2-24-136317/10 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Maris Juha

Otsuse tegemise aeg ja koht

17.11.2025, Tallinn

lihtmenetlus (kirjalikus menetluses)

Tsiviilasja number

2-24-136317

Tsiviilasi

PLACET GROUP OÜ hagi Y. K. vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

3314,42 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: PLACET GROUP OÜ (registrikood

11198910), lepinguline esindaja Darina Koivunen

Kostja: Y. K. (isikukood XXX)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Mõista kostjalt hageja kasuks välja hageja ja kostja vahel 13.12.2023 sõlmitud

laenulepingust nr XXX tulenev põhivõlg 1940,83 eurot, intressid seadusjärgse

intressimäära alusel perioodi 14.12.2024-07.10.2024 eest 80,69 eurot ja viivis põhivõlalt

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 16.11.2025.

3. Jätta rahuldamata põhivõlanõue 569,80 euro ulatuses, intressinõue 242,36 euro

ulatuses, hagi esitamise seisuga esitatud viivisenõue 163,19 eurot ning

sissenõudmiskulude hüvitamise nõue 10 eurot.

4. Jätta hageja poolt tasutud riigilõivust 350 eurot kostja kanda. Jätta kõik ülejäänud

poolte menetluskulud poolte endi kanda.

5. Mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 350 eurot.

6. Toimetada otsus kostjale kätte avaliku teavitamisega väljaandes Ametlikud

Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg-ga 10 ei anna kohus

menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks.

HAGI NÕUE JA ASJAOLUD

1. Hageja esitas 12.12.2024 hagiavalduse kostja vastu järgmiste nõuetega:

1.1. mõista kostjalt hageja kasuks välja PLACET GROUP OÜ ja kostja vahel 13.12.2023

sõlmitud laenulepingust nr XXX tulenev põhivõlgnevus 2510,63 eurot, intressid 323,05 eurot,

12.12.2024 seisuga sissenõutavaks muutunud viivised 163,19 eurot ning sissenõudmiskulud

10 eurot;

1.2. mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis põhinõude (2510,63 eurot) tasumata osalt alates

13.12.2024 kuni selle kohase tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

2. Hageja on nõude aluseks olevate asjaolude kohta esitanud järgmised väited.

2.1. Kostja sõlmis sidevahendi abil 13.12.2023 hagejaga tarbijakrediidilepingu, laenulepingu

nr XXX, mille kohaselt andis hageja kostjale kasutusse laenusumma 3000 eurot. Laenu

väljamaksmisel peeti laenusummast kinni lepingutasu 150 eurot.

Lepingu sõlmimiseks tuli kostjal registreeruda Placet Group OÜ kodulehel. www.laen.ee

veebilehel registreerimise kuupäev: 27.09.2022 kell: 10:19, registreerimise IP XXX.

Taotluse esitamiseks pidi kostja eelnevalt täitma ankeedi oma andmetega, tutvuma lepingu

tingimustega ning need kinnitama, mille järel tekkis võimalus esitada Placet Group OÜ-le

taotlus. Kostja esitas 11.12.2023 hagejale taotluse elektrooniliselt www.laen.ee vahendusel.

11.12.2023 kostja logis sisse www.laen.ee veebilehele Smart-ID kaudu. Taotluse esitamisel

süsteem küsib nii PIN 1-te kui ka PIN2-te.

Hageja on kostja isiku tuvastanud 13.12.2023 näotuvastuse iDenfy vahendusel.

Kõik laenulepingu XXX dokumendid olid edastatud kostja taotluses märgitud e-posti

aadressile XXX lepingu sõlmimisel 13.12.2023. Laenulepingu dokumentidega sai kostja

tutvuda ka oma iseteeninduses. Placet Group OÜ üldtingimused ja hinnakiri olid edastatud Y.

K. e-postile XXX 13.12.2023 lepingu sõlmimise päeval koos teiste XXX laenulepingu

dokumentidega.

Lepingu krediidi kulukuse määr oli 49,99%, intressimäär aastas 34,83%, viivisemäär päevas

0,10% ja kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu 4331,58 eurot.

