1-25-2788/30 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

17. november 2025, Tartu

Kriminaalasja number

1-25-2788

Kohtukoosseis

Kohtunik Kristina Domaškina, rahvakohtunikud Heldin

Huul ja Evelin Laansalu

Kohtuistungi sekretär

Signe Hint

Kriminaalasi

Marko Karmi süüdistuses KarS § 113 lg 1 – § 25 lg 2 järgi

üldmenetluses

Prokurör

Lõuna Ringkonnaprokuratuuri vanemprokurör Ken

Kiudorf

Süüdistatav

Marko Karm

isikukood: 37601010014; viibib vahi all Tartu Vanglas;

XXX ; XXX; emakeel: XXX ; XXX kodanik

Eestis kehtivaid kriminaalkaristusi pole, 3 kehtivat

välisriigi karistust

tõkend vahistamine alates 07.02.2025

Kaitsja

vandeadvokaat Kalju Kutsar (määratud kaitsja)

RESOLUTSIOON

Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-de 306, 311, 312 ja 313 alusel kohus otsustas:

1. Tunnistada süüdi Marko Karm KarS § 113 lg 1 – § 25 lg 2 järgi ning mõista

karistuseks 9 aastat ja 6 kuud vangistust.

2. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda karistuse kandmise alguseks Marko Karmi

kahtlustatavana kinnipidamise aeg 07.02.2025.

3. Marko Karmile kohaldatud tõkend vahistamine tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

4. KrMS § 180 lg 1, § 175 lg 1 p-de 3, 4 ja 9 ning § 179 lg 1 p 1 alusel mõista Marko

Karmilt Eesti Vabariigi kasuks välja menetluskuludena isiku kohtuarstliku ekspertiisi

kulu 155 eurot, DNA-ekspertiisi kulu 630 eurot, määratud kaitsja tasu 1333,28 eurot ja

sundraha 2215 eurot, s.o menetluskulud kokku 4333,28 eurot.

5. KrMS § 423 ja § 417 lg 2 alusel tuleb Marko Karmil tasuda menetluskulud 1 kuu

jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004

SEB Pank, EE522200221013264447 Swedbank, EE401700017002872300 Luminor Bank või

EE957700771001523585 LHV Pank ning makse tegemisel märkida viitenumber

99925700033230.

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded

täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

6. Asitõendid:

6.1. KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel säilitada trepi käsipuult, elutoa põrandalt, toolilt,

dressipluusilt ja teksapükstelt võetud DNA-proovid PPA Lõuna prefektuuri asitõendite

hoidlas.

6.2. KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada Marko Karmile dressipluus ja teksapüksid.

6.3. KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada Y.H-le lauanuga.

Asitõendid asuvad PPA Lõuna prefektuuri asitõendite hoidlas XXX.

7. Kannatanu H.L on esitanud KrMS § 38 lg 5 p 2 alusel taotluse, et teda teavitatakse Marko

Karmi ennetähtaegsest vabastamisest ja kinnipidamisasutusest põgenemisest.

Edasikaebamise kord

Kohtumenetluse poolel on õigus esitada otsuse peale apellatsioon. Apellatsioon tuleb esitada

Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult

teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 30

päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse kättetoimetamisest. Kohtumenetluse poolel on

õigus apellatsiooniõigusest loobuda. Kaitsja võib apellatsiooniõigusest loobuda üksnes

kaitsealuse kirjalikul nõusolekul.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või

määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 15

päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

Süüdistuse sisu

1. Marko Karmi süüdistatakse KarS § 113 lg 1 – § 25 lg 2 järgi selles, et ta lõi 07.02.2025

kella 17:50 paiku XXX korteris H.L-i lauanoaga 4 korda kõri piirkonda, tekitades talle kõri

piirkonda lahtise haava, mis on eluohtlik tervisekahjustus. M. Karmi eesmärk oli H.L tappa,

kuid tapmine jäi lõpule viimata, sest B.V, M.A ja Y.H sekkusid, mille tulemusena andis M.

