2-23-4359/69 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Krista Kirspuu, Mati Maksing, Indrek Soots

Otsuse tegemise aeg ja koht

17.11.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-23-4359

Kohtuasi

G.D hagi osaühingu Kinnisvarabüroo Uus Maa,

Kätlin Aun-Janiski, B.G ja R.F ning F.J vastu kahju

hüvitamise nõudes, Kätlin Aun-Janiski vastu

notariaalakti tühistamise nõudes ning F.J vastu

korteriomandi tagastamise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 16.07.2025 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

G.D apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (apellant): G.D (isikukood XXX)

Kostjad (vastustajad):

Kostja I osaühing Kinnisvarabüroo Uus Maa

(registrikood 10307231);

Kostja II Notar Kätlin Aun-Janiski (isikukood

XXXXXXXXX);

Kostja II B.G (isikukood XXX);

Kostja IV R.F (isikukood XXX);

Kostja V F.J (isikukood XXX).

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võta G.D apellatsioonkaebus Harju Maakohtu 16.07.2025. a otsuse peale

menetlusse.

2. Lahendada apellatsioonkaebus tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 646 alusel

üksnes apellatsioonkaebuse põhjal.

3. Tühistada Harju Maakohtu 16.07.2025. a otsus täies ulatuses ja saata asi uueks

läbivaatamiseks samale maakohtule eelmenetluse staadiumis.

4. Rahuldada G.D apellatsioonkaebus.

5. Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus asja uuel

läbivaatamisel.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult

teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

Hagi aluseks olevad asjaolud, nõue ja kostja seisukoht

1. G.D esitas hagi osaühingu Kinnisvarabüroo Uus Maa, notar Kätlin Aun-Janiski, B.G ja

R.F ning F.J vastu kahju hüvitamise nõudes. Hageja on palunud hagis nimetatud isikud

lugeda kaaskostjateks ja kahjusumma 150 000 eurot lugeda jaotatuks nende vahel kohtu

äranägemisel. Hageja nõuab F.J ’lt korteriomandi asukohaga XXX tagastamist.

Hagiavalduse kohaselt on kahjunõude aluseks G.D müüjana ja F.J ostjana sõlmitud

02.05.2013 notariaalne müügileping, millega G.D müüs talle kuulunud korteriomandi

Tallinnas, XXX F.J-ile müügihinnaga 58 000 eurot. Müügihind oli enne lepingu sõlmimist

ostja poolt hoiustatud notari ametialasele kontole ja pooled leppisid müügilepingus kokku, et

müüja soovil kannab notar 1821.99 eurot XXX korteriühistu kontole, 2880 eurot

vahendustasuna OÜ-le Kinnisvarabüroo Uus Maa, 1000 eurot müüja kontole, 6490.30 eurot

XXX korteriühistule pärast ostja poolt kinnituse esitamist lepingu eseme otsese valduse

üleandmisest ostjale, 1807.70 eurot müüja kontole tingimusel, et ostja kinnitab korteriomandi

otsese valduse üleandmist temale. 44 000 eurot tuli kanda müüja poolt omandatava korteri

ostulepingus vastavalt müüja poolt näidatud kontodele hiljemalt kolme (3) pangapäeva

jooksul arvates nimetatud lepingu sõlmimisest. Kui tasumisele kuuluv summa on väiksem kui

44 000) eurot, siis ülejäänud osa nimetatud summast kantakse hageja kontole nr

XXXXXXXXXXXXXXX SEB Pangas. Hageja on seisukohal, et kostjate õigusvastase

tegevuse tõttu jäi hageja ilma müügirahast, uuest korterist ja kogu vallasvarast.

Hageja selgitab, et D.K oli hageja korteri müüki korraldav maakler alates 21.03.2013.

02.08.2013 esitas hageja hagi kohtusse ostja, maakleri ja notari vastu, kuid 14.11.2013

määrusega keeldus kohus hageja nõudeid maakleri ja notari vastu menetlusse võtmast,

teatades, et nende vastu võib hageja eraldi kohtusse pöörduda, kui hageja leiab hiljem, et nad

on talle kahju tekitanud.

Hageja on seisukohal, et D.K ei täitnud maaklerilepingut - ei nõustanud teda, ei korraldanud

ostjaga lepingueelseid läbirääkimisi, ei andnud talle teada, mis on ostja soovid müügitehingu

notariaalse akti jaoks, maakler koostas müügilepingu projekti ilma hagejaga konsulteerimata.

