2-25-16101/25 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Aleksandr Kondrašov, Ele Liiv, Siret Siilbek

Määruse tegemise aeg ja koht

17.11.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-25-16101

Kohtuasi

Sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla taotlus S.G

paigutamiseks

tema

tahte

vastaselt

psühhiaatriahaiglasse

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 29.09.2025 määrus esialgse õiguskaitse

rakendamise kohta (4 päeva)

Harju Maakohtu 02.10.2025 määrus esialgse õiguskaitse

pikendamise kohta (kuni 40 päeva)

Kaebuse esitaja ja liik

S.G määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja Sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla

(registrikood 90006399)

Puudutatud isik S.G (isikukood XXX, elukoht XXX),

riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat

Mariann Tusti

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta määruskaebus rahuldamata.

2. Jätta Harju Maakohtu 29.09.2025 määruse resolutsioon muutmata, kuid muuta

osaliselt maakohtu määruse põhjendusi.

3. Tühistada Harju Maakohtu 02.10.2025 määrus osas, millega maakohus märkis

esialgse õiguskaitse korras kohaldatud tahtest olenematu ravi lõpptähtajaks

28.11.2025 kell 16.29 (resolutsiooni punktid 1 ja 2) ning teha tühistatud osas uus

määrus, millega määrata esialgse õiguskaitse korras kohaldatud tahtest olenematu

ravi lõpptähtajaks 07.11.2025 kell 16.29. Muus osas jätta Harju Maakohtu

02.10.2025 määruse resolutsioon muutmata, kuid muuta osaliselt maakohtu

määruse põhjendusi.

4. Sõnastada Harju Maakohtu 02.10.2025 määruse tervikresolutsioon järgmiselt:

4.1. Pikendada S.G suhtes esialgse õiguskaitse korras kohaldatud tahtest

olenematu ravi tähtaega kuni 40 päevani alates tema psühhiaatriakliinikusse

paigutamisest, s.o alates 28.09.2025 kell 16.29 kuni 07.11.2025 kell 16.29.

2-25-16101

4.2. Esialgse õiguskaitse korras kohaldatud tahtest olenematu psühhiaatriline ravi

lõpeb 07.11.2025 kell 16.29 või mõnel eelneval päeval, kui raviasutus on teinud

otsuse tahtevastase ravi lõpetamiseks seoses kinnisesse asutusse paigutamise

eelduste äralangemisega.

4.3. Kohus annab loa isikule tahtevastaselt ravimite manustamiseks ja vajalike

ravimeetodite rakendamiseks arsti valitud viisil, juhul kui isik vabatahtlikult

ravimeid ei manusta ja/või ravimeetoditega ei nõustu.

4.4. Kui puudutatud isik vabastatakse kinnisest asutusest enne kohtu määratud

aega, tuleb avaldajal sellest kohut viivitamatult teavitada.

4.5. Määrus kuulub viivitamatult täitmisele ja määruskaebuse esitamine ei peata

määruse täitmist.

4.6. Jätta menetluskulud riigi kanda.

4.7. Toimetada määrus kätte puudutatud isiku esindajale, määruse väljavõte

puudutatud isikule ning edastada määrus teadmiseks kohalikule

omavalitsusele.

5. Jätta määruskaebuse menetlemise kulud Eesti Vabariigi kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates

määruse ärakirja kättetoimetamisest.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 543 järgi võib siinse määruse peale esitada

määruskaebuse isik, kelle suhtes on abinõusid rakendatud, ning TsMS § 536 lg-s 2 nimetatud

isikud ja valla- või linnavalitsus, samuti kinnise asutuse juht. Isik, kelle suhtes on abinõusid

rakendatud, võib esitada määruskaebuse sõltumata abinõude rakendamise lõpetamisest, muu

hulgas tuvastamaks kinnisesse asutusse paigutamise ebaseaduslikkust. Hagita menetluses võib

menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või

advokaadi vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Sihtasutuse Põhja-Eesti Regionaalhaigla (avaldaja) psühhiaatriakliiniku valvearst esitas

29.09.2025 Harju Maakohtule taotluse S.G (puudutatud isik) suhtes esialgse õiguskaitse

korras tahtest olenematu vältimatu psühhiaatrilise ravi kohaldamiseks neljaks päevaks ning

selle pikendamiseks 40 päevani.

