2-25-122127/8 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

T a g a s e l j a o t s u s

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Kaire Pullerits

Otsuse tegemise aeg ja koht

14. novembril 2025, Rakvere kohtumaja

Kohtuasja number

2-25-122127

Kohtuasi

Osaühingu Europark Estonia hagi Xi vastu võlgnevuse

nõudes

Tsiviilasja hind

55 eurot

Menetlusosalised ja esindajad

Hageja: Osaühing Europark Estonia, registrikood: 10811490,

asukoht: Estonia pst 9, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju

maakond

Hageja lepinguline esindaja: Elari Arjakas, e-posti aadress:

xxx

Kostja: X, isikukood: XXX, elukoht: xxx, e-posti aadress:

xxx

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista Xilt Osaühingu Europark Estonia kasuks leppetrahv 55 eurot.

3. Jätta menetluskulud Xi kanda.

4. Välja mõista Xilt menetluskulu kokku 360 eurot Osaühingu Europark Estonia

kasuks.

5. Välja mõista Xilt Osaühingu Europark Estonia kasuks viivis menetluskuludelt

(360 eurolt) võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni (TsMS § 177 lg

4).

6. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus

võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle

lahendamist istungil.

1(4)

Kostja võib esitada Viru Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema

esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või

elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse

kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai

tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb

kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning kajalt tuleb tasuda

riigilõivu summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot

ja mitte rohkem kui 2100 eurot (RLS § 59 lg 19). Riigilõiv tuleb tasuda

Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr

EE062200221059223099 Swedbank AS-is või nr EE221700017003510302 Luminor Bank

AS-is.

Menetlusabi taotlemise kord

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 peab

menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

Kohtu põhjendused

Osaühing Europark Estonia (hageja) esitas 20.10.2025 Viru Maakohtule hagi Xi (kostja) vastu

võlgnevuse nõudes. Kohus võttis hagiavalduse menetlusse 22.10.2025. Kostja on

hagiavalduse koos lisadega ning menetlusse võtmise kohtumääruse kätte saanud 24.10.2025

KÄPO vahendusel. Kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks, so 07.11.2025 hagile vastust

esitanud.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi

tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud

ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud,

isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul

loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3

kohaselt tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit

pidamata. TsMS § 444 lg kohaselt tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava

osata.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või

seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 lubavad võlausaldajal

võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muu hulgas kohustuse täitmist ja viivist.

VÕS § 158 lg 1 sätestab, et leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole

kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma.

Hagiavaldusest nähtuvalt palub hageja kostjalt hageja kasuks välja mõista leppetrahvi

summas 55 eurot. Hageja nõue tuleneb asjaoludest, et sõiduk oli parkimisalale (24.03.2025,

2(4)

Pargi keskus, Jõhvi linn) pargitud parkimistingimusi rikkudes ja leppetrahvi väljastamise ajal

oli sõiduki numbrimärgiga XXX omanik/vastutav kasutaja kostja. Hageja esitas kostjale

leppetrahvi nõude, mille hageja paigutas sõiduki kojamehe vahele. Parkimistrahv summas 55

eurot on seniajani tasumata.

Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kohus rahuldab hagiavalduse. Kohus

mõistab kostjalt hageja kasuks välja leppetrahvi summas 55 eurot.

TsMS § 162 lg-te 1 ja 2 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu

tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 2 esitab asja

menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust

lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud

menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud

keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise

suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja

menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Vastavalt TsMS §-le 138 lg

1 ja 2 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on

riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised

kulud menetlusosaliste esindaja kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab

menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise

lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus esindaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise

korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Kohus rahuldas hagi ja TsMS § 162 lg 1 tulenevalt jäävad menetluskulud kostja kanda.

Hageja palub hagis välja mõista kostjalt menetluskulud 360 eurot (sh riigilõiv 100 eurot,

maksekäsu kiirmenetluses kantud menetluskulu 20 eurot ning õigusabikulu 240 eurot).

Õigusabikulud on tekkinud käesolevas tsiviilasjas ning on seoses vastuväitega tutvumises,

hagiavalduse ja lisade komplekteerimisega ja dokumentide esitamise ning riigilõivu

tasumisega (120 eurot*2 tundi=240).

Hageja menetluskulude nimekiri oli esitatud juba hagiavalduses. Kostja ei esitanud vastust

ega vastuväiteid menetluskulude kohta.

Kohtu hinnangul on lepingulisele esindajale õigusabi eest makstav summa ei ole ülemäära

suur. See on mõistlik ja vastab üldteadaolevale teabele õigusabi hinna kohta. Riigikohtu

senises praktikas on mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu kuni 153 eurot

käibemaksuta (RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 14) ja kuni 170 eurot käibemaksuta

(RKTKm 27.02.2017, 3-2-1-159-16, p 24). Kohus on seisukohal, et hageja õigusabikulud on

põhjendatud ja mõistlikud. Kohus leiab, et hageja menetluskulud on ka põhjendatud ja

vajalikud riigilõivu 100 euro osas täies ulatuses (RLS § 59 lg 1 ja lisa 1) ja maksekäsu

kiirmenetluse kulu 20 euro osas (TsMS § 172 lg 9 III lause).

Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 360 eurot (sh riigilõiv 100

eurot, maksekäsu kiirmenetluses kantud menetluskulu 20 eurot ning õigusabikulu 240 eurot).

TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude

kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

3(4)

Hageja on nimetatud taotluse esitanud ning kohus määrab, et kostjal tuleb menetluskuludelt

tasuda ka viivis.

TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate

menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kuulub käesolev kohtuotsus viivitamatule täitmisele.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaire Pullerits

Kohtunik

4(4)