2-24-6457/44 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Liis Arrak, liikmed Kairi Piirisild ja Kaija

Piirmets

Otsuse tegemise aeg ja koht

17.11.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-24-6457

Kohtuasi

F.D hagiavaldus Aktiva Finance Group OÜ vastu

sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr

175/2013/819,

alternatiivselt

sundtäitmise

lõpetamiseks aegumise tõttu ja kahju hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 13.10.2025 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

F.D apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (apellant) F.D (isikukood XXX), riigi õigusabi

korras määratud esindaja vandeadvokaat Aleksei

Vassiljev

Kostja (vastustaja) Aktiva Finance Group OÜ

(registrikood 10746479), lepinguline esindaja Sigrid

Rahkema

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada F.D menetlusabitaotlus ja vabastada F.D apellatsioonkaebuse

esitamisel riigilõivu tasumisest.

2. Võtta F.D apellatsioonkaebus Pärnu Maakohtu 13.10.2025 otsuse peale tsiviilasjas

nr 2-24-6457 Tallinna Ringkonnakohtu menetlusse.

3. Rahuldada F.D apellatsioonkaebus.

4. Tühistada Pärnu Maakohtu 13.10.2025 otsus osas, millega maakohus jättis läbi

vaatamata F.D alternatiivnõude (resolutsiooni p 3), samuti menetluskulude

jaotuse ja kindlaksmääramise osas (resolutsiooni p-d 4–6), ning saata asi

tühistatud osas samale maakohtule menetluse jätkamiseks hagita menetluses.

2-24-6457

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult

teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse määrab asja lahendav maakohus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. F.D (hageja) esitas 23.04.2024 (täiendatud 30.08.2024) Pärnu Maakohtule Aktiva Finance

Group OÜ (kostja) vastu hagi, milles palus tunnistada täiteasjas nr 175/2013/819 sundtäitmise

lubamatuks, alternatiivselt lõpetada sundtäitmise aegumise tõttu, mõista kostjalt hageja kasuks

välja kahjuhüvitise 2921,93 eurot ja alates 30.08.2024 kuni põhinõude täitmiseni sellelt

võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras viivise. Menetluskulud palus

hageja jätta kostja kanda.

Hagiavalduse kohaselt on sundtäitmisel olevast täitedokumendist tulenevad nõuded kogu

ulatuses täidetud, kostja ei ole vaidlusaluses täiteasjas õige sissenõudja ja täitedokumendist

tulenevate nõuete täitmine on aegunud.

Hageja palub alternatiivselt täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2231 lg 1 alusel täitemenetluse

täitedokumendist tuleneva nõude aegumise tõttu lõpetada. Kuigi kohus vaatab sellise nõude

läbi hagita menetluses, saab kohus vaadata täitemenetluse lõpetamise nõude läbi

hagimenetluses (kohaldades analoogia korras TsMS § 613 lg 4, TsMS § 6181 lg 2). Aegumise

tõttu sundtäitmise lõpetamise nõude eraldamine sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi

menetlusest hagita menetlusse oleks ebamõistlik ja vastuolus menetlusökonoomia

põhimõttega. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise korral langeb ära vajadus hinnata

täitemenetluse lõpetamist nõude aegumise tõttu.

2. Harju Maakohus võttis 07.10.2024 määrusega hageja alternatiivse nõude menetlusse.

Kostja vastuväited

3. Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Kostja vastuväidete kohaselt ei ole nõue rahuldatud, kostja on täiteasjas sissenõudjaks ning

nõue ei ole aegunud, sest aegumine oli hageja vangistuses viibimise ajaks peatunud.

Hageja alternatiivne nõue tuleb jätta läbi vaatamata, sest võlgnikul on alates 01.04.2021

valikuõigus, kas esitada täitedokumendist tuleneva nõude aegumise tuvastamiseks avaldus

kohtutäiturile (TMS § 481) või hagita menetluse avaldus kohtule (TMS § 2231), kuid tal ei ole

enam õigust esitada aegumise tõttu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi.

2-24-6457

Maakohtu otsus ja põhjendused

4. Pärnu Maakohus jättis 13.10.2015 otsusega rahuldamata sundtäitmise lubamatuks

tunnistamise ja kahju hüvitamise nõude ning läbi vaatamata hageja alternatiivse nõude.

Menetluskulud, v.a hagejale määratud riigi õigusabi kulud jättis kohus hageja kanda ning

mõistis hagejalt riigi tuludesse välja hagejale antud menetlusabi kulud 700 eurot, samuti

mõistis kohus hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 480 eurot.

Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt võttis maakohus ekslikult hageja alternatiivse nõude

menetlusse ning see tuleb jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 2 p 2 alusel

läbi vaatamata, sest taotletavat eesmärki ei ole võimalik hagimenetluses saavutada. Võlgnikul

ei ole alates 01.04.2021 enam õigust esitada täitmise aegumise tõttu sundtäitmise lubamatuks

tunnistamise hagi TMS § 221 lg 1 alusel. Kui võlgnik soovib tugineda kohtulahendist

tuleneva nõude täitmise aegumisele, on lubatav õiguskaitsevahend alates 01.04.2021 kehtiva

TMS § 481 järgi kohtutäiturile või TMS § 2231 järgi kohtule eraldi avalduse esitamine.

Alternatiivnõude menetlemine läheks see vastuollu seadusandja eesmärgiga ning võib

kahjustada sissenõudjate huvisid. Seadusandja tahe oli luua uus menetlusliik ja vältida lisaks

ka olukorda, kus võlgnik vabaneks täitekulude kandmise kohustusest (mis TMS § 221 lg 1

kohase hagi rahuldamise puhul juhtub). Võlgniku õigused ja huvid ei saa ekslikult menetlusse

võetud nõude läbi vaatamata jätmisel kahjustada, sest tegemist on alternatiivnõudega, mida

kohus ei oleks saanud menetleda ja lahendada enne sundtäitmise lubamatuks tunnistamise

lahendi jõustumist. Hageja saab TsMS § 426 lg 1 järgi pöörduda uuesti kohtu poole TMS §

2231 järgse avaldusega.

Apellatsioonkaebus

5. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada osas, millega

maakohus jättis hageja täitemenetluse lõpetamise läbi vaatamata, ja saata asja maakohtule

sisuliseks lahendamiseks või nõude menetlusse võtmise otsustamiseks.

Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt ei olnud maakohtul alust jätta hageja alternatiivselt

esitatud nõuet TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata põhjusel, et nõue tuleb läbi vaadata

hagita menetluses. Kui pärast nõude hagimenetlusse võtmist selgub, et nõue tuleb läbi vaadata

hagita menetluses, peab kohus menetlust jätkama hagita menetluse reeglite kohaselt.

Maakohus nõustus sellega hageja alternatiivset nõuet menetlusse võttes ning maakohtu

otsusest ei nähtu, miks maakohus meelt muutis. Hageja esitas nõude TMS § 2231 alusel ega

ole väitnud, et ta peaks vabanema täitekulude kandmisest. Täitemenetluse lõpetamise nõude

läbi vaatamata jätmine oluliselt hageja õigusi, sest hageja õigusi riivav täitemenetlus kestab

juba üle 2,5 aasta. Pooled on esitanud menetluses oma seisukohad ning nõue on sisuliselt

lahendamiseks valmis.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Kolleegium leiab, et hagejale tuleb jätkata TsMS § 184 lg 4 alusel menetlusabi andmist

ning vabastada ta kaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest.

Ringkonnakohus selgitab, et TsMS § 190 lg 1 järgi ei välista ega piira menetlusabi andmine

menetlusabi saaja kohustust hüvitada kohtulahendi alusel vastaspoolele tekkinud kulutused,

ning menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti, kannab TsMS § 190 lg 2 järgi oma

2-24-6457

menetluskulud täies ulatuses ka siis, kui ta on menetluskulude kandmisest vabastatud või kui

talle on antud menetlusabi menetluskulude tasumiseks.

7. Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus tuleb võtta TsMS § 638 lg 1 alusel menetlusse ja

kohtuasi lahendada ringkonnakohtus TsMS § 646 alusel üksnes apellatsioonkaebuse põhjal,

sest maakohus rikkus vaidlust lahendades oluliselt otsuse põhjendamise kohustust TsMS §

656 lg 1 p 5 tähenduses viisil, mis toob selgelt kaasa otsuse tühistamise vaidlustatus osas ja

asja saatmise maakohtule uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohus rahuldab

apellatsioonkaebuse, tühistab maakohtu otsuse vaidlustatud osas ja saadab asja tühistatud osas

maakohtule uueks läbivaatamiseks hagita menetluses. Maakohtu otsuse osalise tühistamise

tõttu tuleb TsMS § 173 lg 3 I lause järgi tühistada maakohtu otsus ka menetluskulude jaotuse

ja hüvitatavate menetluskulude suuruse kindlaksmääramise osas.

