2-25-104960/17 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Maris Juha

Otsuse tegemise aeg ja koht

17.11.2025, Tallinn

lihtmenetlus (kirjalikus menetluses)

Tsiviilasja number

2-25-104960

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi U. P. vastu võla

nõudes

Tsiviilasja hind

407,29 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood

10746479), lepinguline esindaja Sigrid Rahkema

Kostja: U. P. (isikukood XXX)

Asja läbivaatamise viis

RESOLUTSIOON

Kirjalik menetlus (lihtmenetlus)

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Mõista kostjalt hageja kasuks välja T AS ja kostja vahel 04.03.2020 sõlmitud

mobiilsideteenuste liitumislepingusu alusel sideteenuse tasu (põhivõlg) 11,97 eurot, viivis

perioodi 21.10.2022 - 17.11.2025 eest 4,15 eurot ja viivis põhivõlalt alates 18.11.2025 kuni

põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

3. Mõista kostjalt hageja kasuks välja T AS ja kostja vahel 04.02.2022 sõlmitud seadmete

kasutuslepingu nr XXX ja 09.02.2022 sõlmitud seadmete kasutuslepingu nr XXX alusel

välja seadmete üürivõlg 18,67 eurot, viivis perioodi 21.10.2022 - 17.11.2025 eest 6,47 eurot

ja viivis üürivõlalt alates 18.11.2025 kuni üürivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras.

4. Mõista kostjalt hageja kasuks välja T AS ja kostja vahel 04.02.2022 sõlmitud seadmete

kasutuslepingu nr XXX ja 09.02.2022 sõlmitud seadmete kasutuslepingu nr XXX alusel

välja kahjuhüvitis 228 eurot, viivis perioodi 20.02.2025-17.11.2025 eest 18 eurot ja viivis

kahjuhüvitise summalt alates 18.11.2025 kuni summa tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras.

5. Jätta rahuldamata hageja põhivõla nõue 11,73 euro ulatuses, sissenõudmiskulude

hüvitamise nõue 30 eurot ja ülejäänud osas sissenõutavaks muutunud viivise nõue.

6. Mõista kostjalt hageja kasuks välja hageja poolt tasutud riigilõiv 140 eurot.

7. Ülejäänud poolte menetluskulud jätta poolte endi kanda.

8. Toimetada kohtuotsus kostjale kätte teadaande avaldamisega Ametlikes Teadaannetes.

Edasikaebamise kord

Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg-ga 10 ei anna kohus

menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks.

ASJAOLUD

1. Hageja esitas 16.04.2025 Harju Maakohtule hagi kostja vastu ja 12.05.2025 täiendatud

hagiavalduse järgmiste nõuetega:

1.1. mõista kostjalt hageja kasuks välja T AS ja kostja vahel 04.03.2020 sõlmitud

liitumislepingust, 04.02.2022 sõlmitud seadmete kasutamise lepingust nr XXX ja 09.02.2022

sõlmitud seadmete kasutamise lepingust nr XXX tulenev võlgnevus 270,27 eurot,

sissenõudmiskulud 30,00 eurot ja hagi esitamise seisuga (16.04.2025) sissenõutavaks muutunud

viivis 76,88 eurot;

1.2. mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis alates 17.04.2025 kuni põhinõude summas 270,27

eurot täitmiseni seadusjärgses viivisemääras.

2. Hageja on nõude aluseks olevate asjaolude kohta esitanud järgmised väited.

2.1. Hageja väitel on nõude aluseks on kostja ja T AS vahel sõlmitud leping(ud): 04.03.2020

sõlmitud liitumisleping telekommunikatsiooniteenuse osutamiseks ja 04.02.2022 sõlmitud

seadmete kasutusleping, millega kostja sai enda kasutusse digiboksi Arris XXX.

Hageja selgitab, et T AS-ga sõlmitud lepingud on kostja poolt allkirjastatud, seega XXX ei ole

lisaks lepingule veel taotlust, et kostja soovis selle lepingu sõlmida. Hageja selgitab, et XXX

lepingu sõlmimise eelduseks ei ole isiku kirjalik sooviavaldus lepingu sõlmimiseks.

Lepingu sõlmimisega kinnitas kostja, et kohustub täitma lepingu lahutamatuks osaks olevaid

teenuste kasutamise üldtingimusi (Lisa 3). Üldtingimused on poolte suhtele lisaks rakendunud

ka sõlmitud Kliendilepingu kaudu (Lisa 3). Kliendileping on raamleping kõikide XXX ja

Kliendi vahel sõlmitud lepingulistele suhetele. Kliendilepingu mõiste toodud välja ka

üldtingimustes.

Lepingu sõlmimisel nõustus kostja, et tal on kohustus tasuda pakkumises mittesisalduvate

tarbitud tasuliste teenuste eest vastavalt T AS hinnakirjale.

2.2. T AS on endale võetud kohustusi täitnud ja esitanud kostjale igakuiseid arveid (Lisa 4)

teenuste kasutamise eest. Kostja võttis endale telekommunikatsiooniteenuse lepingu

sõlmimisega kohustuse T AS osutatud teenuste eest tasuda vastavalt esitatud arvetele. Kostja

kasutas T AS teenuseid nende eest tasumata.