1.1. Taotluse kohaselt viibib puudutatud isik alates 28.09.2025 avaldaja psühhiaatriakliinikus

ning tema suhtes rakendati alates 28.09.2025 kell 16.29 tahtest olenematut vältimatut

psühhiaatrilist ravi.

1.2. Taotlusele lisatud psühhiaatrite MV ja CR 29.09.2025 arvamuse kohaselt viibib

puudutatud isik avaldaja psühhiaatriakliinikus haiglaravil viiendat korda.

Varasemast on teada, et puudutatud isik pöördus 2006. aastal psühhiaatri poole ning tal

diagnoositi aktiivsus- ja tähelepanuhäire (F90.0). 2018. aastal diagnoositi puudutatud isikul

perearsti poolt depressiooni sümptomitega segatüüpi ärevushäire (F41.2) ning määrati

ravimravi. 2019. aastal pöördus isik uuesti psühhiaatri poole, tema kaebusteks olid meeleolu

langus, emotsioonitu olek, rõõmutus ning isikul diagnoositi mõõdukas depressioon (F32.11).

2-25-16101

Esmakordselt viibis puudutatud isik avaldaja psühhiaatriakliinikus tahtest olenematul

haiglaravil perioodil 23.06.–28.07.2023. Enne hospitaliseerimist ei maganud puudutatud isik

mitmeid päevi, avaldas paranoilisi luulumõtteid elukaaslase suhtes ning tarvitas igapäevaselt

suurtes kogustes kanepit. Puudutatud isikul diagnoositi bipolaarne meeleoluhäire,

psühhootiliste sümptomitega mania (F31.2). Ravi foonil isiku seisund paranes. Isikule määrati

toetusravi, mida ta skeemi järgi ei võtnud ning isiku seisund halvenes.

25.05.2025 hospitaliseeriti puudutatud isik nõusoleku alusel, tema kaebusteks olid vähenenud

unevajadus ning aktiivsus- ja ärritustaseme tõus. Puudutatud isikul diagnoositi bipolaarne

häire, psühhootiliste sümptomiteta mania (F31.1) ning kaasuvalt kanepi kuritarvitamine

(F12.1). Puudutatud isik keeldus edasisest haiglaravist ning kuna tahtest olenematu vältimatu

psühhiaatrilise ravi kriteeriumid ei olnud täidetud, siis lubati isik 04.06.2025 kodusele ravile.

Puudutatud isiku ema sõnul halvenes puudutatud isiku seisund kodus.

08.06.2025 helistas puudutatud isik häirekeskusesse ning avaldas, et pussitas oma naist

(reaalselt pussitamine aset ei leidnud) ning soovis kohale päästet, kes kustutaks ära tulekahju.

Puudutatud isik hospitaliseeriti 08.06.2025 tahtest olenematus korras avaldaja

psühhiaatriakliinikusse, kust isik 10.06.2025 põgenes. Samal päeval toimetati puudutatud isik

politseiga tagasi psühhiaatriakliinikusse ning isik viibis haiglaravil tahtest olenematus korras

kuni 12.07.2025. Osakonnas oli isik esialgu maniakaalne, düsfooriline, kergesti ärrituv ja

avaldas tähendusluulumõtteid ning muutus agressiivseks (ründas füüsiliselt personali).

Puudutatud isikul diagnoositi maniakaalne skisoafektiivne häire (F25.0). Ravi foonil muutus

isiku käitumine rahulikuks, kuid luulumõtete osas kriitikat ei tekkinud. 08.09.2025 käis isik

psühhiaatri ambulatoorsel vastuvõtul, kus tunnistas, et on toetusravi omaalgatuslikult

lõpetanud. Sisuline haiguskriitika isikul puudus.