Maakleri õigusvastase tegevuse tõttu jäi hageja ilma müügirahast, uuest korterist ja kogu

vallasvarast. Lisaks on hageja kandnud kodutuna rasket moraalset kahju. Hageja palub kohtul

osaühingult Kinnisvarabüroo Uus Maa nõuda kahjuhüvitist 150 000 eurot. Hageja palub

lugeda kostjaks I Kinnisvarabüroo Uus Maa oma töötaja D.K ’i vahendusel.

Hageja on seisukohal, et kahju põhjustajateks on ka notar Kätlin Aun-Janiski, XXX KÜ

esimees B.G ning ostja F.J , kes kõik olid selles kinnisvarapettuses kaasosalised. Notari tööd

kajastab 02.05.2013 notariaalakt, millest nähtub, et müüja oma korteri eest raha ei saa. B.G

tegevuse kohta on kohtule esitatud politsei menetlusdokumendist väljavõte, mil viisil ta

aastate jooksul kelmusega koostas hageja vastu olematut võlga 6490 eurot, mille ta lasi korteri

müügilepingusse panna.

Kuivõrd 02.05.2013 notariaalakt on koostatud ja tõestatud paljude oluliste õigusrikkumistega

Tallinna notari Kätlin Aun-Janiski poolt, võib TsÜS § 40 alusel sellise akti tühistada, mis on

tehtud pettus, ähvarduse ja vägivalla mõjul ja see akt on kehtetu algusest peale ning selle

alusel hageja tühistab kogu 02.05.2013 notariaalakti ning nõuab kahju hüvitamist Tallinna

notarilt Kätlin Aun-Janiskilt.

Hageja on seisukohal, et XXX juhid põhjustasid talle oma ebaseaduslike tegevuste ja

otsustega kahju. Hageja kaotas nende sihiliku, pahatahtliku tegevusega oma korteri, tervise,

vallasvara ja raha.

Hageja nõuab F.J-ilt korteri tagastamist, mille eest ta raha maksnud ei ole. Hageja on

seisukohal, et F.J röövis hagejalt korterisse jäänud vallasvara. Hageja nõuab korteris olnud

vallasvarast ilma jäämise kahjuhüvitist rahas 40 000 eurot. Hageja on seisukohal, et kui ta

oleks kohe müügiraha kätte saanud, oleks ta saanud kõik asjad, sh mööbli ja riided viia

ajutiselt tasulisse hoidlasse. Hageja selgitab, et võttis F.J-iga ühendust, kes teatas asjade

väljaviskamise päeva.

Kostjate vastuväited

2. Kostja I leiab, et hagi tuleb jätta menetlusse võtmast mitmel põhjusel. Esiteks, hagi ese

peab olema esitatud selgelt. Antud juhul on hageja esitanud meeletu koguse täpsustusi

esialgsele hagile. Kostja toob välja, et dokumendid on esitatud käsikirjas, mis on mitmes osas

loetamatu. Kuigi Riigikohus on praktikas lubanud käsikirjas hagi esitamist, siis peab see ka

loetav olema. Antud juhul on kostja jaoks kohati arusaamatu, mida hageja on kirjutanud,

kuivõrd käsikiri ei ole loetav. Enamgi veel, on äärmiselt ajamahukas ja ebamõistlik kulutada

tunde, et aru saada, mida hageja lõpuks on hagiavaldusena esitanud. Kostja leiab, et hagejal

tuleb esitada hagiavaldus ühe koonddokumendina, kuivõrd antud hetkel ei ole võimalik

üheselt aru saada, mida hageja nõuab ja kellelt ta seda nõuab (TsMS § 371 lg 1 p 9). Teiseks,

igasugused nõuded kostja vastu on aegunud (kohaldub 3 aastane aegumistähtaeg) ja isegi, kui

kohus võtab asja menetlusse, siis plaanib kostja koheselt esitada selle osas aegumise taotluse,

mis muudab asja õiguslikult perspektiivituks, mis annab kohtule aluse keelduda asja

menetlusse võtmisest, kuivõrd kohtule on teada kostja plaanid. Lisaks ei vastuta maakler

lepingu täitmise eest (VÕS § 669 lg 1), mistõttu ei saa kostja olla hageja ees vastutav (TsMS

§ 371 lg 2). Kolmandaks, hagiavalduselt ei ole tasutud riigilõivu (TsMS § 371 lg 1 p 10).

