3-23-956/39 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Veiko Vaske (eesistuja), Maret Altnurme ja Monika

Laatsit

Otsuse tegemise aeg ja koht

17. novembril 2025 Tallinnas

Haldusasja number

3-23-956

Haldusasi

X kaebus Tallinna Linnaplaneerimise Ameti

29.03.2023 ehitusloa nr 2312271/02363 tühistamiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kaebaja (apellant) – X,

lepingulised esindajad v-adv Joonas Põder ja v-adv

Karl Kask

Vastustaja – Tallinna linn,

volitatud esindaja Eva Vanamb

Kolmas isik – OÜ UTILITAS TALLINNA

ELEKTRIJAAM,

lepinguline esindaja v-adv Sandor Elias

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 21.03.2024 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamise vorm

Avalik kohtuistung 17.09.2025

RESOLUTSIOON

1. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 21.03.2024 otsus

muutmata.

2. Mõista Xlt OÜ UTILITAS TALLINNA ELEKTRIJAAM kasuks välja

apellatsiooniastme menetluskulud 5292 eurot. Ülejäänud menetluskulud jätta

menetlusosaliste endi kanda.

3. Jõustunud kohtuotsuse arvutivõrgus avaldamisel asendada kaebaja nimi

initsiaalidega.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule

hiljemalt 17.12.2025

(halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 212 lg 1). Teine menetlusosaline võib esitada

vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses

(HKMS § 213 lg 1 punkt 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus

3-23-956

kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist

vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Xle (kaebaja) kuulub aadressil Lagedi tee 8, Tallinn, Harju maakond asuv kinnistu

(registriosa nr 413501, sihtotstarve mäetööstusmaa 60% ja maatulundusmaa 40%, pindala 93

611 m2). Kinnistu külgneb Tooma tn 13 katastriüksusega (registriosa nr 1720101, sihtostarve

ärimaa, pindala 11 790 m2), mis kuulub OÜ-le UTILITAS TALLINNA ELEKTRIJAAM

(kolmas isik).

2. Tallinna Linnavalitsus kehtestas 23.08.2006 korraldusega Lagedi tee 8a, 14, 16b ja 16c

kruntide detailplaneeringu. Kolmas isik esitas 27.01.2021 Tallinna Linnaplaneerimise

Ametile (TLPA) taotluse, paludes tunnistada detailplaneering Tooma tn 13 kinnistu osas

kehtetuks. Tallinna Linnavolikogu tunnistas 22.04.2021 otsusega detailplaneeringu Tooma tn

13 kinnistu osas kehtetuks.

3. TLPA väljastas 25.06.2021 projekteerimistingimused nr 2111802/05753 Tooma tn 13

kinnistule pumbahoone püstitamiseks (pumbahoone esimene PT), millega anti ehitusõigus

ligikaudu 1050 m2 ehitisealusese pinnaga ja 12 m kõrguse pumbahoone rajamiseks. Tallinna

Keskkonna- ja Kommunaalamet (TKKA) väljastas 29.06.2021 projekteerimistingimused nr

2111802/04893 Tooma tn 13 kinnistule soojussalvesti rajamiseks (soojussalvesti PT), millega

anti ehitusõigus kuni 70 m kõrguse ja 30 m läbimõõduga rajatise ehitamiseks.

4. Kaebaja vaidlustas mõlemad projekteerimistingimused Tallinna Halduskohtus (haldusasi

nr 3-22-419). Sama haldusasja juurde liideti ka kaebaja tühistamiskaebus TLPA 21.07.2022

ehitusloale nr 2212271/18607 kaugküttetorustiku rajamiseks Tooma tn 13 // Tooma tänav

T4 // Väo tee T3 kinnistutele. Tallinna Halduskohus jättis 07.11.2022 otsusega kaebuse

rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 29.09.2023 otsusega apellatsioonkaebuse

osaliselt ja tegi kindlaks 25.06.2021 pumbahoone esimese PT õigusvastasuse põhjusel, et

kaebaja jäeti menetlusse kaasamata, jättes muus osas kaebuse rahuldamata. Ringkonnakohtu

otsus on jõustunud.

5. TLPA andis 10.11.2022 uued projekteerimistingimused nr 2111802/07236 (pumbahoone

PT) Tooma tn 13 kinnistule ligikaudu 14 m kõrguse ja ligikaudu 1400 m2 ehitisealuse pinnaga

pumbahoone püstitamiseks. Kaebaja esitas 20.02.2023 vaide pumbahoone PT tühisuse

tuvastamiseks või kehtetuks tunnistamiseks. Tallinna Linnavalitsus jättis 05.04.2023

korraldusega nr 310 vaide rahuldamata. TLPA väljastas 06.04.2023 ehitusloa nr

2312271/01803 Tooma tn 13 kinnistule pumbahoone ja mahuti püstitamiseks (pumbahoone

ehitusluba). Kaebaja vaidlustas pumbahoone PT ja pumbahoone ehitusloa Tallinna

Halduskohtus. Halduskohus jättis 26.04.2024 otsusega haldusasjas nr 3-23-1002 kaebuse

rahuldamata. Halduskohtu otsus ei ole jõustunud ja kaebaja apellatsioonkaebus on Tallinna

Ringkonnakohtu menetluses. 05.08.2024 anti pumbahoonele kasutusluba nr 12371/03477,

millest tulenevalt palus kaebaja haldusasja nr 3-23-1002 menetluses minna üle pumbahoone

ehitusloa ja pumbahoone PT õigusvastasuse tuvastamisele ning tühistada pumbahoone

kasutusluba.

2(12)

3-23-956

6. TLPA väljastas 29.03.2023 ehitusloa nr 2312271/02363 Tooma tn 13 kinnistule

soojussalvesti püstitamiseks TKKA 29.06.2021 soojussalvesti projekteerimistingimuste alusel

(olenevalt kontekstist soojussalvesti ehitusluba või ehitusluba).

7. X esitas 03.05.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse soojussalvesti ehitusloa

tühistamiseks. Kaebuse põhjendused olid kokkuvõttes järgmised.

Soojussalvesti ehitamine riivaks ebaproportsionaalselt kaebaja omandiõigust. Kaebajale

kuuluval Lagedi tee 8, Tallinn asuval kinnistul asub praegu lubjakivikarjäär, kus kaebaja

kavatseb tulevikus alustada ehitustegevusega. Soojussalvesti lekke puhul valguks selles

sisalduv kuum vesi kaebaja käitatud karjääri, ohustades selles potentsiaalselt samal ajal

töötavaid inimesi ja tehnikat, tulevikus, detailplaneeringu elluviimisel aga rajatud hoonetes

asuvaid inimesi, hooneid ja vara tervikuna.

Soojussalvesti hakkab paratamatult varjama naaberkinnistu päikesevalgust ja piirab kaebaja

võimalusi Lagedi tee 8 ehitatavatele hoonetele päikesepaneelide paigaldamisel. Eelneva

valguses leiab kaebaja, et soojussalvesti püstitamiseks ehitusloa väljastamine oleks

ebaproportsionaalsusest tingitult õigusvastane haldusmenetluse seaduse (HMS) § 54 järgi.