28.09.2025 pöördus puudutatud isik oma isa saatel avaldaja psühhiaatriakliiniku valvetuppa,

kus avaldas, et tal on pidev tung end ära tappa. Isik tunnistas igapäevast kanepi tarvitamist.

Puudutatud isiku ema helistas eelnevalt valvetuppa ning ütles, et on oma elu ja tervise pärast

mures, kuna puudutatud isik ähvardas teda ära tappa. Puudutatud isiku ema sõnul on

puudutatud isiku seisund halvenenud, puudutatud isik on kergesti ärrituv ja ähvardav, ning on

kukkunud elektritõukerattaga inadekvaatselt kihutades. Puudutatud isik tahtis ema koera

varastada, küsis emalt laenu ja jagas seda võõrastele inimestele. Puudutatud isiku emaga

võttis ühendust puudutatud isiku tööandja ning rääkis, et puudutatud isik on tööl väga

konfliktne ning on kõndinud poole päeva pealt töölt ära. Valvetoas oli puudutatud isik

kergesti ärrituv, rääkis monoloogina ning ähvardas end korduvalt tappa. Puudutatud isik

hospitaliseeriti valvearsti poolt tahtest olenematu vältimatu psühhiaatrilise ravi otsusega

28.09.2025 kell 16.29.

Osakonnas muutus puudutatud isik rahutuks, ärrituvaks ja agressiivseks (viskas toole ning

lõhkus ära osakonnas oleva teadetetahvli klaasi ja loopis protseduuritoas erinevaid esemeid),

mistõttu vajas enese ja ümbritsevate turvalisuse tagamiseks mehhaanilist ohjeldamist.

1.3. Avalduse esitamise ajaks ei ole puudutatud isiku seisund paranenud. Sisuline vestlus

isikuga ei õnnestu, kuna isik ärritub iga küsimuse peale, tõuseb püsti, karjub ning sisulist

vastust küsimustele ei anna. Puudutatud isik avaldab, et on mõelnud enesetapule ning on väga

süüdistav oma vanemate suhtes. Puudutatud isikul puudub haigustaju ning ta keeldub

haiglaravist.

1.4. Puudutatud isikul esineb raske psüühikahäire – maniakaalne skisoafektiivne häire (F25.0)

ning kaasuvalt kanepi kuritarvitamine (F12.1), mille tõttu on tema käitumine sihipäratu ja

2-25-16101

ettearvamatu ning täiel määral psühhoosielamustest ning maniakaalsest seisundist juhitud.

Puudutatud isik on ravita jäämisel ohtlik nii iseendale (oht sattuda vägivalla ohvriks, varalise

kahju tekkimise oht) kui ka teda ümbritsevatele (ähvardanud ema tappa). Oma

psüühikahäirest tulenevalt ei ole isik võimeline mõistma ravivajadust ega kontrollima oma

käitumist.

1.5. Puudutatud isiku seisundi paranemist nelja ööpäeva jooksul ei olnud alust prognoosida.

Seetõttu taotles avaldaja puudutatud isiku suhtes esialgse õiguskaitse korras tahtest olenematu

vältimatu psühhiaatrilise ravi kohaldamist neljaks päevaks ning selle pikendamist 40 päevani,

sealhulgas luba puudutatud isikule psühhoosivastase, meeleolu stabiliseeriva, rahustava ja

muu vajaliku ravi manustamiseks ning vajadusel elekterimpulssravi teostamiseks

haiglatingimustes.

Menetluse edasine käik

2. Maakohus kuulas puudutatud isiku ära. Ärakuulamisel selgitas puudutatud isik, et ta ei saa

emaga läbi. Puudutatud isik olevat emale tunnistanud, et on viimasel ajal mõelnud

enesetapule ning ema soovitas tal seda teha. Puudutatud isiku sõnul ta midagi otseselt ei

teinud, viskas vaid vihast telefoni vastu seina. Puudutatud isik on arvamusel, et enesetapu

mõte kaob siis, kui ta psühhiaatriakliinikust välja saab. Enda arvates peaks ta lihtsalt välja

magama. Puudutatud isik ei soovi psühhiaatriakliinikus viibida, isik leiab, et see on

ebaseaduslik ning ebamugav. Puudutatud isik on ka kord haiglast põgenenud. Kuigi

psühhiaater on puudutatud isikule ravimeid kirjutanud, ei võta ta neid, v.a juhul kui on halb

uni.