2.2. Vastutustundliku laenamise kohustuse täitmise kohta on hageja esitanud järgmised väited.

Kostja on enne laenulepingu taotluse XXX rahuldamist esitanud hagejale XXX konto

väljavõtte XXX (periood 08.06.2023-03.12.2023) Sellelt oli tuvastatud kostja sissetulek:

2023.a juunis 1652,62 eurot (peretoetus 910 eurot ja töötasu M OÜ-lt 742,62 eurot), juulis

1958,42 eurot (peretoetus 910 eurot, töötasu 747,62 eurot, puhkusetasu 300,80 eurot),

augustis 1662,22 eurot (peretoetus 910 eurot, lisatasu tööandjalt 38,56 eurot, töötasu 713,66

eurot), septembris 1432,45 eurot (peretoetus 910 eurot ja töötasu 522,45 eurot), oktoobris

1538,98 eurot (peretoetus 910 eurot ja töötasu 628,98 eurot), novembris 1701,33 eurot

(peretoetus 910 eurot, töötasu 414,39 eurot ja puhkusetasu 376,94 eurot). Kokku laekus kostja

XXX pangakontole XXX augustist kuni novembrini 6334,98 eurot töötasu ehk keskmiselt 4

kuu vältel 1583,75 eurot.

Konto väljavõtte alusel tuvastatud kostja finantskohustused:

Laen.ee Placet Group OÜ laen XXX, laenu kuumakse 10,06 eurot,

Placet Group OÜ laenu XXX kuumakse 9,79 eurot,

Placet Group OÜ laenu XXX kuumakse 47,92 eurot,

Placet.ee Placet Group OÜ laenu XXX kuumakse 41,93 eurot,

Placet Group OÜ laenu XXX laenu kuumakse 91,70 eurot,

I AS laenu kuumakse 11,11 eurot.

Kulud ülalpeetavatele 450 eurot.

Kokku oli tuvastatud kostja finantskohustusi Laen.ee 67,77 eurot + Placet.ee 133,63 eurot,

kulud ülalpeetavatele 450 eurot + I AS 11,11 eurot, kokku 662,51 eurot.

Teostati päringud 25.09.2023 Creditinfo.ee ja 04.12.2023 Taust.ee, et kontrollida kostja

varasemat maksekäitumist. Maksehäirete päringute tulemuseks tuvastas hageja, et kostjal

puuduvad varasemad ega kehtivad maksehäired. 11.12.2023 teostati päring Maksuametile,

mille tulemuseks tuvastas hageja, et kostjal puuduvad maksuvõlgnevused. Samuti teostati

13.12.2023 päring Rahvastikuregistrisse, mille tulemusena tuvastas hageja, et kostjal on kolm

ülalpeetavat. Lisaks teostati 11.12.2023 päring Ametlike Teadaannete registrisse, mille

tulemusena tuvastas hageja, et kostja kohta puuduvad ametlikud teadaanded.

Laenu taotlusel märkis kostja enda igakuiseks sissetulekuks 750 eurot (töötasu), 650 eurot

(Sots. toetus), finantskohustuseks Liising/järelmaks 11 eurot, Laen.ee 67,77 eurot, Placet.ee

133,63 eurot, kulud ülalpeetavatele 450 eurot ja igakuisteks majapidamiskuludeks 0 eurot.

Lisaks kostja konto väljavõtte analüüsimisel tuvastatud kostja sissetulekule 1583,75 eurot,

finantskohustusele 662,51 eurot, taotleva laenu XXX osamaksele 181,81 eurot arvestati ka

kostja kuludeks igakuised majapidamiskulud summas 340 eurot, mis oli laenutaotluse

esitamisel kehtinud minimaalne igakuine majapidamiskulud ühele inimesele vastavalt Placet

Group OÜ sise-eeskirjadele.

Kostja krediidivõimekuse arvutus laenulepingu XXX, sõlmimisel oli: 1 583,75€ (sissetulek) –

662,51€ (finantskohustused) – 340 € (majapidamiskulud) – 181,81€ (taotleva laenu XXX

osamakse) = 399,43 eurot. See tähendab kostja krediidivõimekuse kontroll kinnitas kostja

krediidivõimelisust igakuise reserviga 399,43 eurot.

2.3. Laenulepingu XXX laenusumma oli 3000 eurot, laenu väljamaksmisel peeti

laenusummast kinni lepingutasu 150 eurot ning laenulepingu nr XXX alusel teostas hageja

kostja XXX pangakontole XXX 13.12.2023 väljamakse summas 2850 eurot.

