2-23-1597/22 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

2-23-1597

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Liina Naaber-Kivisoo

Konsultant

Kevin Reim

Määruse tegemise aeg ja koht

14.11.2025, Narva

Tsiviilasja number

2-23-1597

Tsiviilasi

Revensen OÜ hagi L P vastu võlgnevuse nõudes

Menetlustoiming

Kompromissi kinnitamine

Menetlusosalised ja esindajad

Hageja: Revensen OÜ, registrikood 16625699,

asukoht Tartu mnt 13, Tallinn

Hageja lepinguline esindaja:

Irina Vassiljeva

(irina@revensen.ee)

Kostja: L B (endine nimi L P),isikukood XXX,

elukoht XXX

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada Revensen OÜ ja L B poolt 14.112025 allkirjastatud kompromiss

järgmiselt:

1.1. Kostja tasub hagejale 26.03.2021 TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali (registrikood

14304235) ja kostja vahel järelmaksulepingust 10712747 tulenevad võlgnevused

ja seoses käesoleva asjaga tekkinud hageja menetluskulud järgmistes summades:

põhiosa 436,98 eurot, viivis 55,77 eurot, 1/2 hageja poolt hagi esitamisel tasutud

riigilõivust summas 87,50 eurot, menetluskulud (õigusabi kulud) summas 120,00

eurot. Kokku summas 700,25 eurot.

1.2. Kompromissi punktis 1.1 määratud summa 700,25 eurot tasutakse 28 kuu

jooksul alates 2026. aasta jaanuarist igakuiste maksetega summas 25 eurot

(viimane makse tasutakse summas 25,25 eurot), hiljemalt iga kuu 25. päevaks.

1.3. Kostja teeb käesolevast kompromissist tulenevad maksed Revensen OÜ

arveldusarvele nr XXX LHV. Makse selgitus on „L P, isikukood XXX, ts. 2-23-

1597“.

1.4. Pooled on kokku leppinud, et kui kostja viivitab vähemalt kahe igakuise makse

tasumisega või kui tema võlg kompromissi p 1.2 järgi määratud maksete

tasumisel ületab 50 eurot, muutub kompromissi punktis 1.1 nimetatud

võlgnevuse jääk tervikuna sissenõutavaks ja kostja kohustub alluma kohesele

sundtäitmisele.

2. Lõpetada tsiviilasja nr 2-23-1597 menetlus seoses kompromissi kinnitamisega.

2-23-1597

3. Tagastada pool hagimenetluses tasutud riigilõivust summas 87,5 eurot hageja

arveldusarvele nr XXX LHV. Makse selgitus on „L P, isikukood XXX, ts. 2-23-

1597“.

4. Kompromissis nimetamata hageja kohtukulud jätta hageja kanda. Kostja

menetluskulud jätta kostja kanda v.a kostja riigi õigusabi kulud, mis jäävad Eesti

Vabariigi kanda. Riigi õigusabi kulud määrab kohus kindlaks eraldi määrusega.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võivad pooled esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu

kaudu ühe päeva jooksul määruse kätte toimetamisest alates.

ASJAOLUD

Revensen OÜ esitas 30.01.2023 hagiavalduse 26.03.2021 TF Bank AB (publ.) Eesti filiaaliga

(registrikood 14304235) ja kostja vahel järelmaksulepingust 10712747 tulenevate võlgnevuste

välja mõistmiseks kostjalt. 02.11.2023 vähendas hageja oma nõuet. Menetlusosalised jõudsid

asjas 07.11.2025 istungil kompromissile ning esitasid 14.11.2025 kohtule kinnitamiseks

kompromissilepingu.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud asja kirjalike materjalidega leiab, et menetlusosaliste poolt esitatud

kompromiss tuleb kinnitada ning asjas menetlus lõpetada.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 486 lg 4 kohaselt menetleb kohus

kompromissilepingut TsMS §-des 430 ja 431 sätestatu kohaselt. Kui kohus kompromissi ei

kinnita, jätkab ta asja menetlemist hagimenetluses TsMS §-s 487 sätestatu kohaselt.

TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on

sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 ja 2 kohaselt pooled võivad

menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus

kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi

kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Pooled esitavad

kompromisslepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli

kandmiseks.

TsMS § 430 lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega

või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.

Kuna menetlusosaliste poolt esitatud kompromiss ei ole vastuolus seaduse ega heade

kommetega, kinnitab kohus poolte vahelise kompromissi nende poolt kokkulepitud

tingimustel ja lõpetab tsiviilasjas menetluse.

TsMS § 431 lg 1 kohaselt selgitab kohus menetlusosalistele menetlustoimingu tegemise või

tegemata jätmise tagajärgi ning märgib, et vastavalt TsMS § 432 menetluse lõpetamise korral

seoses poolte kompromissi kinnitamisega, ei või samad pooled sama hagi eseme suhtes

esitada uut hagi. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle

tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning

2-23-1597

kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel.

Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda

või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva

täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab,

loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas,

milles kompromiss sõlmiti, jätkub.

Samuti selgitab kohus pooltele, et kui kostja ei täida kokkuleppega võetud kohustust

kokkulepitud viisil, siis vastavalt täitemenetluse seadustiku § 2 lg 1 p 1 on hagejal õigus

pöörduda kohtutäituri poole kohtumääruse sundtäitmiseks.

Vastavalt TsMS § 661 lg 4 poolte kokkuleppel võib määruskaebuse esitamise tähtaega

hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Menetlusosalised

leppisid kokku määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamises. Kohus leiab, et tähtaja

lühendamine ei riku menetlusosaliste õigusi, mistõttu tuleb menetlusosaliste taotlus rahuldada

ja vähendada edasikaebamise tähtaeg kuni ühe päevani vastavalt menetlusosaliste vahel

sõlmitud kokkuleppele.

Riigilõivu tagastamine

TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled

sõlmivad kompromissi.

Hageja on Viru Maakohtule hagi esitamisel tasunud riigilõivu summas 185 eurot. Hageja on

taotlenud käesolevaga poole riigilõivu tagastamist, s.o summas 87,5 eurot. Kohus tagastab

hagejale pool hagimenetluses tasutud riigilõivust.

Menetluskulud

TsMS § 168 lg 3 sätestab, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma

menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kokku leppinud, et kostja

tasub hagejale hageja õigusabikulud summas 120 eurot, muus osas jäävad hageja

menetluskulud hageja enda kanda.

Kostjale on 08.08.2022 määrusega tsiviilasjas 2-22-10200 antud riigi õigusabi kohustuseta

hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud.

TsMS § 179 lg 1 kohaselt menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi

osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või

riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult

välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. TsMS § 190 lg 7 kohaselt võib kohus

mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, käesoleva paragrahvi lõigetes 3–

6 nimetatud kohtulahendis ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või

osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude

riigituludesse tasumise kohustusest. Kuna pooled on kokku leppinud, menetluskulud jäävad

poolte endi kanda, peaks hageja kandma ise oma menetluskulusid. Kohus leiab, et arvestades,

et pooled sõlmisid kokkuleppe, siis on põhjendatud jätta hageja riigi õigusabi kulud Eesti

Vabariigi kanda. Arvestades hageja majanduslikku seisu ning asjas saavutatud kompromissi,

2-23-1597

leiab kohus, et hageja tuleb vabastada menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest.

Riigi õigusabi kulud määrab kohus rahaliselt kindlaks eraldi määrusega.

/allkirjastatud digitaalselt/

Liina Naaber-Kivisoo

kohtunik