Karm noa B.V-le ja H.L sai korterist lahkuda. Seega pani M. Karm toime KarS § 113 lg 1 –

§ 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise inimese tapmise katse.

Kohtumenetluse poolte seisukohad

2. Prokurör jäi kohtuvaidlustes süüdistuse juurde ning taotles M. Karmi süüditunnistamist ja

karistamist KarS § 113 lg 1 – § 25 lg 2 järgi 9 aasta ja 6 kuulise vangistusega. Samuti mõista

süüdistatavalt välja menetluskulud. Asitõenditest säilitada süüdistusaktis loetletud

DNA-proovid Lõuna prefektuuri asitõendite hoidlas, DVD-plaadid jätta kriminaaltoimiku

juurde, dressipluus ja teksapüksid tagastada M. Karmile ning lauanuga konfiskeerida KarS §

83 lg 1 alusel ja hävitada.

3. M. Karm kinnitas kohtuistungil, et sai süüdistusest aru, ja tunnistas end osaliselt süüdi. Ta

ründas H.L-i, kuid ei tahtnud teda tappa. M. Karm keeldus kohtus ütluste andmisest. Viimases

sõnas avaldas M. Karm, et ta ei mäleta toimunust midagi.

4. Kaitsja leidis, et M. Karmi tegu tuleb kvalifitseerida KarS § 118 lg 1 p 1 järgi, sest tal

polnud tapmistahtlust. M. Karm lõi kannatanut noaga kõri piirkonda 1 kord, misjärel viskas

noa maha ega takistanud kannatanul korterist lahkumist, kuigi sai aru, et noalöök ei

põhjustanud kannatanu surma. Juhul, kui M. Karm oleks soovinud H.L-i tappa, oleks tal

olnud võimalik seda teha.

Kohtu seisukoht

Süüdistus KarS § 113 lg 1 – § 25 lg 2 järgi

5. Praeguses asjas pole vaidlust, et M. Karm lõi 07.02.2025 kella 17:50 paiku XXX korteris

H.L-i lauanoaga kõri piirkonda, tekitades talle kõri piirkonda lahtise haava, mis on eluohtlik

tervisekahjustus. Prokuratuuri ja kaitsja seisukohad lahknevad küsimustes, mitu korda M.

Karm H.L-i lõi ja kas ta tegutses tapmistahtlusega. Kohtu hinnangul on tapmistahtlus

tõendatud ja M. Karm tuleb KarS § 113 lg 1 ̶ § 25 lg 2 järgi süüdi tunnistada.

6. Nimelt ilmneb Häirekeskusele tehtud kõne salvestiselt, et H.L teatas 07.02.2025 kell 18:01

Häirekeskusele, et teda löödi ja kõrist jookseb nii palju verd, et ta sureb ära (I kd, tl 13-15).

Edasi selgub Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi (EKEI) 07.03.2025. a isiku kohtuarstliku

ekspertiisi aktist, et H.L-il diagnoositi 07.02.2025 kaela torkehaav hingamisteed ahendavate

verevalumitega, kusjuures kaela torkehaav oli eluohtlik tervisekahjustus, sest sellega kaasnes

äge hingamispuudulikkus. H.L viibis haiglaravil kokku 19 päeva (10 päeva intensiivravi

kliinikus, 9 päeva psühhiaatriakliinikus alkoholideliiriumi tõttu ja 1 päev järelravil) (I kd, tl

118-199).