Arvestades kavandatavast soojussalvestist tingitud ohte, nende analüüsi puudulikkust ja

naaberkinnistute omanike omandiõiguste riiveid, pole selle püstitamine

projekteerimistingimustes

toodud

tingimustel

mõõdukas,

st

soojussalvesti

projekteerimistingimuste andmine ei ole proportsionaalne HMS § 3 lg 2 tähenduses.

Kaebaja kinnistul kehtib Tallinna Linnavalitsuse 23.09.2015 korraldusega nr 1391-k

kehtestatud Lagedi tee 8 kinnistu ja lähiala detailplaneering (Lagedi 8 DP), mille kohaselt

tuleb detailplaneeringujärgsed maa-alused parklad rajada sügavamale maapinda, kui on

vaidlusalune soojussalvesti. On tõenäoline, et kõnealune maa-alune parkla tuleks samuti

määrata varjendiks, millesse saaksid ümbruskonna elanikud relvakonflikti puhkemise või

looduskatastroofide korral varjuda. Vaidlusaluse soojussalvesti Tooma tn 13 kinnistul

asumine teeks selle aga sisuliselt võimatuks, kuna see oleks osa energiatootmisüksusest, mida

vaenlane käsitleks sõja korral prioriteetse sihtmärgina.

Tegemist on äärmiselt suure ruumilise mõjuga hoonega, mis mitte ainult ei varja vaateid ja ei

muuda piirkonna üldmuljet inetumaks, vaid kujutab endast suurt ohtu. Ehitusloa menetluses ei

ole antud keskkonnamõju eelhinnangut, mis oli kohustuslik, kuna majandus- ja taristuministri

02.06.2015 määrus nr 51 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju

hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ (määrus nr 51) § 2 p 1 järgi tuleb

keskkonnamõju eelhinnang anda energeetika valdkonda kuuluva tegevuse korral, kui selleks

on soojuselektrijaama või muu põletusseadme rajamine (püstitamine) või laiendamine ning

elektri- või soojusenergia tootmine, kui põletusseadmete summaarne soojussisendile vastav

nimisoojusvõimsus on 50–299 MW. Soojussalvesti moodustab funktsionaalse terviku samale

kinnistule rajatava pumbahoonega ja edelasse jääva soojuselektrijaama kompleksiga, mistõttu

on tegemist soojuselektrijaama laiendamisega.

Ehitusloa aluseks olevale ehitusprojektile ei ole tehtud ekspertiisi, mistõttu ei olegi võimalik

haldusakti kohaselt põhjendada.

Soojusmahuti PT ja ehitusluba on vastuolus Tallinna Linnavolikogu 01.10.2015 otsusega nr

153 kehtestatud Lasnamäe tööstusalade üldplaneeringuga. Tooma tn 13 kinnistu jääb

ettevõtlusala, tootmis- ja laondusettevõtlusala kõrvalotstarbega, maale, st peamiselt on see ala

ette nähtud ettevõtlusalana. Üldplaneeringu koostamise käigus töötati välja maakasutuse

põhimõtteline lahendus, Tallinna linn on näinud Lagedi tee 8 kinnistu vahetus läheduses ette

ettevõtlusala ning karjääri ala ja ettevõtlusala vahelise puhvrina roheala. Tootmise laiendamist

3(12)

3-23-956

Lagedi tee suunas üldplaneering ette ei näe. Üldplaneeringu soojusvarustuse planeering ei näe

ette tootmisjaama laiendamist Tooma tn 13 kinnistule ega selleks vajaliku soojatorustiku

ehitamist.

8. Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata jätmistel põhjustel.

Soojussalvesti on rajatis ehitusseadustiku (EhS) § 3 lg 2 tähenduses, kuna seda kasutatakse

üksnes kuuma vee hoiustamiseks ning sellel puuduvad hoonele omased funktsioonid.

Ehitusluba on antud kehtiva ja õiguspärase soojussalvesti PT alusel. Kaebajale on

võimaldatud oma seisukohta avalda nii projekteerimistingimuste menetluses kui ka ehitusloa

menetluses.

Soojussalvesti ei piira mingilgi määral kaebaja kinnistu käsutust ega sihtotstarbelist

kasutamist (karjäär ehk maavara väljutamine) ning Lagedi tee 8 DP jääb elluviidavaks.

Igasugune ehitustegevus naaberkinnistul ei riiva kaebaja omandiõigust. Kaebajaga on

erinevate haldusmenetluste käigus kohtutud ning ta on ära kuulatud. Kaebaja on esitanud

samasugused seisukohad nagu kohtus. Vastustaja on haldusmenetlustes hinnanud võimalikke

reaalseid mõjusid kaebajale, võimalikku subjektiivsete õiguste riive olemasolu ning Lagedi

tee 8 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu elluviidavust. Kogutud materjalide pinnalt ja isikuid

ära kuulates on selgunud, et ehitamine ja ehitis on ohutu, puuduvad ülemäärased mõjutused

kaebajale ning puuduvad ehitusloa väljastamisest keeldumise alused (EhS § 44).

Puuduvad objektiivsed andmed, et ehitis kujutaks endast ohtu. Kaebuses esitatud ohud,

näiteks sõja puhkemine või Ameerikas toimunud õnnetus, on selgelt otsitud hüpoteetilised

olukorrad. Ehitusloa menetluses on esitatud riskianalüüs (dtl 358–363), kus on käsitletud

võimalikud stsenaariumid, nende tõenäosus ja võimalik tagajärg.

Praegu puuduvad kaebaja kinnistul objektid, mille päikesevalgust saaks soojussalvesti

varjutada. Insolatsiooninõuded on kohustuslikud eluruumidele ning hoolekandeasutuste

hoolealuste ja haiglate patsientide ruumidele. Sealjuures ei avaldu soojussalvestist kaebajale

rohkem mõjutusi, kui olemasolevad objektid piirkonnas avaldavad.

9. Kolmas isik palus jätta kaebuse rahuldamata jätmistel kaalutlustel.

Soojussalvesti PT on kehtiv ja õiguspärane haldusakt. Soojussalvesti ehitusprojekt on

kooskõlas soojussalvesti PT-ga.

Soojussalvesti ei ole ohtlik, ei riku kaebaja õigusi ega põhjusta talle ebaproportsionaalseid

häiringuid. Sellekohased väited on põhistamata ja tõendamata. Ehitusprojektile on lisatud

riskianalüüs. Ehitis rajatakse vastavalt kehtestatud projekteerimis- ja ehitusnormidele, mis

tagavadki ohutuse ehitise elu- ja kasutusea jooksul. Kaebaja ei ole ühegi niisuguse ehitusloa

menetluse kontrolliesemeks oleva normi rikkumist väitnud, ammugi tõendanud.

Lagedi 8 DP-s ei käsitleta maa-alust parklat varjendina. Seega puudub kaebajal subjektiivne

õigus parkla varjendina kasutatavust nõuda. Võrdlus „tuumareaktoriga“ tiheasustusala keskel

ei ole adekvaatne. Soojussalvestis olev vesi on atmosfäärirõhul (ehk mitte surve all). Ühtegi

õigusvastast häiringut seoses päikesevalgusega ei ole kaebaja sisuliselt põhjendanud.

