3-25-4072/5 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-25-4072

Määruse kuupäev

17. november 2025

Kohtunik

Juhan Siider

Kohtuasi

Marten Meeniski kaebus Tartu Vangla tekitatud

mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses interneti kasutamise

piiramisega

RESOLUTSIOON

1. Tagastada Marten Meeniski kaebus.

2. Jätta Marten Meeniski taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata.

3. Jätta Marten Meeniski taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 119

lg 1 ja § 204 lg 1, riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 15 lg 8).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Vangla kinnipeetav Siim Grossberg esitas 6. augustil 2025 Tartu Vanglale

kaaskinnipeetava Marten Meeniski (kaebaja) nimel taotluse mittevaralise kahju hüvitamiseks

summas 1500 eurot. Vanglas peaks olema võimalus kasutada tahvelarvuti vahendusel

erinevaid internetilehekülgi, mille kaudu oleks võimalik näiteks kuulata muusikat, suhelda

perekonnaga ning vaadata filme ja videosid. Digitaalne mahajäämus on üks sotsiaalse

tõrjutuse riskitegur, mida kinnipeetavate digimaailmast isoleerimine vanglas üksnes

süvendab. Ligipääs üldiseks kasutamiseks levitatavale teabele aitaks kaasa kinnipeetavate

taasühiskonnastamisele. Vangla alandab kaebaja inimväärikust ning sekkub

ebaproportsionaalselt tema eraellu.

2. Tartu Vangla jättis 13. augusti 2025. a otsusega nr 1-9/2-25/382-2 Siim Grossbergi poolt

kaebaja nimel esitatud kahjunõude läbi vaatamata. Vastavalt Tartu Vangla kodukorra p-le

1.13.3 on kinnipeetaval õigus esitada pöördumisi ainult enda nimel. Kahjunõue ei vasta

eelnimetatud nõudele. Vangistusseaduse (VangS) § 15 lg 4 kohaselt võib vangla direktor

keelata täiendavalt esemeid, mis ei ole keelatud asjade loetelus, kuid vastavad sama

paragrahvi lg 2 p-s 3 sätestatud tingimustele. Eseme mõiste avab tsiviilseadustiku üldosa

seaduse (TsÜS) § 48, mille kohaselt õiguse esemeks ei ole ainult füüsilised asjad, vaid ka

3-25-4072

õigused ja muud hüved, mis võivad olla õiguse objektiks. Sellise õigusena saab käsitleda ka

volitusena antud õigust (tehingut) tegutseda teise isiku nimel. Tartu Vangla kodukorra p

1.13.3 on kehtiv ja täitmiseks kohustuslik ning tegemist on vangla julgeoleku tagamiseks

sätestatud piiranguga. Kahjunõude läbi vaatamata jätmine ei välista kaebaja võimalust esitada

samasisuline kahjunõue isiklikult.

3. Siim Grossberg esitas 7. novembril 2025 Tartu Halduskohtule kaebaja nimel kaebuse Tartu

Vangla tegevuse õigusvastasuse kindlakstegemiseks ning mittevaralise kahju hüvitamiseks

summas 1500 eurot seoses tema interneti kasutamise piiramisega. Kaebuses on esitatud

taotlused riigilõivu tasumisest vabastamiseks ning riigi õigusabi korras esindaja

määramiseks.

4. Tartu Halduskohus jättis 10. novembri 2025. a määrusega Marten Meeniski kaebuse

käiguta ning andis kaebajale tähtaja kaebuse heakskiitmiseks. Kohus selgitas, et

halduskohtumenetluses võivad volitatud esindajaks olla HKMS § 32 lg-s 1 sätestatud isikud

ning kohtule teadaolevalt ei vasta Siim Grossberg eelnimetatud sättes toodud tingimustele.

Seega ei ole kohtul võimalik lubada Siim Grossbergil kaebaja esindajana

halduskohtumenetluses osaleda ning kaebajal tuleb kohtule teatada, kas ta kiidab Siim

Grossbergi esitatud kaebuse heaks.

