3-25-3227/8 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Janek Laidvee

Otsuse tegemise aeg ja koht

17. november 2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-3227

Haldusasi

Innopolis Insenerid OÜ kaebus tühistada Põhja-Eesti

Regionaalhaigla riigihankes “Kiiritusravi uute

kanjonite projekteerimine“ (viitenumber 285935)

18.08.2025 vastu võetud otsused: KIRDE PROJEKT

OÜ pakkumuse vastavaks tunnistamine; KIRDE

PROJEKT OÜ pakkumuse edukaks tunnistamine;

KIRDE PROJEKT OÜ kui eduka pakkuja

kvalifitseerimine; KIRDE PROJEKT OÜ kui eduka

pakkuja hankemenetlusest kõrvaldamata jätmine, ning

tühistada riigihangete vaidlustuskomisjoni 23.09.2025

otsus vaidlustusasjas nr 196-25/285935

Menetlusosalised

Kaebaja (vaidlustaja) ‒ Innopolis Insenerid OÜ,

lepinguline esindaja v.adv Mart Parind

Vastustaja (hankija) – Sihtasutus Põhja-Eesti

Regionaalhaigla, volitatud esindaja Janika Pajula

Kolmas isik – KIRDE PROJEKT OÜ, volitatud

esindaja v.adv Rait Sarjas

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta asja juurde võtmata Innopolis Insenerid OÜ 03.11.2025 menetlusdokumendi

lisana 1 esitatud Tõnu Roosaare 28.10.2025 e-kiri.

2. Jätta kaebus rahuldamata.

3. Mõista Innopolis Insenerid OÜ-lt KIRDE PROJEKT OÜ kasuks välja viimase kantud

menetluskulud summas 900 eurot. Muus osas jätta menetlusosaliste menetluskulud

nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Käesoleva kohtuotsuse peale võib 10 päeva jooksul selle avalikult teatavakstegemisest arvates

(s.o hiljemalt 27.11.2025) esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule

(HKMS § 278 lg 1). Vastuapellatsioonkaebust hankeasjas esitada ei saa (HKMS § 278 lg 3).

3-25-3227

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 20.06.2025 alustas sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla (edaspidi PERH) avatud

hankemenetlusena läbiviidavat riigihanget „Kiiritusravi uute kanjonite projekteerimine“

(viitenr 285935, edaspidi Hange). Pakkumusi hinnati üksnes maksumuse alusel.

2. Pakkumuse esitasid kolm pakkujat (ühispakkujate konsortsiumi): Innopolis Insenerid OÜ

(edaspidi kaebaja) – pakkumuse maksumus 178 910 eurot KM-ta; KIRDE PROJEKT OÜ

(edaspidi kolmas isik) – 145 725 eurot KM-ta; ühispakkujad One Architects Oy Eesti filiaal ja

One Architects Oy – 315 840 eurot KM-ta.

3. 18.08.2025 teavitas PERH Innopolis Insenerid OÜ-d järgmistest otsustest: 1) tunnistada

kõik pakkumused vastavaks; 2) tunnistada edukaks kolmanda isiku pakkumus; 3)

kvalifitseerida kolmas isik kui edukas pakkuja; 4) jätta kolmas isik kui edukas pakkuja

kõrvaldamata.

4. 28.08.2025 esitas Innopolis Insenerid OÜ riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi

VAKO) vaidlustuse kolmanda isiku pakkumuse vastavaks ja edukaks tunnistamise, samuti

kolmanda isiku kui eduka pakkuja kvalifitseerimise ja kõrvaldamata jätmise otsuste peale

(vaidlustusasi nr 196-25/285935).

5. 23.09.2025 tegi VAKO otsuse nr 196-25/285935, millega jättis vaidlustuse rahuldamata

ja menetluskulud kaebaja kanda. VAKO seisukohad on kokkuvõtlikult järgmised.

1) Hankija on riigihangete seaduse (RHS) § 114 lg-le 1 vastavalt piisavalt kontrollinud

riigihangete alusdokumentide (edaspidi RHAD) kooseisus olevate Vastavustingimuste

„Projekteerimise projektijuhi“ (edaspidi ka Projektijuhi tingimus) pakkuja spetsialistile

esitatud töökogemuse nõude täitmist ja leidnud õigesti, et kolmanda isiku pakkumus vastab

selles osas RHAD-le.

2) Pakkumuse vastavuse tõendamiseks projektijuhi tingimuse töökogemuse nõudele tuli

pakkujatel esitada pakkumuses spetsialisti CV (RHAD-ist nähtuvalt Vormil 1) ja X. X kohta

on selline CV kolmanda isiku pakkumuses ka esitatud. CV-s on töökogemuse tabelis

märgitud kõik RHAD-is nõutavad andmed, sh ettevõtte nimi, töötamise periood ning ka amet.