Neljandaks, kostja hinnangul ei ole kohtule esitatud dokumenti, mis tõendaks hageja

isikusamasust (TsMS § 371 lg 1 p 11). Viiendaks, on olemas jõustunud Eesti kohtu otsus või

menetluse lõpetamise määrus, samuti Eestis tunnustamisele kuuluv välisriigi kohtu lahend või

jõustunud lahend kohtueelses menetluses, muu hulgas õiguskantsleri kinnitatud kokkulepe,

mis on tehtud vaidluses samade poolte vahel sama eseme kohta samal alusel ja mis välistab

samas asjas uue kohtusse pöördumise. Kokkuvõtlikult, tuleb kohtul keelduda asja menetlusse

võtmisest.

Kostja II notar Kätlin Aun-Janiski hinnangul puudub G.D-l alus temalt kui notarilt kahju

nõudmiseks, sest notar ei ole hagejale kahju tekitanud. Notar on tõestanud hagis viidatud

lepingu järgides kõiki seadusest tulenevaid nõudeid, sealhulgas kuulanud ära tehinguosaliste

soovid ja ettepanekud, jaganud vajalikud selgitused ja sõnastanud kõik lepingupoolte

kokkulepped notariaalaktis. Notar juhib kohtu tähelepanu asjaolule, et G.D puhul on tegemist

sarikaebajaga. Tulenevalt eeltoodud asjaoludest on notari seisukoht G.D hagi menetlusse

võtmise küsimuses – mitte võtta menetlusse. Hagis viidatud leping on tõestatud 02.05.2013.

Vastavalt notariaadiseadustiku § 14 lg 1 vastutab notar oma ametikohustuste süülisest

rikkumisest tekkinud kahju eest. Notariaadiseaduse § 14 lg 3 sätestab, et nimetatud nõue

aegub kolme aasta jooksul hetkest, mil kannatanu sai teada kahjust ja seda hüvitama

kohustatud isikust, ning hiljemalt 10 aasta jooksul kahju tekitamisest alates. Seega leiab notar,

et hageja nõue on ka aegunud.

Kostja III B.G toob välja, et pärast tsiviilasja 2-07-1547 lõplikku lahendust ja G.D

sunniviisilist väljatõstmist korterist nr 8 on möödunud 13 aastat, peale seda KÜ XXX ja

hageja vahel polnud mingisugust kontakti. Perioodil 2000. a– 2012. a kõigis kohtuastmetes on

läbi vaadatud mitu tsiviilasja ja kümmekond kaebust hageja poolt KÜ XXX suhtes.

Tsiviilasjades tehtud kohtuotsuse alusel oli hageja sunniviisiliselt välja tõstetud ja XXX korter

sai maha müüdud. Hageja selgitab, et kui politsei ja kohtutäitur tulid XXX korterit

sunniviisiliselt vabastama, siis toad ja esik olid laeni täis vanu asju. Politseinikud ei suutnud

teda kohe üles otsida, ta peitis ennast pugedes humanitaarabi vanade asjade hunnikusse. Köök

oli uriiniga plastikpudelite kuhje ja esirooja kilekotte täis. Arvatavasti perioodil 2016. a –

2023. a oli hageja ravil. Nüüd ta on jälle hakanud kohtusse kaebama, kui kõik need materjalid

2000. a – 2013. a toimunud sündmuste kohta olid juba vaidlustatud kohtus, millega saab

tutvuda arhiivist. Kohtuvaidluste ja kaebuste läbivaatamiseks KÜ XXX pidi pöörduma

juriidilise abi saamiseks advokaatide poole, samal ajal hageja kasutas tasuta juriidilist abi, mis

tegi KÜ-le XXX suurt materiaalset kahju. TsÜS § 146 alusel kõik kaebused (mida 2-07-1547

ei käsitlenud) on tänaseks aegunud. Ülaltoodust tulenevalt palub B.G end ja KÜ XXX antud

menetlusest kostjana eemaldada või jätta antud hagi üldse menetlusse võtmata.