7. Tunnistaja Y.H ütluste kohaselt elab ta XXX korteris, H.L elas samas trepikojas esimesel

korrusel ja M. Karm elas mõned päevad XXX majas teise naabri juures. Y.H, H.L, M. Karm,

M.A, M.M ja üks naisterahvas tarvitasid Y.H elutoas alkoholi. Y.H ja M. Karm naasid pärast

suitsetamist köögist elutuppa, kusjuures Y.H tuli ees. M. Karm võttis köögist valamukapi

pealt kandikult, kus on noad-kahvlid, sööklanoa ja lõi noa tagumise otsaga H.L-ile üks kord

kõrri. Löömise ajal istus H.L elutoas toolil. Y.H ei mäletanud, kas M. Karm ütles enne

löömist midagi. Keegi ei läinud löömisele vahele, sest see käis kähku. H.L-il tuli verd ning

Y.H võttis köögist käterätiku ja tõmbas selle ümber kõri, misjärel H.L lahkus. Nuga visati

sektsiooni taha ja M. Karm istus diivanile tagasi. Ühel hetkel pärast löömist küsis M. Karm

teist nuga. Tunnistaja M.A selgitas, et ta tarvitas 2025. a suvel

XXX Y.H elukohas alkoholi, kusjuures seltskonnas olid H.L, M. Karm, Y.H, M.Mja B.V. M.

Karm tuli köögist noaga tagasi, ütles, et ta viibis 12 aastat tagasi H.L-i pärast vanglas, ja lõi

noaga 3-4 korda H.L-i kõrri. H.L istus löömise ajal M.A kõrval toolil. M.A ütles kohe M.

Karmile, et ta lõpetaks ära, ja kui M. Karm ei lõpetanud, lükkas M.A M. Karmi eemale. M.

Karm viskas noa käest ja istus laua taha põrandale. H.L-ile anti verejooksu peatamiseks

käterätik ja ta saadeti korterist välja. M. Karm istus politsei saabumiseni rahulikult ja tunnistas

kohe, et tema lõi.

8. Tunnistaja C.Z ütluste järgi puutus ta M. Karmi ja H.L-iga kokku tööalaselt veebruarikuus

XXX, mil H.L-ilt tuli väljakutse, et tal jookseb kõrist verd. Politsei jõudis kohale mõne

minutiga. H.L avas koputamise peale korteriukse ning C.Z andis talle esmaabi, pani

verejooksu peatamiseks kaela piirkonda rõhksideme ja andis ta kiirabile üle. Seejärel läks C.Z

teisele korrusele, kus ühest uksest väljus Y.H , kellele C.Z paigaldas käerauad. Y.H ütles, et

Marko lõi. Kuna korterist kostus teisi inimesi, kutsus C.Z lisapatrullid appi, andis saabunud

abipolitseinikele korralduse Y.H-d julgestada ja sisenes korterisse. Korteris viibisid 4 inimest,

kellest 3 olid diivani juures ja M. Karm põlvitas teisel pool diivanilaua juures. M. Karm ütles,

et tema tegi või on süüdi, ning politseinikud paigaldasid talle käerauad, toimetasid ta koridori

ja tegid talle turvakontrolli. B.V ja M.A rääkisid täpsemalt, mis toimus, ning B.V ütles, et

kapi peal on lauanuga, mille C.Z pakendas kummikinnaste sisse. M. Karm, Y.H ja M.M olid

silmnähtavalt alkoholijoobes ning M.A-d polnud võimalik alkoholijoobe tõttu samal päeval

üle kuulata. B.V oli kaine. Politseiniku vormikaamera salvestise järgi ütleb B.V, et ta peitis

noa kapi otsa ja osutab näpuga elutoa kapile ning politseinik võtabki osutatud kohast lauanoa.

