2-24-17637/99 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ele Liiv, Peeter Pällin ja Siret Siilbek

Määruse tegemise aeg ja koht

17.11.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-17637

Tsiviilasi

Lääne-Harju Vallavalitsuse avaldus N.M-ilt laste

hooldusõiguse äravõtmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 24.03.2025 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

N.M määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja Lääne-Harju Vallavalitsus, esindaja Küllike

Zukker

Puudutatud isik I (laps) P.C (isikukood XXX)

Puudutatud isik II (laps) E.H (isikukood XXX)

Puudutatud isikutele I ja II riigi õigusabi korras määratud

esindaja vandeadvokaat Natalia Lausmaa

Puudutatud isik III (laste ema) N.M (isikukood XXX),

lepinguline esindaja Olga Väina-Kesler

Puudutatud isik IV (puudutatud isiku I isa) Y.Q (isikukood

XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta asja materjalide juurde menetlusosaliste poolt määruskaebemenetluses

esitatud tõendid.

2. Jätta Harju Maakohtu 24.03.2025 määrus muutmata ja N.M määruskaebus

rahuldamata.

3. Jätta määruskaebuse menetlemisega seonduvad menetluskulud menetlusosaliste

endi kanda, v.a lastele määratud esindaja tasu ja kulud, mis jäävad riigi kanda.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva

määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Hagita menetluses

Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise

või advokaadi vahendusel.

Kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Esialgse õiguskaitse avaldus

1. Lääne-Harju Vallavalitsus (avaldaja) esitas 21.11.2024 Harju Maakohtule avalduse alaealiste

laste perekonnast eraldamiseks, esialgse õiguskaitse korras vanemate hooldusõiguse peatamiseks

ja esialgse õiguskaitse korras lastele ajutise eestkoste seadmiseks.

1.1. Avalduse asjaolude kohaselt elavad lapsed P.C ja E.H koos oma ema N.M-iga ning peres

kasvab ka veel 5-kuune laps Q. E.H käib XXX lasteaias ning P.C VVV 1. klassis. P.C isa Y.Q

elab koos uue perega Ida-Virumaal ning igapäevaselt lapse elus ei osale.

1.2. 07.–20.11.2024 viibisid lapsed ema nõusolekul Tallinna Laste Turvakeskuse Lilleküla

turvakodus. 20.11.2024 tegi avaldaja otsuse hädaohus olevate laste ajutiseks perekonnast

eraldamiseks, nende viibimise ning suhtluskorra määramiseks kuni 72 tunniks alates perekonnast

eraldamisest.

1.3. Avaldajal on olnud perega kokkupuude alates 2022. aastast. 2022. aasta septembris saabus

lastekaitsele teade, et ema on P.C-d õues kaikaga löönud. Lastekaitsetöötajad käisid

kodukülastusel ja vestlesid emaga. 09.03.2023 helistati lasteabi telefonile ning anti teada

abivajavast lapsest P.C-st, kelle peale ema karjub ning lööb teda. Laste ema suhtes algatati

17.03.2023 kriminaalmenetlus, mis lõpetati. Menetluse käigus ütles P.C, et kui ta teeb pahandust,

siis ema karjub, karistuseks vahel lööb sussiga või käega vastu peput, väänab kätest ja paneb

nurka. Tunnistaja sõnul on ta näinud, kuidas ema lõi last jalaga selja piirkonda, mille peale laps

kukkus ja nuttis. Laste ema selgitas ise, et kasvatab lapsi üksinda ning tal on nii majanduslikult

kui moraalselt raske. Ema tunnistas, et on vahel P.C-d löönud lahtise käega vastu pead või

tagumikku ning ka vastu käsi, kuid mitte kõvasti. Kuna tütar on rahulik, ei ole ta teda löönud.

Pärast vahejuhtumit suunati laste ema psühholoogilisele nõustamisele Keila Teraapiamajja, kus

ta osales ühel kohtumisel. Ema otsustas jätkata vägivallast loobumise toetamise nõustaja juures

Tallinnas. 10.05.2023 kohtumisel arutati pere liitmist SOS Lasteküla peretugevdusprogrammiga

(s.t pere hakkaks regulaarselt kohtuma peretöötajaga). Laste ema teatas, et ei soovi peretöötajat.

29.04.2024 kohtumisel sõlmiti siiski emaga leping tugiteenuse osutamise kohta. Laste ema on

peretöötajaga kohtumisi tühistanud ning teatanud, et ei vaja tema abi. On suhelnud peretöötajaga

vaid telefoni teel. Peretöötaja soovitas tal pöörduda lastepsühholoogi poole, kuid laste ema ei

teinud seda.

Juulis 2024 röökis laste ema Ämaris maja ees valjul häälel P.C peale ning majaelanike sõnul

kestab selline olukord juba nädalaid. 22.08.2024 rääkis laste ema peretöötajale, et P.C oli kodust

ära jooksnud. Laste ema on saatnud peretöötajale ja laste heaolu spetsialistile mitmeid

videoklippe, kus lapsed käitusid ema arvates halvasti, mistõttu pidi ta nende peale karjuma.

09.09.2024 toimus VVVs peretöötaja, laste heaolu spetsialisti, õpetaja ning sotsiaalpedagoogiga

ümarlaud, mille teemaks oli P.C madal õpimotivatsioon ja logopeedilised probleemid, samuti

ema vähesed vanemlikud oskused.