Kostja IV R.F avaldas, et soovib alustuseks täpsustada, et tehingud korteriga 8 XXX majas

toimusid ajal, kui teda ei olnud Eestis ega olnud ka korteriühistu juhatuses, seega on seda

teemat raske kommenteerida. G.D on erinevates avaldustes ja kirjavahetustes toonud välja,

kuidas kogu maailm on pikema perioodi vältel tema vastu konspireerunud ja kõik, kellega ta

on kokku puutunud, on kellegi agendid ja tema vastu väga vägivaldsed. Mis ei tule välja, on

tema asotsiaalne eluviis, mille tõttu majaelanikud pidid kannatama pikaajaliselt tema korterist

tuleva leha ja prügi ladustamise pärast. Erinevates kirjades on proovitud leida vägivaldseid

seoseid, taas esitades paarikümne aasta taguseid alusetuid kaebusi, mille kohta on varasemalt

juba asjaomased asutused ametlikult andnud hinnangu kui põhjendamatutele. Korteriühistu

XXX juhatuses on kokku neli liiget. Neist tegeleb jooksvate korteriühistu haldus- ja

majandusküsimustega juhatuse esimees B.G , kes saab selle eest ka üldkoosoleku otsusega

määratud igakuist tasu. Vähegi suuremad rahalised kulutused või tegevused lepitakse ühistu

liikmete vahel kokku korteriühistu üldkoosoleku otsusega. Eelnevast tulenevalt palub R.F

end antud menetlusest kostjana eemaldada või jätta antud hagi üldse menetlusse võtmata.

Kostja V F.J selgitab, et tema ja G.D vahel sõlmitud XXX korteri müügilepingu ja

asjaõiguslepingust tulenev vaidlus on ära peetud tsiviilasja 2-13-36191 raames aastatel 2013-

2016. Kohtuvaidluses läbiti kõik kolm kohtuastet, milles G.D sai esitada kõik oma nõuded F.J

vastu ja F.J esitas kõik oma nõuded G.D vastu. Kohtuotsusele järgnes täitemenetlus ja

sellega said 2016. aastal kõik antud korteri müügitehinguga tekkinud vaidlused lahendatud.

Hilisemad kontaktid (rääkimata uutest tehingutest) hagejaga puuduvad. Seega uutest

tehingutest tulenevaid nõudeid ei saa G.D-l F.J vastu olla. Isegi kui G.D 11 aastat peale XXX

korteri müügilepingu sõlmimist on F.J vastu välja mõelnud uusi nõudeid seoses nimetatud

tehinguga (mida 2-13-36191 ei käsitlenud), siis peaks need olema TsÜS § 146 järgi juba

aegunud. Ülaltoodust tulenevalt palub F.J teda antud menetlusest kostjana eemaldada või

jätta antud hagi üldse menetlusse võtmata.

Maakohtu otsus

3. Maakohus võttis vaidlustatud otsuses menetlusse G.D hagi osaühingu Kinnisvarabüroo

Uus Maa, notar Kätlin Aun-Janiski, B.G ning F.J vastu kahju hüvitamise nõudes. Jättis G.D

hagi osaühingu Kinnisvarabüroo Uus Maa, notar Kätlin Aun-Janiski, B.G ning F.J vastu

kahju hüvitamise nõudes rahuldamata. Keeldus menetlusse võtmast G.D hagi R.F vastu

kahjunõudes, G.D hagi F.J vastu korteriomandi asukohaga XXX tagastamise nõudes, G.D

hagi Kätlin Aun-Janiski vastu 02.05.2013 notariaalakti tühistamise nõudes.

Otsuse põhjenduste kohaselt esitas hageja hagi osaühingu Kinnisvarabüroo Uus Maa, notar

Kätlin Aun-Janiski, B.G ’i ja R.F ning F.J vastu kahju hüvitamise nõudes. Hageja nõuab F.J

’lt korteriomandi asukohaga XXX tagastamist. 28.11.2024 määras kohus menetlusosalistele

tähtaja menetlusse võtmise osas seisukoha esitamiseks. Kostjad on esitanud vastuväited

hageja nõuetele, sh aegumise vastuväited. Kohus on küsinud kõigi kostjate seisukohta nende

vastu esitatud nõude osas ning kõik kostjad on toonud välja, et hageja nõue on aegunud.

Kohus selgitab, et TsÜS § 143 kohaselt võib kohus või muu vaidlust lahendav organ võtta

nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Kohus leiab, et osaühingu

Kinnisvarabüroo Uus Maa, Notar Kätlin Aun-Janiski, B.G vastu esitatud kahjunõuded on

aegunud ja tuleb jätta rahuldamata. Hageja kahjunõue F.J vastu ei ole aegunud, kuid see ei

ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata.