2.4. 15. augustil 2024 kostjale oli edastatud lepingu ülesütlemise hoiatus, milles kostjale oli

antud täiendav tähtaeg (14 päeva) kuni 29.08.2024 võlgnevuse tasumiseks. Kuivõrd kostja

võlgnevust ei tasunud, ütles hageja lepingu 08.10.2024 üles. Laenulepingu nr XXX alusel oli

kostja viivituses juuni, juuli, augusti ja septembri osamaksetega.

Kokku teostas kostja laenulepingu XXX alusel tagasimakseid 909,17 eurot, mille arvelt

hageja luges tasutuks 489,37 euro ulatuses põhiosa, 419,68 euro ulatuses intressid ja 0,12 euro

ulatuses viivised. Eeltoodust tulenevalt kostja poolt on jäänud tagastamata laenuandjale

põhiosa 3000 - 489,37 = 2510,63 eurot.)

Kostjal on tasumata intressid kokku 323,05 eurot: juunikuu intressimakse 75,29 eurot,

juulikuu intressimakse 69,77 eurot, augustikuu intressimakse 68,74 eurot, septembrikuu

intressimakse 65,35 eurot ja intressid ülesütlemiseni 43,90 eurot, so oktoobrikuu

intressimakse 59,86 eurot/30 päeva x 22 päeva.

Hageja nõuab kostjalt lepingu kehtivuse ajal 26.06.2024 (5 eurot) ja 24.07.2024 (5 eurot)

kostja e-postile XXX edastatud meeldetuletuste eest võla sissenõudmise kulude hüvitamist

kokku 10 eurot. Varasemat tasuta meeldetuletuskirjad olid edastatud kostja e-posti aadressile

XXX 17.06.2024 ja 16.07.2024. Laenuandja ja kostja vahelisele võlasuhtele kohalduvad

Placet Group OÜ üldtingimused, mille punkt 7.4 sisaldab järgmist tingimust: Kui laenusaaja

ei täida lepingust tulenevaid kohustusi kohaselt ja sellest tulenevalt saadab laenuandja

laenusaajale kirjaliku teate lepingu rikkumise kohta, on laenuandjal õigus nõuda võlgnevuse

sissenõudmisega seotud kulu vastavalt laenuandja hinnakirjale ja võlaõigusseaduses § 1132

sätestatule. Vastavalt Placet Group OÜ hinnakirjale tasulise võlateade (iga sissenõutavaks

muutunud kohustuse kohta lepingu kehtivusajal) eest 5 eurot.

Viivist nõuab hageja alates ülesütlemisele järgnevast päevast, so. 09.10.2024 põhivõlalt

2510,63 eurolt 0.10 % päevas kuni hagi esitamiseni (kokku 163,19 eurot). Alates 13.12.2024

nõuab hageja viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

3. Kohus menetles hagi lihtmenetluses (hagi nõude summa jäi lihtmenetluses lubatud nõude

summa piiresse) ja teavitas menetlusosalisi sellest menetlusse võtmise määruses. Kostjale on

hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus Ametlike Teadaannete kaudu kätte toimetatuks

loetud 22.05.2025 ning saadetud ka kostja e-postiaadressile. Menetlusse võtmise määrusega

oli kostjale antud tähtaeg 14 päeva arvates kättetoimetamisest. Kostja vastanud ei ole.

Kohus täitis selgitamiskohustust üksikasjalikult menetlusse võtmise määruses (dtl 342) ja veel

ka eraldi kirjaga (dtl 352) ning andis hagejale lõpptähtaja seisukohtade esitamiseks.

Krediidilepingu alusel nõude rahuldamine eeldab, et poolte vahel oli sõlmitud kehtiv

krediidileping, krediit oli tarbija kasutusse antud, tarbija ei ole krediiti tagasi maksnud ning

kohustus on sissenõutavaks muutunud. Krediidi andmisel pidi krediidiandja järgima VÕS §

4034 sätestatud vastutustundliku laenamise kohustust ning krediidi kulukuse määr ei tohtinud

ületada maksimaalset lubatud määra.

4. Kas leping on sõlmitud ja kehtis, kas krediit on välja makstud

4.1. VÕS § 401 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub

andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub

krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma.

VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse

andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel.