16.09.2024 ütles laste ema peretöötajale, et E.H käitus halvasti (pissis voodisse ning pani märjad

riided venna voodisse) ning ta andis E.H-le tagumikule laksu ja pani nurka seisma. Ema on lapsi

ähvardanud, et halva käitumise eest viiakse nad lastekodusse. Peretöötaja käes on videoklipp,

kus lapsed nutavad ning nende asjad on kottidesse pakitud, et lastekodusse minna. Peretöötaja

soovitas emal uuesti psühholoogi poole pöörduda, kuid ta keeldus. Ema karjus laste peale ka

telefonivestluse ajal ning lubas peretöötajale, et viib lapsed kunagi laste heaolu spetsialistile – las

siis võtab nad endale. 20.09.2024 tuli laste ema koos lastega avaldaja juurde vestlusele. Lapsed

olid silmnähtavalt tõsised ja kartlikud.

13.10.2024 tuli koolist teade, et P.C-d on nähtud veipimas. Kool oli mures, kas ja kuidas seda

infot lapsevanemale edastada, kuna vanema reaktsioon lapse suunas võib olla ettearvamatu.

18.10.2024 anti koolist teada, et õpetaja märkas P.C kaelal kriimustusi ning P.C väitis esmalt, et

need tegi ema. P.C oli öelnud, et ei julge koju minna, kuna ema lööb. Hiljem muutis laps

õpetajaga vesteldes oma ütluseid ning ütles, et kriimustused kaelal on tehtud teiste poiste poolt.

Ema eitas kriimustuste tekitamist.

07.11.2024 teatati lasteabi numbrile, et laste ema on lastega kooli juures, lapsed keelduvad koju

minemast ning lapsel on nägu suu juurest verine. Õpetaja sõnul jõudis ta kohale siis, kui lapsed

olid hoovi peal maas ning ema üritas neid tirida. Lapsed olid väga ärevil ja nutsid, kuid õpetajal

õnnestus nad maha rahustada. Koostöös politseiga tehti emale ettepanek, et suuremad lapsed

võiksid minna õhtuks turvakodusse, millega ema nõustus. Turvakodus rääkis lastega psühholoog,

kelle sõnul ei taha kumbki laps koju minna, sest ema riidleb, on tige ja lööb neid. Lapsed jäeti

ema nõusolekul turvakodusse kuni asjaolude selgumiseni. 08.11.2024 algatati laste ema suhtes

kriminaalmenetlus füüsilise vägivalla kasutamise kohta.

1.4. Laste emal puudub stabiilne tugivõrgustik. Oma ema ja vanaemaga on suhted pingelised

ning ta läheb nendega sageli tülli. Samuti on nad selgitanud, et ei saa lapsi enda juurde elama

võtta ning nad pole nõus nende eestkostjateks hakkama. Avaldaja arvates puudub laste emal

lähedane suhe P.C-ga, sest ta on korduvalt väljendanud, et tegemist on halva lapsega, kes tuleks

„ära anda“. Olemasolev info viitab nii P.C kui E.H pidevale emotsionaalsele väärkohtlemisele

ema poolt.

Ema arusaamad laste vajadustest ei ole lapse-, vaid enesekesksed ning tema toimetulekuressurss

stressiolukordades on väike. Ta ei suuda lahendada olukordi, kui lapsed käituvad lastena – on

energilised või väsinud, unised või jonnivad, soovivad tähelepanu. Ta võtab laste käitumist laste

teadliku isikliku rünnakuna ning ootab lastelt täiskasvanulikku ratsionaalsust ja kuuletumist. Ta

on laste heaolu spetsialistile väljendanud, et tal on õigus last vastu lüüa, kui laps teda lööb. Ema

ei mõista, millistel teemadel on sobilik väikeste lastega rääkida – ta on lastele rääkinud nii oma

intiimtervisest kui arvustanud laste isadega seonduvat.

Laste ema on sotsiaalmeedias üles laadinud arvukalt laste pilte ja videoklippe, seades sellega

ohtu laste privaatsuse ja eraelulise puutumatuse. Laste heaolu spetsialistini on jõudnud vihjed, et

laste ema jagab samas keskkonnas (TikTokis) nii lastega seotut, kui teda ennast eksponeerivat

sisu.

Laste ema ei tule ilma kõrvalabita toime kolme lapsega. Samas on ta pakutava abi suhtes

enamasti tõrjuv. Ta ei suuda kahele vanemale lapsele tagada nende järelevalvet ning turvalist

kasvukeskkonda. Tal puuduvad laste kasvatamiseks piisavad vanemlikud oskused ning

tõenäoliselt ka suutlikkus nende oskuste parandamiseks.

1.5. Avaldaja taotleb laste emalt laste P.C ja E.H hooldusõiguse äravõtmist ja E.H-le eestkostja

määramist kuni lapse täisealiseks saamiseni. Kuni E.H eestkostjaks sobiva isiku leidmiseni on

avaldaja valmis täitma lapse eestkostjale seatud ülesandeid.

1.6. Avaldaja taotles esialgse õiguskaitse korras E.H eraldamist oma ema perekonnast ning ema

isiku- ja varahooldusõiguse peatamist lapse suhtes; P.C eraldamist oma ema perekonnast ning

lahuselavast isast ja vanemate isiku- ja varahooldusõiguse peatamist lapse suhtes; mõlemale

lapsele ajutise eestkostja määramist.

