2-24-140970/28 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja

2-24-140970

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Reena Undrest

Otsuse tegemise aeg ja koht

17. november 2025, Pärnu

Tsiviilasja number

2-24-140970

Tsiviilasi

OÜ Aktiva Finance Group hagi W.T vastu võlgnevuse

nõudes

Tsiviilasja hind

518,96 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood

10746479), lepinguline esindaja Sigrid Rahkema

Kostja: W.T (isikukood XXX)

Menetlusliik

Lihtmenetlus, kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada OÜ Aktiva Finance Group hagi W.T vastu osaliselt.

2. Välja mõista W.T-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks kostja ja Coop Pank AS

vahel 29.08.2022 sõlmitud laenulepingust nr. L443230 ja 29.08.2024 nõude

loovutusest tulenev põhivõlgnevus 60,99 eurot ja sissenõudmiskulud summas

15,00 eurot.

3. Välja mõista W.T-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis põhivõlalt (60,99

eurot) alates 11.09.2024 kuni 16.11.2025 summas 6,42 eurot.

4. Välja mõista W.T-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis põhivõlalt (60,99

eurot) alates 17.11.2025 kuni põhinõude täitmiseni lepingujärgse viivisemääraga

8,9% aastas.

5. Jätta rahuldamata Aktiva Finance Group OÜ nõue mõista W.T-lt välja kostja

ja Coop Pank AS vahel 29.08.2022 sõlmitud laenulepingust nr. L443230 ja

29.08.2024 nõude loovutusest tulenev põhivõlgnevus 352,34 eurot, intress 13,03

eurot, haldustasu 7,50 eurot, suissenõudmiskulud 15,00 eurot, viivis perioodi

29.08.2024 kuni 10.09.2024 eest ning viivis alates 11.09.2024 kuni 16.11.2025 6,42

eurot ületavas osas.

Menetluskulud

6. Jätta maksekäsu kiirmenetluse kulud W.T kanda ja hagimenetluse kulud

2-24-140970

Aktiva Finance Group OÜ kanda.

7. Mõista W.T-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja menetluskulud 85,00

eurot, s.o maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv 65,00 eurot ja maksekäsu

kiirmenetluse menetluskulu 20,00 eurot.

8. Hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (85,00 eurot) tuleb kostjal

tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse §

113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

9. Jätta W.T menetluskulude kindlaksmääramise avalduse rahuldamata.

Määrata, et kostjal põhjendatud ja vajalikud menetluskulud ehk hüvitatavad

menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile

kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Kaebus

võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Aktiva Finance Group OÜ esitas 12.11.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse võlgnikult 492,83 euro saamiseks. Kohus tegi 15.11.2024 võlgnikule

makseettepaneku, millele võlgnik esitas 09.12.2024 vastuväite. Pärnu Maakohtu

maksekäsuosakonna 19.12.2024 määrusega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti Aktiva

Finance Group OÜ nõue W.T vastu 492,83 euro saamiseks Pärnu Maakohtule menetluse

jätkamiseks hagimenetluses

2. Kohus 20.12.2024, arvestades, et kostja vastuväites osaliselt tunnustas enda vastu esitatud

nõuet ning avaldas soovi tunnustatud nõude osa tasuda maksegraafiku alusel, andis pooltele

tähtaja kompromissi sõlmimiseks ja kohtule esitamiseks kuni 10.01.2025. kostja taotlusel

pikendas kohus tähtaega kuni 24.01.2025. Kuna kohtu määratud tähtajaks kompromissi ei

esitatud, tegi kohus 05.02.2025 hagejale ettepaneku esitada oma nõue (hagi) W.T vastu

Pärnu Maakohtule ja põhjendada seda hagiavaldusele ettenähtud vormis. Hageja esitas

hagiavalduse 26.02.2025.

3. Kohus võttis hagi 31.03.2025 määrusega menetlusse. 08.10.2025 määras maakohus

lahendada Aktiva Finance Group OÜ hagi W.T vastu võlgnevuse nõudes poolte

nõusolekul kirjalikus menetluses, määras pooltele tähtaja soovi korral lõplike seisukohtade

ja tõendite esitamiseks koos menetluskulude nimekirjaga hiljemalt 20.10.2025 ning määras

kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise ajaks 17.11.2025.

4. 22.10.2025 kohustas kohus kostjat esitama seisukoht hageja 17.10.2025 seisukohtadele ja

menetluskulude nimekirjale ning 04.11.2025 kohustas hagejat esitama kirjalik vastus kostja

27.10.2025 seisukoha osas.