Soojussalvesti kuju ning paiknemist arvestades säilib kindlasti võimalus Lagedi tee 8

kinnistule (mille pindala on ca 94 000 m2) päikesepaneelide paigaldamiseks.

Väljakujunenud keskkond toetab Tooma tn 13 kinnistule soojussalvesti rajamist. Tegemist on

endise ja kaebaja kinnistul isegi veel olemasoleva karjääri piirkonnaga ning Tooma tn 13

kinnistu vahetusse naabrusse Tooma tn 14 kinnistule on juba ehitatud

energiatootmiskompleks. Kaebaja enda kinnistu Lagedi tee 8 on praegu endiselt 60%

4(12)

3-23-956

mäetööstusmaa ja 40% maatulundusmaa sihtotstarbega. Nii Lasnamäe tööstusalade

üldplaneeringu maakasutusplaani kui Lagedi 8 DP kohaselt on kõnealune piirkond ette nähtud

nii ettevõtlus- kui tootmisalaks. Lagedi 8 DP järgi on vahetult Tooma tn 13 kinnistuga

piirnevad krundid (pos 1 ja pos 2) kavandatud vähemalt 70% ulatuses tootmismaana (või

100% mäetööstusmaana). Johtuvalt eeltoodust ei ole asjakohane ette heita tööstusalale

iseloomuliku ruumilise pildi kujunemist. Soojussalvesti kõrgus ja ehitisealune pind (42 m ja

600 m2) ei ole Lagedi 8 DP suhtes kuidagi ebaproportsionaalne. Võrdluseks on Lagedi 8 DP

järgsete vastavate naaberkruntide ehitiste maht kordades suurem: kruntidele pos 1 ja pos 2 on

ette nähtud kuni 45 meetri kõrgune ning kokku üle 20 000 m2 hoonealuse pinnaga

ehitusõigus.

Ehitusprojekti ekspertiisi võib ette näha ehitusloa kõrvaltingimusena, mida praegusel juhul

ongi tehtud. Keskkonnamõju eelhindamine ei olnud nõutav, kuna soojussalvestis ei ole

põletusseadet ning selle rajamisel ei laiendata Väo koostootmisjaamade põletusseadmeid.

10. Tallinna Halduskohus jättis 21.03.2024 otsusega kaebuse rahuldamata ja mõistis

kaebajalt välja kolmanda isiku menetluskulud 7962 eurot. Kohtu põhjendused olid

kokkuvõttes järgmised.

Soojussalvesti ehitusluba anti kehtiva soojussalvesti PT alusel, millega anti kinnistule

ehitusõigus kuni 70 m kõrguse ja 30 m läbimõõduga rajatise ehitamiseks. PT oli vaidluse all

haldusasjas nr 3-22-419, kus kohus leidis muu hulgas, et tegemist on avalikuks kasutamiseks

mõeldud tehnorajatisega. PT ei riku kaebaja subjektiivseid õigusi. Kaebaja väited

soojussalvesti ohtlikkuse ja enda õiguste riive kohta on paljasõnalised, hüpoteetilised ja osalt

vaidluse esemega seostamatud. Kuidas rajada soojussalvesti nii, et see oleks ohutu,

lahendatakse ehitusprojekti koostamise käigus. Väide Lagedi tee 8 kinnistule kavandatava

parkla kasutamisest varjumispaigana ei seostu kaebaja kaitstavate subjektiivsete õigustega.

Kaebaja ei ole põhistanud väidet, et soojussalvesti kavandamine vähendab tema kinnistu

väärtust. Halduskohus nõustub nimetatud seisukohtadega.

Kaebaja väited käesolevas asjas kordavad valdavalt PT-d puudutanud vaidluse argumente.

Kaebaja ei ole toonud kaebuses välja ühtegi argumenti ega esitanud ühtegi tõendit, mille

alusel võiks jõuda järeldusele, et ehitusluba on õigusvastane ja kuulub tühistamisele

põhjendusel, et ehitis ei ole ohutu. Ehituse tööprojekti materjalide hulgas on olemas

soojussalvesti projekteerija tehnoloogilise osa riskianalüüs, mis käsitleb riske salvesti

käitamisel. Ehitis rajatakse vastavalt kehtestatud projekteerimis- ja ehitusnormidele, mis

tagavad ohutuse ehitise elu- ja kasutusea jooksul. Kaebaja ei ole ühegi niisuguse normi

rikkumist väitnud ega tõendanud vaatamata sellele, et oma väidete tõendamise vajadusele

juhtis kohus tähelepanu juba kaebaja esialgse õiguskaitse taotlust lahendades.

EhS § 14 lg 3 p 1 sätestab, et enne ehitamise alustamist peab ehitamise aluseks oleva

ehitusprojekti nõuetele vastavust kontrollima ehitusprojekti koostajast sõltumatu pädev isik,

kes teeb ekspertiisi, kui kavandatav ehitis on ehitustehniliselt keerukas või muul põhjusel

suurema ohupotentsiaaliga. EhS § 42 lg 3 p 6 kohaselt võib ehitusloa kõrvaltingimusena

eelkõige sätestada ehitusprojekti ekspertiisi tegemise kohustuse. Kohtupraktikast tuleneb, et

ehitusprojekti ekspertiis tehakse enne ehitamise alustamist, mitte ehitusloa andmise eel (vt

Tallinna Ringkonnakohtu 02.11.2022 määrus asjas nr 3-22-1874, p 16; 06.02.2020 otsus asjas

nr 3-19-675, p 17; 08.05.2019 otsus asjas nr 3-18-873, p 13). Antud juhul ongi soojussalvesti

ehitusloa kõrvaltingimusena sätestatud kohustus teha ehitusprojektile ekspertiis enne

ehitamisega alustamist. Samale seisukohale on asunud ka Tallinna Ringkonnakohus

käesolevas asjas kaebaja määruskaebust lahendades.

5(12)

3-23-956

Lagedi tee 8 kinnistule tulevikus kavandatavatele hoonetele päikesepaneelide paigaldamine

on täna hüpoteetiline võimalus, millega vastustaja ei pidanud ehitusloa andmisel arvestama.

Lagedi 8 DP järgset hoonestust ei ole ehitama hakatud. Kolmas isik on asjakohaselt välja

toonud, et soojussalvesti kuju ning paiknemist arvestades säilib Lagedi tee 8 kinnistul (mille

pindala on ca 94 000 m2) võimalus päikesepaneelide paigaldamiseks.

Kaebaja väide, et soojussalvesti tuleks rajada Tooma tee 14 kinnistule või maa sisse, väljub

kaebuse esemest.

Keskkonnamõju eelhindamine ei olnud nõutav. Puudub vaidlus, et soojussalvestis ei ole

põletusseadet ning selle rajamisel ei laiendata Väo koostootmisjaamade põletusseadmeid.

Järelikult ei vasta vaidlusaluse soojussalvesti püstitamine keskkonnamõju hindamise

vajalikkuse eelhinnangu kohustusega tegevuse kirjeldusele määruse nr 51 § 2 p 1 mõttes.