Esialgse õiguskaitse kohaldamine

2. Maakohus rahuldas 25.11.2024 avaldaja esialgse õiguskaitse taotluse ning eraldas P.C esialgse

õiguskaitse korras emast ja isast; peatas vanemate isiku- ja varahooldusõiguse P.C suhtes

menetluse ajaks; eraldas E.H esialgse õiguskaitse korras emast; peatas ema isiku- ja

varahooldusõiguse E.H suhtes menetluse ajaks; määras laste ajutiseks eestkostjaks mitte

kauemaks kui kuueks kuuks avaldaja; määras, et avaldaja teostab laste kogu isikuhooldusõigust

ja varahooldusõigust; määras, et laste ema suhtleb lastega ning P.C isa suhtleb P.C-ga eestkostja

korraldamisel; lubas laste emal suhelda lastega igapäevaselt telefoni teel vastavalt turvakodu

kodukorrale. Maakohus määras avaldajale tähtaja põhiavalduse esitamiseks.

Avaldus

3. Avaldaja esitas 27.12.2024 avalduse, milles palus võtta täielikult ära laste ema isiku- ja

varahooldusõiguse P.C ja E.H suhtes; taastada menetluse ajaks peatatud isa isiku- ja

varahooldusõigus P.C suhtes; määrata E.H eestkostjaks avaldaja kuni eestkostjaks sobiva isiku

selgumiseni ning määrata emale kohtupsühhiaatria-kohtupsühholoogia kompleksekspertiis.

3.1. Avaldaja jääb esialgse õiguskaitse taotluses esitatud asjaolude ja põhjenduste juurde. Lapsed

viibivad Tallinna Laste Turvakeskuses. Nad tunnevad end hästi, on rõõmsad ja tegusad, osalevad

ühistegevuses ning on käinud väljasõitudel ja teatris.

3.2. P.C isa on avaldajale teatanud, et on valmis P.C enda juurde elama võtma. Lapse isa elab

koos oma abikaasa ning kahe lapsega. Perekond elab neljatoalises korteris Narva-Jõesuus

Sinimäe alevikus.

Laste ema seisukoht

4. Laste ema palus avalduse rahuldamata jätta. Avaldaja argumendid põhinevad kuulujuttudel

ning väited emotsionaalse või füüsilise väärkohtlemise kohta ei ole tõendatud. Laste ema on

võidelnud oma laste eest, rahuldanud nende vajadusi ja osalenud aktiivselt nende kasvatamises.

Talle pakutud toetus on olnud vähene. Tõhusalt ei ole rakendatud kergemaid meetmeid nagu nt

sotsiaalne tugi. Hooldusõiguse täielik äravõtmine on õigustatud ainult äärmuslikel juhtudel, mida

siin ei esine.

P.C isa osas ei ole kontrollitud tema materiaalset olukorda ega suutlikkust pakkuda P.C-le kõike

vajalikku. P.C isal on veel kolm last, kellest kahele ta maksab elatist. Tema suutlikkus rahaliselt

ja emotsionaalselt hoolitseda veel kahe lapse eest on kaheldav.

P.C isa seisukoht

5. Laste ema ei ole olnud viimase mitme aasta jooksul P.C-le sobiv vanem. Ema on korduvalt ise

pakkunud isale võimalust poega enda kasvatada võtta, viidates sellele, et ta ei tule sellega ise

toime. Telefonivestlustes P.C-ga ei ole isa tuvastanud füüsilise vägivalla kasutamist, kuid

emotsionaalne vägivald on olnud ilmne. Isa kohtumised pojaga on olnud harvad, sest lapse ema

on muutnud need konfliktseks ning osad neist on lõppenud politsei sekkumisega. Isa suhtlemine

lapsega on viimasel ajal piirdunud peamiselt telefonivestlustega. Isa on nõus koos oma

abikaasaga kasvatama P.C-d enda perekonnas.

Laste esindaja seisukoht

6. Lastele määratud esindaja arvates on laste emalt hooldusõiguse äravõtmine põhjendatud. Laste

eraldamine emast on mõjunud neile positiivselt. Vanemate varasem käitumine on näidanud, et

neil mõlemal on probleemid, mille tõttu nad ei ole olnud suutelised oma vanemlikke kohustusi

täitma. Ema on lapsi pika aja vältel väärkohelnud ning isa on jätnud oma poja hooletusse. P.C on

isast võõrdunud ning sellises olukorras on turvalise ja kindla suhte taastamine problemaatiline.

P.C ei ole kunagi elanud koos isaga ning isa pere on talle võõras. Ka isalt tuleks P.C

hooldusõigus ära võtta ning laste eestkostjaks tuleks määrata kohalik omavalitsus.

Narva-Jõesuu Linnavalitsuse seisukoht

7. Maakohus küsis arvamust ka isa elukohajärgselt kohalikult omavalitsuselt, kes toetas isale

laste hooldusõiguse andmist.

Ärakuulamine

8. Maakohus kuulas 04.02.2025 toimunud kohtuistungil ära laste ema, P.C isa, avaldaja ning

lastele määratud esindaja.

Maakohtu määrus ja põhjendused

9. Maakohus rahuldas avalduse; võttis laste emalt ära laste isiku- ja varahooldusõiguse; määras

E.H eestkostjaks kuni tema täisealiseks saamiseni avaldaja; määras, et E.H-l on õigus teha

iseseisvalt pisitehinguid eestkostja nõusolekuta 80 euro eest kuus; määras, et lahendi jõustumisel

tühistada 25.11.2024 esialgse õiguskaitse määrus; lõpetas 25.11.2024 esialgse õiguskaitse

määrusega kohaldatud P.C eraldamise isast ja taastas isa isiku- ja varahooldusõiguse P.C suhtes,

mis peatati menetluse ajaks.

