2-25-5789/10 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

2-25-5789

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Priit Palmiste

Otsuse tegemise aeg ja koht

17.11.2025 Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-5789

Hagi ese

Swedbank AS hagi M Pi (P) vastu võla ja viiviste

saamiseks

Tsiviilasja hind

23709,56 eurot

Menetlusosalised ja esindajad

Hageja: Swedbank AS (registrikood 10060701, asukoht

Liivalaia 8, 15040 Tallinn), esindaja L V

Kostja: M P (isikukood xxx, elukoht xxx)

Asja lahendamise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Välja mõista M Pilt (P) Swedbank AS kasuks laenulepingust nr xxx tulenev põhivõlg 19

543,06 eurot, intress 380,48 eurot ja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

tasumata põhivõla summalt aastas alates 23.10.2024 kuni põhivõla tasumiseni, kuid

mitte rohkem kui 19 162,58 eurot.

3. Määrata kindlaks menetluskulude jaotus ja rahaline suurus.

4. Jätta menetluskulud 92,43% ulatuses M Pi (P) ja 7,57% ulatuses Swedbank AS kanda.

5. Määrata Swedbank AS menetluskulude suuruseks 1260 eurot ja M Pi (P)

menetluskulude suuruseks 0 eurot.

6. Välja mõista M Pilt (P) Swedbank AS kasuks menetluskulude hüvitis 1164,62 eurot ja

viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras.

7. Kohus teeb tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg.3).

8. Kohus tunnistab tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks (TsMS § 468 lg 1 p.2)

Edasikaebamise kord

Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest (TsMS § 630 lg.1, § 632 lg.1). Apellatsioonkaebus

tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn (TsMS § 633 lg.1).

Apellatsioonkaebuse esitamisel, samuti hagita asja lahendava määruse peale määruskaebuse

esitamisel tasutakse riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda hagi või muu avalduse esialgsel

esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust (RLS § 59 lg.15).

2-25-5789

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule 30 päeva

jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse

tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse

olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte

toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt, kohtuistungile

ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui

isiklikult allkirja vastu üleandmisega kohtuistungil või elektrooniliselt, tagaseljaotsust ei võinud

seaduse kohaselt teha (TsMS § 415 lg.1). Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel

tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100

eurot.

Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude

jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude

suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1). Menetluskulude

kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280

eurot (TsMS § 178 lg 2).

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse

koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult

või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

Kohtu selgitused

1. Kooskõlas TsMS § 407 lg.1 ja 2 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega

rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja,

kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi

toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse

hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja nõusolekut eeldatakse, kui

hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. Hageja on hagiavalduses

avaldanud nõusolekut tagaseljaotsuse tegemiseks. Kostja kohtu poolt määratud tähtaja jooksul

hagile vastust ei esitanud. Kuivõrd hageja on taotlenud tagaseljaotsuse tegemist ning kostja ei

ole hagile kohtu poolt määratud tähtaja jooksul vastanud on täidetud tagaseljaotsuse tegemise

eeldused. Sellest tulenevalt rahuldab kohus hagi tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja

asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses.

2. Tagaseljaotsusega hagi osaline rahuldamine on võimalik, kui tagaseljaotsuse tegemise

eeldused on täidetud, kuid kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud vaid osaliselt

(TlnRnKo 19.06.2023, 2-22-145432/8, p 23). Sellisel juhul on kohtul Tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 407 lõike 1 järgi õigus rahuldada hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt ning

jätta see ülejäänud osas TsMS § 407 lõike 6 järgi rahuldamata (TlnRnKo 19.06.2023, 2-22-

145432/8, p 23).

3. Tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja

põhjendava osata (TsMS § 444 lg.3). RKTKm 3-2-1-129-14 p.11 sedastatud selgituse kohaselt

on kolleegium varem märkinud, et alates 1. jaanuarist 2013 kehtiva TsMS § 444 lg 3 järgi

võib kohus tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kirjeldava ja põhjendava

osata, kohustuseta sellist otsust puuduva osaga hiljem täiendada (Riigikohtu 30. jaanuari 2014.

a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-181-13, p 15).

4. Krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on

2-25-5789

krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena

veendunud, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 403⁴ lg 6). Käesoleval juhul see nii ei ole.

Seetõttu kohaldab kohus VÕS § 403⁴ lg-s 7 sätestatud tagajärgi ning rahuldab üksnes põhivõla

nõude ümberarvestuses esitatud ulatuses ning viivisenõuded viidatud sätte kaudu rakenduvates

määrades. Põhjendamatu on hageja seisukoht kohaldada viivist lepingujärgses intressimääras

aastas, s.o vaidlusaluse lepingu puhul 10.90% aastas. Seda seetõttu, et VÕS § 415 lg.1

kohaselt ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda VÕS § 113 lõikes

1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. Seda õigust ei tulene hagejale ka VÕS § 113 lg.1

kolmandast lausest, sest VÕS § 4034 lg.7 tulenevalt loetakse vastutustundliku laenamise

põhimõtte rikkumise korral intressimääraks VÕS § 94-s sätestatud intressimäär, kui see ei ole

suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Kuivõrd antud juhul kohaldub VÕS § 403⁴ lg.7

tulenevalt lepingule VÕS § 94 järgne intressimäär, kohaldub lepingule ka VÕS § 113 lg.1

sätestatud viivisemäär.

5. Hagi on põhinõude, VÕS § 94 järgse intressimäära ja VÕS § 113 lg.1 sätestatud viivisemäära

väljamõistmiseks õiguslikult põhjendatud VÕS § 8 lg.2, § 76 lg.1, § 82 lg.1, § 94, § 100, §

101 lg.1 p. 1,4, 6, lg.2, § 108 lg.1 § 113 lg.1, § 4034 lg.1,6,7 § 406 lg.2 p.1, § 408 lg.1, § 415

lg.1, § 416 lg.1 ja TsMS § 367 alusel. Hageja edasiulatuv viivisenõue on õiguslikult

põhjendatud TsMS § 367 alusel ulatuses, mis on piiratud põhivõla tasumata osaga. Seda

seetõttu, et kohtupraktika kohaselt peab hageja tõendama võla tasumisega viivitamisega

temale põhjustatud kahju suurust juhul kui viivisenõue ületab põhivõlga (Riigikohtu

14.06.2005 otsus asjas 3-2-1-66- 05, p 19). Hageja seda tõendanud ei ole.

Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse kindlaksmääramine

6. Menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg.1 alusel jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.

Hageja esialgne nõue oli 21556,25 eurot, kohus rahuldas hagi 19923,54 euro ulatuses. Seega

rahuldas kohus hagi 92,43% ulatuses (19923,54x100/21556,25).

7. Hageja esitas menetluskuludena riigilõivu 1260 eurot. Kostja asjas menetlustoiminguid ei

teinud ega menetluskulude nimekirja ei esitanud.

8. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus menetluskulude rahaliseks suuruseks hagejal 1260 eurot

ja kostjal 0 eurot. Kuivõrd kohus rahuldab hagi 92,43% ulatuses tuleb kostjalt hageja kasuks

välja mõista menetluskulu hüvitis 1164,62 eurot (1260x0,9243). Hagiavalduse esitamisel

tasutud riigilõivu väljamõistmine on õiguslikult põhjendatud TsMS § 138 lg.2, § 139 lg.1, §

146 lg.1 p.3 alusel.

9. Juhindudes TsMS § 177 lg-st 4 rahuldab kohus hageja taotluse ja märgib lahendis, et

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud määras lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

/digitaalselt allkirjastatud/

Priit Palmiste

Kohtunik