CV-s toodud töötamise periood (10.12.2012- käesoleva ajani) täidab Projektijuhi tingimuses

nõutava 5-aastase perioodi. Töökogemuse nõude täitmiseks pidid pakkujad esitama

projektijuhi CV-s vastavad andmed tööandja (ettevõtte), töötamise perioodi ja ameti kohta

ning hankija ei ole nõudnud nõude täimise tõendamist kuidagi rangemalt, nt projektides

osalemisega, töölepingutega või tööaja arvestusega vms. Pakkumuse vastavuse kontroll

projektijuhi tingimuses esitatud töökogemuse nõudele on hankija poolt CV-s nõutud andmete

alusel võimalik ja kui vaidlustaja arvates oleks pakkujad pidanud vastavustingimusele

(projektijuhi töökogemuse nõudele selles) vastavust tõendama kuidagi teismoodi kui see on

sätestatud RHAD-is, tulnuks RHAD õigeaegselt vaidlustada.

6. Innopolis Insenerid OÜ esitas 03.10.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotleb:

tühistada PERH riigihankes “Kiiritusravi uute kanjonite projekteerimine“ (viitenumber

285935) 18.08.2025 vastu võetud otsused: KIRDE PROJEKT OÜ pakkumuse vastavaks

tunnistamine; KIRDE PROJEKT OÜ pakkumuse edukaks tunnistamine; KIRDE PROJEKT

OÜ kui eduka pakkuja kvalifitseerimine; KIRDE PROJEKT OÜ kui eduka pakkuja

hankemenetlusest kõrvaldamata jätmine; ning tühistada riigihangete vaidlustuskomisjoni

23.09.2025 otsus vaidlustusasjas nr 196-25/285935.

2(9)

3-25-3227

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

7. Innopolis Insenerid OÜ seisukohad on kokkuvõtvalt järgmised.

1) Nii PERH kui VAKO on ekslikult leidnud, et kolmanda isiku pakkumus vastab

vastavustingimusele „Projekteerimise projektijuht“, mis sätestab: „Vähemalt diplomeeritud

ehitusinsener (tase 7), lisakompetentsina projekteerimise juhtimine või hoone ehitusprojekti

koostamine või ehitusprojekti ekspertiis või sellega samaväärne. Vähemalt 5-aastane

töökogemus projekteerimise projektijuhina. Hanketeate eRHRis avaldamise kuupäevale

eelneva 5 (viie) aasta jooksul vähemalt 1 (ühe) 1000 m2 või 2 (kahe) 500 m2 suletud

netopinnaga sarnase hoone (või hoonete kompleksi) projekteerimise kogemus meeskonnas

projektijuhina vähemalt põhiprojekti mahus (EVS 932: 2017 mõistes). Sarnaseks

projekteerimistööks loetakse majandus- ja taristuministri 02.06.2015 määrusega nr 51

kinnitatud „Ehitise kasutamise otstarvete loetelu” koodi rühma 12640 „haiglad ja muud

ravihooned“ kohase või vastava kasutusotstarbega hoonete või hoonete kompleksi

projekteerimistööd.“ Kolmanda isiku projektijuht X. X täidab ära vaid esimese kolmest

eelnimetatud alamnõudest (kutsenõue), ülejäänud kaks alamnõuet (töökogemus ja

referentsprojekt) on täitmata.

2) Lisaks eelmainitud sisulisele veale on nii PERH kui VAKO rikkunud menetlusõigust.

PERH on oma hinnangu kujundamisel lähtunud asjakohatutest kaalutlustest ja jäänud

kontrollitoimingutes formaalseks, ehkki pakkumuse vastavuse kontroll peab olema sisuline.

VAKO on seda lubamatult aktsepteerinud. VAKO ise on arvesse võtnud hilinenult esitatud

tõendeid ja kinnitusi. Vastustaja on ise kinnitanud, et ei pidanud vajalikuks küsida kolmandalt

isikult selgitusi ega täiendavaid tõendeid spetsialisti töökogemuse tõendamiseks ega

spetsialisti tegutsemise osas viidatud referentsobjektil projektijuhina. VAKO, kiites sellise

teguviisi heaks, on RHS-i sisustanud contra legem ehk vastuolus seadusandja tahtega.

3) X. Xi CV-s on märgitud, et ta on „10.12.2012-käesoleva ajani“ töötanud kolmanda isiku

juures kui „projektijuht, insener-konstruktor“. Seega on pika ajavahemiku kohta nimetatud

mitut erinevat ametikohta. Mõistlik ja hoolas hankija peaks RHS § 114 lg-st 2 tulenevalt

uurima, mis ajal isik täitnud millist positsiooni või kas pakkuja väide on tõesti see, et kõik

need u 12,5 aastat on isik täitnud korraga mitut ametipositsiooni. Ka on elementaarne uurida,

kas töötajal on olnud pikemaid eemal olemisi töölt, mil ta tegelikult ei saanud töökogemust

koguda. PERHi meelevaldne ja kontrollimata eeldus on, et kuna 2012. aastast on 2025.

aastaks möödunud rohkem kui viis aastat, siis küllap on täidetud ka viieaastase töökogemuse

nõue, on õpikunäide formaalsest kontrollist. Kohatud on PERHi viited Majandustegevuse

registrile (MTR) ja äriregistrile kui allikatele, kust saavat teavet isiku töökogemuse kohta.