9.1. Maakohus märkis, et jätab lapsed ärakuulamata, kuna nendega on põhjalikult ja korduvalt

suhelnud lapse heaolu spetsialist ning lastele riigi õigusabi korras määratud advokaat. Lisaks ei

ole 8-aastane arenguprobleemidega P.C ja 5-aastane E.H võimelised omama adekvaatset

seisukohta vanema poolt hooldusõiguse teostamise ja rikkumiste küsimustes.

9.2. Maakohus viitas perekonnaseaduse (PKS) § 116 lg-le 2, § 123 lg-le 1, § 124 lg-le 1, § 134

lg-le 1 ja § 135 lg-le 1 ning leidis, et laste emalt tuleb hooldusõigus tema laste suhtes ära võtta.

Laste ema raskused lastega toimetulekul on tuvastatavad alates 2022. a septembrist. Maakohus

tõi välja avaldaja poolt avalduses esile toodud juhtumid.

Pere kirjeldustest on läbivalt näha, et ema peab lapsi endaga arengus võrdseks ega oska pidada

lapsi isikuteks, kellele tema ise peab tagama emotsionaalselt turvalise keskkonna. Näiteks jagab

ema lastega oma tervisemuresid oskamata hinnata, et see ei ole lastele jõukohane. Ema arvab, et

kui laps teda lööb, siis ta võib vastu lüüa. Ema on soovinud ametnikele näidata oma laste

käitumislikku „tõelist palet“, et lõpuks „mõistetaks“, miks ta jõhkralt käitub. Ema manipuleerib

lastega mõistmata, milliseid kestvaid emotsionaalseid kahjustusi see tekitab – näiteks on ema

ähvardanud lapsi lastekodusse viimisega, on ka nende asjad pakkinud kodust lahkumiseks ning

kui lapsed on viibinud turvkoduteenusel, siis on ema väitnud lastele, et keegi neid sinna vaatama

ei tule.

Laste ema põhiliseks probleemiks laste hooldamisel on olnud vähene vaimne ressurss. Ta ei talu,

kui lapsed käituvad eakohaselt ning ta ärritub nende peale. Ärritudes ta riidleb lastega, lööb neid

ja hirmutab emotsionaalselt. Ema on lastesse kahtluseta kiindunud, kuid see ei ole piisav. Laste

ema kasvatab ka alla aastast Q, kelle hooldamisega ta tuleb toime. Ta tuleb toime ka P.C ja E.H

hooldamisega osas, mis puudutab esmaste vajaduste (toit, riided ja peavari) katmist. Laste

kasvatamistega ning neile emotsionaalselt turvalise kasvukeskkonna tagamisega ta toime ei tule.

Ema on P.C-le vägivalla tarvitamise tõttu otseselt ohtlik. Ema on mõlemat last kahjustanud neile

emotsionaalsete kannatuste tekitamisega, mis on tingitud sellest, et ta on ise emotsionaalselt

ebaküps. Ema on E.H-d emotsionaalselt väärkohelnud. Laps on kasvanud emapoolsete

etteheidete, riidlemise, ähvarduste, vihapursete ja manipulatsiooni hirmus. E.H-l ei ole olnud

oma emaga turvalist emotsionaalset suhet.

Kohalik omavalitsus on pere suhtes rakendanud toetavaid meetmeid alates 2022. aastast, kuid

need ei ole tulemusi andnud. Samuti ei andnud soovitud tulemust kriminaalasja lõpetamise

tingimuseks määratud meetmete kasutamine. Laste ema läbis nõustamised, kuid käitus lastega

endiselt neid kahjustavalt. Laste ema on püüdnud erinevate põhjendustega vältida teda ja lapsi

toetavate meetmete kasutamist. Ta keeldus koostööst peretöötajaga väites, et tuleb ise toime ning

vajadusel abistab teda tema vanaema. Kuigi laste emal on olemas lähedased ema ja vanaema

näol, on ilmnenud, et neil ei ole vajalikku ressurssi tema ja laste pidevaks toetamiseks.

Seega kokkuvõtvalt tuleb laste emalt laste isiku- ja varahooldusõigus ära võtta seetõttu, et tal on

vähene vaimne ressurss ja vaimne ebaküpsus, mis ei võimalda lastele turvalise elu tagamist ning

ta ei soovi lastekaitse abi vastu võtta, kuna leiab, et tuleb ise toime.

9.3. Isa ei ole P.C eest aastaid hoolitsenud, kuid on nüüd avaldanud soovi asuda lapse eest ise

hoolitsema. Eestkosteasutused leiavad, et P.C isa on võimeline lapse hooldusõigust teostama.

9.4. E.H sünniakti ei ole tema isa kohta kannet tehtud. Käesoleval ajal ei ole sobivat füüsilist

isikut, keda määrata lapse eestkostjaks, mistõttu tuleb E.H eestkostjaks määrata tema

elukohajärgne kohalik omavalitsus ehk avaldaja (PKS § 176 lg 2). Avaldaja asub teostama kogu

isiku- ja varahooldusõigust (PKS § 124 lg 1 ja § 127). Kuna eestkoste seatakse kuni täisealiseks

saamiseni (TsMS § 557 lg 21), tuleb määrata, et E.H võib teha pisitehinguid kuni 80 euro eest

kuus (TsMS § 557 lg 2 p 4).

9.5. Määruse jõustumisel kuulub tühistamisele 25.11.2024 esialgse õiguskaitse abinõu, millega

lapsed eraldati emast ning P.C isast, vanemate hooldusõigus peatati ja lastele määrati ajutine

eestkostja. Esialgse õiguskaitse määruse kehtivuse kadumisel taastub isa hooldusõigus P.C

suhtes.