T AS on kostjale esitanud järgnevad tasumata jäänud arved (summades ei ole arvestatud arvetel

kajastuvat viivist):

Arve nr Summa Maksetähtaeg

20220614594888 13,51 20.07.2022

20220715628861 13,38 20.08.2022

20220816273174 9,41 20.09.2022

20220916876702 234,07 20.10.2022

Kokku 270,27

2.3. Lepingu alusel oli kostja kohustatud tagastama lepingu lõpetamise korral kõik

komplektiosad. Kostja ei tagastanud renditud seadmeid T AS-le. Seoses lepingu rikkumisega

kohustus kostja hüvitama seadme digiboksi Arris XXX, mille on hageja arvestanud põhiosasse.

Hagi lisast 2 nähtub, et kahjuhüvitist lepingu rikkumise korral tuli tasuda 1. aastal 99 eurot, 2.

aastal 74,25 eurot ja alates 3. aastast 24,75 eurot. Kostja rikkus lepingu tingimusi esimesel

aastal, seega oli kahjuhüvitise summa 99 eurot. Seadmelepingus on toodud välja järgnev:

Klient kinnitab lepingule allakirjutamisega, et XXX on talle seadme suhtes rakenduvad

kasutustingimused kättesaadavaks teinud, ta on nendega tutvunud ning kohustub neid täitma,

lepingus nimetatud seade on tema valdusesse üle antud ning tal ei ole selle suhtes pretensioone.

Hageja esitab tõendina ka kasutustingimused.

Hagiavaldusele jäi lisamata seadmeleping nr. XXX (Lisa 2), mis on toodud välja arves nr.

20220916876702. Seisukoha lisast 2 nähtub, et kahjuhüvitist lepingu rikkumise korral tuli tasuda

1. aastal 129,00 eurot, 2. aastal 96,75 eurot ja alates 3. aastast 32,25 eurot. Kostja rikkus lepingu

tingimusi esimesel aastal seega oli kahjuhüvitise summa 129 eurot. Vastavalt kasutustingimuste

punktile 4.4: Kui Klient ei tagasta Seadet või ei võimalda XXX Seadet Lepingu kohaselt ära viia

kolmekümne (30) päeva jooksul Lepingu lõppemisest, loetakse, et XXX on kaotanud viivituse

tõttu huvi Seadme tagastamise vastu. Sellisel juhul loobub XXX Seadme tagastamise nõudest ja

nõuab Kliendilt selle asemel Lepingus toodud suuruses kahjuhüvitist Lepingu rikkumise eest

ning XXX tekitatud kahju hüvitamist osas, mida vastav kahjuhüvitis ei kata. Antud juhul kostja

seadmeid ei tagastanud ja kohustus tasuma kahjuhüvitist lepingu rikkumise eest.

2.4. 06.09.2022 on võlausaldaja edastanud lepingute ülesütlemise hoiatuse võlgnevuste tõttu.

Võlausaldaja andis täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks kuni 20.09.2022. Kostja võlgnevust

ei rikkunud ja võlausaldaja ütles lepingud üles 21.09.2022, millega muutus sissenõutavaks kogu

võlgnevus (hagi lisa 6.1).

2.5. T AS loovutas 13.11.2024 kostja vastase nõude Aktiva Finance Group OÜ koos õigusega

nõuda kõrvalnõudeid. Laenuandja loovutas hagejale lepingust tuleneva nõude, millest teavitati

ka kostjat, edastades temale loovutamise teate.

2.6. Hageja nõuab XXX üldtingimuste punkti 4.9 alusel võla sissenõudmiskulude 30 eurot

hüvitamist ja selgitab nende kujunemist: 27.12.2024 a tasulise kirja saatmine 15 eurot,

06.01.2025 a tasulise kirja saatmine 5 eurot, 13.02.2025 a tasulise kirja saatmine 5 eurot, muud

makseviivitusega tekkinud kulud 5 eurot, mis sisaldavad: nõude andmete töötlemise ja

kontrollimise kulud, kontaktandmete otsingu ja päringu kulud, võlgnikule vastamisega seotud

kulud, võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine telefoni teel, emaili teel, võlgnikule

tehtavate kõnede kulud, võlanõude avaldamisega tehtud kulud.

2.7. Hageja nõuab viivist s.o seadusjärgses määras, viimase arve maksetähtajale järgnevast

päevast s.o 21.10.2022.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

3. Kohtuotsuse tegemise eeldused

Kohus menetles hagi lihtmenetluses (hagi nõude summa jäi lihtmenetluses lubatud nõude summa

piiresse) ja teavitas menetlusosalisi sellest menetlusse võtmise määruses. Kostjale on hagi ja

menetlusse võtmise määrus kätte toimetatuks loetud teadaande avaldamisega Ametlikes

Teadaannetes. Kostja hagile vastanud ei ole. Kohus täitis selgitamiskohustust 28.04.2025 (dtl 82)

ja menetlusse võtmise määruses (dtl alates 101).

4. Sideteenuse tasu

Hageja on kohtule esitanud XXX mobiilsideteenuste liitumislepingu (dtl 38), mille alusel

osutatud teenuste eest tasumata arvete alusel nõuab hageja võlga.