Hageja nõue

5. Hageja palub kostjalt välja mõista kostja ja Coop Pank AS vahel 29.08.2022 sõlmitud

laenulepingust nr. L443230 tulenev võlgnevus 413,33 eurot, intress 13,03 eurot, haldustasu

7,50 eurot, sissenõudmiskulud 30,00 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 18,31 eurot.

Ka palub hageja kostjalt välja mõista viivised alates 27.02.2025 kuni põhinõude summas

413,33 eurot täitmiseni lepingujärgses viivisemääras 8,9% aastas. 29.08.2024 loovutas Coop

Pank AS kostja vastase nõude OÜ Aktiva Finance Group OÜ koos õigusega nõuda intressi,

viivist ja muid kõrvalnõudeid. Hagi kohaselt sai kostja laenu summas 1900,00 eurot.

Lepingu krediidi kulukuse määraks on 13.22% aastas. Krediidi kulukuse määra arvutamisel

2-24-140970

on arvesse võetud krediidisumma 1900.00 eurot, igakuine osamakse 88.58 eurot,

intressimäär 8.90% aastas, krediidisumma tagastamise periood 10.10.2022 – 10.09.2024,

laenulepingu sõlmimise tasu 38.00 eurot, igakuine lepingu haldustasu 1.50 eurot. Kostja ei

täitnud maksegraafikust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, st oli jäänud tasumata 3 järjestikus

arved: osamaksed 10.05.2024, 10.06.2024, 10.07.2024, mistõttu saatis esialgne võlausaldaja

kostjale laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse

tasumiseks. 28.08.2024 saatis esialgne võlausaldaja kostjale teatise lepingu lõpetamise

kohta, kuna kostja ei tasunud enda võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul. Lepingu

ülesütlemise seisuga so 28.08.2024 oli kostjal tagastamata 10.05.2024, 10.06.2024,

10.07.2024 ja 10.08.2024 maksed. Hageja on seisukohal, et krediidiandja on hinnanud

tarbija krediidivõimelisust vastavalt VÕS § 4034 lg-le 2 ja 4 ning KAVS § 49 ja § 50

kohaselt.

6. 09.07.2025 esitas hageja seisukoha kostja 12.06.2025 vastusele kus esitas nõude

ümberarvestuse juhuks, kui kohus leiab, et vastutustundliku laenamise põhimõtteid ei ole

täidetud. Kostja sai reaalselt laenu oma kontole, peale lepingutasu maha arvamist, summas

1847,82 eurot. Ümberarvestuse kohaselt on täielikult tasutud osamaksed 10.10.2022-

10.07.2024 ja 10.08.2024 osaliselt. Kostja on võlas alates 10.08.2024 osamaksest kuni

10.09.2024 osamakseni, millest põhiosa on 106,55 eurot ja intressid 0,55 eurot. Samuti ei

vabasta kostjat viivise tasumisest põhiosalt 106,55 eurolt, kuna kostja on jätkuvalt võlas ja

viiviseid saab arvestada alates lepingu lõpptähtajale järgnevast päevast so 11.09.2024

lepingujärgses määras 8,9% aastas, mis hetke seisuga on 7,81 eurot.

7. 17.10.2025 seisukohas jäi hageja varasemalt esitatu juure ning palus kohtul, juhul, kui kohus

leiab et krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtteid, rahuldada nõue

osaliselt ja välja mõista põhiosa 106,55 eurot ja intressid 0,55 eurot ning 09.07.2025 seisuga

sissenõutavaks muutunud viivis 7,81 eurot ja edasiulatuv viivis alates 10.07.2025 kuni

põhiosa 106,55 euro tasumiseni lepingujärgses määras 8,9% aastas.

8. 04.11.2025 vastuses kohtunõudele leidis hageja, et kostja on oma lõpliku seisukoha esitanud

hilinemisega ning arvesse saab võtta vaid kostja vastuväited hageja menetluskuludele,

millele kohus küsis seisukohta oma 22.10.2025 kohtunõudes.