9.6. Maakohus jättis TsMS § 172 lg 3 alusel laste esindamise kulud riigi kanda ja muud kulud

menetlusosaliste endi kanda.

Määruskaebus

10. Laste ema esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ning saata asi

tagasi maakohtule lahendamiseks (võimalusel teisele kohtukoosseisule).

10.1. Maakohus rikkus menetlusõiguse norme, mis annab aluse saata asi tagasi maakohtule

uueks lahendamiseks.

Maakohus ei määranud laste emale sõltumatut psühhiaatrilist ekspertiisi, et hinnata tema

tegelikku vaimset seisundit hetkeseisuga. Maakohus ei tellinud lastele psühholoogilist hinnangut,

kuigi nad viibisid pärast turvakodusse paigutamist kriitilises seisundis. Üksnes lastele määratud

esindaja arvamust ei saa võtta aluseks laste vaimse seisundi osas hinnangu andmisel. Turvakodus

ei saanud P.C vajalikke ravimeid (ADHD), ei saanud käia koolis ning E.H veetis päevi

nutiseadmetes.

Maakohus ei teinud päringuid laste elu- ja kasvukeskkonna, ema hoolitsuse ning ema ja laste

suhete kohta. Samuti ei tehtud päringuid ema käitumise ja väidetava vägivalla kohta. Tõendid

ema käitumise kohta baseerusid kuulujuttudel ega olnud objektiivsed.

Maakohus ei tugine määruse põhjendustes ühelegi dokumentaalsele tõendile, vaid viitab üksnes

avalduse asjaolude kirjeldusele. Maakohus pole välja toodud, milliseid toetavaid meetmeid, mis

ei ole tulemust andnud, on ta silmas pidanud. Pole hinnatud, kas on rakendatud alternatiivseid

peret toetavaid meetmeid nagu nõustamine, sotsiaalabi, lapse toetamine lasteaias või koolis.

Maakohus ei kuulanud ära lapsi, kuigi nende arvamus on oluline ja arvesse võetav tegur. Laste

esindaja esitas kohtule arvamuse, ilma et ta oleks rääkinud emaga, kogunud objektiivseid

andmeid laste olukorra kohta ning hinnanud laste seisundit koostöös spetsialistidega. Maakohus

omistas esindaja arvamusele määrava kaalu, kuigi see oli ühepoolne ja kallutatud.

Maakohus ei hinnanud isa vähest osalemist laste elus. Isa ei olnud lastega aktiivselt suhelnud

pärast 13.02.2025. Ema seevastu külastas lapsi regulaarselt, hoolitses nende eest, säilitas

emotsionaalse kontakti ja vastutustundliku vanemliku käitumise.

10.12.2024 esitas laste ema määruskaebuse maakohtu esialgse õiguskaitse määruse peale,

millega piirati ajutiselt tema vanemlikke õigusi. Kaebust ei arutatud kohtus sisuliselt ja laste

paigutamine turvakodusse toimus ilma piisava hindamiseta.

E.H anti uude asendusperre juba 27.03.2025, st enne lõpliku kohtulahendi jõustumist.

10.2. Koos määruskaebusega esitas ema ka esialgse õiguskaitse taotluse, milles palus peatada

kohtumääruse täitmine E.H paigutamise osas asendusperesse; kohustada ajutist eestkostjat tooma

E.H tagasi turvakodusse kuni asja lõpliku lahendamiseni; kohustada eestkostjat tagama, et lapse

hooldus toimub kohtu järelevalve all ning et ema saab osaleda lapse edasise hoolduskorralduse

aruteludes; keelata lapsendamise või uude asendusperele suunamise menetluse alustamine enne,

kui vaidlus lõplikult lahendatakse; määrata kindlaks E.H ja ema suhtluskord, mille kohaselt on

emal õigus kohtuda lapsega kolm korda nädalas nelja tundi jooksul.

Menetluse edasine käik

11. Avaldaja ja lastele määratud esindaja vaidlesid määruskaebusele vastu ja palusid selle

rahuldamata jätta. P.C isa leidis, et maakohtu määrus on kooskõlas P.C parimate huvidega.

12. Maakohus tegi 04.07.2025 määruse, millega lõpetas esialgse õiguskaitse korras 25.11.2024

esialgse õiguskaitse määrusega P.C isa hooldusõiguse peatamise ning taastas esialgse õiguskaitse

korras isa isiku- ja varahooldusõiguse P.C suhtes ning määras teha vastavad kanded

rahvastikuregistris. Maakohus leidis, et kuna lõpplahend ei ole jõustunud, kuid P.C vajab tema

elu korraldamiseks seaduslikku esindajat kohe, tuleb kohtu algatusel taastada P.C isa

hooldusõigus, mis peatati kohtumenetluse ajaks esialgse õiguskaitse määrusega.

13. Maakohus tegi 26.07.2025 määruse, millega jättis laste ema poolt koos määruskaebusega

esitatud esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.

14. Maakohus võttis 28.07.2025 laste ema määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja

edastas TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

15. Ringkonnakohus tegi 15.10.2025 järelpärimise Narva-Jõesuu Linnaosa Valitsusele, milles

palus neil anda ülevaade selle kohta, kuidas P.C-l isa juures elades läinud on ning kuidas isa poja

kasvatamisega hakkama saab.