Elektroonilise side seaduse kohaselt on elektroonilise side teenus kokkulepitud tingimustel

elektroonilise side võrgu kaudu osutatav teenus, milleks on internetiühenduse teenus,

isikutevahelise side teenus või muu teenus, mis seisneb tervikuna või peamiselt signaalide

edastamises, kuid mis ei ole meediateenus. ESS § 91 kohaselt toimub sideteenuse osutamine

lõppkasutajale sideteenuse lepingu alusel ning sideteenuse leping on liitumisleping või muu

sideteenuse osutamise leping. ESS § 961 lõike 2 kohaselt on teenusepakett sideettevõtja poolt

tarbijale vähemalt kahe või enama sideteenuse osutamine sama sideteenuse lepingu alusel. ESS §

951 ja 96 sätestavad sideteenuse lepingu kohustuslikud tingimused. Muuhulgas peab sideteenuse

leping sisaldama: hinnapakett, teenuse tasud, allahindlus selle olemasolu korral ja arveldamise

kord; hinnakirja või hinnakirja üksikasjad ja pakutava teenuse liigi, sealhulgas vajaduse korral

arveldusperioodil hinnakirjaga hõlmatud andmeside mahu ja täiendava sideühiku hinna; numbrid

või teenused, millele kohaldatakse eritasu; teenusepakettide ja pakettide puhul, mis hõlmavad nii

teenuseid kui ka terminalseadmeid, paketi üksikosade hinnad, kui neid turustatakse ka eraldi;

teave teenusepaketi lepingu kestuse, kestuse pikendamise ja lepingu lõpetamise kohta ning

teenusepaketi või selle elementide lõpetamise tingimused.

Sideteenus on olemuselt töövõtuleping (VÕS § 635 lg 1), millest tuleneva tasu nõude eelduseks

on kehtiv leping, kokkulepe tasu kohta, et teenus on osutatud ja vastu võetud. Kui aga lepinguga

oli kokku lepitud, et teenuseosutaja esitab töö eest regulaarselt tasuarveid, mis muutuvad

sissenõutavaks arvel näidatud kuupäeva möödudes, ei tule hagejal töö tegemist ega vastuvõtmist

tõendada. Seega üksnes arvest ei piisa nõude rahuldamiseks.

Mobiilsideteenuste liitumislepingusse on märgitud telefoninumber XXX, hinnapakett XXX EU

ning et hinnapaketi ja teenuste hinna tingimused on toodud hinnakirjas, mis on kättesaadav

kodulehel. Muude (lisa)teenuste kasutamisel lisanduvad arvele hinnakirjas toodud tasud. XXX

on kliendile kättesaadavaks teinud ning klient on tutvunud ja nõustub üldtingimustega,

hinnakirja, teenusekirjelduste, krediiditingimuste ja teenuste kvaliteedinõuetega (kättesaadavad

kodulehelt), mis moodustavad käesoleva lepingu lahutamatu osa. Lepingul on kostja omakäeline

allkiri ning kuupäev 04.03.2020.

Eraldi failina on hageja esitanud T ASi üldtingimused (dtl 43). Üldtingimuste punktis 5.2.5. on

sätestatud, et kliendil on kohustus maksta XXX tasu vastavalt esitatud arvele ja sellel märgitud

rekvisiitidele (arveldusarve numbrile, viitenumbrile vms) ning tähtajaks.

Hageja ei ole hagis esile toonud, kas kostjal oli lepingu sõlmimise ajal võimalik üldtingimustega

ka reaalselt tutvuda (omakäeliselt allkirjastatud, seega ilmselt kusagil teeninduses, kas olid seal

kättesaadavad). Vastuseks kohtu küsimusele selgitas hageja 08.10.2025, et kui kliendileping

sõlmitakse esinduses vahetu kontakti käigus, on teenindaja kohustus viidata tüüptingimuste

olemasolule (sh XXX Üldtingimustele) ja anda võimalus sellega tutvuda, kui klient on

avaldanud selleks soovi.

Eeltoodu alusel kohus tuvastab, et T ASi ja kostja vahel oli kokkulepe, et teenuseosutaja esitab

töö eest regulaarselt tasuarveid, mis muutuvad sissenõutavaks arvel näidatud kuupäeva

möödudes ning seega ei tule hagejal töö tegemist ega vastuvõtmist tõendada.

Hageja on esitanud 4 arvet. Kohus palus hagejal esile tuua, millisel viisil ja kuhu kostjale arved

saadeti. Hageja vastas, et arved olid saadetud arvel toodud kuupäeval e-postile XXX, arve

informatsioon sms-ga.

20.07.2022 arves on mobiilsete teenuste nr XXX eest kokku 5,40 eurot, 31.07.2022 arvel 5,27

eurot, 31.08.2022 arvel 1,30 eurot. 30.09.2022 arvel mobiilsete teenuste eest tasu märgitud ei

ole.

Hageja ei ole hagis esitanud hinnakirja ega ka välja toonud mobiilsete teenuste tasu kokkulepet.

Vastuseks kohtule esitas hageja hinnakirjad, mille alusel tasud arvestati, ning selgitas, et hinnad

perioodil 01.06 – 30.09.2022 ei muutunud.

Mobiilsete teenuste osas toob hageja välja, et arves toodud „Kõned teenusnumbritele 2 0:01:44

0,330 20% 0,396 „ tuleneb hinnakirja ptk I p.2.20.1 — 1 min = 0,2278 => 1 min 44 sek = 0,395

(kuna on 2 kõnet, siis ümardus tehakse iga kõne osas eraldi). Ning et arves toodud „Kõned ja

sõnumid kuutasu 30 päeva 4,170 20% 5,004“ tuleneb hinnakirja ptk I p.1.1.3.