Kostja seisukoht

9. Kostja esitas seisukoha hageja nõudele 12.06.2025. Kostja on saanud Coop Finants AS

tarbijakrediidi summas 1900 eurot, milles Coop Finants AS arvestas 52,18 eurot

lepingutasu makseks. Kostja kontole 29.08.2022 on laekunud 1847,82 eurot. Kostja oli

kohustatud igakuiselt tasuma laenumakse summas ca 95,67 eurot. Perioodil oktoober 2022

kuni mai 2024 tasus Kostja laenu katteks kokku summas 1786,83 eurot. Kostjal jäi täieliku

laenu põhisumma tasumiseni tasumata 60,99 eurot. 17.09.2025 vastuväites nõustus kostja

hageja 08.07.2025 seisukohas toodud intressi summaga 0,55 eurot ja viivise summaga 7,81

eurot ning 20.10.2025 seisukohas jäi varasemalt esitatud seisukohtade juurde.

Kohtu põhjendused

10. Kohus, tutvunud hagiavaldusega, hinnanud hagile lisatud tõendeid ja menetlusosaliste

seisukohti koos lisatud tõenditega, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.

11. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 menetleb kohus hagi oma õiglase

äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud

üldisi menetluspõhimõtteid. Tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa

summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000

eurole.

2-24-140970

12. Poolte seisukohad on välja selgitatud kirjalikus vormis. Kohus lahendab antud asja

lihtsustatud kirjeldava osaga juhindudes TsMS § 442 lg 7 ja § 444 lg 1. Lihtsustatud

kirjeldava osa täiendamist ei saa nõuda mistahes asjaoludel. TsMS § 444 lg 2 alusel, kui

kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes

õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.

Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu

poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta

(Riigikohtu 04.05.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-23-16, p 16).

13. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel,

lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma

nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab

ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid

tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid

asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte

faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks

ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta

esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

14. Kohtule esitatud menetlusdokumentide pinnalt tuvastab kohus, et poolte vahel ei ole vaidlust

järgmiste asjaolude osas:

-

kostja ja Coop Finants AS, kelle üldõigusjärglane on Coop Pank AS, vahel on

sõlmitud tarbijakrediidileping;

-

kostja sai lepingu alusel laenu 1900,00 eurot;

-

kostja arvelduskontole kanti 1847,82 eurot.

15. VÕS § 164 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda

lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või

loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle

sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. VÕS § 170 ütleb, et kui

võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et

loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui

loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja

andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule. Hagiavalduse kohaselt

loovutas esialgne võlausaldaja oma nõude hagejale 29.08.2024 koos õigusega nõuda viivist,

intressi ja muid kõrvalnõudeid. Hageja kinnitusel on kostjale nõude loovutamise kohta

saadetud teatis. Kostja ei ole vastuväidet nõuete loovutamise osas esitanud. Riigikohus on

06.06.2007 lahendi 3-2-1-62-07 p 12 leidnud, et hagi rahuldamist ei välista see, kui nõude

loovutamisest teatatakse pärast hagi esitamist või kui kostja saab loovutusest teada hagist.

Kohus leiab, et kostja sai nõuete loovutamisest teada vähemalt käesolevas kohtumenetluses

ning esialgse võlausaldaja nõuded on kehtivalt hagejale loovutatud.

16. . Esmalt tuvastab kohus, kas lepingus kokku lepitud krediidi kulukuse määr on kooskõlas

VÕS § 4062 lg-ga 1, mille kohaselt ei tohi tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse

määr aastas ületada krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu

keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui

kolm korda. Hageja nõude aluseks oleva lepingu sõlmimise ajal oli Eesti Panga poolt

avaldatud eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr 16,30%, mille

kolmekordne on 48,90%. Hagiavalduse kohaselt oli lepingu krediidi kulukuse määr 13,22%

(dtl 43) aastas. Kohus on seisukohal, et lepingus kokku lepitud krediidi kulukuse määr on

kooskõlas VÕS § 4062 lg-ga 1.

17. VÕS § 4034 lg 1 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kostja on seisukohal, et peab lepingu alusel

2-24-140970

tagastama ainult laenuna saadu. Samuti nõustub VÕS § 94 alusel arvestatud intressi

võlgnevusega. Hageja on kostja seisukohast järeldanud, et kostja hinnangul ei ole kostjaga

tarbijakrediidilepingu sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet järgitud ning esitas

09.07.2025 kohtule nõude ümberarvestuse, kus kõik kostja maksed on loetud laenuna saadud

summa tagastuseks. Kohus järgnevalt kontrollib, kas hageja nõude aluseks oleva lepingu

sõlmimise eelselt veenduti kostja krediidivõimelisuses, nagu VÕS § 4034 lg 6 kohustab.

18. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne

tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas

tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (edaspidi

krediidivõimelisus) ja hindama tarbija krediidivõimelisust. VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab

krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega.

Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle

teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus

kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised

varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust

tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, määrates vajalike

hindamistoimingute ulatuse vastavalt tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta

olemasolevatele andmetele ja võetava rahalise kohustuse suurusele. Eelmises lauses

sätestatud kohustuse täitmisel peab krediidiandja lähtuma ka krediidiandjate ja -vahendajate

seaduse § 49 lõike 1 punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides 1–3 ja lõikes 7

sätestatust. VÕS § 4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu

sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete

kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034

lg 13 kohaselt tõendab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike

kohustuste täitmist vaidluse korral krediidiandja. Krediidiandjate ja -vahendajate seaduse

(KAVS) § 49 lg 1 alusel peab krediidiandja või -vahendaja vastutustundliku laenamise

nõude täitmiseks sise-eeskirjaga kehtestama tarbija krediidivõimelisuse hindamise ja

esitatud andmete kontrollimise metoodika, võttes vastava metoodika väljatöötamisel arvesse

vähemalt järgmised tarbijaga seotud näitajad: 1) varaline seisund ja regulaarse sissetuleku

suurus; 2) teised varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus,

võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused; 3)

varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine; 4) muud hinnatavad

regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena;

5) varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste

kohustuste võimaliku suurenemise mõju; 6) krediidiandjale teadaolevad muud faktid, millel

võib olla oluline tähtsus tarbija krediidivõimelisuse hindamisel ja mis võivad mõjutada

tarbija kohustuste nõuetekohast täitmist; 7) sõlmitava tarbijakrediidilepingu tingimused,

sealhulgas võetava rahalise kohustuse suurus. KAVS § 49 lg 2 kohaselt peab krediidiandja

sise-eeskirjas krediidi andmise kohta olema sätestatud: 1) krediidisumma ja krediidi

tagatisvara suhe ning krediidi põhiosa ja intressimakse ning tarbija sissetuleku suhe; 2)

krediidi maksimaalne tähtaeg; 3) metoodika, mille põhjal analüüsida tarbija võimet täita

krediidilepingust tulenevaid kohustusi intressi muutumise korral. KAVS § 50 lg 3 kohaselt

peab krediidiandja või -vahendaja tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud

teavet, arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid

informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale

teabele.

19. Riigikohus on selgitanud (vt RKTKm, 24.11.2023.a, 2-21-13098, p-d 17-18), et kohtul on

kohustus kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

Selline kohustus tuleneb krediidiandjale VÕS § 4034 lg-st 1. Vastutustundliku laenamise

põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata,

2-24-140970

kas tarbija on krediidivõimeline (teabe saamise kohustus), ja hindama tarbija

krediidivõimelisust (krediidivõimelisuse hindamise kohustus). Teabe saamise kohustuse

täitmiseks peab krediidiandja omandama teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis

võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Teabe saamise kohustuse täitmiseks

peab krediidiandja VÕS § 4034 lg 3 esimese lause järgi vajaduse korral küsima tarbijalt

teavet ja kasutama asjakohaseid andmekogusid. Krediidiandja peab teavet koguma tarbija

varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate

maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste

võimaliku suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja

koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse

(KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 p-des 1-3 (ka VÕS § 4034 lg 2 kolmas lause). Seega peab

krediidiandja tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate

kohta:

-

tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension,

investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud

ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS

§ 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1);

-

tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse

korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud

hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul

üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4);

-

tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg

1 p 3);

-

tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate

rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49

lg 1 p 5).

Kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust

iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või

krediidi-info), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt.

20. Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse

hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija

krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto

väljavõtet küsinud, siis tuleb tõendada, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija

krediidivõimelisuse hindamiseks. VÕS § 4034 lg 13 kohaselt on vastutustundliku laenamise

järgimiseks vajalike kohustuste täitmise tõendamiskoormis kohtumenetluses hagejal.

21. Kohtu hinnangul ei ole hageja esitanud kohtule tõendeid, mille pinnalt saaks kohus jaatada

krediidiandja poolt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist. Kohtul ei ole võimalik

asuda seisukohale, et krediidiandja oleks üles näidanud vajalikku hoolsust VÕS § 4034 lg 2

mõttes tarbija krediidivõime kontrollimisel.

22. Hageja selgitustel viidi enne lepingu sõlmimist läbi krediidianalüüs, mis sisaldab kostja

poolt esitatud taotlust, maksehäireregistri kokkuvõtet ning kontrolliti kostja sissetulekuid

Maksu- ja Tolliametist. Kostja igakuine sissetulek oli 995.00 eurot, igakuiste kohustuste

summa 305.80 eurot, lisaks oli lepingust tulenev igakuise osamakse summa 88.58 eurot.