Tooma tn 13 kinnistul puudub kehtiv detailplaneering, kuid kinnistu jääb Lasnamäe

tööstusalade üldplaneeringu alasse, mille kohaselt on tegemist B+T juhtotstarbega ehk

ettevõtlusalaga, millel on tootmis- ja laondusettevõtlusala kõrvalotstarve. Kaebaja toob küll

õigesti välja, et üldplaneeringu koostamise käigus töötati välja maakasutuse põhimõtteline

lahendus, s.o Väo piirkonna visioon, millest tuleb korrastamisprojekti koostamisel lähtuda,

kuid kohtule jääb arusaamatuks, millises osas oleks vaidlusalune ehitusluba eeltooduga

vastuolus. Üldplaneering lubab selgelt toomishoonete planeerimist. Veelgi enam jääb

ebaselgeks, millist üldplaneeringus sätestatud sellist õigust, mis seonduks kaebaja

subjektiivsete õigustega, on antud juhul rikutud. Olukorras, kus üldplaneeringu järgsele

töötusalale rajatakse tootmishoone kaebaja kinnistu, kus asub lubjakivikarjäär (mis on

endiselt karjäärina kasutuses), kõrvale, kuid mille osas on ka kehtestatud detailplaneering äri-

ja tootmishoone rajamiseks, ei ole kaebaja omandiõiguse rikkumine äratuntav.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

11. Kaebaja esitas halduskohtu otsusele 19.04.2024 apellatsioonkaebuse, paludes

halduskohtu otsuse tühistada ja kaebuse rahuldada. Kaebaja esitas kokkuvõttes järgmised

põhjendused.

Vaidlusaluse ehitusloa saaks anda vaid detailplaneeringu, mitte projekteerimistingimuste

alusel, sest soojussalvesti näol on tegemist linna ehitatava PlanS § 125 lg 1 p 1 alusel

detailplaneeringukohustusliku hoonega. Kui projekteerimistingimused on õigusvastased, siis

ehitusloa andmise alus langeb ära ja ehitusluba ise on õigusvastane ja tuleb tühistada. Kaebaja

jäi mh ilma õigusest esitada detailplaneeringu vaidlustamiseks populaarkaebus. Kohus on

rikkunud HKMS § 44 lg-t 1 ja vääralt kohaldanud PlanS §-i 141.

Kohus on tervikuna jätnud tähelepanuta kaebaja selgitused ehitusloa aluseks olevate

projekteerimistingimuste tühisuse kohta, rikkudes seeläbi HKMS § 165 lg 1 punkti 4. Kohus

viitab otsuse p-s 12 küll haldusasjas nr 3-22-419 tehtud lahendile, milles käsitleti

projekteerimistingimuste andmise pädevuse küsimust, kuid jättis adresseerimata asjaolu, et

projekteerimistingimustest ei nähtu nende regulatiivne sisu HMS § 63 lg 2 p 5 tähenduses –

projekteerimistingimustest ei nähtu lubatud ehitisealune pind ja ehitise läbimõõt on antud

umbkaudselt (ca 30 m). Vastustaja on püüdnud anda ligikaudse väärtuse, olles seeläbi

kolmanda isiku huvides kehtivast õigusest paindlikum, kuid selline õigusakt on tühine, kuna

selle üle ei saa teostada järelevalvet ega prognoosida, milline hoone naabrite õigusi riivama

hakkab.

Kohus pidanuks tuvastama projekteerimistingimuste õigusvastasuse või tühisuse ja tühistama

ehitusloa. Samuti on ehitusluba vastuolus üldplaneeringuga ning tulnuks ka seetõttu tühistada.

Kohus seda ei teinud ja rikkus menetlusõigust ning kohaldas materiaalõigust vääralt.

6(12)

3-23-956

Halduskohus on rikkunud menetlusõigust ja jätnud otsuse olulises osas põhjendamata. Seda,

et soojussalvesti teeniks kellegi muu kui kolmanda isiku huvisid, ei ole menetluses tõendatud.

Kaebaja jääb ka selle juurde, et soojussalvesti ehitamine Tooma tn 13 kinnistule ei ole

proportsionaalne. Halduskohus on vääralt kohaldanud EhS § 12 lg-t 3 ja HMS § 3 lg-t 2. Just

Tooma tn 13 kinnistule maapealse soojussalvesti ehitamine kahjustab rohkem kaebaja huvisid

ja õigusi kui alternatiivid (selle nt Tooma tn 14 kinnistule või maa sisse ehitamine) – kohus ei

ole vaidlusaluse haldusakti proportsionaalsusele selles valguses mistahes hinnangut andnud,

vaid on sellest selgesõnaliselt loobunud (otsuse p 12) ja seega jätnud otsuse olulises osas

põhjendamata.

Kohus on jätnud ehitusloa osas tuvastamata kaebaja õiguste riived. Otsuse p-s 11 leiab kohus,

et kuivõrd kaebaja kinnistule päikesepaneelide paigutamine on „hüpoteetiline võimalus,“ siis

ei pidanud vastustaja valguse varjamisega kaebaja õiguste riivamisega arvestama. Otsuse p-s

14 leiab kohus, et viide Riigikohtu lahendile nr 3-3-1-69-09, milles Riigikohus leiab, et

omandipõhiõiguse riive on omandiõigusliku positsiooni igasugune kitsendamine, on

asjassepuutumatu, sest selles olevat räägitud õigusliku positsiooni kahjustamisest seoses

vahistamisega. Kaebaja ei nõustu halduskohtu seisukohtadega. Kaebaja naaberkinnistule

ehitamine vaieldamatult riivab kaebaja õigusi – ka vastustaja peab sellega nõustuma, sest

vastasel juhul polnuks kaebaja menetlusse kaasamiseks alust. Kaebaja selgitas 03.05.2023

kaebuses ja hilisemates menetlusdokumentides, millistel viisidel naaberkinnistule ehitamine

tema omandiõigust riivab: 1) soojussalvesti on ohtlik hoone, mille võimalikul purunemisel, nt

hooletu hooldamise käigus, valguks selles hoitav keemistemperatuurile läheneva kuumusega

vesi kaebaja kinnistule (kaebuse p-d 26 kuni 29); 2) soojussalvesti hakkab kaebaja kinnistul

valgust varjama (kaebuse p 30); 3) soojussalvesti hakkab kaebaja kinnistule planeeritud

ärihoonetes vaateid varjama (08.06.2023 menetlusdokumendi p 9); 4) soojussalvesti ehitamise

käigus levib ehitustolm kaebaja kinnistule (08.06.2023 menetlusdokumendi p 22); 5)

soojussalvesti ehitamise käigus levivad ebameeldivad lõhnad kaebaja kinnistule (08.06.2023

menetlusdokumendi p 22); 6) kaebaja kinnistu väärtus väheneb soojussalvesti ehitamise

tulemusel (vaidlustatud otsuse p 14).