Hageja ei hagis esile toonud, et T AS ja kostja vahel oli kokkulepe hageja poolt viidatud

hinnakirja paketi osas. Hageja viidatud p 1.1.3 hinnakirjas on pealkirja all „Mobiilne Elu,

kõnede ja sõnumite kuutasu (tellitav koos andmemahuga 1-100 GB)“, liitumislepingusse oli

märgitud hinnapakett XXX EU. Kohus küsis selle kohta hagejalt täiendavalt selgitusi. Hageja

vastas, et paketi vahetus toimus 03.05.2022, see oli XXX poolne muudatus üle viia kliendid

uutesse pakettidesse. Hageja esitas selle kohta ka kostjale 29.03.2022 saadetud e-kirja (dtl 253).

Kuivõrd hageja on esile toonud, et T ASi ja kostja vahel oli sideteenuse osutamise leping, et T

AS oli esitanud arveid vastavalt üldtingimustele, mis olid lepingu osaks saanud, ning et

sideteenuse arved on tasumata, rahuldab kohus sideteenuse tasu võlanõude. Kohus mõistab

kostjalt hageja kasuks välja 20.07.2022, 31.07.2022 ja 31.08.2022 arvetel välja toodud, tasumata

sideteenuse tasu 11,97 eurot. 30.09.2022 arve sideteenuse tasu ei sisaldanud.

Arvetes oleva statsionaarse raadiotelefoni kuutasu nõude osas ei ole hageja välja toonud ega

esitanud lepingut, millest selline nõue võiks tuleneda. Seetõttu jätab kohus rahuldamata hageja

nõude 11,73 euro ulatuses.

5. Üürivõlg

Kuivõrd hageja nõuab arvetel toodud summade tasumist, saab kohus aru, et hageja nõuab ka

arvel toodud seadmete üüritasu.

20.07.2022, 31.07.2022 ja 31.08.2022 arvetel on ruuter XXX x2 seadme üür 2,99 eurot kuus,

digiboks Arris seadme üür 1,99 eurot kuus. 30.09.2022 arvel on XXX x2 seadme üür 22 päeva

eest 2,24 eurot, digiboks Arris seadme üür 22 päeva eest 1,49 eurot.

Hageja on kohtule esitanud seadmete kasutuslepingu nr XXX (dtl 42), lepingusse on märgitud

seade Digiboks Arris XXX, kuupäev 04.02.2022 ning hageja poolt esile toodud kostja kinnitus,

et ta on seadme saanud enda valdusesse. Lepingul on kostja omakäelise allkirja jäljend (ilmselt

antud elektroonilises seadmes). Hageja on seega esile toonud ja tõendanud, et seade anti kostja

valdusesse.

Hageja on kohtule esitanud seadmete kasutuslepingu nr XXX (dtl 95), lepingusse on märgitud

seade Ruuter Technicolor DGA4330, kuupäev 09.02.2022 ning hageja poolt esile toodud kostja

kinnitus, et ta on seadme saanud enda valdusesse. Lepingul ei ole kostja allkirja. Hageja selgitas

vastuseks kohtule, et leping sõlmiti tahvelarvutis. Seadmete kasutuslepingus, mis on salvestatud

dokumentide arhiivis, allkirjad puuduvad, kuid et hageja esitas 30.06.2025 seisukohaga logi

väljavõtte, mis kinnitab seadme kasutuslepingu sõlmimist. Kohus palus hagejal selgitada,

kuidads dtl 125 logikirjest peaks nähtuma lepingu sõlmimine. Hageja esitas seejärel uue tõendi,

dtl 254, mis sisaldab logikirjet, millest võib välja lugeda, et 09.02.2022 on alustatud

allkirjastamise toimingut.

Seadmete kasutuslepingutes ei ole välja toodud üüri. Eraldi failina on hageja esitanud seadmete

kasutustingimused Üür era- ja ärikliendile, kehtivad alates 25.04.2016 (dtl 92). Seadme

kasutuslepingusse on märgitud, et Käesolev seadme(te) kasutusleping (edaspidi: Leping) on

sõlmitud XXX ja Kliendi vahel Lepingus nimetatud seadme(te) (edaspidi: Seade) kasutamiseks

Kliendi poolt kooskõlas Lepingus ja Seadme suhtes rakenduvates Kasutustingimustes tooduga.

Lepingul on ka kostja kinnitus, et XXX on talle Seadme suhtes rakenduvad Kasutustingimused

kättesaadavaks teinud, ta on nendega tutvunud ning kohustub neid täitma.

Seadmete kasutustingimustes Üür era- ja ärikliendile on märgitud, et XXX annab Kliendile

Seadme üürile Hinnakirjas toodud igakuise tasu (Üüri) eest Lepingus märgitud teenuse või

teenuspaketi (Teenus) kasutamiseks ning et klient on kohustatud tasuma seadme kasutamise eest

igakuiselt Hinnakirjas toodud üüri XXX poolt esitatud arve alusel seadme kättesaamise ning

teenuse aktiveerimise päevast arvates.

Vastuseks kohtule esitas hageja hinnakirjad, mille alusel tasud arvestati, ning selgitas, et hinnad

perioodil 01.06 – 30.09.2022 ei muutunud.

Hageja selgitab, et arvel „SEADMED kokku 2,492 2,99 Kliendiseadmete üür erakliendile

Seadme üür, ruuter XXX X2 (Technicolor DGA4330), kuutasu 30 päeva 2,492 20% 2,990“

tuleneb hinnakirja ptk III p.5.1.1.1. Ning et arvel „TV TEENUSED kokku 1,658 1,99 Seadmed

Seadme üür, digiboks Arris XXX, kuutasu 30 päeva 1,658 20% 1,990“ tuleneb hinnakirja ptk III

p.5.1.1.7.