Peale nimetatud finantskohustuste tasumist jäi kostjale reservi 600,62 eurot (995.00-394.38).

23. Hagiavalduse lk 5 (dtl 46) keskel esimesest tulbast ja krediidianalüüsi kajastava faili

(hagiavalduse lisa 6, dtl 87) lk 1 keskmisest lõigust nähtub, et kostja on oma sissetulekute

suuruseks märkinud 1120 eurot ja igakuiste kohustuste suuruseks 0 eurot. Lisaks on kostja

2-24-140970

välja toonud enda tööandja ja, et tal on üks ülalpeetav. Hagiavalduse lk 5 (dtl 46) keskel

teisest tulbast ja krediidianalüüsi kajastava faili (hagiavalduse lisa 6, dtl 87) lk 1 alumisest

lõigust nähtub, et kostja sissetuleku suuruseks on arvestatud 995 eurot, arvestatud igakuiste

kohustuse suuruseks on märgitud 305,80 eurot.

24. Krediidiandja ei ole enne kostjaga tarbijakrediidilepingu sõlmimist küsinud kostjalt

arvelduskonto väljavõtet ega ka täpsustavaid küsimusi. Seega peab hagiavaldusest ja

krediiditoimikust nähtuma, et krediidiandja oli kogunud piisavalt muid andmeid, millele

tuginedes oli võimalik kostja krediidivõimelisust hinnata ilma tema arvelduskonto

väljavõtteta.

25. Kohtu hinnangul ei olnud muud andmed, millele krediidiandja hageja selgituste kohaselt

kostja krediidivõimelisuse hindamisel tugines, s.o kliendi poolt esitatud andmed,

maksehäirete päringud ning Maksu- ja Tolliameti päring, kostja krediidivõimelisuse

hindamiseks piisavad. Isegi kui krediidiandja sai kostja esitatud andmete alusel hinnata

kostja sissetuleku suurust, puudus kogutud teabe alusel võimalus hinnata kostja kohustuste

olemasolu ja kogusuurust. Asjaolu, et kostjal puudusid maksehäired, ei võimalda teha

järeldust, et kostjal puudusid kohustused.

26. Kostja on märkinud, et temal varasemad kohustused puudusid ja krediidiandja on

kohaldanud igakuiste kohustuste suuruse hindamisel arvestuslikku määra 305,80 eurot, kuid

ei selgu, millistel asjaoludel on just see summa valitud. Kohtule esitatust nähtuvalt ei ole

krediidiandja enne kostjaga lepingu sõlmimist välja selgitanud kostja varalist seisundit (s.o

lisaks sissetulekult kontrollinud või küsinud üle, kas kostja omab kinnisvara), teisi varalisi

kohustusi ega muid regulaarseid majapidamiskulusid (nt üüri- ja kommunaalkulud).

Analüüsist ei selgu, kuidas on krediidiandja arvestanud asjaoluga, et kostjal on üks

ülalpeetav.

27. Eeltoodud põhjustel ei ole kohtu hinnangul hagis ja koos hagiga esitatud krediiditoimikus

toodud andmetele tuginedes võimalik asuda seisukohale, et krediidiandja kogus piisavalt

muid andmeid, mille põhjal kostja krediidivõimelisuses veenduda ilma kostja arvelduskonto

väljavõtet kogumata.

28. Kuna krediidiandja ei kogunud piisavalt muid andmeid, mille põhjal kostja

krediidivõimelisuses veenduda ja ei küsinud kostjalt ei täiendavat infot ega ka pangakonto

väljavõtet, tuleb järeldada, et krediidiandja ei järginud kostjaga hageja nõude aluseks oleva

tarbijakrediidileping sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet.

29. VÕS § 4034 lg 7 kohaselt, kui krediidiandja rikub VÕS § 4034 lõikes 6 sätestatut, loetakse

tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole

suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel

juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära

ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Käesolevas lõikes

sätestatut ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt VÕS § 4034

lõigetele 3 ja 4 või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on

krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Kohus märgib, et kohtule ei ole

esitatud andmeid, et laenuandja oleks kostjalt küsinud andmeid ja kostja oleks need

tahtlikult esitamata jätnud või et kostja oleks midagi võltsinud. Seega on

tarbijakrediidileping tühine intressi ja muude krediidiga seotud tasude osas ning

intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär.