VÕS § 404 lg 1 kohaselt peab tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus kohustuste

võtmiseks olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Kui vorminõue on jäetud

järgimata, on leping tühine (VÕS § 408 lg 1). Kui tarbija tahteavaldus ei sisaldanud kõiki §

404 lõikes 2 loetletud andmeid, muutub krediidileping siiski kehtivaks, kui tarbija saab laenu

kätte või hakkab krediiti kasutama (mida sel juhul peab samuti hageja tõendama).

VÕS § 410 lg 1 kohaselt VÕS § 404 lõikes 1 nimetatud vorminõue ei välista

tarbijakrediidilepingu sõlmimist ka sidevahendi abil. Sidevahendi abil tarbijakrediidilepingu

sõlminud tarbijale tuleb viivitamata anda lepingudokument või selle koopia püsival

andmekandjal. Selle vorminõude rikkumisega kaasneb tühisuse tagajärg (VÕS § 408 lg 1).

4.2. Hageja on kohtule esitanud pdf formaadis laenulepingu nr XXX (dtl 208), millel ei ole

kummagi poole allkirju. Leping sisaldab kostja nime, isikukoodi ja kuupäeva 13.12.2023.

Hageja väitel esitas kostja laenutaotluse 11.12.2023 kell 17:06 elektrooniliselt www.laen.ee

vahendusel. Hageja on kohtule esitanud faili „Laenulepingu XXX sõlmimisel teostatud

päringud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks“ (dtl 287), milles on pealkiri

„Taotluse andmed“ ning selle all taotluse kuupäev 11.12.2023 17:06, summa 3000, periood 1

aasta 11 kuud, intress 34,87%, KKM 49,99%. Hageja on esitanud ka isikusamasuse

tuvastamise kohta tõendid, dtl 199-205, mis sisaldavad kostja elamisloakaardi kummagi külje

fotot, kostja näofotot, kuid väidetava isikusamasuse tuvastamise kuupäev on üksnes esitatud

faili pealkirjas.

Seda, millised lepingutingimused kostjale laenutaotluse täitmise ajal esitati ning et kostja

kinnitas lepingu tingimustega tutvumist ja nõustumist, tõenditest ei nähtu. Kohus palus

hagejal ka selgitada, kuidas sai kostja laenu taotlemisel nõustuda lõplike laenutingimustega,

kui laenuotsust veel tehtud ei olnud. Hageja vastas, et kostjal oli enne taotluse lõplikku

esitamist võimalus tutvuda lepingutingimuste ja kaasnevate kuludega (sh intressimäär,

krediidikulukuse määr, teenustasud ja hilinemise tasud) ja arvutusliku pakkumusega, kus olid

esitatud laenusumma, periood, maksekuupäev ja kuumakse ning lõpliku lepingu sõlmimiseks

pidi taotleja kinnitama, et on tutvunud ja nõustunud kõigi laenudokumentidega (laenuleping,

Placet Group OÜ üldtingimused, hinnakiri, Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabeleht

ning lepingueelne täiendav teave).

Hageja on tõendina esitanud 13.12.2023 kostjale saadetud e-kirja (dtl 206), pealkirjaga (vene

keeles) Lepingu XXX dokumendid. Kirjale olid lisatud Placet Group OÜ üldtingimused,

laenuleping, hinnakiri ja makseteatis.

Kohus märgib, et antud juhul ühtisid kostja poolt taotletud laenu põhitingimused

(intressimäär, KKM, summa, periood) hageja poolt hiljem kostjale saadetud, kohtule esitatud

lepingutingimustega.

Eeltoodu alusel tuvastab kohus, et kostja tegi tahteavalduse laenu saamiseks 11.12.2023,

tahteavalduse kogu sisu tõendatud ei ole, hageja väitel kostja kinnitas lepingutingimustega

nõustumist, kuid tõendatud seda ei ole, tõendatud on, et hageja saatis 13.12.2023 kostjale

lepingudokumendid püsival andmekandjal.

4.3. Hageja on kohtule esitanud maksekorralduse, millest nähtub, et hageja on kostja kontole

13.12.2023 üle kandnud 2850 eurot (dtl 292).