Hageja poolt viidatud hinnakirja p 5.1.1.1. on „ruuter (standard)“ ja punkt 5.1.1.7 on „digiboks“.

Kuigi hinnakirjast ei nähtu, mida ruuter (standard) tähendab, eeldab kohus hageja väidete

õigsust.

Kuivõrd hageja on esile toonud, et T ASi ja kostja vahel olid seadmete üürilepingud, et T AS oli

esitanud arveid vastavalt üldtingimustele, mis olid lepingu osaks saanud, ning et üüriarved on

tasumata, rahuldab kohus seadmete üüriarve võla nõude.

Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 20.07.2022, 31.07.2022, 31.08.2022 ja 30.09.2022

arvetel välja toodud, tasumata üüritasu 18,67 eurot.

6. Hüvitise nõue (seadme tagastamisnõude asemel)

6.1. Hageja nõuab ka seadme kasutuslepingust tulenevat hüvitist. Hageja selgituste kohaselt

kostja ei tagastanud seadet ning nõuab võlga tulenevalt arvest.

Kohus saab aru, et hageja nõue tuleneb sellest, et kostja ei tagastanud seadmeid ja selle peale

esitas hageja kostjale arve seadmete eest. VÕS § 115 lg 2 sätestab tingimused kohustuse täitmise

asemel (st seadme tagastamise nõude) kahju hüvitamise nõudele. Kohus selgitas hagejale, et

selle nõude eeldusena tuleb esmalt tuleb esile tuua, et seadmete tagastamise kohustus on

tekkinud, st esile tuua, et seadmed on kostjale üle antud ning et üürileping on lõppenud (VÕS §

334). Seejuures tuleb esile tuua, et järgiti üürilepingu lõpetamise tingimusi (seaduses ja

lepingus). Teiseks tuleb hagejal esile tuua VÕS § 115 lg 2 eeldused. Samuti tuleb viidata

vastavatele lepingulistele kokkulepetele (punkti täpsustega), kui need olemas olid.

Kohus tuvastas, et kostja oli sõlminud kahe seadme üürilepingud ning et seadmed olid kostjale

üle antud.

6.2. VÕS § 334 kohaselt peab üürnik üüritud asja pärast lepingu lõppemist tagastama. Seega

tuleb nõude eeldusena tuvastada, kas üürileping on lõppenud. Hageja väitel ütles võlausaldaja

lepingud üles 21.09.2022, olles 06.09.2022 edastanud lepingute ülesütlemise hoiatuse

võlgnevuste tõttu, milles andis täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks kuni 20.09.2022.

Seadmete kasutustingimustes Üür era- ja ärikliendile, punktis 5.2 on sätestatud, et XXX on õigus

Leping ühepoolselt ja erakorraliselt kas tervikuna või konkreetse Seadme osas üles öelda,

teatades sellest Kliendile vähemalt viis (5) päeva ette kui: 5.2.1 Klient rikub Lepingu tingimusi

(sh ei ole tasunud Üüri kolmel järgneval maksetähtpäeval).

Hageja on esitanud tõendi (dtl 72), 06.09.2022 kostjale saadetud e-kirja, teemaga „lepingu

lõpetamise hoiatus“, e-kirja sisus on välja toodud, et kostjal on tasumata arve 26,89 eurot, mis

tuleb tasuda hiljemalt 20.09.2022 ning et tasumata jätmisel ütleb XXX üles kostjaga sõlmitud

lepingud.

VÕS § 316 lg 3 ja 4 kohaselt võib üürileandja võib üürilepingu VÕS § 313 lg 1 alusel (st

põhjusel, et üürnik on viivituses kahel järjestikusel maksetähtpäeval tasumisele kuuluva üüri

maksmisega) üles öelda, kui ta on andnud üürnikule kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis

vähemalt 14-päevase täiendava tähtaja, hoiatades, et antud tähtaja jooksul võlgnevuse tasumata

jätmise korral ütleb ta lepingu üles. Täiendava tähtaja andmisel võib üürileandja määrata, et kui

üürnik täiendava tähtaja jooksul võlgnevust ei tasu, loeb üürileandja pärast selle möödumist

lepingu ülesöelduks.

06.09.2022 oli möödunud 2 arve tasumise tähtaeg. Seega oli 2 kuu üüri tasumata jätmine mõjuv

põhjus seadme üürilepingu erakorraliseks üles ütlemiseks VÕS § 313 ja 316 mõttes. 06.09

saadetud kirjas andis võlausaldaja kostjale 14 päeva võla tasumiseks ning hoiatas, et tasumata

jätmisel ütleb kostjaga sõlmitud lepingu üles.

Lepingu üles ütlemise teadet hageja kohtule esitanud ei ole. Hageja selgitas, et lõpetamise

hoiatus on käsitletav lepingu(te) ülesütlemise tahteavaldusena, milles märgitud tähtajaks

kohustuste täitmata jätmise korral loeb XXX lepingud ühepoolselt üles öelduks, sellele veel

lisaks eraldi teavitust kliendile ei saadetud.