30. Kohus tuvastab järgmisena, kas krediidiandja on laenulepingu kehtivalt üles öelnud.

31. Hagiavalduse kohaselt ei täitnud kostja lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, mistõttu

esialgne võlausaldaja saatis kostjale lepingu ülesütlemise teate, milles anti kostjale vastavalt

VÕS § 416 lg-le 1 täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. 28.08.2024 saatis esialgne

võlausaldaja kostjale teatise lepingu lõpetamise kohta, kuna kostja ei tasunud enda

2-24-140970

võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul. Lepingu ülesütlemise seisuga so 28.08.2024 oli

kostjal tagastamata 10.05.2024, 10.06.2024, 10.07.2024 ja 10.08.2024 maksed.

32. 09.07.2025 seisukohas märkis hageja, et arvestades kõik kostja maksed põhinõude katteks,

on kostja poolt täielikult tasutud osamaksed 10.10.2022-10.07.2024 ja 10.08.2024 osamakse

osaliselt. Järelikult ei olnud 28.08.2024 täidetud laenulepingu erakorralise ülesütlemise

eeldus VÕS § 416 lg 1 järgi ehk tarbijapoolne viivitus vähemalt kolme üksteisele järgneva

tagasimaksega. Seega ei olnud krediidiandjal alust lepingut 28.08.2024 üles öelda. Samas,

hagi ja hageja nõude aluseks oleva laenulepingu kohaselt leppisid pooled kokku, et viimase

osamakse tasumise tähtpäev on 10.09.2024, mis on käesolevaks möödunud ja 29.08.2022

lepingust nr L443230 tulenev võlgnevus on sissenõutavaks muutunud.

33. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kostja sai lepingu alusel laenu 1900,00 eurot, millest

kostja arvelduskontole kanti 1847,82 eurot.

34. Kostja esitatud arvelduskonto väljavõtetest nähtub, et kostja on teinud krediidiandjale

regulaarseid tagasimakseid alates 11.10.2022-04.11.2023. 2024 aastal on kostja teinud

hagejale tagasimakseid 31.01.2024, 12.02.2024, 11.03.2024 ja 24.05.2024. maksete

selgitusse lisatud osamakse numbrite järgi on maksed teostatud osamaksete 1-14, 16-18 ja

20 katteks

(dtl 183-185) ning maksed on tehtud kogusummas

285,13+1029,65+472,05=1786,83 eurot.

35. Hageja esitatud ümberarvestusest (dtl 199) nähtub, et kostja poolt lepingu alusel

krediidiandjale tehtud maksetest on hageja arvestanud 46,10 eurot tasutuks intressi katteks

ning 1740,73 eurot põhivõlgnevuse katteks.

36. Kohus on seisukohal, et hageja on alusetult arvestanud kostja tagasimakstud summad

osaliselt tasutuks intressi katteks. VÕS § 4034 lg 7 toimel muutub tühiseks

tarbijakrediidilepingus kokku lepitud lepingule kohalduv intressi määr, kuid muus osas

jäävad lepingutingimused kehtima ehk kehtima jääb kokkulepe intressimäära

fikseeritusse/mitte fikseeritusse osas. Käesoleval juhul on krediidiandja ja kostja lepingu

sõlmimisel kokku leppinud, et lepingule kohalduv intressimäär on fikseeritud. Kostjaga

lepingu sõlmimise ajal oli VÕS § 94 lg 1 sätestatud intressi määr 0,00% ja seega kohaldub

lepingule intressimäär 0,00% fikseeritult kogu lepingu kehtivuse aja. Eeltoodust tulenevalt

puudub hagejal õigus kostjalt intressi nõuda ja kõik kostja poolt tehtud tagasimaksed tuleb

lugeda tehtuks põhivõlgnevuse katteks.

37. Kuna kostjale maksti 29.08.2022 lepingu alusel välja laen summas 1847,82 eurot ja kostja

on krediidiandjale teinud tagasimakseid summas 1786,83 eurot, on kostjal 29.08.2022

lepingu alusel saadust tagastamata 1847,82-1786,83= 60,99 eurot ning see summa tuleb

kostjalt hageja kasuks välja mõista.