4.4. Krediidi kulukuse määr lepingus oli 49,99%. Kohus kontrollis maksegraafikus toodud

tagasimaksete summade ja kuupäevade alusel, et krediidi kulukuse määr oli arvestatud õigesti

ning jäi 13.12.2023 kehtinud maksimaalse krediidi kulukuse määra (50,16%) piiresse.

5. Vastutustundliku laenamise põhimõte

5.1. VÕS § 4034 kohaselt on krediidiandja kohustatud tarbijakrediidi andmisel järgima

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selleks on krediidiandja kohustatud omandama teabe,

mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel

tagasi maksma (krediidivõimelisus) ja hindama selle teabe alusel tarbija krediidivõimelisust.

Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja olema omandanud teabe kõigi

teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta.

Selleks on vaja tõendada, et ta on hankinud tarbija kohta järgnevad andmed:

a. tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension,

investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest,

üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3

p 1);

b. tarbija teised varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus,

võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud

hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate

määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4);

c. tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p

3);

d. tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste

kohustuste võimaliku suurenemise, sh intressimäära tõusu mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5);

e. krediidiandjale teadaolevad muud faktid, millel võib olla oluline tähtsus tarbija

krediidivõimelisuse hindamisel ja mis võivad mõjutada tarbija kohustuste nõuetekohast

täitmist (KAVS § 49 lg 1 p 6).

Teabe saamiseks peab krediidiandja kasutama andmekogusid (nt rahvastikuregister,

pensioniregister, maksehäireregistrid, täitemenetlusregister) ja teabe, mis jääb nendest

kohtadest saamata, peab ta küsima tarbijalt endalt (VÕS § 4034 lg 3). Seejuures saab

krediidiandja nõuda tarbijalt endalt tõendite esitamist (nt tööandja tõend, töölepingu väljavõte,

pangakonto väljavõte, rahvastikuregistri väljavõte jms).

Krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on

krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena

veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

5.2. Hageja on vastutustundliku laenamise kohustuse täitmise kohta esitanud otsuse punktis

2.2. toodud väited.

Hageja esitatud failis „Laenulepingu XXX sõlmimisel teostatud päringud vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgimiseks“ (dtl 287) on pealkirja „Taotluse andmed“ all hageja poolt

väidetud andmed sissetuleku ja finantskohustuste kohta. Samas failis pealkirja „otsuse

tegemise aluseks olevad päringud“ all on välja toodud tulud juuni kuni november hageja

väidetud summades. Päringute all on creditinfo.ee päring 25.09.2023, taust.ee päring

04.12.2023, elamisloa kontroll 13.12.2023, maksuamet 11.12.2023, rahvastikuregister

13.12.2023. Päringute erinevaid kuupäevi selgitab ilmselt see, et hageja ise on kostjale

korduvalt varasemalt laenu andnud.

Hageja on tõendina esitanud ka kostja konto nr XXX väljavõtte (dtl 224-286), mis sisaldab

kirjeid perioodi 08.06.2023-03.12.2023 kohta.

Hageja esitatud väidetest ja tõenditest nähtub, et kostja sai 3 lapse tõttu suure pere toetust 910

eurot kuus ning tema palk M OÜ-st oli 6 kuu keskmisena (ilma ühekordset lisatasu

arvestamata) 741 eurot kuus.

Kostjal oli enne nõude aluseks oleva lepingu sõlmimist 6 laenu (5 hageja enda poolt antud

ning 1 I AS-lt), kokku hageja arvestatud kuumaksed 212,51 eurot. Uue laenu kuumakse

hakkas olema 181,81 eurot, st kokku 394,32 eurot. Seega hageja teenitavast palgast 741 eurot

kuus, kulus laenudele üle poole (53%) ning hageja enda ülalpidamiseks jäi palgast

arvestuslikult 346,68 eurot (ehk hageja kohaldatud ühe inimese majandamiskulude

miinimummäär). 3 lapse ülalpidamiseks jäi seega peretoetus 910 eurot.