2.1. Puudutatud isiku riigi õigusabi korras määratud esindaja toetas avaldust.

2.2. Puudutatud isiku raviarsti 01.10.2025 esitatud täiendava arvamuse kohaselt ei ole

puudutatud isiku seisund muutunud. Puudutatud isikul puudub jätkuvalt koostöövalmidus

raviks ja ravita jäämisel on ta oma raske psüühikahäire tõttu ohtlik endale ja ümbritsevatele.

Maakohtu 29.09.2025 ja 02.10.2025 määrused

3. Harju Maakohtu 29.09.2025 määrusega rakendati puudutatud isiku suhtes esialgset

õiguskaitset ning anti luba kohaldada puudutatud isiku suhtes tahtest olenematut

psühhiaatrilist ravi neli ööpäeva tema psühhiaatriahaiglasse paigutamisest, s.o alates

28.09.2025 kell 16.29 kuni 02.10.2025 kell 16.29. Kohus andis loa puudutatud isikule

tahtevastaselt ravimite manustamiseks ja vajalike ravimeetodite rakendamiseks arsti valitud

viisil, juhul kui isik vabatahtlikult ravimeid ei manusta ja/või ravimeetoditega ei nõustu.

Maakohus jättis menetluskulud riigi kanda.

3.1. 29.09.2025 määruse põhjenduste kohaselt esinevad praegusel juhul asjaolud puudutatud

isiku suhtes tahtest olenematu vältimatu psühhiaatrilise ravi kohaldamiseks. Maakohus viitas

psühhiaatrilise abi seaduse (PsAS) § 11 lg-le 1 ning TsMS § 534 lg-tele 1 ja 5.

3.2. Puudutatud isikul esineb raske psüühikahäire – maniakaalne skisoafektiivne häire (F25.0)

ja kaasuvalt kanepi kuritarvitamine (F12.1), mille tõttu ei ole ta võimeline oma tervislikust

seisundist ja ravivajadusest aru saama, häiritud on ümbritsevast arusaamine ning isik ei ole

võimeline oma käitumisest aru saama ega seda adekvaatselt juhtima. Isiku käitumine on

sihipäratu ja ettearvamatu ning täiel määral psühhoosielamustest ja maniakaalsest seisundist

juhitud, mille tõttu on ta ravita jäämisel ohtlik nii iseendale (oht sattuda vägivalla ohvriks,

2-25-16101

varalise kahju tekkimise oht, ähvardanud korduvalt iseennast ära tappa) kui ka teda

ümbritsevatele (ähvardanud ema tappa). Puudutatud isik on niivõrd agressiivne, et vajas enese

ja ümbritsevate turvalisuse tagamiseks mehhaanilist ohjeldamist (mh viskas toole ja lõhkus

ära osakonnas oleva teadetetahvli klaasi).

4. Harju Maakohtu 02.10.2025 määrusega pikendati puudutatud isiku suhtes esialgse

õiguskaitse korras kohaldatud tahtest olenematu ravi tähtaega kuni 40 päevani alates tema

psühhiaatriakliinikusse paigutamisest, s.o alates 28.09.2025 kell 16.29 kuni 28.11.2025 kell

16.29 (või mõnel eelneval päeval, kui raviasutus on teinud otsuse tahtevastase ravi

lõpetamiseks seoses kinnisesse asutusse paigutamise eelduste äralangemisega). Kohus andis

loa puudutatud isikule tahtevastaselt ravimite manustamiseks ja vajalike ravimeetodite

rakendamiseks arsti valitud viisil, juhul kui isik vabatahtlikult ravimeid ei manusta ja/või

ravimeetoditega ei nõustu. Maakohus jättis menetluskulud riigi kanda.