G.D esitas hagi XXX korteriühistu juhatuse liikme R.F vastu kahju hüvitamise nõudes.

Hageja on seisukohal, et XXX juhid põhjustasid talle oma ebaseaduslike tegevuste ja

otsustega kahju. Hageja kaotas nende sihiliku, pahatahtliku tegevusega oma korteri, tervise,

vallasvara ja raha. Kohus selgitab, et TsÜS § 153 lg 1 sätestab, et olenemata sellest, milline

on nõude õiguslik alus, on aegumistähtaeg kolm aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja

kahju hüvitamiseks kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. Kohtu hinnangul pidi

hageja kütte- ja veetrassiga seotud asjaoludest teada saama hiljemalt 22.06.2006, seega aegus

kahju nõue 22.06.2009. Hageja tugineb TsÜS § 153 lg-s 2 sätestatud 30 aastasele

aegumistähtajale, kuid kohus selgitab, et tegemist on aegumise maksimaalse tähtajaga, mille

möödudes aeguvad nõuded sõltumata kannatanu teadmisest. Kohtu hinnangul ei ole R.F

hageja kahjunõudega seotud. Kohus on seisukohal, et R.F vastu esitatud hagi menetlusse

võtmisest tuleb keelduda TsMS § 371 lg 2 p 1 alusel, mille kohaselt võib kohus jätta avalduse

menetlusse võtmata, kui hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele

asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust.

Hageja nõuab F.J-ilt lisaks kahjunõudele XXX korteri tagastamist. Hageja arvates on ka

02.05.2013 notariaalakt koostatud ja tõestatud paljude oluliste õigusrikkumistega Tallinna

notari Kätlin Aun-Janiski poolt, mistõttu hageja tühistab kogu 02.05.2013 notariaalakti ning

nõuab kahju hüvitamist Tallinna notarilt Kätlin Aun-Janiskilt. Kohus selgitab seoses

02.05.2013 notariaalakti tühistamisega ja F.J vastu esitatud korteri tagastamise nõudega, et

F.J ja G.D vahel sõlmitud XXX korteri müügilepingu ja asjaõiguslepingust tulenev vaidlus

on lahendatud tsiviilasjas nr 2-13-36191. TsMS § 371 lg 1 p 4 alusel ei võta kohus

hagiavaldust menetlusse, kui on olemas jõustunud Eesti kohtu otsus või menetluse lõpetamise

määrus, samuti Eestis tunnustamisele kuuluv välisriigi kohtu lahend või jõustunud lahend

kohtueelses menetluses, muu hulgas õiguskantsleri kinnitatud kokkulepe, mis on tehtud

vaidluses samade poolte vahel sama eseme kohta samal alusel ja mis välistab samas asjas uue

kohtusse pöördumise.

Apellatsioonkaebus

4. Hageja palub maakohtu otsuse täies ulatuses tühistada. Apellatsioonkaebuse põhjenduste

kohaselt ei tegelenud maakohus hagiga 2,5 aastat ja seejärel tegi otsuse hagejat ära kuulamata.

Rikutud on kõikvõimalikke menetlusnorme, hageja seisukohtadega pole arvestatud, maakohus

on kaitsnud vaid kostjate huve.

Ringkonnakohtu seisukoht

5. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb menetlusse võtta ja asi lahendada TsMS

§ 646 alusel üksnes kaebuse põhjal. Maakohtu otsus kuulub tühistamisele menetlusõiguse

normide olulise rikkumise tõttu, mida ei saa kõrvaldada apellatsioonimenetluses. Asi tuleb

saata TsMS § 656 lg 1 p 5 ja lg 2 teise lause ning § 657 lg 1 p 3 alusel läbivaatamiseks

esimese astme kohtule. Apellatsioonkaebus rahuldatakse.