5. Kaebaja esitas 12. novembril 2025 kohtule vastuse, milles kiidab Siim Grossbergi esitatud

kaebuse heaks.

6. Tartu Vangla esitas 13. novembril 2025 kohtule vastusena kohtunõudele kohtueelse

menetluse materjalid.

KOHTU SEISUKOHT

7. HKMS § 120 lg 1 p 1 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus välja vaidluse

eseme. Kohus tõlgendab esitatud kaebust HKMS § 2 lg-st 4 tulenevalt kaebaja tegelikust

tahtest lähtudes. Kohus mõistab, et kaebaja nõuab HKMS § 37 lg 2 p 4 alusel Tartu Vangla

tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist seoses tema interneti kasutamise piiramisega.

Hüvitamisnõude raames hindab kohus ka vangla tegevuse õiguspärasust, mistõttu ei ole

eraldiseisva tuvastamisnõude esitamine kaebaja õiguste kaitseks vajalik.

8. Ühe kohustusliku kaebuse tagastamise alusena näeb HKMS § 121 lg 1 p 4 ette olukorra,

kus kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust

korrast. HKMS § 47 lg 1 kohaselt võib seadus näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette

kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib

kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks

ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt

rahuldatud. Kaebaja hüvitamisnõude lahendamiseks on kohustuslik kohtueelne menetlus

ettenähtud VangS § 11 lg-s 8. VangS § 11 lg 8 kohaselt on vangla tekitatud kahju hüvitamiseks

kinnipeetaval, arestialusel või vahistatul õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et

kinnipeetav, arestialune või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud

korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata

või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud.

9. Siim Grossberg esitas 6. augustil 2025 Tartu Vanglale kaebaja nimel kaebuse asjaoludega

seonduva kahjunõude, kuid Tartu Vangla jättis selle 13. augusti 2025. a otsusega nr

3-25-4072

1-9/2-25/382-2 läbi vaatamata. Kaebuse esitamine kohtule juhul, kui isiku kahjunõue on

jäetud läbi vaatamata, on lubatav siis, kui kahjunõue on jäetud läbi vaatamata ebaõigesti

(Riigikohtu halduskolleegiumi 8. oktoobri 2012. a määrus asjas nr 3-3-1-30-12, p 18; 27.

aprilli 2016. a otsus asjas nr 3-3-1-68-15, p 10; 7. juuni 2018. a määrus asjas nr 3-17-2610, p

12; 19. septembri 2018. a määrus asjas nr 3-18-32, p 10).

9.1. Tartu Vangla on 13. augusti 2025. a otsuses nr 1-9/2-25/382-2 õigesti põhjendanud, et

VangS § 15 lg-st 4 tulenevalt on vanglateenistusel õigus keelata täiendavalt aineid ja esemeid,

mis ei ole keelatud asjade loetelus, kuid vastavad VangS § 15 lg-s 2 sätestatud tingimustele.

VangS § 15 lg 2 p 3 kohaselt on kinnipeetavale keelatud ained ja esemed, mis võivad

ohustada vangla julgeolekut ja korda. TsÜS § 48 järgi on esemeks asjad, õigused ja muud

hüved, mis võivad olla õiguse subjektiks. Vangla julgeoleku ja korra tagamiseks on Tartu

Vangla kodukorras kehtestatud p 1.13.3, mille kohaselt on kinnipeetaval õigus esitada

pöördumisi ainult enda nimel. Sätte eesmärgiks on välistada avalduste esitamise teise

kinnipeetava poolt või vahendusel. Kohus nõustub vanglaga, et õigus esitada pöördumisi vaid

enda nimel aitab tagada, et pöördumised esitatakse isiku vabast tahtest. Samuti tagab kehtiv

regulatsioon, et kinnipeetavate vahel ei tekiks omavahelisi tehingulisi suhteid, nt esindamine

tasu või võimalike vastuteenete eest, mis ilmselgelt ohustaks oluliselt vangla julgeolekut.