38. Arvestades kõik kostja poolt krediidiandjale tagastatud summad põhivõlgnevuse katteks, on

kostjal põhivõlgnevusest tagastamata osa viimasest osamaksest, mille tasumise tähtaeg oli

10.09.2024. VÕS § 113 lg 1 tulenevalt ja arvestades, et pooled on kokku leppinud, et

kohustuste täitmisega viivitamisel kohaldub viivisemäär 0,0247% päevas, 8,9% aastas, on

hagejal õigus nõuda kostjalt viivist kostja poolt tasumata võlgnevuselt 60,99 eurot alates

11.09.2024. Hageja palub kostjalt viivis välja mõista kuni põhivõlgnevuse tasumiseni.

Hageja nõue mõista kostjalt välja viivis perioodi 29.08.2024 kuni 10.09.2024 tuleb

eeltoodust tulenevalt jätta rahuldamata. Muus osas tuleb hageja viivisenõue rahuldada

osaliselt, ehk kostjalt tuleb välja mõista viivis põhivõlgnevuselt 60,99 eurot alates

11.09.2024 kuni täitmiseni lepingus kohaldatud viivisemääras.

39. 29.08.2022 lepingus on kokku lepitud, et kostja tasub igakuiselt lepingu haldustasu summas

1,50 eurot. Lepingu haldustasu näol on tegemist muu tasuga, millist hageja ei saa

vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisest tulenevalt kostjalt nõuda ja see nõue tuleb

jätta rahuldamata.

2-24-140970

40. Hageja palub kostjalt välja mõista ka võla sissenõudmiskulud summas 30,00 eurot. Hageja

selgitusel on kostjale saadetud nõudekirjad 30.08.2024, 09.09.2024 ja 24.09.2024. Samuti on

hagejal seoses makseviivitusega tekkinud muud kulud: nõude andmete töötlemise ja

kontrollimise, kontaktandmete otsingu ja päringu ja võlgnikule vastamisega seotud kulud,

võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine telefoni teel, e-maili teel, võlgnikule

tehtud kõnede, võlanõude avaldamisega seotud kulud.

41. Hageja 14.04.2025 seisukohas (dtl 151) viitab, et 29.08.2022 lepingu p 9.3 kohaselt on

lepingujärgse makse tasumisega viivitamisel laenuandjal õigus nõuda laenusaajalt võla

sissenõudmiseks tehtavate kulutuste hüvitise tasumist vastavalt laenuandja hinnakirjas

toodud määra(de)le ja/või laenuandja poolt kantud tegelike kulutuste hüvitamist (sh võlgade

sissenõudmise teenuse osutaja tasud ja/või kohtukulud ja/või kohtutäituri tasud). Lepingu p

16.1 hoiatab laenuandja laenusaajat, et lepingust tulenevate kohustuste rikkumisel,

sealhulgas lepingujärgsete maksete tasumata jätmisel võivad olla tõsised tagajärjed (nt võla

kohta info avaldamine maksehäirete registri võlgnike andmebaasis, viivise ja võla

sissenõudmise kulude tasumise kohustus, lepingu ülesütlemine laenuandja poolt, vara

sundmüük) ning see võib raskendada krediidi saamist tulevikus.

42. Vastustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tulemusena, arvestades kõik kostja maksed

põhivõlgnevuse katteks, on kostjal täielikult tasutud 10.10.2022-10.08.2024 osamaksed.

Viimase osamakse tasumise tähtaeg oli 10.09.2024. Seega ei olnud kostja 30.08.2024 ja

09.09.2024 kirjade saatmise ajal laenu tagastamisega viivituses ning hagejal puudub õigus

nimetatud kirjade alusel kostjalt sissenõudmiskulusid nõuda. Kuna kuupäevaks 24.09.2024

oli kostja ja krediidiandja vahel sõlmitud leping seose tähtpäeva saabumisega lõppenud ning

kostja oli siis lepingust tuleneva kohustuse täitmisega viivituses, on hagejal VÕS § 1132 lg 2

p 1 ja poolte kokkuleppe alusel õigus nõuda 24.09.2024 saadetud kirjaga seoses hüvitist kui

esimese tasulise meeldetuletuskirja eest ehk summas 15,00 eurot. Hageja nõue mõista

kostjalt välja sissenõudmiskulud 30.08.2024 ja 09.09.2024 kirjade saatmise eest summas

10,00 eurot tuleb jätta rahuldamata.

43. Võla sissenõudmiskulude nõue seoses muude makseviivitusega tekkinud kulude välja

mõistmiseks summas 5,00 eurot, tuleb jätta rahuldamata. Hageja ei ole esile toonud faktilisi

asjaolusid, millest nähtuks, et hageja oleks hagis üldise loeteluna tehtud toimingud ka

tegelikkuses teinud ja seega kulu kandnud. Kohus hagi menetlusse võtmisel selgitas hagejale

eelnimetatud puudust ja andis hagejale võimaluse täpsustada sissenõudmiskulude nõudega

seotud faktilisi asjaolusid, mida hageja aga ei teinud.