9. Tulenevalt 07.02.2025. a sündmuskoha vaatlusprotokollist vaadeldi samal kuupäeval kell

19:30 sündmuskohana XXX korterit. Vaatluse käigus fikseeriti elutoas diivani kõrval tooli

istmepadja esiserval ja parempoolsel esijalal vere voolamisjäljed ning tooli ees põrandavaibal

vere tilkumisjäljed. Lisaks fikseeriti maja trepi käsipuul verised liikumisjäljed suunaga teiselt

korruselt esimesele korrusele (I kd, tl 24-26 ja 32-35). 12.02.2025. a asitõendi

vaatlusprotokolli kohaselt võeti Kivi 58-4 korterist kaasavõetud noa teralt ja käepidemelt

DNA-proovid (I kd, tl 134-136). Ning tulenevalt EKEI 10.03.2025. a DNA-ekspertiisi aktist

saadi noa teralt verejäljest võetud proovist DNA-profiil, mis langeb kokku H.L-i DNA-

profiiliga, ning noa käepidemelt võetud DNA proovidest saadi DNA-profiilid, mis langevad

kokku M. Karmi DNA-profiiliga (I kd, tl 140).

10. Kohtu hinnangul on ülal refereeritud tõendid omavahel üldjoontes kooskõlas ning

täpsustavad ja täiendavad üksteist. Esiteks selgub tunnistajate Y.H ja M.A ütlustest, et M.

Karm lõi ühise alkoholitarvitamise käigus H.L-i köögist võetud noaga elutoas kõrri,

kusjuures H.L istus löömise ajal elutoas toolil. Kooskõlas kõnealuste ütlustega nähtub

sündmuskoha vaatlusprotokollist samuti, et XXX korteri elutoas diivani kõrval seisva tooli

istmepadja esiserval ja parempoolsel esijalal olid vere voolamisjäljed ning tooli ees

põrandavaibal olid vere tilkumisjäljed. Viimati märgitu kinnitab Y.H ja M.A väidet, et H.L

istus noaga löömise ajal elutoas toolil. Teiseks tuleneb tunnistaja C.Z ütlustest, et M. Karm

tunnistas kohapeal politseinikele, et tema tegi, ning DNA-ekspertiisi akti kohaselt leiti

sündmuskohalt kaasa võetud noa teralt verejäljest H.L-i DNA-d ja sama noa käepidemelt leiti

M. Karmi DNA-d. Eelnev langeb kokku Y.H ja M.A ütlustega, et H.L-i lõi noaga M. Karm.

Kolmandaks ilmneb tunnistajate Y.H ja M.A ütlustest ühtemoodi, et pärast noaga löömist anti

H.L-ile verejooksu peatamiseks käterätik ja H.L lahkus XXX korterist. Neljandaks ei

mäletanud tunnistaja Y.H, kas M. Karm ütles enne noaga löömist midagi, kuid M.A sõnul

ütles M. Karm enne noaga löömist, et ta viibis 12 aastat tagasi H.L-i tõttu vanglas. Viiendaks

avaldas tunnistaja M.A, et M. Karm viskas pärast löömist noa käest, ja tunnistaja Y.H lisas, et

M. Karm küsis pärast löömist teist nuga. Ning viimaks selgub tunnistaja C.Z ütlustest ja

vormikaamera salvestisest, et C.Z leidis noa B.V osustatud kohast elutoast kapi pealt,

kusjuures B.V sõnul peitis ta ise noa sinna.

11. Tõsi, teisalt on Y.H ja M.A ütluste vahel ka üksikud vastuolud. Nii avaldas Y.H, et M.

Karm lõi H.L-i noaga 1 kord, keegi ei läinud löömisele vahele ja M. Karm istus pärast löömist

diivanile, kuid M.A selgitas, et M. Karm lõi H.L-i noaga 3-4 korda, mispeale M.A sekkus,

ütles M. Karmile, et ta lõpetaks ära, ja lükkas M. Karmi eemale. Samuti istus M. Karm pärast

löömist laua taha põrandale. Seoses eeltoodud vastuoludega, märgib kohus, et tunnistaja C.Z

ütlustest selgub sarnaselt M.A ütlustega, et kui politseinikud jõudsid XXX korterisse, olid 3

inimest diivani juures ja M. Karm põlvitas teisel pool diivanilaua juures. Seega toetavad C.Z