MTR ei sisalda teavet isikute töökogemuse kohta. PERH ei ole senini viidanud ka

konkreetsetele kannetele, millest ta väidetavalt lähtus. Veelgi meelevaldsem on teha mingeid

järeldusi tõigast, et äriregistris leidub X. Xi FIE, mis tegutseb „inseneritegevuste valdkonnas“.

Pelgalt see fakt ei tähenda, et X. Xil oleks vähemalt viieaastane töökogemus projekteerimise

projektijuhina. Kutsetunnistus ei asenda tõendamiskohustust, et isikul on faktiliselt

omandatud ja kontrollitav töökogemus projekteerimise projektijuhina. Mitte ükski X. Xi

kutsetunnistustest ei saa ka sisuliselt tõendada töökogemust projekteerimise projektijuhina,

kuna mitte ükski tema kehtivatest kutsetest ei ole kompetentsiga „projekteerimise juhtimine“.

4) Kolmanda isiku projektijuht ei täida vastavustingimuse „Projekteerimise projektijuht“

kahte alamtingimust kolmest. Täitmata nõuded on: minimaalselt viieaastase töökogemuse

nõue projekteerimise projektijuhina; minimaalselt ühe sarnase projekteerimistöö juhtimise

kogemus. X. Xil ei ole nõutavat töökogemust ega referentsprojekti põhjusel, et vajaliku

kutsekompetentsi puudumise tõttu ei ole ta saanud asjaomaseid töid teostada, vähemalt mitte

3(9)

3-25-3227

õiguspäraselt. Ka Eesti Ehitusinseneride Liit (EEL) on leidnud, et ükski X. Xi kutsetest „ei

anna pädeva isiku õigusi tegutseda projekteerimise projektijuhina. Põhjuseks asjaolu, et

konkreetsetel kutsetunnistustel puudub kompetents „projekteerimise juhtimine“. Niisamuti ei

ole õige PERHi lihtsustatud lähenemine, et 8. taseme kutse katab kõik 7. taseme kutse

kompetentsid. Juba loogiliselt võttes ei kata inseneride koolitamine projekteerimise juhtimist.

Seega, 8. tase on kutsepüramiidis küll 7. tasemest kõrgemal, kuid kompetentse tuleb eristada

sellegipoolest. EELi vastusest nähtub veel seegi, et „kõikide kutsete väljastamisel on üheks

kutse saamise eelduseks nõutavas mahus töökogemuse olemasolu taotletavas kompetentsis

(taotletaval ametialal)“. Seega on vildakas PERHi üldistus, et kutsete andmisel kontrollitakse

ka eelnevat töökogemust. Kontrollitakse tõesti, aga üksnes osas, mis puudutab konkreetset

kompetentsi, mis kutsetunnistusele läheb. Nii ei tähenda X. Xi kogemus inseneride

koolitamisel seda, et tal on kogemus projekteerimise juhtimisel või et EEL on seda

kontrollinud. Ei ole tõendatud, et X. X oleks tegutsenud projekteerimise projektijuhina, seda

nii üldise viieaastase töökogemuse kui ka konkreetse referentsprojekti puhul. Alternatiivselt,

isegi, kui X. X de facto on selles rollis tegutsenud, siis on tegu õigusvastaselt omandatud

kogemusega, mida ei saa arvesse võtta.

5) Nõustuda ei saa VAKO lähenemisega, et kui hankija ei ole RHAD-s kehtestanud nõuet, et

projekteerimise projektijuhi töökogemus peab olema omandatud sellise kutsega töötades,

mille üks kompetentsidest on „projekteerimise juhtimine“, siis hankijal puudub kohustus

hinnata isiku kvalifikatsiooni nimetatud kompetentsi kaudu. Selline tõlgendus on liialt

grammatiline. Sisuliselt on VAKO leidnud, et kui hanke alusdokumendid sõnaselgelt ei ütle,

et varasem töökogemus peab olema saadud õiguspäraselt, siis kõlbab igasugune, ka õigusakte

rikkudes saadud kogemus. Projekteerimise valdkonnas tegutsevad professionaalid ei saa tõsi-

ja ausameelse lähenemise korral mõista projekteerimise juhtimise kogemust nõudvat

tingimust moel, et see aktsepteerib ka töid, mis on teostatud ilma pädevust andva kutseta

(kompetentsita).

6) Selgelt menetlusõigust rikkuv on VAKO argumentatsioon otsuse p 9.3.2 teises lõigus.

VAKO on seal märkinud, et isegi, kui PERH pidanuks kolmandalt isikult täiendavaid selgitusi

ja tõendeid küsima, siis viimase poolt vaidlustusmenetluses esitatud kinnitused ja loetelu

täidetud lepingutest ikkagi näitavad X. Xil nõutava töökogemuse olemasolu. Pakkumus peab

vastama hanketingimustele juba pakkumuse esitamise/avamise ajal, mitte saama

mittevastavast vastavaks vaidlustus- või kohtumenetluses. Teiseks ei ole pakkumuse sisuline

muutmine, sh täiendamine, pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva lubatud.

8. Sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.

1) Poolte vahel ei ole vaidlust küsimuses, et kolmanda isiku projektijuhil on olemas RHAD-s

projektijuhilt nõutud kutsekvalifikatsioon – vähemalt diplomeeritud ehitusinsener (tase 7),

lisakompetentsina projekteerimise juhtimine või hoone ehitusprojekti koostamine või

ehitusprojekti ekspertiis või sellega samaväärne. Kolmanda isiku projektijuhil on

diplomeeritud ehitusinseneri (tase 7) kutsekvalifikatsioon, spetsialiseerumisega hoonete

ehitusele, lisakompetentsidena hoone ehitusprojekti koostamine, ehitusprojekti ekspertiis ja

ehitise audit. Nimetatud kvalifikatsiooninõude täitmine on oluline, et isik saaks tegutseda

ehitusseadustiku (EhS) mõttes riigihankes hangitavatel projekteerimistöödel nõutava pädeva

isikuna (vt EhS 3. jagu, eelkõige § 22 lg 2, § 23, § 24). Poolte vahel on lühidalt kokku võttes

vaidlus järgmistes küsimustes: - mil määral oli vastustajal kohustus ja õigus kolmanda isiku

pakkumuse vastavust kontrollida; - kas kolmanda isiku esitatud spetsialistil on nõutav 5-

aastane töökogemus projektijuhina ning nõutav referentsobjekti projekteerimiskogemus

projektijuhi rollis; - kas pakkuja spetsialisti varasema töökogemuse hindamisel on nõutav, et

4(9)

3-25-3227

spetsialist pidi vastama kutsekvalifikatsioonile diplomeeritud ehitusinsener (tase 7),

valikulisele kompetentsile „projekteerimise juhtimine“.

2) RHAD-s on kehtestatud pakkuja spetsialistile tingimused ja tingimuste vastavuse

tõendamiseks nõutavate dokumentide loetelu. Kaebaja ei ole RHAD-i, sh selles pakkuja

spetsialistile kehtestatud tingimusi ega tingimuste vastavuse tõendamise tingimusi

vaidlustanud. Kaebaja küll väidab, et teda ei häiri RHAD-s kehtestatud vastavustingimused,

mistõttu ei oleks ta oma sõnul pidanud RHAD-i ka vaidlustama. Samas, kui RHAD-s

kehtestatud nõuded ei võimalda kaebaja hinnangul vastustajal piisavat kontrolli teostada, siis

oleks kaebaja pidanud justnimelt RHAD-i vaidlustama. Praegusel juhul on vastustaja RHAD-

s pidanud piisavaks pakkuja spetsialisti töökogemuse ja referentsobjekti projektijuhi rollis

projekteerimiskogemuse vastavuse tõendamist pakkujate esitatavaid CV-sid. Mitte ühestki

RHS sättest ei tulene hankijale keeldu sellist tingimust kehtestada, samuti ei näe õigusaktid

ette kohustust vastavaid asjaolusid konkreetsete tõenditega tõendada. Tegemist on hankija

õigusega määrata kindlaks vastavustingimused ja nende täitmise tõendamise tingimused.

Seega, kui kolmas isik esitas kooskõlas RHAD-s nõutuga spetsialisti töökogemuse

tõendamiseks spetsialisti CV koos kõigi nõutavate andmetega ja vastustajal ei tekkinud

kahtlusi andmete tõele vastavuse osas, ei pidanud ta hakkama teostama täiendavat kontrolli,

kolmandalt isikult selgitusi küsides. Vastustaja ei nõustu, et ta oleks pidanud küsima

kolmandalt isikult selgitusi kolmanda isiku spetsialist töökohustuste täitmise proportsioonide

osas, st millises ulatuses on spetsialist täitnud projektijuhi ja millises ulatuses insener-

konstruktori tööülesandeid. VAKO on õigesti leidnud, et ükski õigusakt ei keela isikul ühel

töökohal täita mitmeid tööülesandeid. Kuskilt jooksevad pakkumuse vastavuse kontrollimise

piirid ning ülemäärase kontrolli teostamine ei ole lubatud. Isegi, kui kaebajaga nõustudes

(vastustaja ei nõustu kaebajaga) oleks vastustajal kohustus küsida kolmanda isiku spetsialisti

tööülesannete proportsioonide kohta selgitusi, siis järgmiseks võiks teoreetiliselt tõstatada

küsimuse sellest, kas spetsialist on ikka töölepingut nõuetekohaselt täitnud ja üldse tööd

teinud või on ta tööajast muude asjadega tegelenud. Ilmselgelt sellise kontrolli teostamine

hankemenetluses hankija kohustuste ja ka õiguste hulka ei kuulu.