Konto väljavõttest nähtuvatel täiskuudel olid kostja tegelikud väljaminekud, sh laenumaksed

(v.a ülekanded teistele eraisikutele) juulis 1730,45 eurot (sissetulek juulis oli 1958,42 eurot),

augustis 1813,39 eurot (sissetulek augustis oli 1662,22 eurot), septembris 1591,92 eurot

(sissetulek septembris oli 1432,45 eurot), oktoobris 2135,73 eurot (sissetulek septembris oli

1538,98 eurot), novembris 2462,31 eurot (sissetulek novembris oli 1701,33 eurot). Seega olid

kostja väljaminekud 4 järjestikusel kuul suuremad sissetulekutest. Konto väljavõttelt nähtub,

et laenu sai kostja 03.08.2023 hagejalt 3 kuuks 190 eurot, 25.09.2023 3 kuuks 285 eurot,

02.11.2023 4 kuuks 332,50 eurot (ning nõude aluseks oleva laenu, 3000 eurot sai 13.12.2023).

Ning laene oli kostja võtnud ka eelnevalt. Seega olid kostja väljeminekud püsivalt suuremad

sissetulekutest ning ta seetõttu võttis ta pidevalt tarbimislaene.

Isegi kui arvestada, et kostja sai teiselt eraisikult igas kuus raha (küll erinevates summades,

juulis 200, augustis 80, septembris 30, oktoobris 225, novembris 496 eurot), oli kostja

sissetulek koos nende eraisikult saadud summadega 4 järjestikusel kuul ikkagi

väljaminekutest väiksem (augustis miinus 71,17 eurot, septembris miinus 129,47 eurot,

oktoobris miinus 371,75 eurot, novembris miinus 364,98 eurot.

Selles olukorras andis hageja kostjale juurde laenu 3000 eurot kuumaksega 181,81 eurot.

Kuigi kostjale antud laenude summad olid väikesed, siis näitas pidev tarbimislaenude

võtmine, et kostja ei tulnud sissetulekuga välja ning vajas pidevalt lisaraha väljaminekute

katmiseks. Selline majandamisviis ei ole aga pikemas perspektiivis jätkusuutlik. Pikemas

perspektiivis laenud kuhjuvad ning laenumaksete tasumine muutub ülejõukäivaks, samas kui

tarbimisharjumusi ei muudeta. Selline praktika viib varem või hiljem ülelaenamiseni ja

võlaorjusesse sattumiseni. Sellega oleks pidanud arvestama ka hageja, kes on tarbimislaenude

andmisele spetsialiseerunud ettevõte ning seega kindlasti väga hästi ka kursis tarbijate

laenuvõtmiskäitumisega.

6. Hageja nõuded

6.1. Vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral järgnevad VÕS § 4034 lg 7

tagajärjed: lepingujärgne intress asendub seadusjärgse intressi määraga ning kostja ei võlgne

lepingulisi muid tasusid (nt lepingutasu, haldustasu).

VÕS § 4034 lg 7 tuleneb, et tagasimaksed tuleb uuesti määrata, v.a kui leping on tähtaegselt

lõppenud. VÕS § 4034 lg 7 ei muuda tühiseks kogu lepingut, vaid üksnes intressimäära ja

muude tasude kokkulepped. Seega tagasimaksete uuesti määramisel tulnuks need määrata

vastavalt lepingu tingimustele – 23 annuiteetmaksena perioodil 15.01.2024-12.11.2025

seadusjärgse intressimäära alusel.

Kohtu ettepanekul tegi hageja nõude ümberarvestuse. Hageja ei ole tagasimakseid uuesti

määranud. Kohus selgitas, et kuivõrd lepingu korralise lõppemise tähtaeg on 15.11.2025 ning

kohus ei jõua otsust enne seda teha, tuleb hagejal tagasimaksed uuesti määrata juhul, kui ta

soovib viivisearvestuses tugineda sellele, et leping on lõppenud erakorraliselt.

Hageja on tõendanud, et on kostja kasutusse andnud 2850 eurot ning esitanud tõendid,

maksekorraldused (dtl 295-303), millest nähtub, et kostja on teinud 5 tagasimakset, 2023. a

jaanuaris, veebruaris märtsis ja aprillis igas kuus 181,81 eurot ja mais 181,93 eurot, kokku

909,17 eurot.

Hageja tagasimakseid uuesti ei määranud, arvestas kõik kostja poolt tasutu tasumise

kuupäevadel laenuks antud summa katteks ning arvestas intressi seadusjärgses määras

laenujäägilt kuni 07.10.2024. Viivise palub hageja ümberarvestatud nõude puhul välja mõista

alates 13.12.2024 (mis on hagi esitamisele järgnev päev).