4.1. 02.10.2025 määruse põhjenduste kohaselt tuleb esialgset õiguskaitset pikendada TsMS §

534 lg 5 alusel. Maakohus kordas 29.09.2025 määruse põhjendusi ning märkis lisaks, et

ärakuulamisel veendus kohus, et puudutatud isik ei ole psüühikahäirest tulenevalt suuteline

juhtima oma käitumist ja on ohtlik nii endale kui ka teda ümbritsevatele. Puudutatud isik on

kohtule tunnistanud, et ta on suitsiidne. Puudutatud isik on viidanud oma agressiivsele

käitumisele (telefoni vastu seina viskamine), mis ka avaldusest nähtub. Kuivõrd puudutatud

isik on ähvardanud oma ema tappa, on murettekitavad ka puudutatud isiku ütlused oma ema

kohta, mille põhjal nähtub, et ema ja poeg ei saa omavahel läbi. Isiku reaalsustaju on

psüühikahäirest tulenevalt häirunud ning ta ei ole võimeline enda ravivajadust hindama.

Puudutatud isik on tunnistanud seda, et ta välja kirjutatud ravimeid ei tarbi. Ärakuulamise

käigus jõudis kohus järelduseni, et puudutatud isikul puudub ravisoostumus ja haiguskriitika.

Seega ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamise aluseks olnud asjaolud ära langenud.

Määruskaebus

5. Puudutatud isik esitas riigi õigusabi korras määratud esindaja vahendusel määruskaebuse,

milles palub maakohtu 29.09.2025 ja 02.10.2025 määrused tühistada.

5.1. Määruskaebuse kohaselt ei ole puudutatud isiku puhul täidetud PsAS § 11 lg-s 1 toodud

tingimused. Kohus on asja lahendamisel ebaõigesti hinnanud puudutatud isiku käitumist.

Puudutatud isikul oli oma emaga konflikt, mis ei olnud tingitud puudutatud isiku haigusest,

vaid nende omavahelisest halvast läbisaamisest. Haiglas viibimine mõjub halvasti puudutatud

isiku tervisele.

Menetlusosaliste seisukohad

6. Avaldaja vaidles määruskaebusele vastu.

6.1. Puudutatud isiku puhul on täidetud PsAS § 11 lg-s 1 sätestatu. Puudutatud isikul esineb

raske psüühikahäire – maniakaalne skisoafektiivne häire (F25.0) ning kaasuvalt kanepi

kuritarvitamine (F12.1). Puudutatud isikul puuduvad haigustaju ja koostöövalmidus raviks, ta

on korduvalt avaldanud, et pärast haiglaravi lõpetab ta ravimite tarvitamise. Isiku käitumine

on täiel määral juhitud maniakaalsest seisundist (düsfoorilisus, madal agressioonilävi,

kõrgenenud tahteaktiivsus) ning psühhoosielamustest (luulutajuelamused), millega ta ohustab

nii iseenda (on avaldanud korduvalt suitsiidmõtteid ning - kavatsust) kui ümbritsevate

turvalisust (on ähvardanud ema tappa ja käitunud ümbritsevate suhtes füüsiliselt

2-25-16101

agressiivselt). Ravikoostöö puudumise tõttu on puudutatud isikule vajaliku ravi teostamine

võimalik vaid tugevalt kontrollitud ravikeskkonnas.