Väidetaval üles ütlemise ajal, 21.09 oli kostjal tasumata kolm arvet (kolmanda tasumata arve

tasumise tähtaeg oli 20.09). Seadmete kasutustingimustes Üür era- ja ärikliendile, punktis 5.2 on

sätestatud, et XXX on õigus Leping ühepoolselt ja erakorraliselt kas tervikuna või konkreetse

Seadme osas üles öelda, teatades sellest Kliendile vähemalt viis (5) päeva ette kui: 5.2.1 Klient

rikub Lepingu tingimusi (sh ei ole tasunud Üüri kolmel järgneval maksetähtpäeval). Eeltoodust

tuleneb, et T AS ei saanud lepingut üles öelduks lugeda 21.09, vaid 5 päeva möödumisel arvates

21.09 (st arvates päevast, mil kolmas arve muutus sissenõutavaks). Seega saab lepingu üles

öelduks lugeda alates 26.09.2022.

6.3. VÕS § 334 lg 4 kohaselt on tühine kokkulepe, mille kohaselt üürnik enne üürilepingu

lõppemist kohustub üürilepingu lõppemisel maksma muud kui võimalikku kahjuhüvitist, välja

arvatud leppetrahvikokkulepe üüritud asja tagastamiskohustuse rikkumise puhuks. Antud juhul

oli hageja väitel lepingus leppetrahvikokkulepe asja tagastamata jätmise puhuks. VÕS § 334 lg 4

kohaselt on see lubatud.

Seadmete kasutustingimustes Üür era- ja ärikliendile, punktis 2.2.7 on sätestatud, seade tuleb

tagastada XXX vastavalt Lepingus ja Tingimustes sätestatule. Seadme tagastamise tingimused

on sätestatud samade tingimuste punktis 4:

4.1 Lepingu lõppemisel on Klient kohustatud Seadme XXX tagastama samas seisundis ja

komplektsuses, milles Klient Seadme sai, arvestades normaalset kulumist.

4.2 Kui Lepingus on märgitud Seadme tagastamise kohaks XXX esindus, peab Klient tagastama

Seadme esindusse kolmekümne (30) päeva jooksul Lepingu lõppemisest Seadme osas. Kui

Pooled on Lepingus kokku leppinud, et Seadme tagastamine toimub Seadme asukohas, võib

XXX nõuda Kliendilt seoses sellega lisanduvate kulude (nt tehniku visiidi tasu, kulleritasu vms)

tasumist.

4.3 Kui Lepingus on märgitud Seadme tagastamise kohaks Seadme asukoht, peab Klient teatama

XXX seitsme (7) päeva jooksul Lepingu lõppemisest Tööpäeva ja aja, millal Klient võimaldab

XXX Seade ära viia. Kui Klient seda ei tee, teatab XXX Kliendile ise Seadme äraviimise aja

ning Klient kohustub tagama XXX määratud ajal juurdepääsu Seadmele.

4.4 Kui Klient ei tagasta Seadet või ei võimalda XXX Seadet Lepingu kohaselt ära viia

kolmekümne (30) päeva jooksul Lepingu lõppemisest, loetakse, et XXX on kaotanud viivituse

tõttu huvi Seadme tagastamise vastu. Sellisel juhul loobub XXX Seadme tagastamise nõudest ja

nõuab Kliendilt selle asemel Lepingus toodud suuruses kahjuhüvitist Lepingu rikkumise eest

ning XXX tekitatud kahju hüvitamist osas, mida vastav kahjuhüvitis ei kata.

4.6 Kliendi poolt tasumisele kuuluva üüri, kahjuhüvitise või muu maksmisele kuuluva summa

tasumiseks esitab XXX Kliendile arve, mille Klient on kohustatud tasuma sellel märgitud

tähtajaks.

Kohtule esitatud seadme kasutuslepingus on märgitud tagastamise kohaks „pakiautomaat või

XXX esindus“. Kasutustingimuste kohaselt pidi kostja seadme seega tagastama 30 päeva jooksul

lepingu lõppemisest (26.09.2022), seega tagastamise tähtaeg oli 26.10.2022. Võlausaldaja on aga

leppetrahvi nõude esitanud 30.09.2022 ning nõudnud leppetrahvi tasumist 20. oktoobriks 2022,

st 6 päeva enne kostja poolse tagastamise kohustuse täitmise tähtaega. Kohtu hinnangul ei saa

olukorras, kus üüritud seadme tagastamise nõue ei ole veel muutunud sissenõutavaks, esitada

nõuet seadme tagastamise asemel kahju hüvitamiseks. VÕS § 115 lg 2 kohaselt võib kohustuse

täitmise asemel nõuda kahju hüvitamist pärast VÕS §-s 114 sätestatud täiendava tähtaja

möödumist. Hageja ei ole esile toonud, et võlausaldaja oleks peale lepingu lõppemist, st peale

seadme tagastamise kohustuse tekkimist, andnud kostjale täiendava tähtaja seadme

tagastamiseks. VÕS § 115 lg 2 teise lause kohaselt, kui kohustus seisneb teatud eseme

tagastamises, võib kohustuse täitmise asemel kahju hüvitamist nõuda üksnes juhul, kui

võlausaldaja on viivituse tõttu kaotanud huvi eseme tagastamise vastu. Antud juhul ei olnud

kostja sel ajal, kui võlausaldaja esitas talle seadme tagastamise nõude asemel kahju hüvitamise

nõude, veel viivituses asja tagastamisega.