16. Narva-Jõesuu Linnaosa Valitsuse 03.11.2025 vastuse kohaselt on P.C isa perega toimunud

regulaarsed kohtumised. Lapsel on tekkinud kiindumus nii isa kui ka tema abikaasa vastu. P.C

on lastekaitsespetsialistile avaldanud, et ei soovi ema juurde tagasi minna ning talle meeldib isa

perega elada. Koolis on ta üldiselt aktiivne, uudishimulik ja õpihimuline. Isa abikaasa on kooliga

pidevas kontaktis. Laps on koolis alati puhas ja hoolitsetud ning tal on olemas kooliks vajalikud

vahendid.

P.C-l on ilmnenud ka mõningaid raskusi – esinesid juhtumid, kus laps võttis ilma loata raha ja

maiustusi ning kahel korral lahkus kodust teadmata suunas. P.C vajab spetsialisti hinnangut, et

paremini mõista tema käitumist ja emotsionaalseid vajadusi. Pere ootab psühhiaatri vastuvõttu,

et kinnitada P.C diagnoos ja leida sobiv ravi ning taotleda rehabilitatsiooniteenuseid (sh

psühholoogilist tuge).

Lastekaitsespetsialisti hinnangul sobib isa pere P.C kasvatamiseks. Pere teeb koostööd

lastekaitsespetsialistiga, kasutab tugiteenuseid ja osaleb arendavates programmides. Kodune

keskkond on turvaline, hooliv ja lapse vajadustele vastav.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

17. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 ja TsMS § 659

alusel muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu

määruse tühistamiseks.

18. Ringkonnakohus võtab TsMS § 662 lg 3 alusel vastu menetlusosaliste poolt

määruskaebemenetluses esitatud tõendid.

19. Maakohus leidis kokkuvõttes õigesti, et esinevad PKS § 135 lg-s 2 sätestatud alused emalt

laste hooldusõiguse äravõtmiseks.

19.1. Vanemalt hooldusõiguse äravõtmine on kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme

kohus sekkub vaid juhul, kui alama astme kohus on ületanud diskretsiooni piire või rikkunud

oluliselt menetlusõiguse normi (RKTKm 16.11.2016, 3-2-1-99-16, p 17). Kohus peab esmalt

tuvastama, milline oht ähvardab last vanema juures kasvades ning tulenevalt ohust kohaldama

ohu kõrvaldamiseks vanema õigusi kõige vähem piiravaid abinõusid. Vanemalt võib

hooldusõiguse PKS § 135 lg 2 järgi täielikult ära võtta üksnes juhul, kui teised abinõud ei ole

tulemusi andnud või kui on põhjust eeldada, et nende rakendamisest ei piisa ohu ärahoidmiseks

(RKTKm 16.09.2015, 3-2-1-78-15, p 14).

19.2. Avaldaja tõi avalduses välja mitmeid juhtumeid P.C füüsilise väärkohtlemise kohta alates

2022. aastast: 2022. a septembris lõi ema pealtnägija sõnul P.C-d õues kaikaga; 2023. a märtsis

teavitati lasteabi telefonile, et ema lööb pidevalt P.C-d ning karjub ta peale; pealtnägija sõnul lõi

ema P.C-d jalaga selja piirkonda, mille peale laps kukkus; 06.03.2023 tutistas ema Keilas

söögikohas P.C-d ning lükkas ta pingilt maha; 2024. a jaanuaris tekkis emal P.C-ga konflikt

Tallinnas kaupluses, mida nägi pealt teine kauplusekülastaja, kes sekkus; 22.07.2024 kuulis

peretöötaja teise kliendiga õues vesteldes, kuidas ema valjuhäälselt P.C peale karjus; 07.10.2024

peretöötaja aruande kohaselt on teised lapsed bussis näinud, kuidas ema P.C-d ja E.H-d lükkab ja

tirib ning nende peale karjub; 18.10.2024 märkas õpetaja P.C kaelal kriimustusi ning P.C väitis

esmalt, et need tegi ema (hiljem ütles, et teised poisid õues tegid); 07.11.2024 rüseles ema P.C-

ga kooli ees ning kasutas tema peal vägivalda, mille tulemusena oli lapsel suunurk verine. P.C on

ka korduvalt kodust ära jooksnud.

Avaldaja esitatud andmetest nähtub, et ema ärritub laste peale kergesti ning kui nad sõna ei

kuula, siis ta karjub nende peale ning ähvardab neid. Näiteks on ta lapsi ähvardanud, et halva

käitumise eest viiakse nad lastekodusse ning ema ise on saatnud peretöötajale videoklipi, kus

lapsed nutavad ning nende asjad on kottidesse pakitud, et lastekodusse minna. Samuti tõi

avaldaja välja, et ka 20.09.2024 vestlusele valda saabus ema koos E.H ja Qga, kes olid

silmnähtavalt tõsised ja kartlikud. Hiljem selgus, et ema oli lapsi eelnevalt hoiatanud, et halva

käitumise korral pannakse nad lastekodusse.

Kuigi ema on lastekaitsetöötajale avaldanud, et tal on probleemid peamiselt P.C-ga, mitte E.H-

ga, sest tema on rahulik, on ta 16.09.2024 peretöötajale ka E.H osas tunnistanud, et kuna laps

käitus halvasti, andis ta E.H-le tagumikule laksu ja pani ta nurka seisma. Lapse ema senist

käitumist arvestades on seega tõenäoline, et ta võib edaspidi olla füüsiliselt vägivaldne ka E.H

suhtes, kui laps ema arvates hästi ei käitu.