Täiendavalt toob kaebaja välja, et naaberkinnistule ohtliku soojussalvesti ehitamisel kasvavad

tema enda kinnistule ehitamiseks vajalikud kindlustusmaksed. Eelnevast järeldub, et kui

projekteerimistingimused riivavad mistahes kaebaja põhiõigust ja nendel

projekteerimistingimustel ei ole seaduslikku alust, siis on need HMS § 54 tähenduses

õigusvastased ja tuleb tühistada.

Kohus on vääralt kohaldanud EhS § 42 lg-t 1 ja EhS § 12 lg-t 2 ja HKMS § 44 lg-t 1, kuivõrd

jättis tuvastamata, et ehitusluba on vastuolus Lasnamäe tööstusalade üldplaneeringuga. Eriti

kummastavalt on kohus leidnud, et ehitusloaga kinnisasja naabril ei olekski kaebeõigust

olukorras, milles naaberkinnistule ehitatakse üldplaneeringuga vastuolus olev ehitis. Tooma

tn 13 kinnistu jääb ettevõtlusalasse, mille puhul on võimaldatud kõrvaotstarbena

tootmishoonete ehitamine, kuid seda vaid tingimusel, et need ei avalda negatiivset mõju

lähiala ettevõtluskeskkonnale. Kinnistu jääb üldplaneeringus toodud Väo piirkonna visiooni

järgi rohealasse (19.02.2024 menetlusdokumendi lk 6), st sellele alale tööstuslike hoonete

ehitamist üldplaneering ette ei näe; viimast kinnitab ka üldplaneeringu p 2.2.4, mille kohaselt

tuleb ehitamisel säilitada Väo rohekoridorid laiusega vähemalt 50 m. Keskkonnaohtlikud

ettevõtted (nagu seda on kuuma vett täis mahuti) peaksid asuma Väo karjääri lõunapoolses

otsas. Soojussalvesti on seevastu planeeritud Väo karjääri loodepoolsesse otsa. Kaebajale

võrsub üldplaneeringust õigustatud ootus, et Tooma tn 13 kinnistule ei ehitata

tööstuskompleksi, vaid et see kinnistu jäetakse rohekoridoriks või, kui mistahes põhjusel ei

peaks see rohekoridoriks jääma, siis ehitataks sinna ehitised, mis sedavõrd intensiivselt ei

7(12)

3-23-956

riiva naaberkinnistu omaniku omandiõigust, st ei kahjusta ümbruskonna ettevõtluskeskkonda.

Sellised hooned võiksid olla nt madalad laohooned, kaubanduspinnad või kontorihooned.

Kohus on vääralt leidnud, et soojussalvesti rajamine ei ole soojuselektrijaama laiendamine

määruse nr 224 § 2 lg 1 tähenduses. Kolmanda isiku ehitatav soojussalvesti moodustab

funktsionaalse terviku samale kinnistule ehitatava pumbahoone ja üle tee Tooma tn 14

kinnistul asuva tootmisjaamaga, millel on kaks põletusseadet soojusliku võimsusega kuni 67

ja kuni 76 MW. Funktsionaalselt koos toimivat ehituslikku kompleksi võib käsitleda ühe

ehitisena EhS § 3 lg 3 järgi ja lähtudes keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 1 lg-st 1 tulenevast eesmärgist vältida keskkonna

kahjustamist ka peaks – vastasel juhul saaks mitme väiksema põletusseadme ehitamisel

vältida sootuks kohustust viia läbi keskkonnamõju hindamine. Kohus eiras otsuses kaebaja

seisukohta ja ei selgitanud, miks eelnev väär oleks.

Kohus on rikkunud HKMS § 109 lg-t 6 ja mõistnud kaebajalt kolmanda isiku kasuks välja

põhjendamatud menetluskulud. Kolmas isik ei ole esitanud menetluskulude nimekirja,

mistõttu tulnuks kolmanda isiku menetluskulud HKMS § 109 lg 1 järgi jätta välja mõistmata.

12. 10.09.2025 seisukohas põhjendas kaebaja täiendavalt, et ehitusloa andmise ajal

(29.03.2025) kehtinud seadme ohutuse seaduse (SeOS) § 2 lg 2 p 1 ja § 3 lg 2 järgi on

kõnealune soojussalvesti surveseade SeoS-i tähenduses, kuna rõhk 37,7 m kõrguse

soojussalvesti vedelikuanuma põhjas on 369 000 Pa ehk 3,69 baari, mis on rohkem kui 0,5-

baarine sisemine töörõhk SeOS § 2 lg 2 p 1 tähenduses. SeOS § 3 lg 7 järgi on seadmetöö mh

seadme projekteerimine ja seadmetöö eest vastutav isik peab tagama, et seadmetööd vahetult

tegev isik on tehtavateks töödeks kompetentne või tegutseb kompetentse isiku kontrolli ja

juhendamise all (SeOS § 7 lg 2 p 1). Projekteerimises osalenud isikute puhul pole võimalik

jaatada, et nad kõik oleksid seadmetöö eripäradest teadlikud. Puudub alus arvata, et nt arhitekt

või tuleohutuse osa teinu oleks konkreetse soojussalvesti eripäradega tuttavad. Järelikult oleks

vastustaja pidanud keelduma ehitusloa andmisest. Lisaks on ehitusprojektist puudu

tuleohutuse osa, kuna see kirjeldab samale kinnistule projekteeritud pumbahoonet, mitte aga

soojussalvestit. Puudu on ka ehitusprojekti energiatõhususe osa.

13. Vastustaja ja kolmas isik vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu, paluvad jätta selle

rahuldamata ja menetluskulud kaebaja kanda.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

14. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust

halduskohtu otsuse muutmiseks, ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega

ega korda neid HKMS § 201 lg 4 alusel ning vastab üksnes kokkuvõtlikult

apellatsioonkaebuse olulisematele väidetele.

15. Vaidluse esemeks on soojussalvesti ehitusluba, mille õigusvastasust põhistab kaebaja

suuremas osas ehitusloa aluseks oleva soojussalvesti PT väidetava tühisuse või

õigusvastasusega. Soojussalvesti PT on kehtiv haldusakt, mille õiguspärasuse üle toimus

vaidlus haldusasjas nr 3-22-419, milles tehtud ringkonnakohtu 29.09.2023 otsus on

Riigikohtu 10.09.2024 määrusega jõustunud. Iseenesest ei võta see kaebajalt õigust tugineda

oma õiguslikes argumentides PT väidetavale tühisusele või õigusvastasusele, kuid kohus ei

näe kaebaja väidete põhjal alust haldusasjas nr 3-22-419 võetud seisukohtade

ümbervaatamiseks. Kaebaja on apellatsioonkaebuses mh korduvalt nõudnud õigusvastaste

projekteerimistingimuste tühistamist (nt p 39, p 45). PT ei ole käesoleva kohtuvaidluse

esemeks, kohus ei saa käesolevas haldusasjas PT-d tühistada ja jätab sellekohased väited ja

taotlused tähelepanuta.