Sellised võlasuhted võivad põhjustada kinnipeetavate vahelisi alluvussuhteid ja soodustada

subkultuuride levikut, põhjustada konflikte jne. Vangla kohustus on tagada kinnipeetavate

õiguskuulekas käitumine ja hoida vangistuses ära sellised omavahelised suhted, mis võivad

kahjustada isiku taasühiskonnastamist ja kinnipidamise eesmärke (Tallinna Ringkonnakohtu

20. juuni 2019. a otsus asjas nr 3-18-1476, p 21). Tartu Halduskohus on sarnaseid seisukohti

väljendanud ka 26. augusti 2025. a määruses asjas nr 3-25-2708 (jõustunud), 29. oktoobri

2025. a määruses asjas nr 3-25-3306 (jõustumata) ja 31. oktoobri 2025. a määruses asjas nr 3-

25-3461 (jõustumata).

9.2. Lisaks vangla julgeoleku ohtu seadmisele võib sellisel viisil avalduste esitamise

lubamine tuua vanglale kaasa ka ülemäärase halduskoormuse. Kohtute infosüsteemist

nähtuvalt on kaebajat esindada soovinud Siim Grossberg 2025. a algatanud Tartu

Halduskohtus ligikaudu 130 kohtuasja. Lisaks on ta esitanud kohtule kaebusi teiste isikute

nimel (nt haldusasjad nr 3-25-2784, 3-25-2769, 3-25-2771, 3 25-1490, 3-25-1375, 3-25-144 ja

3-25-149). Samuti on ta 2025. a praeguseks hetkeks esitanud Tartu Ringkonna

halduskolleegiumile 106 edasikaebust ning Riigikohtu halduskolleegiumile 53 edasikaebust.

Sarnases kui mitte suuremas mahus on Siim Grossberg esitanud avaldusi ka Tartu Vanglale,

arvestades Tartu Halduskohtule erinevate haldusasjade raames esitatud kohtueelse menetluse

materjale. Ka halduskohtule haldusasjas nr 3-25-2401 esitatud Tartu Vangla 21. juuli 2025. a

otsuses nr 1-9/2-25/247-3 kinnitab vangla Siim Grossbergi vanglale esitatud avalduste suurt

koguarvu. Selline avalduste maht ei ole tavapärane ning pole eluliselt usutav, et just Siim

Grossbergi õigusi rikutakse erakordselt suures mahus, mis õigustab sellises mahus avalduste

esitamist. Tema esitatud avaldused on enamikel kordadel ülemääraselt mahukad ja detailsed,

sisaldades palju kordusi, asjassepuutumatuid väiteid jne. On tõenäoline, et kui lubada Siim

Grossbergil kohtueelses menetluses teiste kinnipeetavate nimel avaldusi esitada ja neid

esindada, siis oleks ka nende avalduste puhul suures osas tegemist samasisuliste ja

suuremahuliste avaldustega, mille esitamise eesmärgiks ei oleks esmajoones kaaskinnipeetava

õiguste kaitsmine, vaid haldusorgani koormamine, osutades sealjuures teisele kinnipeetavale

varjatud teenust ning saades näiteks vastuteeneid. Ilmekaks näiteks on 14. oktoober 2025, mil

Siim Grossberg esitas Tartu Halduskohtule neli kaebust enda nimel (haldusasjad nr 3-25-

3447, 3-25-3448, 3-25-3449 ja 3-25-3462) ja kuus kaebust teiste isikute eest, milles osade

sõnastuses on kasutatud ohtralt varasemalt tema enda samasisuliste kaebuste, mida edu ei

3-25-4072

pälvinud, tekste (haldusasjad nr 3-25-3451, 3-25-3452, 3-25-3454, 3-25-3455, 3-25-3456 ja

3-25-3458). Samuti 10. november 2025, mil Siim Grossberg esitas kohtule kolm kaebust enda

nimel (haldusasjad nr 3-25-4102, 3-25-4104 ja 3-25-4105) ja viis kaebust teiste isikute eest