3) Vastustaja on vaidlustusmenetluses selgitanud ja tõendanud, et pakkuja spetsialistile

kehtestatud nõuded olid kolmanda isiku esitatud projektijuhi puhul täidetud. Ka VAKO on

tingimuste täitmist kontrollinud ja lugenud vaidlustaja poolt teostatud kontrollitoimingud

asjakohaseks ja piisavaks. õigusaktid ei näe ette, et ehitustööde projekteerimist ei tohi juhtida

ilma asjaomase kutsekompetentsita isik. VAKO on oma otsuses asjakohaselt selgitanud, et

kaebaja vastavad seisukohad on väärad ning EhS § 23 lg 2 ls 1 ja lg -st 5, § 24 lg-st 1 ja lg 2 p

2 koosmõjust kaebaja poolt väidetavat keeldu tegelikult ei tulene. Lisaks, HKMS § 268 lg-st 4

tulenevalt ei saa RHAD-s kehtestatud õigusvastast tingimust hakata muutma õiguspäraseks

selle tõlgendamise teel. Kehtestatud tingimusest tuleb lähtuda sellisena nagu see on ning

vaidluse korral tuleb nõuet/tingimust tõlgendada pakkujatele soodsamal ja vähem koormaval

viisil. Kohtupraktikas on rõhutatud vajadust kohelda pakkujaid võrdselt ja läbipaistvalt,

keelates ettevõtja hankemenetlusest kõrvale jätta sellisel kohustuse täitmata jätmisel, mis ei

tulene sõnaselgelt selle menetlusega seotud dokumentidest. Oluline on seegi, et vastustaja

sooviks ei ole olnud kehtestada riigihankes tingimust, mis on hanke eseme suhtes

ebaproportsionaalne ja mittevajalik. Sellega piirataks riigihankes põhjendamatult hankest

huvitatud isikute ringi, mis omakorda vähendaks võimalust leida turult parim pakkumus.

Riigihankes ei ole vastustaja hankinud projekteerimise juhtimise teenust, vaid projekteerimise

teenust ning hankija on tuvastanud, et kolmanda isiku spetsialistil on hangitava teenuse – s.o

projekteerimisteenuse pakkumiseks ja EhS mõttes pädevaks isikuks olemiseks vajalik

pädevus olemas. See tähendab, et hanke eset arvestades ei oleks vastustaja poolt täiendavate

võimalike pakkujate ringi piiramine olnud põhjendatud ja lubatav.

5(9)

3-25-3227

9. KIRDE PROJEKT OÜ leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.

1) Vastustaja poolt pakkumuse sisulise kontrolli teostamata jätmise etteheite puhul jääb

kaebaja üldsõnaliseks. Iseenesest ei ole kaebaja poolt esile toodud teoreetilised seisukohad

kaebuse punktides 14-19 valed, ent need tulnuks siduda ka konkreetse kaasusega. Praegusel

juhul jäävad need aga lihtsalt kohtupraktika refereeringuks või kaebaja arutluseks.

2) Kaebuse punktidest 20-23 jääb ebaselgeks, miks tugineb kaebaja väidetele, millele VAKO

on ammendavalt vastanud. VAKO on oma otsuse p-s 9.3.1. käsitlenud tööstaaži küsimust

ning kaebus ei sisalda selles osas ühtegi uut argumenti. MTR registreeringut ei ole VAKO

vastustaja otsuste õiguspärasust analüüsides käsitlenud ning on sellest sõltumatult jõudnud

arusaamani, et vastustaja on nõuetekohaselt teostanud pakkumuste vastavuse sisulist kontrolli.

X. Xi kutsekompetentsiga seonduvat on VAKO põhjalikult käsitlenud lahendi punktis 9.3.4.

ning kaebus ei sisalda pakkumuse kontrollile tehtud etteheiteid käsitlevas osas uusi väiteid või

selgitusi, mis võimaldaksid asuda VAKO-st erinevale seisukohale.

3) VAKO on kaebajale selgitanud ja sellega nõustub ka kolmas isik, et rahulolematuse korral

vastustaja poolt seatud tingimustega oleks tulnud kaebajal vaidlustada RHAD. Jättes selle

tegemata, on „mängureeglid“ kõigi, sh kaebaja jaoks lõplikult paigas. Ebaõige on aga kaebaja

käsitlus sellest, et ükski X. Xile omistatud kutsetest ei anna pädeva isiku õigusi tegutseda

projekteerimise projektijuhina ning seda väidet ei muuda tõeseks ka kaebaja poolt viidatud

EEL tegevdirektori poolt väljastatud tõend. Tõendis sisalduva teabe usaldusväärsuse on

kolmas isik tõendi andja pädevuse tõttu seadnud kahtluse alla (vt kolmanda isiku 12.09.2025

VAKO-s toimunud menetluses esitatud dokumendi p 2.9.), seda kahtlust ei ole kaebaja

esitatud kaebuses kõrvaldanud. Alusetu on kaebaja väide, justkui oleks VAKO jätnud kaebaja

poolt esitatud tõendi tähelepanuta. VAKO on selgitanud lahendi p-s 9.3.4.1., miks ta selle

tõendiga ei arvesta. Kolmas isik nõustub VAKO põhjendustega tõendi mittearvestamisel.