Eeltoodud juhtumid kinnitavad maakohtu seisukohta, et laste ema ei ole võimeline tagama lastele

emotsionaalselt turvalist kasvukeskkonda. Ema on olnud P.C suhtes korduvalt füüsiliselt

vägivaldne ning on mõlemat last emotsionaalselt väärkohelnud ja sellega neid kahjustanud. Laste

korduv väärtkohtlemine päädis lõpuks sellega, et lapsed paigutati novembris 2024. a

turvakodusse. Ka lastele määratud esindaja tõi oma 27.01.2025 arvamuses välja, et laste

käitumisest nähtus selgelt, et nad on täiskasvanute suhtes umbusklikud ega usalda neid ning see

viitab korduvatele traumaatilistele kogemustele. Turvakodu töötajad avaldasid laste esindajale, et

lapsed on traumeeritud ning ühegi võõraga algselt kontakti võtma ei nõustu. Seega on leidnud

tuvastamist, et ema juures elades laste kehaline, vaimne ja hingeline heaolu ohustatud.

Põhjendamatu on ema väide, et andmed tema käitumise osas põhinevad üksnes kuulujuttudel ega

ole objektiivsed. Laste ema pole põhjendanud oma arvamust, et lastele määratud esindaja

arvamus on kallutatud. Ringkonnakohtul puudub alus kahelda avaldaja kui laste huve kaitsva

asutuse esitatud andmete usaldusvääruses ja seisukohtade objektiivsuses. Juhtumisse on lisaks

avaldajale kaasatud ka teisi spetsialiste (kooli sotsiaalpedagoog, peretöötaja, turvakodu töötajad).

Samuti on avaldaja esitanud oma väidete kinnitamiseks tõendeid. Näiteks on avaldaja esitanud

otsuse hädaohus olevate laste ajutiseks perekonnast eraldamiseks, millest mh nähtub, et

piirkonnapolitseinik toimetas lapsed 07.11.2024 turvakodusse, sest lapsed kartsid ema ja ei

tahtnud koju minna ning puudus veendumus, et lastel on ema juures turvaline (dtl 22-25). Samuti

on esitatud 14.11.2025 ümarlaua protokoll, millest nähtuvalt prooviti koos laste ema, tema ema

ja vanaemaga, turvakodu sotsiaaltöötaja ja psühholoogiga, laste heaolu spetsialistiga ning

peretugevdusprogrammi tugitöötajaga leida lahendusi ning arutada mh laste kojumineku

küsimusi. Tulenevalt ema käitumisest ümarlaual leiti, et ema emotsionaalse seisundi tõttu ei ole

võimalik lapsi koju lubada (dtl 26-27). Viidatud tõendid kinnitavad avaldaja poolt esile toodud

asjaolusid.

19.3. Põhjendatud on maakohtu seisukoht, et kohaliku omavalitsuse poolt korduvalt pakutud

abimeetmed ei ole tulemusi andnud.

Avaldaja on avalduses välja toonud, milliseid abimeetmeid on laste emale pakutud. Ema suhtes

17.03.2023 algatatud kriminaalmenetluse lõpetamisel suunati ta psühholoogilisele nõustamisele

Keila Teraapiamajja, kus ta osales vaid ühel kohtumisel, sest ei olnud nõustamise tulemusega

rahul. Seejärel otsustas ta jätkata vägivallast loobumise toetamise nõustaja juures Tallinnas.

2023. aasta suvel pakuti emale osalemist SOS Lasteküla peretugevdusprogrammis, mille raames

hakkaks pere kohtuma regulaarselt peretöötajaga. Laste ema ei olnud sellest esialgu huvitatud,

kuid 2023. aasta sügisel õnnestus peretöötajaga kohtumine kahel korral siiski kokku leppida.

Lapse ema tühistas siiski mõlemad kohtumised ning andis teada, et ei soovi peretöötajat.

Jaanuaris 2024 pakuti laste emale taaskord peretöötaja abi, kuid laste ema ei olnud nõus ning

väitis, et talle saab vajadusel abiks olla tema vanaema. 29.04.2024 sõlmiti leping SOS Lasteküla

perede tugitöötaja ning laste heaolu spetsialistiga, kuid juba 20.05.2024 teatas laste ema jälle, et

ei soovi peretöötaja abi. Peretöötajal õnnestus laste emaga kohtuda alles augustis 2024. Samuti

on peretöötaja korduvalt soovitanud laste emal psühholoogi poole pöörduda, kuid ta ei ole seda

teinud.

Laste ema käitumisest nähtub, et ta ei soovi pakutavat abi vastu võtta ning on teda abistada

proovivate inimeste suhtes negatiivselt ning kohati ka ründavalt meelestatud. Näiteks on ta

07.11.2024 saatnud lastekaitsespetsialistile kirja, milles ütleb mh, et ei soovi, et teda laste

kasvatamisel õpetatakse ning palub enda perekond rahule jätta (dtl 16). 07.11.2024 on kooli

sotsiaalpedagoog avaldajale teatanud, et laste ema on ta peale karjunud ja teda süüdistanud.

14.11.2024 toimunud turvakodu ümarlaua protokollist (dtl 26–27) nähtuvalt oli laste ema

ümarlaual ärritunud ja ebaviisakas ning teistel ruumis viibijatel (sh tema emal ja vanaemal) ei

õnnestunud teda maha rahustada. Ta süüdistas kooli, peretöötajat ja lastekaitset ning samuti enda

ema ja vanaema. Kuna laste emaga ei õnnestunud lastega seonduvaid teemasid arutada, vestlesid

spetsialistid tema ema ja vanaemaga. Viimased avaldasid samuti laste pärast muret ning

märkisid, et laste ema ei saa tegelikult aru, miks lapsed üldse turvakodus on.