6. Ringkonnakohus toob esile, et TsMS § 646 alusel võib ta otsustada asja üksnes

apellatsioonkaebuse põhjal, kui kohus leiab, et asja arutamisel esimese astme kohtus rikuti

menetlusõiguse normi, mis toob ilmselgelt kaasa otsuse tühistamise apellatsioonimenetluses

(TsMS § 656 lg 1). Sel juhul otsus tühistatakse ja asi saadetakse esimese astme kohtusse

uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohus ei pea TsMS § 646 kohaldamisel küsima teiselt

poolelt apellatsioonkaebuse vastust (TsMS § 641 lg 1) ega analüüsima ka apellatsioonkaebuse

põhjendusi (Riigikohtu 24.01.2018 otsus tsiviilasjas nr 2-13-56825, p 11). Maakohtu otsuse

tühistamise ja asja uueks arutamise saatmise tingib käesolevas asjas eelmenetluse läbi viimata

jätmine, mistõttu asjas tehtud lahend ei vasta seaduses sätestatud nõuetele. Need on olulised

rikkumised TsMS § 656 lg 1 p 5 ja lg 2 teise lause järgi

7. Ringkonnakohus toob esile järgmist. Maakohus võttis vaidlustatud otsusega menetlusse

G.D hagi osaühingu Kinnisvarabüroo Uus Maa, notar Kätlin Aun-Janiski, B.G ning F.J

vastu kahju hüvitamise nõudes ja sama otsusega jättis G.D hagi osaühingu Kinnisvarabüroo

Uus Maa, notar Kätlin Aun-Janiski, B.G ning F.J vastu kahju hüvitamise nõudes

rahuldamata. Maakohus tõi otsuses esile, et ta on küsinud kõigi kostjate seisukohta nende

vastu esitatud nõude osas ning kõik kostjad on toonud välja, et hageja nõue on aegunud.

Maakohus leidis, et hagi osaühingu Kinnisvarabüroo Uus Maa, notar Kätlin Aun-Janiski, B.G

’i tuleb jätta rahuldamata kuna nende vastu esitatud hagid on aegunud. F.J vastu hagi kahju

hüvitamise nõudes jättis rahuldamata nõude põhjendatuse ja tõendamatuse tõttu.

8. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on rikkunud menetlusõiguse norme jättes seaduses

sätestatud korra järgi asja lahendamata. Maakohus küsis enne hagi menetlusse võtmist

kostjatelt seisukohta esitatud hagi osas ning kostjad olid seisukohal, et hagi nende vastu on

aegunud, kuid neid teateid saab käsitleda kavatsusena esitada aegumise vastuväide.

Ringkonnakohus osutab, et isegi juhul, kui kohtule saab enne asja menetlusse võtmist

teatavaks, et kostjad tuginevad aegumisele, tuleb hagi menetlusse võtta (Riigikohtu lahendid

tsiviilasjades 3-2-1-131-07, p 12 ka 3-2-1-151-14, p 15), millele järgneb kohustuslikuna

eelmenetlus vastavalt TsMS §-le 393. Tsiviilasja õigesti lahendamise juures on keskse

tähendusega menetlusosaliste menetluslike õiguste tagamine, mis on vahetult seotud kohtu

poolt menetluse kui terviku seaduses sätestatud nõuetele vastava läbiviimisega, sh

eelmenetluse ülesannete nõuetekohase täitmisega. Eelmenetluse ülesanded sätestab TsMS §

392. TsMS § 396 annab võimaluse küsida hagejalt arvamus hagi vastuse kohta. Ühtegi neist

eelmenetluse ülesannete täitmiseks vajalikku toimingut maakohus ei teinud. Kohtul on

vastavalt TsMS § 392 lg-le 1 selgitamiskohustus. Ringkonnakohtu arvates tuleb maakohtul

juhul, kui poole või poolte poolt esiletoodud asjaolud ei ole üheselt mõistetavad, selgitada

eelmenetluses pooltele vajadust oma väiteid täpsustada ja vajadusel tõendada. TsMS § 230 lg

1 esimesest lausest tulenevalt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid,

millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti (vt selle kohta

Riigikohtu 25. veebruari 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-121-08, p 18 ja 13. novembri 2017.