8. Ringkonnakohtu hinnangul ei olnud maakohtul alust jätta hageja alternatiivselt esitatud

täitemenetluse lõpetamise nõuet TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata.

Kohus võib jätta TsMS § 423 lg 2 p 2 järgi hagi läbi vaatamata, kui ilmneb, et hagi ei ole

esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks

andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.

Siinsel juhul esitas hageja esmalt hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks TMS § 221 lg

1 alusel ning täiendas hiljem hagiavaldust, esitades alternatiivselt täitemenetluse lõpetamise

avalduse TMS § 2231 lg 1 alusel, paludes menetlusökonoomia kaalutlustel kohtul menetleda

seda hagita menetluses lahendatavat nõuet koos esmase alternatiivina esitatud haginõudega.

Maakohus võttis hageja nõuded, sh alternatiivse nõude menetlusse.

Ringkonnakohus märgib, et üldjuhul saab kohus mitut nõuet koos menetleda üksnes sama

menetlusliigi raames ning hagimenetluses saab hagita avaldust läbi vaadata üksnes seaduses

sätestatud juhtudel (TsMS II komm (2017), § 370, p 3.4.3). Sundtäitmise lubamatuks

tunnistamise (TMS § 221) ja täitemenetluse aegumise tõttu lõpetamise (TMS § 223¹) puhul ei

näe seadus ette sellist erandit. Kui hageja on esitanud nõuded, mis tuleb läbi vaadata erinevat

liiki menetluses, peaks kohus võtma nõuded omal algatusel menetlusse eraldi tsiviilasjadena

(TsMS II komm (2017), § 370, p 3.4.3). Seega oli maakohtul õigus pärast alternatiivse nõude

menetlusse võtmist eraldada see nõue TsMS § 375 lg 1 järgi eraldi menetlusse, kuid

maakohtul ei olnud alust jätta seda TsMS § 423 lg 2 alusel läbi vaatamata pelgalt seetõttu, et

asja tuleb menetleda hagita menetluses. Seejuures juhib hageja õigesti tähelepanu sellele, et

kuigi hagimenetluses ja hagita menetluses on mitmeid erisusi, ei ole hagita asja lahendamine

hagimenetluses vähemalt üldjuhul selline menetlusõiguse rikkumine, mis annaks aluse

ainuüksi sel põhjusel kohtulahend tühistada (RKTKm 17.05.2010, 3-2-1-42-10, p 20), kui

nõuet lahendades on järgitud hagita menetluse eripära. Seetõttu ei oleks hageja alternatiivse

nõude lahendamine hagimenetluses viinud kaebuse esitamise korral vältimatult selle nõude

lahendamise osas maakohtu otsuse tühistamiseni.

9. Arvestades seda, et maakohus jättis otsusega hageja alternatiivse nõude alusetult läbi

vaatamata, s.o sisuliselt lahendamata, kuigi oleks pidanud selle lahendama siinses või eraldi

menetluses, on maakohtu otsus selle nõude osas oluliselt põhjendamata. Sellises olukorras ei

saa ringkonnakohus maakohtu eksimust ise parandada, s.o lahendada hageja alternatiivselt

nõuet esimese kohtuastmena, mistõttu tuleb maakohtu otsus TsMS § 646 alusel koosmõjus

TsMS § 656 lg 1 p-ga 5 apellatsioonkaebuse alusel tühistada ja asi tuleb saata maakohtule

selle nõude osas menetluse jätkamiseks. Kuna hageja esmase haginõude osas on maakohtu

otsus TsMS § 456 lg 1 ja lg 2 p 1 alusel kaebetähtaja möödumise tõttu jõustunud ning hageja

2-24-6457

alternatiivne nõue tuleb läbi vaadata hagita menetluses, saadab ringkonnakohus asja

maakohtule hageja alternatiivselt esitatud nõude osas menetluse jätkamiseks hagita

menetluses.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

10. Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse ja saadab asja maakohtule uueks

läbivaatamiseks, ei määra ringkonnakohus asjas menetluskulude jaotust ega hüvitatavate

menetluskulude suurust. Menetluskulude jaotuse määrab TsMS § 173 lg 3 järgi maakohus

vastavalt asja lahendamise tulemusele. Hüvitatavate menetluskulude suuruse määrab

maakohus vastavalt menetluskulude jaotusele TsMS § 177 lg-te 1 ja 2 järgi kindlaks

kohtuotsuses või mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist määrusega.

(allkirjastatud digitaalselt)