4) Kaebaja ei ole kaebuses kolmandale isikule mõistetavalt selgitanud, miks ei ole VAKO

lahendi punktides 9.3.4.1. ja 9.3.4.2. esitatud käsitlus pädev. VAKO on osundanud

diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 kutsestandardile. Selles sisalduvas kutsekirjelduses

sisaldub piirang ehitusloakohustusliku ehitise ehitusprojekti ja sadamarajatise ehitusprojekti

koostamisele, geotehnilisele projekteerimisele (vt osa II). Projekteerimise juhtimise osas (vt

osa VI) on kutsekirjelduses märgitud, et rakenduvad piirangud on analoogsed

ehitusloakohustusliku ehitise ja sadamarajatise ehitusprojekti koostamisele ning geotehnilisele

projekteerimisele kohalduvatega. Lisaks sisaldub kutsekirjelduses joonealune märkus, et

projekteerimise juhtimise tegevuse all peetakse silmas mitte kitsa eriala, vaid kogu

tervikprojekti projekteerimise projektijuhtimist. Seega tulnuks kaebajal tuua välja, et

kolmanda isiku poolt pakutud projekteerimise projektijuhile rakendub mõni kutsestandardi

kutsekirjelduses loetletud ehitusloakohustusliku ehitise ehitusprojekti koostamise piirangutest.

Seda ei ole kaebaja teinud. Täiendavalt juhib kolmas isik jätkuvalt tähelepanu ka sellele, et

kolmanda isiku pakkumuses märgitud projekteerimise projektijuhil on ka volitatud

ehitusinsener, tase 8 kutse. Nimetud kutse annab selle omanikule seadusest tulenevatel alustel

õiguse tegutseda pädeva isikuna iseseisvalt ja omal vastutusel projekteerimise juhtimise alal

ilma tehniliste piiranguteta. Kolmas isik nõustub VAKO-ga selles, et esiteks ei tulenenud

RHAD-st nõuet, et projekteerimise projektijuhil peaks olema projekteerimise juhtimise

lisakompetents ning teiseks, et X. Xil oli olemas ka vajalik pädevus projekteerimise

juhtimiseks.

5) Kuna X. Xi poolt kogemus projekteerimise juhtimisel ei saa olla omandatud

ebaseaduslikult, tulenevalt X. Xi kutse(te)st, on kogu vastav käsitlus ainetu. VAKO ei ole

hinnanud kolmanda isiku pakkumust RHAD-ga vastavaks kolmanda isiku poolt esitatud

täiendava nimekirja alusel , vaid VAKO on põhjendatult lugenud RHAD-le vastavaks esitatud

6(9)

3-25-3227

pakkumuse. Samuti ei ole kolmas isik kohtumenetluses oma pakkumust muutnud ja sellisena

ei ole seda loetelu käsitlenud ka VAKO. Tegemist oli näitliku nimekirjaga tõendamaks, et kui

vastustaja hankijana oleks pöördunud X. Xi töökogemust puudutava selgituse nõudega

kolmanda isiku poole, oleks tulemus olnud sama. Selle väitega ei võta aga ei kolmas isik ega

ka VAKO õigeks etteheidet, et X. Xi töökogemus ei oleks olnud pakkumuses sisalduva teabe

kohaselt piisavalt tõendatud.

KOHTU PÕHJENDUSED

10. Kaebaja esitas 03.11.2025 menetlusdokumendi lisana elektriinseneri pädevustunnistusi

väljastava Kiwa Estonia OÜ tegevjuhi Tõnu Roosaare 28.10.2025 e-kirja, milles viimane

selgitab, et 7. kutsetaseme diplomeeritud inseneri ametialane pädevus „sõltub tema

spetsialiseerumisest ja valitavate kompetentside hulgast“. Kaebaja põhjendas tõendi esitamist

sellega, et on kaebuses läbivalt väitnud, et Kutsekoja kureeritavas süsteemis peab isikul

teatava kutsealase pädevuse olemasoluks olema mitte vaid teatav üldine kutse nagu nt

„diplomeeritud ehitusinsener, tase 7“, vaid ka asjaomane spetsialiseerumine ja kompetents.

Seda kinnitabki kaebaja hinnangul täiendavalt Kiwa Estonia tegevjuht. Vastustaja ja kolmas

isik leiavad 06.11.2025 menetlusdokumentides, et kaebaja esitatud tõend on esitatud

hilinenult ning käesoleva haldusasja lahendamisel asjassepuutumatu. Kohus nõustub

vastustaja ja kolmanda isiku seisukohtadega. Halduskohtu 15.10.2025 määruse resolutsiooni

p 2 kohaselt võisid menetlusosalised esitada täiendavaid seisukohti, taotlusi ja tõendeid kuni

29.10.2025 ning vastata teise poole avaldustele ja seisukohtadele, sealhulgas esitada

menetluskulu dokumente kuni 06.11.2025. Uue tõendi esitamine peale 29.10.2025 polnud

seega lubatud (vt ka HKMS § 51 lg 3). Hilinenult esitatud tõendit menetleb kohus juhul, kui

see ei põhjusta kohtu arvates menetluse viibimist või menetlusosaline põhistab, et

hilinemiseks on mõjuv põhjus. Kaebaja ei ole põhistanud, et hilinemiseks oleks olnud mõjuv

põhjus, ka viivitaks uue tõendi vastuvõtmine asja menetlemist, kuna hankeasjas tuleb otsus

kuulutada 45 päeva jooksul ning täiendavat seisukohtade esitamise aega tõendiga tutvumiseks

ja sellele vastamiseks ei ole võimalik määrata. Kohtu hinnangul tuleb tõendi vastuvõtmisest

keelduda ka seetõttu, et see on asjakohatu, puudutades hoopis elektriinseneeria valdkonda

ning see ei oma seost käesoleva vaidluse esemega, kus relevantne on RHAD-i sisustamise

ehitusinseneeria valdkonnas. Seega jääb vastav tõend asja juurde võtmata.