Menetluse edasine käik

7. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

8. 07.11.2025 teatas avaldaja, et seoses puudutatud isiku psüühilise seisundi paranemisega

lõpetati tahtest olenematu vältimatu psühhiaatriline ravi 07.11.2025.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

9. Ringkonnakohus leiab, et Harju Maakohtu 02.10.2025 määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel

tühistada osas, milles maakohus märkis tahtest olenematu ravi lõpptähtajaks 28.11.2025 kell

16.29 ning teha tühistatud osas uus määrus, millega määrata tahtest olenematu ravi

lõpptähtajaks 07.11.2025 kell 16.29. Muus osas tuleb jätta maakohtu 02.10.2025 määruse

resolutsioon muutmata, kuid osaliselt tuleb muuta maakohtu määruse põhjendusi. 29.09.2025

määruse resolutsioon tuleb jätta muutmata, kuid TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel koosmõjus §-ga

659 tuleb osaliselt muuta maakohtu määruse põhjendusi. Määruskaebus jääb rahuldamata.

Kuna ringkonnakohus muudab 02.10.2025 määruse resolutsiooni, siis vastavalt TsMS § 654

lg-le 22 ja §-le 659 esitab ringkonnakohus kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.

10. Kohus võib avaldaja taotlusel paigutada isiku TsMS § 534 lg 1 järgi esialgse õiguskaitse

korras kinnisesse asutusse, kui kinnisesse asutusse paigutamise tingimused on ilmselt täidetud

ja viivitusega kaasneks oht isikule endale või kolmandatele isikutele ja on olemas piisavad

dokumendid isiku tervisliku seisundi kohta. Kui tegemist on isiku paigutamisega haigla

psühhiaatriaosakonda, et osutada isikule tema tahtest olenemata psühhiaatrilist abi ja

kohaldada tema suhtes tahtevastast ravi, tulenevad isiku kinnisesse asutusse paigutamise

tingimused PsAS § 11 lg-st 1, mille kohaselt võetakse isik tema enda või tema seadusliku

esindaja nõusolekuta vältimatu psühhiaatrilise abi korras ravile haigla psühhiaatriaosakonda

ainult järgmiste asjaolude koosesinemise korral: 1) isikul on raske psüühikahäire, mis piirab

tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida, 2) haiglaravita jätmisel ohustab isik

psüühikahäire tõttu iseenda või teiste elu, tervist või julgeolekut ning 3) muu psühhiaatriline

abi ei ole küllaldane. TsMS § 534 lg 5 kohaselt võib esialgset õiguskaitset rakendada kuni neli

päeva alates isiku kinnisesse asutusse paigutamisest. Pärast isiku enda ärakuulamist võib

tähtaega pikendada kuni 40 päevani, kui see on ilmselgelt vajalik ka psühhiaatri või muu

pädeva arsti arvates.

11. Vaatamata asjaolule, et praeguse lahendi tegemise ajaks on puudutatud isiku tahtest

olenematu ravi lõpetatud (07.11.2025), annab ringkonnakohus hinnangu maakohtu määruste

seaduslikkusele. TsMS § 543 lg 3 alusel saab kõrgema astme kohus ka pärast isiku kinnisesse

asutusse paigutamise lõpetamist tuvastada kinnisesse asutusse paigutamise määruse

seaduslikkuse või ebaseaduslikkuse, olgugi et avaldust ei saa enam uuesti lahendada

(RKTKm 19.02.2014, 3-2-1-155-13, p 19). Seega ei takista puudutatud isiku ravi lõppemine

määruskaebuse lahendamist.

12. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus õigesti leidnud, et täidetud olid PsAS § 11 lg-s 1

ja TsMS § 534 lg-tes 1 ja 5 sätestatud alused puudutatud isiku suhtes esialgse õiguskaitse

rakendamiseks ja selle pikendamiseks kuni 40 päevani. Ringkonnakohus muudab siiski

2-25-16101

osaliselt maakohtu määruste põhjendusi osas, mis puudutab isiku ohtlikkuse hindamist ning

muudab 02.10.2025 määruse resolutsiooni ravi lõpptähtaja osas.

