2-23-660/18 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

2-23-660

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Tamara Šabarova

Määruse tegemise aeg ja koht

17. november 2025, Narva

Tsiviilasja number

2-23-660

Tsiviilasi

S V hagi D V vastu elatise nõudes

Menetlustoiming

Kompromissi kinnitamine, menetluse lõpetamine

Asja lahendamise viis

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja esindajad

Hageja: S V (isikukood XXX)

Hageja seaduslik esindaja J D (isikukood XXX)

Kostja D V (isikukood XXX)

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada S V ja D V vahel sõlmitud kompromiss järgnevalt:

1) D V (isikukood XXX) tasub S V (isikukood XXX) kasuks igakuist elatist 300

eurot alates 12. novembrist 2025 kuni S V täisealiseks saamiseni XXX

2) D V tasub elatist J D arvelduskontole iga kuu 10. kuupäevaks.

3) Pooled kinnitavad, et kostja on tasunud hagejale elatist ajavahemiku eest

01.01.2023 kuni 11.11.2025 ning käesoleva kompromissi sõlmimise päeva

seisuga kostjal puudub hageja ees elatise võlgnevus.

4) Poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

5) Pooled loobuvad edasikaebeõigusest.

2. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-23-660.

3. Tühistada 27.11.2025 kell 13.30 määratud kohtuistungi aeg.

4. Tühistada Viru Maakohtu 13.02.2023 määrusega kohaldatud hagi tagamine.

5. Poolte menetluskulud jätta poolte endi kanda. Pooltele hüvitamisele kuuluvad

menetluskulud asjas puuduvad.

EDASIKAEBAMISE KORD

Pooled on loobunud määruskaebuse esitamise õigusest.

Kohtumäärusele ei ole võimalik esitada määruskaebus.

Kohtumäärus jõustub kohtumääruse kättetoimetamisega menetlusosalistele.

ASJAOLUD

Hageja esitas 13.01.2023 Viru Maakohtule hagiavalduse kostja vastu, milles palus mõista

kostjalt välja igakuise elatise perekonnaseaduse (PKS) § 101 alusel arvutatud

miinimumsummas alates 01.01.2023. Viru Maakohus 16.01.2023 võttis hagi menetlusse.

13.02.2023 määrusega rahuldas kohus hageja hagi tagamise taotluse ja kohustas kostjat tasuma

hagejale ülalpidamiseks elatist summas 150 eurot kuus alates 09.02.2023 kuni tsiviilasjas

lõpplahendi jõustumiseni.

Kohus määras tsiviilasjas kohtuistungi 27.11.2025 kell 13.30 ja saatis lapse vanematele

kohtukutsed.

1(3)

2-23-660

Pooled esitasid 11.11.2025 kohtule kompromissi, millest nähtub, et pooled on leppinud kokku

elatise 300 euro tasumises ning et kostja täidab lapse ülalpidamiskohustust.

Kohus 12.11.2025 kohtunõudega selgitas, et esitatud kujul ei ole kompromissi võimalik

kinnitada, sest tingimused on ebaselged. Kohus koostas kompromissi projekti ja saatis pooltele.

Kohus selgitas pooltele kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamisega kaasnevaid

õiguslikke tagajärgi.

Pooled esitasid 14.11.2025 kohtule hageja seadusliku esindaja ja kostja poolt allkirjastatud

kompromissi.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud poolte taotluse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et poolte vahel sõlmitud

kompromiss tuleb kinnitada ja lõpetada tsiviilasja menetlus.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 4 kohaselt kohus lõpetab menetluse

otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg

1 kohaselt pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada

kompromissiga.

Et pooltevaheline kompromiss on vastuolus seaduse või heade kommetega, pole tuvastatud,

kompromiss on täidetav, mistõttu kinnitab kohus poolte kompromissi nende poolt

kokkulepitud tingimustel ja lõpetab tsiviilasja menetluse.

Kohus selgitab, et TsMS § 432 kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti

pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui

menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad

materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega,

kui seadusest ei tulene teisiti. Kooskõlas TsMS § 430 lg 6 asendab kokkuleppe sõlmimine

kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab

vastavalt TsMS § 430 lg 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda

tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle

üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle

tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes

kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks

tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole

täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti,

jätkub.

Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3

kohaselt, kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei

ole kokku leppinud teisiti. Pooled on leppinud kokku, et poolte menetluskulud jäävad poolte

endi kanda.

Vastavalt TsMS § 661 lg 4, poolte kokkuleppel võib määruskaebuse esitamise tähtaega

hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled leppisid

kompromisslepingus kokku, et loobuvad edasikaebeõigusest ja seega ei saa kohtumääruse

peale esitada määruskaebust.

2(3)

2-23-660

/Digitaalselt allkirjastatud/

Tamara Šabarova

kohtunik

3(3)