8(12)

3-23-956

16. Põhjendamatu on kaebaja väide, et PT on HMS § 63 lg 2 p 5 alusel tühine või vastuolu

tõttu EhS § 26 lg 4 p-ga 4 sel määral õigusvastane, et peaks tooma ühtlasi kaasa ehitusloa

tühistamise, kuna selles on soojussalvesti läbimõõt määratud umbkaudselt „ca 30 m“. Ehkki

halduskohus ei ole seda küsimust eraldi lahendanud, ei anna see alust kohtuotsuse

tühistamiseks. Ehitise lubatud läbimõõdu ja seega ehitisealuse pinna umbkaudsena

määratlemine ei muutnud PT-d ebaselgeks ega mitterakendatavaks. Projekteerimistingimuste

väljastamine on eelhaldusakt, millega määratakse kindlaks osa ehitisele esitatavatest nõuetest

(vt RKHKo 20.06.2023 nr 3-20-19, p 16). Projekteerimistingimuste andmine on üks osa

ehitusloa menetlusest, sest nende väljastamine on seotud konkreetse ehitusloa ning selle alusel

rajatava ehitisega (samas, p 18). Riigikohus selgitas lisaks, et kehtivaid, aga õigusvastaseid

projekteerimistingimusi on ehitusloa menetluses võimalik ka muuta, kui sellega ei kahjustata

ülemääraselt ehitusloa taotleja või muu isiku usaldust (samas, p 19). EhS § 26 lg 4

sissejuhatavas osas pädeva asutuse pädevuse piiritlemiseks kasutatud sõnastus „asjakohasel

juhul“ on kooskõlas projekteerimistingimuste kui ehitusloa menetluses antava eelhaldusakti

olemusega. Sellest tuleneb mh pädeva asutuse kaalutlusruum küsimuses, kas mingid selles

lõikes loetletud ehitise tunnused on otstarbekas jätta eelhaldusakti andmisel määratlemata või

määratleda need üldisemalt, jättes täpsema määratlemise ehitusloa väljastamise järgnevasse

menetlusetappi. Viimane ei tähenda, et olulised nõuded ehitisele võikski jätta kindlaks

määramata või need ei alluks mh kohtulikule kontrollile, vaid et need võib põhjendatud juhul

määrata projekteerimistingimuste asemel juba (eel)projektil põhinevas ehitusloa menetluse

hilisemas faasis. Kuivõrd soojussalvesti ehitisealune pind on ehitusloaga üheselt määratletud

(dtl 7), ei ole ka alust pidada PT-d ilmselt ebaselgeks ega mitterakendatavaks. Isegi kui teatud

ehitise parameetrite PT-s umbkaudsena määratlemist saaks pidada iseenesest õigusvastaseks,

ei saa kaebaja subjektiivseid materiaal- ega menetlusõigusi kokkuvõttes kuidagi rikkuda see,

et teatud ehitisele esitatavad nõuded on lõplikult määratletud mitte eel- vaid põhihaldusaktis.

Ka on kaebajal olnud võimalik soojussalvesti lubatud füüsikalisi omadusi vaidlustada

sõltumata sellest, et need määrati lõplikult kindlaks alles ehitusloaga.

17. PT ei ole õigusvastane ega saa seeläbi mõjutada ehitusloa õiguspärasust ka põhjusel, et

vastustajal ei olnud õigust anda soojussalvesti ehitusõigust PT-ga, vaid seda oleks saanud teha

ainult detailplaneeringuga, nagu kaebaja väidab. Haldusasjas nr 3-22-419 selgitasid

halduskohus ja ringkonnakohus, et soojussalvesti ei ole hoone, kuna sellel puuduvad hoonele

omased tunnused ja funktsionaalsus (EhS § 3 lg 2), vaid kaugküttevõrgu üheks osaks olev

tehnorajatis. Puudub ka alus pidada soojussalvestit olulise ruumilise mõjuga ehitiseks (PlanS

§ 125 lg 1 p 4) või olulise avaliku huviga seotud rajatiseks (p 3), mida tuleb samuti mõista

eelkõige ruumilise mõju tähenduses. Seega ei nõua soojussalvesti rajamine PlanS § 125 lg 1

kohaselt detailplaneeringu koostamist ka detailplaneeringu koostamise kohustusega alal, vaid

vastustajal oli õigus lubada selle rajamist PT alusel. Ühtlasi ei puutu soojussalvesti

ehitusõiguse andmisel asjasse PlanS § 125 lg 5. Detailplaneeringu asemel

projekteerimistingimuste andmine saa iseenesest ka kaebaja subjektiivseid õigusi rikkuda, kui

kaebajal oli võimalik PT menetluses osaleda, nagu kohus on samuti viidatud otsustes asjas nr

3-22-419 selgitanud. Sh ei kaitse detailplaneeringu koostamise kohustust sätestavad normid

kaebaja õigust populaarkaebuse esitamiseks. Detailplaneeringu vaidlustamise õigus avalikust

huvist lähtuvalt PlanS § 141 alusel on erandlik kaebeõiguse liik, mis, nagu ka muud

planeerimismenetluse erisused tavalisest haldusmenetlusest, on loodud avalikust huvist

lähtuvalt. Üksikisikul on võimalik oma subjektiivseid õigusi kaitsta ühtviisi tõhusalt nii

projekteerimistingimuste kui detailplaneeringu menetluses ja nende menetluste tulemuste

vaidlustamisel. Populaarkaebeõiguse puudumine ei riiva PS §-s 15 sätestatud põhiõigust

pöörduda kohtusse oma õiguste ja vabaduste kaitseks. Ehkki kaudselt võib populaarkaebuse

esitamine ka isiku enda subjektiivsete õiguste edendamisele kaasa aidata, kujutaks avaliku

huvi ettekäändel pelgalt enda erahuvides kaebuse esitamine sisuliselt kaebeõiguse

9(12)

3-23-956

kuritarvitamist. Sealjuures ei ole kaebaja isegi selgitanud, milline on see kahjustatud avalik

huvi, mille kaitseks ta soovinuks populaarkaebuse esitada.

18. Kaebaja väited ei anna alust järeldada, et soojussalvesti ehitusloa andmine oleks

ebaproportsionaalne. Esiteks tuleb arvestada, et soojussalvesti rajamise põhimõtteline

lubatavus ja gabariidid määrati juba PT-ga, mille osas on kohtuvaidlus lõppenud ning

vastustaja ei pidanud hakkama ehitusloa menetluse järgnevas faasis uuesti kaaluma, kas

üleüldse lubada soojussalvesti kui sellise rajamist. Seda ei muuda ka kaebaja väited

soojussalvesti läbimõõdu umbmäärasuse kohta PT-s, kuna ehitusloaga on lubatud igal juhul

väiksema ehitisealuse pinnaga soojussalvesti. Seega ei puutu väited soojussalvesti

põhimõttelisest ohtlikkusest, valguse ja vaadete varjamisest ning kinnistu väärtuse

vähenemisest ehitusloa õiguspärasuse hindamisel asjasse ning põhjendamatud on ka etteheited

halduskohtule, et neid otsuses kaebaja soovitud põhjalikkusega ei käsitletud. Ringkonnakohus

nõustub sealjuures halduskohtuga, et kaebaja väited tema õiguste ja huvide kahjustamise

kohta on ka sisuliselt abstraktsed ja põhjendamatud. Arvestades, et kaebaja kinnistul asub täna

kaevandus ja ka Lagedi 8 DP alusel on kolmanda isiku kinnistuga piirnevale alale planeeritud

vähemalt 70 % tootmismaa sihtotstarbe osakaaluga krundid, kus on lubatud soojussalvestist

kõrgem ja kümneid kordi suurema ehitisealuse pinnaga hoonestus, mille paigutust krundil on

võimalik suurel määral kohandada, jäävad kaebaja väited tema omandiõiguse rikkumisest

raskesti mõistetavaks. Ehitustolmu ja lõhna levimist kaevandusalale ei saa samuti pidada

ülemääraseks riiveks, liiati on ehitusaegsed mõjud olemuselt ajutised ja suuresti paratamatud.