13. Asja materjalidest nähtuvalt esineb puudutatud isikul raske psüühikahäire – maniakaalne

skisoafektiivne häire (F25.0) ning kaasuvalt kanepi kuritarvitamine (F12.1). Raske

psüühikahäire tõttu on puudutatud isiku käitumine täiel määral maniakaalsest seisundist

(düsfoorilisus, madal agressioonilävi, kõrgenenud tahteaktiivsus) ning psühhoosielamustest

(luulutajuelamused) juhitud. Arvestades eeltoodut, on tsiviilasja materjalidest nähtuvalt

täidetud PsAS § 11 lg 1 p-st 1 tulenev tingimus, s.o puudutatud isikul on raske psüühikahäire,

mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida.

14. Teise eeldusena tuleb tuvastada, kas haiglaravita jätmisel ohustab isik psüühikahäire tõttu

iseenda või teiste elu, tervist või julgeolekut. Riigikohus on rõhutanud, et isiku ohtlikkust

tuleb hinnata pigem kõrgendatud standardite kohaselt ning ohtlikkust ei saa põhjendada üldise

isiku käitumist iseloomustava omadusena, vaid seda tuleb analüüsida konkreetsel juhtumil

eraldi ning tuvastada ohtlikkus lähituleviku mõttes väga piiratud ajalise distantsiga. Isiku

ohtlikkus peab olema lähitulevikus pigem kindel kui tõenäoline (RKTKm 20.03.2019, 2-16-

10435, p 18; 14.02.2018, 2-15-3662, p 14; 19.02.2014, 3-2-1-155-13, p 39.2). Isiku ohtlikkus

saab väljenduda eelkõige füüsilises ohus tema enda või teiste isikute elule või tervisele, mh

kalduvuses vägivallale või suitsiidile (RKTKm 13.02.2017, 3-2-1-151-16, p 14). Kohtul tuleb

oma seisukohti põhjendada, sidudes need konkreetsete asjaoludega, ning kirjeldada, milles

isiku ohtlikkus väljendub, s.t tuleb eristada, kas inimene on ohtlik endale ja/või teistele, ning

selgitada, milles ohtlikkuse prognoos seisneb (nt kas ja miks esineb reaalne oht õigusvastaste

tegude toimepanemiseks, enesevigastamiseks vm) (RKTKm 14.02.2018, 2-15-3662, p 14.3).

14.1. Maakohus on märkinud, et haiglaravita jäädes võib puudutatud isik olla ohtlik nii

iseendale (oht sattuda vägivalla ohvriks, varalise kahju tekkimise oht, isik on ähvardanud

korduvalt iseennast ära tappa) kui ka teistele (isik on ähvardanud ema ära tappa ning on olnud

haiglas niivõrd agressiivne, et vajas enese ja ümbritsevate turvalisuse tagamiseks mehhaanilist

ohjeldamist).

14.2. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et asja materjalidest nähtuvalt võib isik olla

ohtlik iseendale. Ringkonnakohtu hinnangul väljendub isiku ohtlikkus iseendale praegusel

juhul selles, et puudutatud isik on avaldanud suitsiidimõtteid ja -kavatsusi (puudutatud isik

ähvardas 28.09.2025 psühhiaatriakliiniku valvetoas end korduvalt ära tappa ning avaldas, et

tal on pidev tung end ära tappa, puudutatud isik on suitsiidimõtteid avaldanud ka haigla

osakonnas ning ärakuulamisel kohtule). Asjaolud, et isik võib sattuda vägivalla ohvriks või et

esineb isikule varalise kahju tekkimise oht ei ole faktiliste väidetega sisustatud, mistõttu ei ole

võimalik ohtude realiseerumise tõenäosust hinnata. Viidatud asjaoludest ei saa järeldada isiku

ohtlikkust PsAS § 11 lg 1 p 2 tähenduses. Ringkonnakohus muudab vastavas osas maakohtu

määruste põhjendusi.

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et asja materjalidest nähtuvad asjaolud, mille tõttu

võib isik olla ohtlik ka teiste inimeste elule ja tervisele. Puudutatud isiku käitumine on

ümbritsevate isikute suhtes olnud ähvardav ja agressiivne. Perioodil 08.06.2025–12.07.2025

psühhiaatriakliinikus ravil viibides on puudutatud isik rünnanud füüsiliselt haigla personali.