Sepa ütlused M.A ütlusi. Pidades täiendavalt silmas, et M.A istus noaga löömise ajal H.L-i

kõrval, nägi M.A rünnakut kõige lähedamalt. Kuna Y.H sõnul käis noaga löömine kähku, ei

pruukinud Y.H seevastu kõiki rünnaku detaile märgata. Eelnevast tulenevalt on kohtu

hinnangul M.A ütlused Y.H ütlustest usadusväärsemad ka noalöökide arvu ja konflikti

sekkumise osas, sest ta istus ründe ajal kannatanu kõrval. Kuigi kohtuarstliku ekspertiisi akti

järgi diagnoositi H.L-il ainsa kehavigastusena 1 torkehaav kaelal, ei kummuta see asjaolu

M.A ütlusi, sest M. Karm tabaski noaga H.L-i vaid 1-l korral.

12. Tuginedes ülal käsitletud usaldusväärsele tõendikogumile, tuvastab kohus, et M. Karm

ütles 07.02.2025 kella 17:50 paiku XXX korteri elutoas ühise alkoholitarvitamise käigus

kõigepealt, et ta viibis 12 aastat tagasi H.L-i tõttu vanglas, ja lõi seejärel lauanoaga H.L-i 3-4

korda kõri piirkonda, tekitades talle kõri piirkonda lahtise haava, mis on eluohtlik

tervisekahjustus. Edasi ütles samas seltskonnas viibinud M.A M. Karmile, et ta lõpetaks ära,

ja lükkas M. Karmi eemale. M. Karm viskas noa ära ja küsis uut nuga. Y.H aga andis

verejooksu peatamiseks H.L-ile käterätiku ja H.L lahkus korterist. B.V näitas

sündmuskohale saabunud politseinikele ette noa asukoha elutoa kapi peal.

13. Asudes andma M. Karmi eelkirjeldatud tegevusele karistusõiguslikku hinnangut, märgib

kohus, et KarS § 113 lg 1 sätestab kuriteona teise inimese tapmise. KarS § 25 lg 2 kohaselt

algab süüteokatse hetkest, mil isik vastavalt oma ettekujutusele teost vahetult alustab süüteo

toimepanemist. Kuna H.L jäi ellu, pole KarS § 113 lg 1 objektiivsed tunnused täidetud ja

kõne alla tuleb M. Karmi süüditunnistamine KarS § 113 lg 1 ̶ § 25 lg 2 järgi tapmiskatses.

Pidades silmas, et M. Karm ütles kõigepealt, et ta viibis H.L-i tõttu vanglas, lõi seejärel H.L-i

3-4 korda lauanoaga elutähtsasse kehapiirkonda (kõrri) ja küsis teist nuga, nõustub kohus

prokuröriga, et M. Karmi eesmärk oli H.L tappa. Kuna eelnevast tulenevalt tegutses M. Karm

kavatsetult KarS § 16 lg 2 mõttes, on KarS § 113 lg 1 ̶ § 25 lg 2 subjektiivsed tunnused

täidetud. Samuti on täidetud KarS § 113 lg 1 ̶ § 25 lg 2 objektiivsed tunnused. Kuna M.

Karm lõi H.L-i noaga, alustas ta vahetult tapmise toimepanemist KarS § 25 lg 2 mõttes.

14. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolusid pole. Nagu märgitud, ütles M.A löömise ajal

M. Karmile, et ta lõpetaks ära, ja lükkas M. Karmi eemale ning pärast löömist andis Y.H H.L-

ile verejooksu peatamiseks käterätiku ja B.V peitis maha visatud noa kapi otsa. Kuigi M.