11. Vastavustingimuste „Projekteerimise projektijuhi“ nõudena on sätestatud: „Vähemalt

diplomeeritud ehitusinsener (tase 7), lisakompetentsina projekteerimise juhtimine või hoone

ehitusprojekti koostamine või ehitusprojekti ekspertiis või sellega samaväärne. Vähemalt 5-

aastane töökogemus projekteerimise projektijuhina. Hanketeate eRHRis avaldamise

kuupäevale eelneva 5 (viie) aasta jooksul vähemalt 1 (ühe) 1000 m2 või 2 (kahe) 500 m2

suletud netopinnaga sarnase hoone (või hoonete kompleksi) projekteerimise kogemust

meeskonnas projektijuhina vähemalt põhiprojekti mahus (EVS 932: 2017 mõistes). Sarnaseks

projekteerimistööks loetakse majandus- ja taristuministri 02.06.2015 määrusega nr 51

kinnitatud „Ehitise kasutamise otstarvete loetelu” koodi rühma 12640 „haiglad ja muud

ravihooned“ kohase või vastava kasutusotstarbega hoonete või hoonete kompleksi

projekteerimistööd.“. Kaebaja leiab, et kolmanda isiku esitatud projekteerimise projektijuht ei

vasta töökogemuse ja referentstöö nõude osas RHAD-le.

12. Kohus kaebaja väidetega ei nõustu jagades VAKO, hankija ja kolmanda isiku seisukohti.

13. Vastavustingimuste kohaselt tuli pakkujal pakkumuses esitada projekteerimise

projektijuhi kehtiva kutsetunnistuse koopia või samaväärse dokumendi (vabas vormis

dokument), samuti spetsialisti CV (Dokumendi vorm / Vorm 1_projekteerimise

projektijuht.docx). Kui vastutava spetsialisti tööandjaks on pakkujaga mitteseotud isik (isik ei

7(9)

3-25-3227

ole pakkuja töötaja), tuli lisada vastutava spetsialisti tööandja kinnitus, et tööandja on teadlik

vastutava spetsialisti osalemisest riigihankes ning et tema töökoormus võimaldab tal täita

riigihanke hankelepingust tulenevaid kohustusi. (vabas vormis dokument). Vaidlust ei ole

selles, et kõik RHAD-s nõutud dokumendid on kolmas isik ettenähtud nõuetele vastavalt

täidetuna pakkumuses esitanud. Kohus nõustub VAKO-ga, et pakkumuse vastavuse kontroll

Projektijuhi tingimuses esitatud töökogemuse nõude osas tuli hankijal täita RHAD-s nõutud

andmete (eelkõige CV) alusel ning hankija ei pidanud asuma küsima muid andmeid, mida

RHAD-s ei nõutud. Täiendavat kontrolli oleks olnud põhjust läbi viia siis, kui esitatud

andmed oleksid puudustega või oleks alus kahelda nende tõele vastavuses. Kohtule nähtuvalt

ei pidanud hankijal vastavat kahtlust tekkima. Kohus jagab VAKO seisukohta, et ükski

õigusakt ei keela isikul ühel töökohal täita mitmeid tööülesandeid ning hankija ei pidanud

asuma välja selgitama, millises ulatuses on spetsialist täitnud projektijuhi ja millises ulatuses

insener-konstruktori tööülesandeid, olukorras, kus CV-st oli näha, et töökogemuse pikkuse

nõue on piisava ajavaruga täidetud. VAKO-ga tuleb nõustuda ka selles, et CV-s esitatud amet

hõlmab ka projektijuhi ametit, st isik pidi tööülesannete täitmiseks ka projekte juhtima.

14. Küsimusele, kas lisakompetentsi (projekteerimise juhtimine) nõude saab tuletada

töökogemuse nõudest (Vähemalt 5-aastane töökogemus projekteerimise projektijuhina), tuleb

vastata eitavalt. Kohus nõustub VAKO, vastustaja ja kolmanda isiku põhjendustega, et

hankija ei ole kehtestanud RHAD-is nõuet, et projektijuhi töökogemus peab olema

omandatud sellise kutsega töötades, mille kompetents hõlmaks eraldi projekteerimise

juhtimise lisakompetentsi. Hankija ei tohi pakkumuste hindamisel anda RHAD-le üksikule

nõudele sellist sisu, mis läheb vastuollu mõne teise RHAD nõudega. Kaebaja toodud

tõlgendus muudaks RHAD Vastavustingimuste esimese lause sõnastust viisil, et ühe

alternatiivina esitatud lisakompetents „projekteerimise juhtimine“ ei oleks enam alternatiivne,

vaid obligatoorne nõue. Selliselt oleks RHAD-le antud tõlgendus, mis oleks pakkujatele

