2-25-18617/2 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Anneli Roonet

Määruse tegemise aeg ja koht

17. november 2025, Tartu kohtumaja, Kalevi 1, Tartu

Tsiviilasja number

2-25-18617

Kohtuasi

M.K. hagi V.K. vastu elatise väljamõistmiseks

Menetlustoiming

Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja M.K. (isikukood XXX)

Hageja seaduslik esindaja A.K.

Kostja V.K. (isikukood XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta menetlusse võtmata M.K. hagi V.K. vastu.

2. Jätta menetluskulud M.K. kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu

kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada 5 kuu

möödumisel määruse tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

1. M.K. (hageja, laps) esitas Tartu Maakohtule 3. novembril 2025 hagiavalduse V.K.

(kostja) vastu elatise väljamõistmiseks.

1 (3)

2. Kohus leiab, et hagiavaldus tuleb jätta menetlusse võtmata tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 371 lg 1 p 2 alusel, sest hagi ei allu Eesti kohtule.

3. TsMS § 371 lg 1 p 2 kohaselt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui hagi ei allu sellele

kohtule.

4. Kostja on Ukraina kodanik, kelle elukoht ei ole Eestis, mistõttu kontrollib kohus, kas

rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule.

5. TsMS § 70 lg 1 kohaselt määratakse rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi, millal võib

asja menetleda Eesti kohus. TsMS § 70 lg 2 järgi allub asi Eesti kohtule, kui Eesti kohus võib

selle lahendada pädevuse ja kohtualluvuse sätete kohaselt või kohtualluvuse kokkuleppest

tulenevalt, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti. TsMS § 75 lg 1 kohaselt kontrollib

avalduse saanud kohus, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada

Eesti kohtule. Seejärel kontrollib kohus, kas asi allub kohtule, kuhu avaldus esitati. Lõige 2

sätestab, et kui asi sellele kohtule ei allu, saadab kohus avalduse kohtule, kellele avaldus allub,

välja arvatud juhul, kui kohus leiab, et asi ei allu rahvusvahelise kohtualluvuse järgi Eesti

kohtule.

6. Rahvastikuregistri andmetel on hageja Ukraina kodanik, kes elab Eestis elamisloa alusel.

Kostja on Ukraina kodanik, kellel puudub Eesti territooriumil elukoht ja kehtiv elamisluba.

Seega kuulub kohtualluvuse kindlakstegemisel kohaldamisele Eesti Vabariigi ja Ukraina leping

õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil- ning kriminaalasjades (õigusabileping).

Kohus leiab, et käesolevas asjas tuleb kohtualluvuse kohaldamisel lähtuda õigusabilepingu

artiklist 28, mis sätestab nii kohtualluvuse kui ka kohaldatava õiguse vanemate ja laste

vahelistes õigussuhetes. Kohus leiab, et vanemate ja laste vahelised õigussuhted hõlmavad ka

vanema ülalpidamiskohustust.

Õigusabilepingu art 28 p 2 kohaselt määratakse vanemate ja laste vahelised õigussuhted selle

lepingupoole seadusandlusega, kelle territooriumil neil on ühine elukoht. Art 28 p 3 sätestab, et

kui kellelgi vanematest ja lastest on elukoht teise lepingupoole territooriumil, määratakse

nende vahelised õigussuhted selle lepingupoole seadusandlusega, kelle kodanik on laps.

Käesoleva artikli punktides 1–4 märgitud õigussuhetes otsuste langetamiseks on pädevad selle

lepingupoole kohtud, kelle seadusandlust tuleb kohaldada nendel juhtudel (art 28 p 5).

Hageja ja kostja on Ukraina kodanikud, kellest hageja elab Eestis ja kostja ei ela Eestis. Asi

alluks õigusabilepingu artikkel 28 punkti 2 alusel Eesti kohtule, kui mõlema poole elukoht

oleks Eesti territooriumil, st kui Eesti oleks poolte ühine elukoht. Praegusel juhul elab hageja

Eestis, kuid kostja ei ela Eestis ja kostjal puudub Eesti territooriumil elukoht. Poolte ühise

elukoha puudumise korral määratakse kohtualluvus lapse kodakondsuse järgi. Kuna laps on

Ukraina kodanik, allub käesolev elatise vaidlus õigusabilepingu artikli 28 punktide 3 ja 5

koosmõjus Ukraina kohtule. Ka Tallinna Ringkonnakohus on 05.07.2024 kohtumääruses

tsiviilasjas nr 2-23-10511 asunud seisukohale, et hageja ja kostja ühise elukoha puudumise

korral määratakse kohtualluvus lapse kodakondsuse järgi.

2 (3)

Seega ei ole asja pädev arutama Eesti kohus. Asja on pädev arutama Ukraina kohus. Eeltoodust

tulenevalt jätab kohus hagiavalduse menetlusse võtmata TsMS § 371 lg 1 p 2 alusel.

7. Hagi menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 168 lg 1 alusel

hageja kanda. Asjas ei ole menetluskulusid, mida kohus saaks TsMS § 174 lg 1 alusel kindlaks

määrata. Seetõttu tuleb menetluskulude rahaline suurus jätta kindlaks määramata.

8. TsMS § 372 lg 4 teine lause sätestab, et kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast,

ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse

võtmisest keeldumise määrusega avaldajale. Sama paragrahvi lõike 6 kohaselt kui kohus

keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei

ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses.

(allkirjastatud digitaalselt)

Anneli Roonet

kohtunik

3 (3)