VÕS § 115 lg 3 kohaselt võib kohustuse täitmise asemel võib kahju hüvitamist nõuda ka

täiendavat tähtaega määramata, kui on ilmne, et täiendava tähtaja määramisel ei oleks tulemust,

samuti käesoleva seaduse § 116 lõike 2 punktides 1–4 nimetatud juhtudel või kui asjaolude

kohaselt on kahju kohe hüvitamine muul põhjusel mõistlik. Hageja ei ole esile toonud asjaolusid,

mille põhjal kohus saaks järeldada, et oli VÕS § 115 lg 3 olukord.

Hageja väitel ei ole kostja seadmeid tagastanud. Hagile eelnenud maksekäsu kiirmenetluse

avalduse esitamise seisuga (20.02.2025) oli seadme tagastamise nõue muutunud sissenõutavaks.

Selleks ajaks oli seadme tagastamise tähtajast, s.o 26. oktoobrist 2022 möödunud üle 2 aasta ja

saab nõustuda, et selleks ajaks võis võlausaldaja olla kostja viivituse tõttu kaotanud huvi seadme

tagastamise vastu. Kohtu hinnangul on digibokside ja ruuterite tehniline areng kiire, samuti

muutuvad teenused, mida nende abil tarbitakse, mistõttu mitmeid aastaid vanu digiboksid ja

ruuterid ei ole kas enam kasutatavad või on vähemkasutatavad. Antud juhul oli võlausaldaja

siiski ette näinud digiboksile ja ruuterile vähemalt 3-aastase kasutusea, sest lepingu järgi tulnuks

ka veel kolmandal ja järgnevatel aastatel tasuda tagastamata jätmise korral hüvitist.

6.4. Digiboks Arris XXX tagastamise tähtajaks oli kostja seadet kasutanud 04.02.2022-

26.10.2022, s.o 8 kuud. Seadme kasutamise lepingus on välja toodud seadme maksumus 99 eurot

(koos käibemaksuga). Seega nähti lepinguga ette kasutuse esimesel aastal (seda isegi kui see

toimunuks üks päev enne 1 a möödumist) seadme tagastamata jätmise puhuks kahjuhüvitis

seadme maksumuse ulatuses. Teisel aastal oleks hüvitis lepingu kohaselt 74,25 eurot, alates 3.

aastast 24.75 eurot. Kohtu hinnangul ei ole seega hüvitis ka ebamõistlikult suur, ehk

ebamõistlikult kahjustav.

Digiboks Arris XXX tagastamise nõue muutus sissenõutavaks ikkagi seadme kasutamise 1.

aastal, hageja on välja toonud, et seadet ei tagastatud, võlausaldajal tekkis tagastamise asemel

hüvitise nõudmise õigus samuti 1. aastal, siis tekkis kahju seadme 1. kasutusaastal ning

kahjuhüvitis tuleb välja mõista lepingus välja toodud 1. kasutusaasta hüvitise määra alusel, s.o

99 eurot.

6.5. Ruuter Technicolor DGA4330 tagastamise tähtajaks oli kostja seadet kasutanud 09.02.2022-

26.10.2022, s.o 8 kuud. Seadme kasutamise lepingus on välja toodud seadme maksumus 129

eurot (koos käibemaksuga). Seega nähti lepinguga ette kasutuse esimesel aastal (seda isegi kui

see toimunuks üks päev enne 1 a möödumist) seadme tagastamata jätmise puhuks kahjuhüvitis

seadme maksumuse ulatuses. Teisel aastal oleks hüvitis lepingu kohaselt 96.75 eurot, alates 3.

aastast 32.25 eurot. Kohtu hinnangul ei ole seega hüvitis ka ebamõistlikult suur, ehk

ebamõistlikult kahjustav.

Ruuter Technicolor DGA4330 tagastamise nõue muutus sissenõutavaks ikkagi seadme

kasutamise 1. aastal, hageja on välja toonud, et seadet ei tagastatud, võlausaldajal tekkis

tagastamise asemel hüvitise nõudmise õigus samuti 1. aastal, siis tekkis kahju seadme 1.

kasutusaastal ning kahjuhüvitis tuleb välja mõista lepingus välja toodud 1. kasutusaasta hüvitise

määra alusel, s.o 129 eurot.

6. Viivisenõue

Hageja on välja toonud, et lepingus oli kokku lepitud viivisemääras 0,15 % päevas

(üldtingimuste punkt 4.10), kuid et hageja nõuab viivist väiksemas määras, s.o seadusjärgses

määras, viimase arve maksetähtajale järgnevast päevast s.o 21.10.2022.

VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja

nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis) arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest.

Viivis sideteenuse tasudelt 11,97 eurolt 21.10.2022 kuni 17.11.2025 on 4,15 eurot.

Viivis üürivõlalt 18,67 eurolt 21.10.2022 kuni 17.11.2025 eest on 6,47 eurot.

VÕS § 113 lg 1 kohaselt, kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu

hulgas kahju hüvitamise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil

võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu

kiirmenetluse avalduse. Kohus tuvastas, et hüvitise nõuded ei olnud sissenõutavaks muutunud sel

ajal, kui võlausaldaja esitas nende tasumise nõude arvena. Hüvitisnõuded saanuks esitada alates

tagastamise tähtaja möödumisest, s.o alates 27.10.2022 (tagastamise tähtaeg oli 26.10.2022).

Uuesti nõuti hüvitise tasumist kostjalt maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisega. Seega

tuleb viivist arvestada alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest 20.02.2025.

