3-25-4093/6 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-25-4093

Määruse kuupäev

17. november 2025

Kohtunik

Kadri Palm

Kohtuasi

X kaebus Tartu Vangla vastu varalise kahju hüvitamiseks

seoses töölt eemaldamisega

RESOLUTSIOON

1. Tagastada X kaebus.

2. Jätta kaebaja menetlusabi taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata.

EDASIKAEBAMISE KORD JA MUUD SELGITUSED

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates

määruse kättesaamisest. Määrus toimetatakse kätte kaebajale.

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

1. Tartu Halduskohtusse saabus 10. novembril 2025 Viru Vangla kinnipeetava X kaebus

Tartu Vangla vastu varalise kahju hüvitamiseks. Kaebuse kohaselt ei olnud kaebajale 12.

augustil ja 14. augustil tehtud ettekanded niivõrd tõsised. Kaebajale määrati karistuseks

noomitus, mitte töölt eemaldamine ega muid leebemaid karistusi. Kaebaja eemaldati töölt 14.

augustil ja kinnisesse vanglasse saadeti tagasi alles 28. augustil. Sellest tulenevalt jäi kaebajal

saamata kahe nädala palk, mille hüvitamist kaebaja nõuab. Koos kaebusega esitas kaebaja

menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks.

2. Vastustena kohtunõuetele edastas Tartu Vangla 11. novembril 2025 kohtueelse menetluse

materjalid ja Viru Vangla 14. novembril 2025 selgitused kaebuse üleandmise kuupäeva osas.

3. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse

saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.

4. Kohtu hinnangul tuleb X kaebus tagastada HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel, mis näeb ette, et

kohus võib tagastada kaebuse, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning

asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.

5. Kaebusega kaitstava õiguse riivet peetakse väheintensiivseks, kui kaebuse aluseks oleva

subjektiivsete õiguste rikkumise tuvastamise korral tuleks asuda seisukohale, et kaebajale

tekkinud negatiivne tagajärg on sedavõrd kerge, et kaebuse rahuldamise korral kaebaja saadav

kasu või leevendus oleks ebaproportsionaalselt väike võrreldes õigusemõistmisega seotud

kuludega (seletuskiri halduskohtumenetluse tõhustamiseks halduskohtumenetluse seadustiku,

riigilõivuseaduse ja riigi õigusabi seaduse muutmise seaduse eelnõu 496 SE I juurde, lk 22).

6. Kohtupraktikas on peetud võimalikuks HKMS § 121 lg 2 p 21 puhul lähtuda analoogia

korras HKMS § 133 lg-st 1, mis reguleerib lihtmenetluse eeldusi. Selle sätte kohaselt võib

kohus asja läbi vaadata oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, kui kaebusega

kaitstava õiguse riive on väheintensiivne. Tulenevalt eeltoodud sättest saab asuda seisukohale,

et varaliselt hinnatava hüve korral on õiguste riive väheintensiivne eelkõige juhul, kui hüve

väärtus ei ületa 1000 eurot.

7. Kaebaja on kohtule esitatud kaebuses nõudnud kahe nädala palga suuruse hüvitise

väljamõistmist. Et Tartu Vangla on oma 29. oktoobri 2025. a otsuses nr 1-9/2-25/421-2

märkinud kahe nädala saamata jäänud tasu suuruseks 412,44 eurot, siis mõistab kohus, et

kaebaja soovib hüvitise väljamõistmist samas summas. Seega ei ole nõutava summa suurus

tõenäoliselt üle 1000 euro, mistõttu saab kaebaja õiguste riivet praeguses asjas pidada

väheintensiivseks.

8. Ka leiab kohus, et praegusel juhul on täidetud kaebuse tagastamise teine eeldus, sest

kaebuse rahuldamine on ebatõenäoline.

9. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu

kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju

hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVastS §-des 3,

4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 7 lg 1 alusel hüvitatakse

otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu (RVastS § 7 lg 3). Varaline kahju hüvitatakse

rahas. Hüvitisega tuleb luua varaline olukord, milles kannatanu oleks siis, kui tema õigusi ei

oleks rikutud (RVastS § 8 lg 1).