(haldusasjad nr 3-25-4096, 3-25-4098, 3-25-4099, 3-25-4101 ja 3-25-4103), kasutades jällegi

mahukaid ja vähemalt osaliselt korduvaid sõnastusi. Kohtu seisukohta kinnitab ka Siim

Grossbergi 29. oktoobri 2025. a määruskaebus haldusasjas nr 3-25-3448, milles ta märgib, et

arvukate ja suure mahuga avalduste esitamine on vanglas tema ainuke mõtestatud tegevus, tal

on õigus esitada haldusorgani tegevuse peale pretensioone ning ta teeb seda lihtsalt teistest

rohkem. Siim Grossberg kinnitab, et tulevikus tema kaebuste hulk kasvab. Kohtu hinnangul

võib ülemäärane halduskoormus vanglas omakorda halvata haldusorgani korrapärase

töövõime ja ohustada vangla korda.

9.3. Kujunenud olukorras ei saa pidada õigusvastaseks asjaolu, et vangla ei andnud tähtaega

kahjunõudes esinevate puuduste kõrvaldamiseks, vaid jättis koheselt Siim Grossbergi kaebaja

nimel esitatud kahjunõude läbi vaatamata. Kuna Tartu Vangla kodukorra p 1.13.3 kohaselt ei

või Siim Grossberg kaebaja nimel vanglale kahjunõudeid esitada, siis ei ole tegemist

puudusega, mida oleks võimalik ka kõrvaldada. Kõrvaldatava puuduse jaatamise korral

muutuks Tartu Vangla kodukorra p 1.13.3 sisutühjaks. Ka kohtupraktikas on leitud, et

kinnipeetaval puudub õigusaktidest tulenev ja kohtulikult kaitstav subjektiivne õigus olla

kaaskinnipeetava esindajaks või esitada avaldusi teise kinnipeetava nimel (Tallinna

Ringkonnakohtu 14. oktoobri 2016. a määrus asjas nr 3-16-1812, p 10). Samuti ei jää kaebaja

õigused kaitseta, kuna kaebajal on endal võimalik kahjunõue vanglale soovi korral isiklikult

esitada.

9.4. Seega on Tartu Vangla 13. augusti 2025. a otsus nr 1-9/2-25/382-2 kohtu hinnangul

õiguspärane ning kaebaja ei ole kohtueelset menetlust nõuetekohaselt läbinud.

10. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus Marten Meeniski kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 4

alusel. Vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti

kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

11. Kuna kohus tagastab kaebuse, siis puudub vajadus lahendada kaebaja taotlust riigilõivu

tasumisest vabastamiseks ning kohus jätab selle taotluse läbi vaatamata.

12. Kaebaja on esitanud riigi õigusabi taotluse, mille kohus käesoleva määrusega lahendab.

RÕS § 6 lg 1 järgi võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi

tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda

teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast

õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Samas ei ole taotleja kehv majanduslik

seisund ainuke riigi õigusabi saamise tingimus. RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi

õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kui esinevad RÕS § 7 lg-s 1

sätestatud alused riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, ei mõjuta isiku majanduslik seisund

asja otsustamist. Kaebaja on kohtule esitatud kaebuse heaks kiitnud ning on varasemalt

isiklikult mitmetes kohtuasjades selgesisulisi avaldusi esitanud (haldusasjad nr 3-25-439, 3-

25-1490, 3-25-2256 jne). Eeltooduga on tõendatud, et kaebaja on iseseisvalt võimeline

halduskohtumenetluses osalema ning ta ei vaja advokaadi abi. Halduskohtumenetluses

selgitab vajalikud asjaolud, seadusesätted ja asjakohase kohtupraktika kohus välja enda

initsiatiivil ning kaebaja õigusalaste teadmiste puudumist kompenseerib halduskohtus

kohalduv uurimisprintsiip (HKMS § 2 lg-d 4 ja 5). Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Marten

Meeniski taotluse riigi õigusabi saamiseks RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel rahuldamata.

3-25-4072

(allkirjastatud digitaalselt)

Juhan Siider