6

(miinimumtingimus nr 41) ning hankija vastuses vaidlustusele8. Nende osas vaidlus puudub ja

kuna kaebaja palus neid VAKO otsuse avalikustatavas versioonis varjata9, siis kohus neid

väljavõtteid kohtuotsuses ei korda.

12. Kohus ei nõustu kaebaja väitega, et pooled ei vaidle selle üle, et kaebaja pakutava tarkvara

puhul on miinimumtingimuses nr 30 nõutud funktsionaalsus olemas. See on jätkuvalt vaidluse

esemeks, kuivõrd hankija hinnangul kaebaja pakkumus sellele tingimusele ei vasta. On tõsi, et

menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust selles, et demosessioonil oli miinimumtingimus nr 30

täidetud arstliku anamneesi puhul, ent teisalt ei ole ka vaidlust selles, et õendusanamneesi puhul

ei olnud võimalik varasemast anamneesist andmeid üle võtta ja nendega vorme täita. Seega on

vaidlus sisuliselt selles, et kui patsienditeekonna ühes etapis oli miinimumtingimus nr 30

täidetud, kas siis tuleb lugeda, et see tingimus oli tervikuna täidetud.

13. Kohus nõustub hankija ja vaidlustuskomisjoniga, et ainuüksi asjaolu, et kaebaja suutis enda

pakutud tarkvara puhul tõendada, et miinimumtingimus nr 30 on täidetud arstliku anamneesi

puhul, ei tähenda, et sellisel juhul tuleb hankijal lugeda, et miinimumtingimus nr 30 on täidetud

ja hankija peaks jätma tähelepanuta asjaolu, et muul juhul (õendusanamneesi puhul) tingimus

täidetud ei olnud. RHAD-ist ei nähtu, et miinimumtingimus nr 30 peaks olema täidetud ainult

osaliselt ning mitte kogu patsienditeekonna ulatuses. Seejuures on väär ka kaebaja arutlus

sellest, nagu oleks RHAD miinimumtingimuse nr 30 osas mitmeti tõlgendatav.

Miinimumtingimus nr 30 näeb konkreetselt ette, et tarkvara peab võimaldama täita automaatselt

vorme ja skoore. Seega on hankija kehtestanud absoluutse nõude ning kohtule ei nähtu ühestki

RHAD-i punktist, et see nõue oleks kehtestatud ainult osale tarkvarast. Ka kaebaja ei ole välja

toonud ühtegi sellist RHAD-i punkti, millest seda võiks järeldada. Seega on kaebaja sellekohane

väide paljasõnaline ja otsitud, et õigustada seda, et tema pakutud tarkvara demosessioonil seda

ei suutnud.

14. Vaadates tervikuna demosessiooni aluseks olnud patsienditeekondi10, siis on ilmne, et need

kõik eeldavad ka õendustegevusi, kus aga tarkvara ei võimaldanud automaatselt täita vorme ja

skoore andmebaasis olevate andmetega. Kaebaja põhjendas demosessiooni puudust DünDok 1

ja DünDok 2 versioonide erinevusega ning sellega, et põhimõtteliselt on hankijal võimalik võtta

tarkvara kasutusele ainult uuemat DünDok 2 versiooni11 kasutades. Kui kaebaja leiab, et kogu

patsienditeekonna kestel (sh ka õendusanamneesi puhul) vormide automaatne täitmine oleks

olnud võimalik DünDok 2 versiooni puhul ning et kaebaja peaks ja võiks kasutada ainult

hilisemalt arendatud platvormi, siis jääb arusaamatuks, miks otsustas kaebaja üles ehitada enda

demosessiooni viisil, kus kasutati nii vanemat kui ka uuemat platvormi ning kus kogu

patsienditeekonna jooksul miinimumtingimus nr 30 täidetud ei olnud. Kui kaebajal oleks olnud

võimalik miinimumtingimus nr 30 tervikuna täita DünDok 2 kasutusega, siis jääb arusaamatuks,

miks kaebaja enda tarkvara selliselt ei demonstreerinud. Nagu kaebaja märkis, siis on hankija

uus kasutaja, kellel oleks võimalik kogu oma süsteem ja dokumentide vormid ehitada üles uuele

platvormile ning sama oleks saanud teha siis ka kaebaja demosessiooni esitlust tehes. Kaebaja