Karm viskas ühel hetkel pärast H.L-i löömist noa käest, küsis ta samas uut nuga. Arvestades

ülal toodut, polnud pärast kannatanule eluohtliku tervisekahjustuse tekitamist edasine

sündmuste käik M. Karmi kontrolli all, vaid teised seltskonnas viibinud inimesed katkestasid

ründe, asusid kannatanut abistama, võimaldasid kannatanul korterist lahkuda ja peitsid

ründerelva ära. Kuna eelnevast nähtuvalt ei loobunud M. Karm vabatahtlikult tapmiskatsest,

vaid H.L-i surm jäi saabumata tänu teistele kohalolijatele, tuleb M. Karm KarS § 113 lg 1 ̶ §

25 lg 2 järgi süüdi tunnistada.

Karistus

15. KarS § 113 lg 1 näeb karistusena ette 6-15-aastase vangistuse ning sanktsiooni keskmine

määr on seega 10 aastat ja 6 kuud vangistust. Analüüsides M. Karmi süü suurust, märgib

kohus, et M. Karm lõi H.L-i lauanoaga korduvalt kõripiirkonda ühise alkoholitarvitamise

käigus, tuues põhjuseks, et M. Karm viibis 12 aastat tagasi H.L-i tõttu vanglas. Samuti tekitas

M. Karm H.L-ile eluohtliku tervisekahjustusena kaela torkehaava hingamisteed ahendavate

verevalumitega, millega kaasnes äge hingamispuudulikkus. Lähtudes ülal toodust, jääb M.

Karmi süü suurus keskmise määra lähedale.

16. Kohtu meelest karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid pole, muu hulgas ei

kahetsenud M. Karm istungil H.L-i ründamist. Eripreventiivse kaalutlusena peab kohus

silmas, et M. Karmi on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud. Täpsemalt on

karistusregistri väljavõtte järgi M. Karmi karistatud Eestis kriminaalkorras 16 korda (eeskätt

KarS § 121 ja § 199 järgi) ning ta on viibinud vanglas 6 korda. KarS § 121 järgi on M. Karmi

karistatud 6 korda ja 3 viimast kehalist väärkohtlemist pani ta toime vangistuste kandmise ajal

(viimati 27.01.2019). Kuigi M. Karm vabanes vanglast 10.01.2020 (s.o peaaegu 6 aastat

tagasi) ja tal pole Eestis kehtivaid kriminaalkaristusi, on teda alates 24.11.2020 (s.o ca 10

kuud pärast vanglast vabanemist) karistatud välisriikides 3 korda. Viimati karistati M. Karmi

välisriigis 19.09.2024 (I kd, tl 185 pöördel-189). Käesolevas asjas tuvastas kohus, et M. Karm

pani 07.02.2025 (s.o vähem kui 5 kuud pärast viimast välisriigi karistust) Eestis toime

tapmiskatse. Ülal toodust nähtuvalt jätkas M. Karm lühikest aega pärast Eestisse naasmist

vägivaldset käitumist ja pani toime varasemast oluliselt raskema kuriteo. Ka viimases sõnas

avaldas M. Karm, et on olukordi, kus mehed ei mahu enam tuppa ära ja sõnadest jääb väheks,

kuid tuleb lahendada ikkagi omal jõul ilma abivahenditeta. Kokkuvõtlikult pole M. Karm

teinud varasematest arvukatest süüdimõistvatest kohtuotsustest ega korduvatest vangistustest

mistahes järeldusi ning peab konfliktide lahendamist vägivallaga aktsepteritavaks

käitumiseks.

17. Arvestades ülaltoodut kogumis, mõistab kohus M. Karmile karistuseks 9 aastat ja 6 kuud

vangistust (s.o mõnevõrra alla KarS § 113 lg 1 sanktsiooni keskmist määra). Juhindudes KarS

§ 68 lg-st 1, tuleb karistuse kandmise alguseks lugeda M. Karmi kahtlustatavana

kinnipidamise aeg 07.02.2025 (I kd, tl 147). Kohus tühistab M. Karmile kohaldatud tõkendi

vahistamine kohtuotsuse jõustumisel.