üllatuslik ning viiks vastuoluni RHS üldpõhimõtetega ‒ rikutud oleks läbipaistvuse ning

konkurentsi efektiivse ärakasutamise põhimõtet. Kaebaja hinnang, et RHAD-s esitatud

kutsenõuded on projekteerimise õiguspäraseks juhtimiseks tegelikult ebapiisavad (kaebuse p

26), tuleb jätta tähelepanuta, kuna kaebajal pole õigust nõuda tema enda arusaamist toetava

RHAD kehtestamist. Kaebaja ei saa hankijale dikteerida, milline peaks olema RHAD

konkreetne sõnastus, ka on õige VAKO tähelepanek, et see vaidlus tulnuks maha pidada

varem ‒ hanketingimuste vaidlustamise raames. Sealjuures kaebaja ise möönab, et

projekteerimise juhtimine ei kuulu EhS §-s 24 toodud „teatud tegevusalade“ hulka, mille osas

EhS § 23 lg 5 ja § 24 otsesõnu nõuavad kindlat kutsetunnistust (kaebuse p 29). VAKO on

seega õiguspäraselt asunud seisukohale, et kuigi X. Xil puudub eraldi „projekteerimise

juhtimise“ lisakompetents vastava kutsestandardi järgi, on X. Xil olemasoleva

kutsekvalifikatsiooniga õigus EhS-i järgi tegutseda projekteerimistööde teostamisel

vastutava spetsialistina, milline õigus hõlmab ka õigust juhtida projekteerimisprotsessi,

mistõttu ei takistanud EhS ka sisuliselt omandada olemasolevate kvalifikatsioonide (kutsete)

raames töötades projekteerimise juhtimise töökogemust. Kaebaja on VAKO menetluses

toetunud EEL tegevdirektor T. Rubeni seisukohale (dtl 99-100), mille kohaselt kutse

„diplomeeritud ehitusinsener, tase 7“, spetsialiseerumisega „hoonete ehitus“, kompetentsidega

„hoone ehitusprojekti koostamine“, „ehitusprojekti ekspertiis“ ja „ehitise audit“ ei anna

pädeva isiku õigusi tegutseda projekteerimise projektijuhina. Viidatud seisukoht ei anna

hankijale alust jätta vastavaks tunnistamata pakkumus, mis vastab hankija kehtestatud RHAD-

le. See ei võimalda ka kõrvale lükata kogemust, mis on reaalselt olemas ja nõuetekohaselt

tõendatud. Sellisel juhul oleks sobivaks lahenduseks hankemenetluse kehtetuks tunnistamine

ning uue RHAD-i koostamine. Hankemenetluse kehtetuks tunnistamine on hankija

kaalutlusotsus.

8(9)

3-25-3227

15. Kohus ei nõustu kaebajaga, et VAKO on arvestanud lubamatuid tõendeid.

Vaidlustusmenetluses on esitatud SA Narva Haigla kinnitus, et KIRDE PROJEKT OÜ on

koostanud Narva Haigla 4. korruse rekonstrueerimise põhiprojekti täies mahus ning et X. X

oli nimetatud töö projektijuht (dtl 50). Tegemist pole olukorraga, kus pakkumus oleks

muudetud nõuetele vastavaks vaidlustus- või kohtumenetluses, sest tegemist on andmete

küsimisega, mida RHAD ette ei näinud, vaid kogutud andmed kinnitasid täiendavalt

pakkumuse vastavust RHAD-le. Tegemist polnud ka pakkumuse sisulise muutmisega, sest

kolmanda isiku pakkumuse vastavus RHAD-le oli tuvastatud juba varem esitatud

dokumentide alusel. Ühest küljest leiab kaebaja, et vastustaja peaks tegema „sisulist kontrolli“

ja küsima täiendavaid andmeid, mida RHAD ei nõudnud, ning, kui hankija seda on teinud,

leiab kaebaja, et tegemist on menetluslike õiguste rikkumisega ning kogutud andmeid, mis

kinnitavad pakkumuse koosseisus esitatud andmete õigsust, ei tohiks arvesse võtta. Kohtu

hinnangul on kaebaja käitumine vastuoluline ja kaebaja etteheited põhjendamatud. Kohtule

nähtuvalt väljatoodud referentsobjekti ‒ Narva Haigla 4. korruse rekonstrueerimise

projekteerimine ‒ osas kaebajal (kohtumenetluses )sisulised vastuväited puuduvad.

16. Ülaltoodut arvestades jääb kaebus rahuldamata.

17. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

otsus tehti kaebaja kahjuks, tuleb Innopolis Insenerid OÜ-l kanda teiste menetlusosaliste

menetluskulud. Kolmas isik taotleb 06.11.2025 menetlusdokumendi kohaselt õigusabikulude

hüvitamist summas 900 eurot (käibemaksuta). Kohtu hinnangul on kolmanda isiku

menetluskulud põhjendatud maksumusega. Hankija ei ole kuludokumente ja menetluskulude

nimekirja esitanud, mistõttu jäävad hankija võimalikud menetluskulud HKMS § 109 lg 1

alusel tema enda kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Janek Laidvee

9(9)