Kinnistu väärtuse vähenemist ja kindlustusmaksete suurenemist ei ole kaebaja arusaadavalt

põhistanud.

19. Igal juhul ei saa nimetatud mõjud iseenesest ületada ehitusloa andmisest keeldumise

õiguslikku lävendit. Vastustaja saanuks EhS § 44 p 4 kohaselt keelduda ehitusloa andmisest

kaebaja õiguste riive kaalutlusel üksnes juhul, kui mõju kaebaja õigustele oleks püsiv ja

üleliia koormav ning seda ei oleks võimalik piisavalt vähendada ega leevendada. Seda alust

tuleb mõista pädeva asutuse ülesannete kontekstis kontrollida taotletava ehitusõiguse

objektiivset õiguslikku lubatavust, kuna ehitusloa õiguspärasus ei saa sõltuda konkreetse isiku

subjektiivsest arvamusest. Seega olukorras, kus ehitusluba on planeeringust või

projekteerimistingimustest tuleneva ehitusõigusega kooskõlas, ei saa ehitusloa andmisest

keeldumise aluseks olla pelgalt naabri vastuseis või üldine väide kinnistu väärtuse vähenemise

kohta, vaid teise isiku huvide riive saab olla ehitusloa väljastamisest keeldumise aluseks

üksnes juhul, kui taolise mõju talumist ei saaks mõistlikult isikult objektiivselt eeldada.

Taolise negatiivse mõju võimalikkust kohtule asjaoludest ei nähtu. Lubamatu mõju, nt tolmu

või lõhna leviku korral on kaebajal võimalus esitada kolmanda isiku vastu tsiviilõiguslik

nõue. Asjasse ei puutu kaebaja viited Riigikohtu praktikale, mille kohaselt ei pea

ehitusõiguslike lubade kaebeõiguse jaatamiseks olema isiku omandiõiguse riive intensiivne.

Kaebaja kaebeõigust ei ole kohus eitanud, kaebus on kohtu menetluses ja kuulub

läbivaatamisele.

20. Küsimus ehitusloa vastuolust Lasnamäe tööstusalade üldplaneeringuga ei ole samuti

asjakohane, kuna soojussalvesti põhimõtteline lubatavus üldplaneeringu kontekstis on

määratud eelhaldusaktiga, st PT-ga, mille osas on kohtuvaidlus lõppenud. Kaebaja ei väida, et

ehitusluba oleks PT-ga vastuolus. Kaebaja väited ei ole siiski ka sisuliselt põhjendatud.

Üldplaneering soojussalvesti rajamist antud asukohas ei välista. Kaebaja väitel, et tal on

õigustatud ootus, et naaberkinnistu jäetaks rohekoridoriks, puudub õiguslik alus. Tõsi on, et

üldplaneeringu seletuskirja lk-del 17 ja 18 on esitatud Väo karjääri üldised linnaehituslikud

põhimõtted, mille juures olevalt joonisel 3 näidatud maakasutuse põhimõtteliselt lahenduselt

võib näha rohelise värviga riba ka umbkaudu kaebaja ja kolmanda isiku kinnistute piirkonnas.

Arvestades joonise 3 mõõtkava ja täpsust, ei ole võimalik sellelt tuvastada, kus täpselt peaksid

10(12)

3-23-956

põhimõttelise lahenduse järgi kulgema tootmisala, roheala ja ettevõtlusala piirid. Sh ei ole

võimalik kohtu hinnangul üheselt tuvastada, millisel kolmest nimetatud alast asub kogu

karjääri ala mastaabis suhteliselt väike Tooma tn 13 maaüksus. Oluliselt täpsem ja selgema

õigusliku tähendusega on üldplaneeringu lisaks 1 olev maakasutusplaan (dtl 572) ja nõustuda

saab vastustaja seisukohaga, et vaidlusalune ala jääb tootmis- ja ettevõtlusala piirile ehk õige

halduskohtu järeldus, et tegu on nii tootmis- kui ettevõtlusmaaga. Üldplaneering lubab

tootmisalast ehitustegevust, mis ei ole vastuolus kummagi piirneva maakasutuse juhtotstarbe

(B+T ja T+B) põhimõtetega, sh ei avalda saa see piirkonnas asuvaid muid ettevõtteid, ehitisi

ja maakasutuse otstarbeid arvestades avaldada olulist negatiivset mõju lähiala

ettevõtluskeskkonnale juhtotstarbe B+T (ettevõtlusala, tootmis-, laondusettevõtlusala

kõrvalotstarve) mõttes. Kohus märgib seoses üldplaneeringuga ka seda, et kaebaja viidatud

üldplaneeringu lisa 7.5 „tehnovõrgud-soojusvarustus“ plaani alamärkust ei saa mõistlikult

tõlgendada kaebaja väidetud viisil, et sellest tuleneks üldine kohustus kõigi tehnovõrkude

kavandamiseks detailplaneeringuga, vaid märkuse üheselt mõistetav tähendus on, et

tehnovõrkude lahendused täpsustuvad detailplaneeringuga, kui hoonestusala planeeritakse

detailplaneeringuga. Sellest sõltumata on õige halduskohtu osundus, et käesolevas asjas ei ole

vaidluse all soojatorustiku ehitusõigus.

21. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega, miks ei ole soojussalvesti rajamisel

tegemist soojuselektrijaama või muu põletusseadme laiendamisega. Ehkki soojussalvesti on

soojuselektrijaamaga (koostootmisjaamaga) funktsionaalselt seotud, ei ole põhjendatud

käsitada seda osana elektrijaamast. Soojussalvesti ei sisalda põletusseadet ega muud

energiatootmisüksust, vaid salvestab koostootmisjaamas (selle senisel võimsusel) tekkivat

jääksoojust, et suunata seda kaugküttevõrku. Seega on tegu eraldi funktsiooniga ehitisega,

mistõttu puudub alus nõuda sellele Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224

„Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse

eelhinnang, täpsustatud loetelu“ alusel keskkonnamõju eelhinnangu koostamist.