7 Esitatud kohtule eraldi välisel andmekandjal.

8 Sisaldub kohtule 06.10.2025 esitatud VAKO toimikus; dtl 67–77.

9 Sisaldub kohtule 06.10.2025 esitatud VAKO toimikus; dtl 135–157.

10 Sisaldub kohtule 06.10.2025 esitatud VAKO toimikus; dtl 199–217

11 Kaebaja selgitas demosessioonil: „Aga kõik uued dokumendid tulevad ainult uuele vormile, et tõenäoliselt teie

puhul me näiteks seda vana platvormiga dokumente püüaks minimeerida, neid üldse üle ei tookski, et teil ei ole

üldse muret sellega, et kas on mingi vanale platvormile tehtud dokument, või uuele.“ (14.05.2025 demosessiooni

helisalvestis kell 05:18:15–05:18:31 jj)

7 (8)

demosessioonist võib pigem järeldada seda, et tarkvara kasutusele võttes ei saaks hankija

välistada varasema platvormi kasutamist või siis ei oleks automaatne vormide ja skooride

täitmine võimalik ka tervikuna DünDok 2 puhul. Vastupidisel juhul oleks kaebaja saanud

miinimumtingimuse nr 30 täitmist demonstreerida ka demosessioonil ega oleks pidanud

möönma, et see tervikuna võimalik ei ole.

15. Eelnevast tulenevalt on kohtu hinnangul alust järeldada, et demosessiooni ajal kaebajal

sellist tarkvara versiooni olemas ei olnud, mis oleks võimaldanud ka õendustegevuste korral

vormide ja skooride automaatset täitmist. Demosessiooni ajal demonstreeris kaebaja hankijale

tarkvara versiooni, mis kasutas samaaegselt vana ja uut platvormi ning see osa tarkvarast, mis

kasutas vana platvormi, miinimumtingimusele nr 30 ei vastanud. Seejuures on tähelepanuväärne

ka see, et kaebaja möönis sessioonil, et hankija puhul püüaks vana platvormi dokumente

minimeerida või neid üldse mitte üle tuua. Seega ei andnud kaebaja ka hankijale mingit

garantiid, et hankija saaks oma tegevuse tervikuna uuele platvormile üles ehitada ning et

tarkvara kindlasti miinimumtingimusele nr 30 vastaks12. Sel põhjusel on ka paljasõnalised ja

tõendamata kaebaja väited, et miinimumtingimuse nr 30 täitmine on või oleks kogu

patsienditeekonna vältel võimalik.

16. Eelnevast tulenevalt nõustub kohus hankijaga, et kaebaja pakkumus ei vastanud

miinimumtingimusele nr 30 ning kaebus jääb rahuldamata.

17. Kuna miinimumtingimus nr 30 on täitmata, siis ei pea kohus vajalikuks analüüsida seda, kas

hankija otsus, et kaebaja pakkumus ei vasta ka miinimumtingimusele nr 41, on põhjendatud või

mitte. See ei muudaks asja lõpptulemust.

Menetluskulud ja muud menetluslikud küsimused

18. Kuna kohus jätab kaebuse rahuldamata, siis jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda

(HKMS § 108 lg 1). Hankija ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud, mistõttu neid kaebajalt

välja ei mõisteta ja need jäävad vastustaja enda kanda.

19. Kohtule ei nähtu, et kohtuotsus sisaldaks endas infot, mille avaldamine tooks kaasa kaebaja

ärisaladuse vms rikkumise. Kui kaebaja siiski leiab, et otsuses on infot, mida tuleks avalikkuse

eest varjata, siis tuleb kohtule esitada vastavasisuline taotlus otsuse avalikult teatavaks

tegemisest 3 tööpäeva jooksul. Taotluses tuleb tuua välja konkreetsed kohad, mille varjamist

kaebaja taotleb. Sellisel juhul jääb kohtule piisav ajaaken ka taotluse lahendamiseks.

(allkirjastatud digitaalselt)

12 14.05.2025 demosessiooni videosalvestis kell 05:17:22–05:19:47

8 (8)