Kriminaalmenetluse kulud, asitõendid ja kannatanu teavitamine

18. KrMS § 180 lg 1 esimese lause kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral

menetluskulud üldjuhul süüdimõistetu. Tulenevalt KrMS § 173 lg 1 p-st 1 ning § 175 lg-st 1

on menetluskulud riiklikul ekspertiisiasutusel seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud (p

3); määratud kaitsjale makstud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses (p

4) ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha (p 9). M. Karm tunnistati süüdi KarS §

113 lg 1 ̶ § 25 lg 2 järgi, s.o esimese astme kuriteos. Nähtuvalt KrMS § 179 lg 1 p-st 1 on

esimese astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus 2,5 kuupalga

alammäära, s.o 2215 eurot (2,5x886=2215). Samuti on M. Karmile määratud kaitsja tasu

kohtueelses menetluses 361,12 eurot (I kd, tl 195 ja 201). Lisaks esitas M. Karmi kaitsja

kohtumenetluses maakohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks

summas 972,16 eurot, mille kohus rahuldas pealdisega täies ulatuses. Seega on määratud

kaitsja tasu kriminaalmenetluses kokku 1333,28 eurot (361,12+972,16=1333,28).

19. Täiendavalt nähtub EKEI õienditest, et isiku kohtuarstliku ekspertiisi maksumus on 155

eurot (I kd, tl 119) ja DNA-ekspertiisi maksumus on 630 eurot (I kd, tl 144). Keegi

kohtumenetluse pooltest ei vaidlustanud nimetatud ekspertiiside vajalikkust ega põhjendatust

ning ka kohtul ei tekkinud nendes küsimustes kahtlusi. Seega on kõik kriminaalmenetluse

kulud kokku 4333,28 eurot (2215+1333,28+155+630=4333,28). Arvestades, et kohtuistungil

ei esitatud kriminaalmenetluse kulude hüvitamise osas kohtule eraldi taotlusi, tuleb M. Karmil

tasuda menetluskulud KrMS § 423 ja § 417 lg 2 alusel 1 kuu jooksul alates kohtuotsuse

jõustumisest.

20. Praeguses asjas asuvad hoiule võtmise akti nr 25ATH34424 alusel PPA Lõuna prefektuuri

asitõendite hoidlas DNA-proovid, M. Karmilt äravõetud dressipluus ja teksapüksid ning XXX

korterist kaasa võetud nuga (I kd, tl 191). Kohus nõustub prokuröriga, et

DNA-proovid tuleb KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel säilitada Lõuna prefektuuri asitõendite hoidlas

ning dressipluus ja teksapüksid tuleb KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada M. Karmile.

Erinevalt prokurörist pole aga kohtu hinnangul võimalik sündmuskohalt kaasa võetud nuga

KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerida. Nimelt näeb KarS § 83 lg 1 ette, et kohus võib

konfiskeerida tahtliku süüteo toimepanemise vahendi, kui see kuulub otsuse tegemise ajal

toimepanijale. Käesoleval juhul viibis M. Karm 07.02.2025 Y.H elukohas XXX korteris

esimest korda, võttis köögist noa ja lõi sellega H.L-i . Kuna eelnevast tulenevalt ei kuulu nuga

M. Karmile, pole kohtul võimalik seda KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerida. Arvestades, et

kõnealune nuga kuulub Y.H-le , tuleb see KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel talle tagastada. Mis

puudutab kriminaalasja toimikus olevaid DVD-plaate, siis need on toimiku osa ning nende

kriminaalasja materjalide juurde jätmine ei eelda kohtult eraldi otsustust (RKKK 20.06.2022.

a otsus nr 1-20-6745, p 77).

21. Süüdistusaktist nähtuvalt on kannatanu H.L taotlenud enda teavitamist M. Karmi

ennetähtaegsest vabastamisest ja kinnipidamisasutusest põgenemisest.

(allkirjastatud digitaalselt)