Viivis 20.02.2025-17.11.2025 228 eurolt (s.o seadmete hüvitised 129+99) on 18 eurot.

Kohus mõistab kostjalt välja eeltoodud sissenõutavaks muutunud viivise ning edasiulatuva

viivise VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras.

7. Võla sissenõudmiskulude hüvitamise nõue

Hageja nõuab XXX üldtingimuste punkti 4.9 alusel võla sissenõudmiskulude 30 eurot

hüvitamist.

Üldtingimuste punktis 4.9 on sätestatud: XXX on õigus loovutada Kliendi suhtes tekkinud

võlanõue või anda see sissenõudmiseks üle kolmandale isikule ning edastada võlanõudega

seotud andmed XXX poolt volitatud ettevõtetele (nt inkasso- ja krediidiinfo ettevõtted) kooskõlas

Andmete kasutamise põhimõtetes tooduga. XXX nõudmisel on Klient kohustatud hüvitama XXX

seoses XXX ja/või teise isiku poolt võlanõude sissenõudmisega tekkinud kulud, sh sellekohased

Hinnakirjas sätestatud kulud.

Hageja ei ole esile toonud hinnakirja punkti, mis võla sissenõudmiskulude hüvitamist

reguleeriks. Hageja esitatud hinnakirjast kohus ka võla sissenõudmiskulude hüvitiste määrasid ei

leidnud.

VÕS kommenteeritud väljaandes on selgitatud, et VÕS § 1131 on loodud eesmärgiga lihtsustada

majandus- ja kutsetegevuses tegutsevalt võlgnikult sissenõudmiskulude hüvitamist seeläbi, et

seadusesse on pandud hüvitiste summad (st fikseeritud ning tegelikust kahjust sõltumatu

hüvitisemäär), mida sissenõudja ei pea tõendama. Erinevalt §-st 1131 ei sisaldu §-s 1132

iseseisvat nõude alust sissenõudmiskulude abstraktseks hüvitamiseks. Säte piirab tarbija vastu

sissenõudmiskulude hüvitamise nõude esitamist eelkõige leppetrahvikokkuleppe, aga ka üldise

kahju hüvitamise regulatsiooni alusel. Eeltoodut kinnitab ka VÕS § 1132 eelnõu seletuskiri. VÕS

§ 1132 ei nõua iseenesest, et meeldetuletuskirja eest tasu nõudmiseks oleks eelnev kokkulepe

(leppetrahvina). Kui poolte vahel sellist kokkulepet ei ole, saab võlausaldaja nõuda ainult

tegelikult tekkinud kahju hüvitamist üldise kahju hüvitamise regulatsiooni (§-d 115, 127–140)

alusel ning peab kahju tekkimist ja selle ulatust ka tõendama.

Hageja ei ole esile toonud võla sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise määrade kokkulepet

ega tõendanud, et kulud tekkisid just sellises ulatuses, mistõttu jääb hageja võla

sissenõudmiskulude hüvitamise nõue rahuldamata.

8. Menetluskulud ja kohtulahendi kättetoimetamine

8.1. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt

määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud

ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. TsMS § 172 lg 9 alusel arvatakse

maksekäsu kiirmenetluse kulud asja edasisel lahendamisel hagimenetluses hagimenetluse kulude

hulka. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 7 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate

kulud ning maksekäsu kiirmenetluse kulud.

TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või

ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Kohus rahuldas hagi osaliselt.

Hagi esitamisele eelnenud maksekäsu kiirmenetluses on hageja avalduses märkinud põhivõlana

290,37 eurot, viivisena 164,5 eurot (0,06445% päevas). Hagis nõuab hageja põhivõlga 270.27

eurot ja viivist 76,88 eurot. Võla sissenõudmiskulusid 30 eurot nõudis hageja nii maksekäsu

kiirmenetluse avalduses kui ka hagis. Kohtule esitatud arvel on summa 270,37 eurot. Kohus on

seega seisukohal, et hageja on maksekäsu kiirmenetluse avalduses näidanud põhivõla

põhjendamatult suuremana.

Riigikohus on asjas 3-2-1-108-14 punktis 23 (ja ka tsiviilasjas nr 3-2-1-186-13, p 24) märkinud,

et hageja võib olla toime pannud kelmuse katse, kui esitas maksekäsu kiirmenetluses kohtule

tahtlikult valeandmeid võla suuruse kohta. Arvestades, et hageja on maksekäsumenetlustes

valeandmeid esitanud paljudel kordadel ning maksekäsuavaldused on edasi läinud

hagimenetlusse, kus hagis on teised andmed, ei saanud hageja ise olla teadmatuses valeandmete

esitamisest. Ka ei saa öelda, et tegemist on juhusliku eksimusega. Eksimused saavad juhtuda

siiski harva, pisteliselt. Kui hageja väitel oleks tegemist eksimusega, siis järelikult on hageja ise

teadlikult pikka aega lasknud eksimustel ka edasi sündida. Maksekäsuavalduses tuleb seejuures

avaldajal igal kord kinnitada, et esitatud andmed on õiged.

Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hageja õigusabikulud ja maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot

hageja enda kanda. Kostjalt mõistab kohus hageja kasuks välja riigilõivu.

8.2. Kohtuotsus tuleb kostjale kätte toimetada avalikult TsMS § 317 lg 1 p 1 alusel. TsMS § 317

lg 5 esimese lause kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel

väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maris Juha

kohtunik