10. Vastavalt vangistusseaduse (VangS) § 41 lg-le 1 võimaldatakse kinnipeetaval, kelle suhtes

on piisavalt alust oletada, et ta ei pane toime uusi õiguserikkumisi, tema nõusolekul töötada

järelevalveta või järelevalve all väljaspool vanglat, kui see on vastavuses vangistuse

täideviimise eesmärkide ja kinnipeetava individuaalse täitmiskavaga. Sellisel juhul

kohaldatakse VangS § 22 sätteid. VangS § 22 lg 1 järgi võib vanglateenistuse ametnik

kinnipeetavale tema nõusolekul kohaldada järgmisi soodustusi: 1) töötamine järelevalve all

väljaspool vangla territooriumi; 2) liikumine järelevalveta väljaspool vangla territooriumi

seoses õppimise, töötamise, sotsiaalprogrammis osalemise või ravikuuri läbimisega, samuti

perekondlikel põhjustel. VangS § 22 lg-s 1 sätestatud soodustusi võib kohaldada

kinnipeetavale, kelle käitumine karistuse kandmise ajal on osutunud heaks ja kelle suhtes on

piisavalt alust oletada, et ta ei pane toime uusi õiguserikkumisi ning järgib talle soodustuste

osas tehtud ettekirjutusi (VangS § 22 lg 2). Justiitsministri 30. novembri 2000. a määruse nr

72 „Vangla sisekorraeeskiri“ § 967 lg 2 kohaselt võib loa kehtivuse peatada tähtajaliselt ning

kinnipeetava ajutiselt töölt kõrvaldada: 1) kinnipeetava suhtes alustatud distsiplinaar-,

kriminaal-, või väärteomenetluse ajaks; 2) tööandaja taotlusel; 3) ajutise töökohustustest

vabastamise ajal.

11. Kohtuasja materjalidest nähtuvalt lubati kaebaja 1. augusti 2025. a käskkirja nr

6-2/2-25/148 alusel soodustuse korras ilma järelevalveta liikuda seoses töötamisega

väljaspool Tartu Vangla territooriumi, kusjuures mainitud käskkirjaga keelati kaebajal omada

tubakatooteid, v.a oma isiklikke vanglast kaasa võetud sigarette. Samuti oli käskkirjast

nähtuvalt kinnipeetav kohustatud järgima Tartu Vangla avavangla kodukorra p-s 17.5

sätestatud erinõudeid väljaspool vanglat töötamisel. Kodukorra p 17.5.4.1. kohaselt on

väljaspool vangla territooriumi töötavatel kinnipeetavatel keelatud töölt vanglasse saabudes

kaasa tuua esemeid, mida neil ei olnud kaasas tööle minnes. Käskkirjast tulenevalt oli vanglal

õigus nõuete rikkumise tuvastamisel lõpetada kinnipeetava suhtes soodustuse kohaldamine.

Käskkiri kehtis kuni kinnipeetava vanglast vabanemiseni või kinnipeetava ja tööandja vahel

sõlmitud töölepingu lõppemiseni või kinnipeetava kinnisesse vanglasse paigutamiseni.

12. Kohus leiab, et vangla ei ole kaebaja suhtes õigusvastaselt käitunud, kui peatas 15. augusti

2025. a käskkirjaga nr 6-1/2-25/451 kaebaja suhtes välja antud loa liikuda seoses töötamisega

soodustuse korras järelevalveta väljaspool vanglat. Kohtuasja materjalidest nähtuvalt avastati

14. augustil 2025 pärast kaebaja töölt naasmist läbiotsimise käigus kaebaja ülahuule alt kaks

mokatubaka patja. Eelnimetatud tubakatoote näol on tegemist tubakatootega tubakaseaduse §

3 lg 4 mõttes, kusjuures mainitud tubakatooted ei olnud kaebajal ka tööle minnes kaasas.

Seega eksis kaebaja 1. augusti 2025. a käskkirjas nr 6-2/2-25/148 sätestatud nõuete vastu.

Arvestades eeltoodut, määruse p-s 10 viidatud sätteid, 1. augusti 2025 a käskkirjas nr 6-2/2-

25/148 väljatoodut ning alustatud distsiplinaarmenetlusi, oli vanglal õigus soodustuse korras

antud luba peatada ning kaebaja töölt ajutiselt kõrvaldada. Seega jäi kaebajal töötasu saamata

ennekõike enda käitumisest tingitult.

13. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus X kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel.

14. Kohus selgitab, et HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt

õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel

loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

15. Kuna kaebus kuulub tagastamisele, siis jätab kohus kaebaja taotluse riigilõivu tasumisest

vabastamiseks läbi vaatamata.

(allkirjastatud digitaalselt)