Seega arvestades ema senist käitumist ja suhtumist pakutud abi osas, ei ole käesoleval hetkel

alust eeldada, et muude meetmete rakendamisest piisaks ohu ärahoidmiseks. Laste ema ei saa ise

aru, et ta midagi laste kasvatamisel valesti teeb ning leiab, et tal ei ole kõrvalist abi vaja.

19.4. Asjaolu, et maakohus ei kuulanud lapsi ära, ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks.

TsMS § 5521 lg-st 1 tulenevalt kuulab kohus last puudutavas asjas isiklikult ära lapse, kes on

suuteline seisukohti omama. Lg 3 ütleb, et kohus võib loobuda lapse isiklikult ärakuulamisest,

kui laps on hiljuti lastekaitsemenetluse või lepitusmenetluse käigus kohtumenetluse esemeks

olevate asjaolude suhtes ära kuulatud, ärakuulamise tulemust on kohtul võimalik hinnata lapsega

isiklikult suhtlemata ning lapse mitmekordne ärakuulamine ei oleks lapse huvides. Maakohus

põhjendas laste ärakuulamata jätmist sellega, et lastega on põhjalikult ja korduvalt suhelnud

lapse heaolu spetsialist ning määratud esindaja. Lisaks leidis maakohus, et 8-aastane

arenguprobleemidega P.C ja 5-aastane E.H ei ole võimelised omama adekvaatset seisukohta

vanema poolt hooldusõiguse teostamise ja rikkumiste küsimustes.

Ringkonnakohus nõustub, et olukorras, kus on leidnud tuvastamist, et laste ema on lapsi

väärkohelnud ning laste turvalisus on ema juures elades ohus, ei ole lapsed oma emotsionaalsest

olukorrast ning ka vanusest tulenevalt ilmselt võimelised kohtule olukorra osas adekvaatset

seisukohta esitama. Seda kinnitab ka laste esindaja kokkuvõte lastega kohtumisest, mille

kohaselt olid lapsed kinnised ja traumeeritud ning ei soovinud tema küsimustele vastata. Seega

oli praegusel põhjendatud jätta lapsed TsMS § 5521 lg-st 3 tulenevalt ära kuulamata.

19.5. Samuti ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks asjaolu, et maakohus ei määranud

laste emale psühhiaatrilist ekspertiisi ega küsinud laste osas psühholoogilist hinnangut.

Menetluses esitatud andmete ja tõendite põhjal on PKS § 135 lg-s 2 sätestatud aluste olemasolu

tuvastatud ning ema suhtes psühhiaatrilise ekspertiisi läbiviimine ega laste osas psühholoogilise

hinnangu küsimine ei muudaks lõppjäreldust.

Samuti ei muuda lõppjäreldust asjaolu, et maakohus jättis lapse ema poolt 25.11.2024 esialgse

õiguskaitse määruse peale esitatud määruskaebuse ekslikult lahendamata. Tegemist on küll

menetlusõiguse normi rikkumisega, kuid see ei too praegusel juhul kaasa maakohtu lahendi

tühistamist.

19.6. Kui algselt leidis avaldaja oma esialgse õiguskaitse taotluses, et esinevad alused ka isa

hooldusõiguse peatamiseks P.C suhtes, täpsustas avaldaja hiljem põhiavalduses, et isa

hooldusõiguse piiramiseks alus puudub ning isa soovib P.C enda juurde elama võtta. Maakohus

leidis eestkosteasutuste arvamuste põhjal, et P.C isa on võimeline lapse hooldusõigust teostama.

Ringkonnakohtul puudub alus nimetatus kahelda, kuna isa elukohajärgne linnavalitsus on oma

03.11.2025 vastuses välja toonud, et isa pere juures elamine vastab lapse huvidele ja vajadustele

ning lapsele on tagatud turvaline ja hooliv kasvukeskkond.

19.7. Lapse ema heidab määruskaebuses avaldajale ette, et E.H anti uude asendusperre juba enne

lõpplahendi jõustumist. Maakohus märkis määruses tulenevalt TsMS § 531 lg-st 1 koostoimes

TsMS §-ga 554, et määrus eestkostja määramise osas hakkab kehtima ja kuulub täitmisele

sõltumata jõustumisest viivitamata alates selle teatavakstegemisest eestkostjale. Avaldaja on

vastuses määruskaebusele selgitanud, et otsustas lapse eestkostjana paigutada ta sobivasse

hooldusperesse oma venna P.C uue elukohaga samas piirkonnas, et hõlbustada laste edasist

läbikäimist. Avaldajal oli E.H eestkostjana õigus ta hooldusperre elama suunata.

20. Eeltoodust tulenevalt puudub alus maakohtu määruse tühistamiseks ning määruskaebus jääb

rahuldamata.

21. Arvestades vaidluse sisu (tegemist on hagita perekonnaasjaga, kus kohus teeb lahendi

eelkõige lapse huvidest lähtudes) on põhjendatud jätta määruskaebemenetlusega seotud

menetluskulud TsMS § 172 lg 1 alusel menetlusosaliste endi kanda, v.a alaealisele lastele riigi

õigusabi korras määratud esindaja kulud, mis jäävad riigi kanda (TsMS § 172 lg 3). Tulenevalt

kulude jaotusest puudub vajadus neid rahaliselt kindlaks määrata. Riigi õigusabi osutanud

advokaadi tasutaotluse lahendab kohus eraldi määrusega.

(allkirjastatud digitaalselt)