Puudutatud isik on ähvardanud oma ema ära tappa, mille tõttu on puudutatud isiku ema olnud

mures oma elu ja tervise pärast. Lisaks on puudutatud isik käitunud haigla osakonnas

agressiivselt (viskas toole ning lõhkus ära osakonnas oleva teadetetahvli klaasi, loopis

protseduuritoas erinevaid esemeid), mistõttu vajas isik enese ja ümbritsevate turvalisuse

tagamiseks mehhaanilist ohjeldamist.

2-25-16101

Eelnevatel asjaoludel on ringkonnakohtu hinnangul isiku ohtlikkus endale ning teiste elule ja

tervisele lähitulevikus pigem kindel kui tõenäoline ning täidetud on PsAS § 11 lg 1 p-s 2

sätestatud kriteerium.

15. Asja materjalidest nähtuvalt puudub puudutatud isikul haiguskriitika ja koostöövalmidus

raviks. Puudutatud isik ei tunnista haiglaravivajadust ning on varasemalt koduse toetusravi

katkestanud, mistõttu ei ole ambulatoorne psühhiaatriline ravi rakendatav. Avaldaja on

vastuses määruskaebusele lisaks selgitanud, et puudutatud isik on korduvalt avaldanud, et

pärast haiglaravi lõpetab ta ravimite tarvitamise. Seega ei ole muu psühhiaatriline abi

ringkonnakohtu hinnangul küllaldane ega võimalik ning täidetud on ka PsAS § 11 lg 1 p-s 3

sätestatud kolmas eeldus.

16. Maakohus on puudutatud isiku ära kuulanud (TsMS § 536 lg 1) ning põhjendanud, miks

ta teiste isikute ärakuulamist vajalikuks ei pea (TsMS § 536 lg 21 p 3). Puudutatud isikule riigi

õigusabi korras määratud esindaja on avaldanud, et ta toetab esitatud taotlust (TsMS § 535).

Seega ei saa menetlusnormide rikkumist maakohtule ette heita.

17. Viimaks märgib ringkonnakohus, et siinsel juhul rakendati puudutatud isiku suhtes tahtest

olenematut ravi alates 28.09.2025 kell 16.29 ning 40 päeva isiku kinnisesse asutusse

paigutamisest möödus 07.11.2025 kell 16.29. 02.10.2025 määrusega pikendas maakohus

tahtest olenematu ravi tähtaega kuni 28.11.2025 kell 16.29. Seega on maakohus vastuolus

TsMS § 534 lg-ga 5 kohaldanud 02.10.2025 määrusega esialgset õiguskaitset pikemaks

perioodiks kui 40 päeva alates puudutatud isiku kinnisesse asutusse paigutamisest.

Ringkonnakohus muudab seetõttu vastavas osas 02.10.2025 määruse resolutsiooni ning

märgib, et puudutatud isiku suhtes esialgse õiguskaitse korras kohaldatava tahtest olenematu

ravi lõpptähtajaks on 07.11.2025 kell 16.29. Praegusel juhul on avaldaja kohut teavitanud, et

seoses puudutatud isiku psüühilise seisundi paranemisega on tahtest olenematu vältimatu

psühhiaatriline ravi lõpetatud samuti 07.11.2025.

18. Eelnevat arvestades asus maakohus põhjendatult seisukohale, et puudutatud isikule

esialgse õiguskaitse korras tahtest olenematu psühhiaatrilise ravi kohaldamise eeldused olid

täidetud ja puudutatud isiku võis paigutada esmalt kuni neljaks päevaks ja seejärel

maksimaalselt kokku kuni 40 päevaks või kuni ravivajaduse äralangemiseni haigla

psühhiaatriaosakonda ning kohaldada talle tahtest olenematut ravi. Seetõttu jääb

määruskaebus rahuldamata.

19. Määruskaebuse menetlemisest tingitud menetluskulud jäävad riigi kanda (TsMS § 172 lg

3).

(allkirjastatud digitaalselt)