22. Põhjendatud ei ole kaebaja väide, nagu laienenuks soojussalvesti projekteerimisele ja

sellega seotud isikute kompetentsile SeOS § 2 lg 2 p-st 1 tulenevad erinõuded. Kohus leiab, et

surveseadme määratlemisel SeOS § 3 lg 2 mõttes ei saa rõhuna käsitada anumas hoitava

atmosfäärirõhul oleva vedeliku tekitatavat gravitatsioonilist survet maapinnale. Kuna SeOS §

2 lg 2 p-s 1 sätestatud nõuete kohaldumise piirmääraks oleva 0,5-baarise rõhu tekitab

üldteadaolevalt 5-meetrine veesammas, tähendaks see, et surveseadme nõuetele peaks

vastama iga vähemalt 5 m kõrgune veeanum, sh nt veidi sügavam ujumisbassein vmt, mis

ilmselt ei saa olla seaduse mõtteks. Direktiivi 2014/68/EL surveseadmete turul kättesaadavaks

tegemist käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta art 2 p-s 7 antud

definitsiooni kohaselt on surveseadmete tähenduses rõhk „atmosfäärirõhu suhtes mõõdetud

rõhk, st ülerõhk“. Rõhu mõistet direktiivis saab käsitada samatähenduslikuna SeOS 3 lg-s 2

kasutatud rõhu mõistega ja § 2 lg 2 p-s 1 kasutatud sisemise töörõhu mõistega, st surveseade

on anum või muu seade, milles on ette nähtud atmosfäärirõhust suurema rõhu ehk ülerõhu

tekkimine ja SeOS nõuded kohalduvad seadmetele, mille sisemine töörõhk ületab 0,5 bar

mõõdetuna atmosfäärirõhu suhtes. Asjaoludest ei nähtu, et soojussalvestis hoitaks vett

ülerõhul. Seega ei kohaldu soojussalvesti projekteerimisele SeOS § 2 lg 2 p 1 kohased

nõuded, sh § 3 lg-s 7 sätestatud seadmetöö nõuded, vaid projekteerimisel tuli lähtuda üldistest

EhS-s ja selle alusel kehtestatud pädevusnõutest. Kaebaja ei ole selgitanud, milles

projekteerijate väidetav ebakompetentsus, v.a asjas mitte kohalduva surveseadme

projekteerimise pädevuse osas, võiks seisneda.

23. Väited ehitusprojekti osade puudulikkuse kohta, mille kaebaja esitas 10.09.2025

menetlusdokumendis, ei ole kohtu hinnangul sellised, mis saaks anda alust ehitusloa

tühistamiseks. Esiteks on sisuliselt arusaamatu kaebaja väide, et tuleohutuse osa on vajalik,

11(12)

3-23-956

kuna soojussalvestis hakatakse hoidma kuuma vett, kuivõrd vee näol ei ole tegemist

tuleohtliku ainega. Teiseks puudub vaidlus, et Päästeamet on ehitusprojekti kooskõlastanud.

Energiatõhususe osa saab pidada ehitusprojektis vajalikuks eelkõige juhul, kui püstitatakse

või rekonstrueeritakse oluliselt hoonet, millele on kehtestatud energiatõhususe nõuded.

24. Põhjendamatud on ka kaebaja etteheited kolmanda isiku kasuks menetluskulu

väljamõistmise ja kulu suuruse osas. Kaebaja väide, et kolmas isik ei ole esitanud

menetluskulude nimekirja, on väär. Kolmas isik on esitanud halduskohtu menetluses

20.02.2024 ja 23.02.2024 taotlused menetluskulu väljamõistmiseks, millele on mõlemal juhul

lisatud advokaadibüroo, mille kaudu lepinguline esindaja tegutseb, arved koos

spetsifikatsioonidega. Seadus ei sätesta menetluskulude nimekirja täpset vormi ja

kohtupraktikas aktsepteeritakse nimekirjana ka arve spetsifikatsioonis välja toodud teenuste

loetelu.

25. Põhjendatud ei ole ka etteheide, nagu ei nähtuks kolmanda isiku esindaja

menetlusdokumentidest taotletud summale vastavas töömahus teenuse osutamist. Kaebaja

teooria, mille kohaselt tuleks õigusabikulu jagada menetlusdokumendi tekstilehekülgede

arvuga ja taandada õigusabiteenuse töötunni turuhinnale valemi „1 lk = 1 t“ alusel, on

asjakohatu ja eluvõõras. Üldiselt saab pidada õigusliku argumentatsiooni koostamisega kursis

olevale inimesele teadaolevaks fakti, et argumentide kontsentreeritud ja süstematiseeritud

esitamine kompaktses ja sidusas vormis ning seeläbi edastatava info adressaadile lihtsasti

mõistetavaks muutmine on oluliselt aeganõudvam kui samade argumentide esitamine

sõnaohtra, laialivalguva ja kordusi sisaldava tekstimassiivina. Sidusa teksti loomine eeldab

analüüsi, mis on sageli nõuab kordades rohkem aega, kui selle tulemusena valmiva teksti

kirjutamine. Menetlusdokumentide lehekülgede arvul puudub korrelatiivne seos nende

sisukusega ning samuti õigusabikulu põhjendatuse ja vajalikkusega. Arvestades asja

mahukust ja keerukust, ei ole halduskohus õigusabikulu põhjendatuse hindamisel ilmset viga

teinud. Põhjendatuks ei saa pidada ka etteheidet, et kohtuistungiga seotud kulu on

ebaproportsionaalselt suur. Kohtuistungi pidamisel puuduks sisuliselt mõte, kui istungil

osalejad ei oleks kursis toimiku sisuga. Enne 20.02.2024 toimunud istungit oli kohtumenetlus

halduskohtus kestnud 9,5 kuud, mis tähendab, et toimiku sisu istungil osalemiseks piisava

täpsusega mäletamine ilma sellega uuesti tutvumata oleks olnud inimlikult võimatu.

Arvestades, et kohtutoimiku maht enne halduskohtu istungit oli enam kui 700 lk, saab pidada

igati loomulikuks, et toimiku analüüs istungil osalemiseks ületas ajaliselt istungil osalemise

ajakulu. Seega ei saa ka kolmanda isiku istungiga seotud menetluskulu pidada ülemääraseks.

26. Ka apellatsioonimenetluse kulud tuleb jätta HKMS § 108 lg 1 kohaselt kaebaja kanda.

Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud, mistõttu jäävad tema kulud tema

enda kanda. Kuna kolmas isik osaleb menetluses vastustaja poolel, peab kaebaja HKMS § 108

lg 8 kohaselt hüvitama kolmanda isiku menetluskulud.

27. Kolmas isik on taotlenud apellatsioonimenetlusega seotud õigusabikulude väljamõistmist

kaebajalt lepingulise esindaja 25,2 töötunni mahus summas 5292 eurot ilma käibemaksuta.

Menetluskulude nimekirjale on lisatud kulude kandmise kohustuse tekkimist tõendavad

Advokaadibüroo TRINITI OÜ arved koos spetsifikatsioonidega, mida kohus käsitab

menetluskulude nimekirjana. Kulu on kooskõlas asja mahukuse ja keerukusega, samuti on see

proportsioonis kaebaja menetluskuluga. Taotletud kulu tuleb lugeda põhjendatuks ja kaebajalt

välja mõista.

/allkirjastatud digitaalselt/

12(12)