44. Kokkuvõtlikult rahuldab kohus hagi osaliselt, mõistes kostjalt hageja kasuks välja

põhivõlgnevuse 60,99 eurot, sissenõudmiskulud 15,00 eurot ja viivise põhivõlgnevuselt

60,99 eurot alates 11.09.2024 lepingujärgses viivisemääras 8,9% kuni võlgnevuse

tasumiseni. Muus osas jääb hagi rahuldamata.

Menetluskulud

45. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1

näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel

vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega

seoses kulud tekkisid.

46. TsMS § 163 lg 2 sätestab, et kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu

on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud

tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud.

47. Kostja on maksekäsukiirmenetluses esitanud vastuväites hageja nõudele avaldanud, et

tunnustab hageja põhinõuet summas 60,99 eurot ja on nõus kompromisslepingu sõlmima, et

2-24-140970

võlgnevus ositi tasuda. Maksekäsu kiirmenetluse avalduse maakohtule üleandmise järel

andis kohus pooltele võimaluse lõpetada menetlus kompromissiga enne hagimenetluse

alustamist, kuid kompromissi kohtule ei esitatud. Kostja on läbivalt menetluses avaldanud,

et tunnistab põhivõlga summas 60,99 eurot. Seega on kostja maksekäsu kiirmenetlusest

alates pakkunud asja lahendamist kompromissiga, mille kohaselt tasuks kostja hagejale

kompromissi korras summa, mis on hagi rahuldamisega sarnases ulatuses.

48. Siiski on hageja pidanud enda nõude maksma panemiseks kohtusse pöörduma, kuid asjas

oleks saanud menetluse lõpetada enne hagimenetluse algatamist.

49. Eeltoodud kaalutustel jätab kohus hageja poolt maksekäsukiirmenetluses kantud kulud, mis

TsMS § 172 lg 9 alusel arvatakse hagimenetluse kulude hulka, kostja kanda. Kostjalt tuleb

välja mõista riigilõiv summas 65,00 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse menetluskulud

summas 20,00 eurot (TsMS § 4842). Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab

hüvitatavatelt menetluskuludelt (85,00 eurot) välja VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras viivise kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

50. Muud hagimenetluses kantud menetluskulud tuleb jätta hageja kanda.

51. Kostja väitel on temal tekkinud menetluskulud summas 526,50 eurot seoses vastuväite ja

seisukoha koostamisega (6 õigusabi tundi summas 480,00 eurot (6*80) ning nõustamise

konsultatsioonid ettevõttelt OÜ Hugo.

52. TsMS § 138 lg 1 ütleb, et menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. Menetlusosaliste kohtuvälistest kuludest kuuluvad hüvitamisele menetlusosaliste

esindajate ja nõustajate kulud (TsMS § 144 p 1).

53. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja

käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. TsMS § 175 lg 2 viimase lause kohaselt

nõustaja kulusid ei hüvitata. Kostja on menetluses esindanud ennast ise ega osalenud

menetluses esindaja vahendusel. Samuti ei nähtu kostja enne 27.10.2025 esitatud

menetlusdokumentidest, et temal oleks olnud nõustaja.

54. Kostja esitas enda menetluskulude tõendamiseks 17.10.2025 arve nr 266096 ja 24.10.2025

arve nr 266112. Arvete kohaselt on need esitatud seoses tootega nõustamine määruse alusel

ja täpsemalt, et toimunud on videokonsultatsioonid.

55. Kostja esitatud arved ei ole seostatavad käesoleva menetlusega. Kohus ei ole käesolevas

asjas andnud kostjale riigi õigusabi ehk koostanud määrust, mille alusel võinuks kostja

teenust saada. Ka ei ole arvetel viidet, et konsultatsiooni käigus oleks arutatud just

käesolevat tsiviilasja.

56. TsMS § 175 lg 1 ütleb, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud,

mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

57. Seega jätab kohus kostja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse rahuldamata ja

määrab, et kostjal põhjendatud ja vajalikud menetluskulud ehk hagejalt välja mõistetavad

menetluskulud puuduvad.

58. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks

hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude

kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab

280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata

(TsMS § 178 lg 4).

2-24-140970

/allkirjastatud digitaalselt/

Reena Undrest

kohtunik