Tagasimaksete uuesti määramisel erinenuks intressiarvestus hageja poolt tehtust. Intresse

oleks tulnud arvestada igakuiselt arvestuslikult laenujäägilt. Sellisel juhul oleks kuumakse

olnud väiksem, kui kostja poolt tehtud maksed, seega oleks intresse arvestatud rohkem, kui

hageja esitatus. Samuti, kui hageja oleks arvestanud kostja poolt tasutu paralleelselt nii

põhiosa kui ka uuesti määratud intressi katteks, oleks kokkuvõttes olnud põhiosa jääk (millelt

viivist arvestada) suurem. Seega kuivõrd hageja poolt esitatud arvestus ei kahjusta võlgnikku,

rahuldab kohus hageja nõude vastavalt esitatud ümberarvestusele.

Et viivist saaks arvestada hagi esitamisest, eeldanuks, et hageja oleks esile toonud, et kogu

põhivõla nõue on hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud ka nõude ümberarvestuse

korral. Kuivõrd hageja ei määranud tagasimakseid uuesti, ei ole kohtul võimalik järeldada, et

lepingu üles ütlemise eeldused oleks olnud täidetud ka uuesti määratud tagasimaksete korral.

Sellest tulenevalt mõistab kohus viivise välja laenu tagastamise lõpptähtajale järgnevast

päevast.

Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt VÕS § 396 lg 1, 397, § 101 lg 1 punktide 1 ja 6,

§ 108 lg 1, § 113 lg 1 ja § 4034 lg 7 alusel välja tagastamata laenusumma 1940,83 eurot

(=2850- 909,17), intressid perioodi 14.12.2024-07.10.2024 eest 80,69 eurot ja viivise alates

16.11.2025.

Ülejäänud osas jääb hageja põhivõla, intressi ja viiviste nõue rahuldamata.

6.2. Hageja nõuab kostjalt lepingu kehtivuse ajal 26.06.2024 ja 24.07.2024 kostjale saadetud

meeldetuletuste eest võla sissenõudmise kulude hüvitamist kokku 10 eurot. Kuivõrd hageja ei

määranud tagasimakseid uuesti, ei saa kohus ka hinnata, kas kostja oleks ka lepingu kohaselt

uuesti määratud tagasimaksete korral olnud eeltoodud kuupäevadel võlgnevuses uuesti

määratud tagasimakse tasumisega. Sellest tulenevalt jääb võla sissenõudmiskulude hüvitamise

nõue rahuldamata.

7. Menetluskulud ja kohtuotsuse kättetoimetamine

7.1. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Hageja on välja

toonud, et tema menetluskulud olid riigilõiv 420 eurot ja õigusabikulud 150 eurot.

TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega

või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Hageja esindaja on Darina Koivunen. Menetlusdokumentidest nähtub, et lepinguline esindaja

jurist Darina Koivunen on hageja töötaja ja et esindaja asukoht on hageja asukoht. TsMS §

175 lg 2 kohaselt, menetlusosalist esindava töötajaga seotud kuludest hüvitatakse üksnes

sõidukulud. Seega ei kuulu hagiavalduses märgitud õigusabikulu hagejale hüvitamisele.

Tsiviilasja toimikust nähtuvalt ei ole hageja esindajal kohtumenetlusega seoses sõidukulusid.

Sellest tulenevalt ei kuulu kostjalt välja mõistmisele õigusabikulud 150 eurot.

Kohus mõistab kostjalt välja menetluskuludena summa, mis tulnuks tasuda riigilõivuna

sellises ulatuses, nagu kohus hagi rahuldas. Sel juhul olnuks hagi hind 1940,83+80,69 +

seadusjärgses määras (10,15%) viivis ühe aasta eest alates 16.11.2025 196,99 eurot, kokku

2218,51 eurot. Ning riigilõiv sellelt oleks 350 eurot.

Kohus jätab hageja poolt tasutud riigilõivust 350 eurot kostja kanda. Kõik ülejäänud

menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kohus ei

anna lahendi edasikaebamiseks luba.

7.2. Kohtuotsus tuleb kostjale kätte toimetada avalikult TsMS § 317 lg 1 p 1 alusel. TsMS §

317 lg 5 esimese lause kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva

möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.

Maris Juha

Kohtunik

/allkirjastatud digitaalselt/