a otsus tsiviilasjas nr 2-16-5564/52, p 17). Hagiavaldusest nähtuvalt tugines hageja sellele, et

tema nõuded kostjate vastu ei ole aegunud, kohaldada tuleb TsÜS § 146 lg-t 4, § 150 lg-t 3 ja

tervisekahjuga seonduvalt § 153 lg 2. Maakohus leidis, et nõuded on aegunud ja jättis hagid

rahuldamata. Samas ei ole maakohus välja selgitanud hageja seisukohta aegumise algusaja

kohta ning juhul, kui see erineb kostjate seisukohast, millega ta oma väiteid põhjendab ja

tõendab. TsMS § 435 kohaselt saab kohus minna otsust tegema üksnes juhul, kui asja on

arutatud ammendavalt ja asi on lõpliku lahendi tegemiseks valmis, Sellest tuleneb, et

kohtuotsuse tegemise hetkeks peab kohus olema arutanud pooltega ammendavalt

menetluslikku seisu, faktilisi asjaolusid ja materiaal- ning menetlusõiguslikke küsimusi ja

olema andnud menetlusosalistele õigeaegselt st eelmenetluse raames, võimaluse esitada

omapoolsed seisukohad ja vajadusel ka täiendavad tõendid.

9. Kuna maakohus jättis menetlusse võetud hagi suhtes eelmenetluse läbi viimata, jättis

võimaluse hagejal kostjate vastuväidetele vastata, selgitamiskohustuse, sh tõendamiskoormise

osas täitmata, siis tuleb asuda seisukohale, et maakohus ei ole täitnud menetluslikke eeldusi

asjaolude tuvastamisel, millest tulenevalt ei vasta asjas tehtud lahend hagi rahuldamata

jätmise kohta sisuliselt üldse seaduses sätestatud nõuetele.

10. Otsusega keeldus maakohus menetlusse võtmast G.D hagi R.F vastu kahjunõudes, F.J

vastu korteriomandi asukohaga XXX tagastamise nõudes ja Kätlin Aun-Janiski vastu

02.05.2013 notariaalakti tühistamise nõudes.

11. Maakohtu hinnangul ei ole R.F hageja kahjunõudega seotud. Maakohtu väljendatud

seisukohast saab ringkonnakohus aru nii, et ka R.F vastu esitatud kahjunõude aluseks oli

müüja G.D ja ostja F.J 02.05.2013 sõlmitud notariaalne müügileping, millega G.D müüs talle

kuulunud korteriomandi Tallinnas, XXX F.J-ile müügihinnaga 58 000 eurot, kui R.F

õigusvastase tegevuse tõttu jäi ta müügirahast, uuest korterist ja kogu vallasvarast. Maakohus

leidis, et hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes

üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust, sest R.F ei olnud XXX 30

korteriühistu juhatuse liige ajal, kui tehti otsus, millega kohustati hagejat võõrandama

korteriomand aadressil XXX. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on jätnud tähelepanuta, et

hageja kahju hüvitamise nõude aluseks R.F vastu oli ka väide, et R.F lõikas 12 aastaks

hoones (milles asus hagejale kuulunud korter) läbi kütte- ja veetrassi, rikkudes sellega hageja

ja kogu hoone olukorda ning põhjustades sellega väga halvad tagajärjed. Hageja tõi esile, et ta

oli elu ja surma piiril 12 aastat ilma teenusteta, see oli hageja hinnangul inimsusevastane

kuritegu ja sellise nõude aegumistähtaeg on 30 aastat. Ringkonnakohus saab hageja väidetest

aru nii, et põhjusliku seose jada, mis kulmineerus hageja kohustusega korteriomand

võõrandada ning mille tagajärjel tekkis hagejal tervisekahju põhjustas R.F ajal, kui ta oli KÜ

juhatuse liige. Maakohus tuvastas, et äriregistri kohaselt on R.F olnud XXX 30 korteriühistu

(registrikood 80004578) juhatuse liige perioodil 20.02.1997 - 14.03.2002, 27.10.2017 -

29.12.2017 ja on juhatuse liige alates 29.12.2017 kuni tänaseni. Seega ei ole põhjendatud

maakohtu seisukoht, et hageja hagis esitatud nõue ei saa seotud olla R.F-iga. Teisi seisukohti,

mis annaks aluse R.F vastu esitatud hagi mitte menetleda, maakohus ei esitanud.

12. Ringkonnakohus toob esile, et TsMS § 371 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse

menetlusse võtmata, kui hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele

asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust, kuid

siiski tuleb sel alusel hagi menetlemisest keeldumisel põhjendada, miks mitte ükski hagi

aluseks olev asjaolu ei võimalda hageja huvi tagada.

13. Hageja esitas Kätlin Aun-Janiski vastu notariaalakti tühistamise nõude avaldades

seisukoha, et 02.05.2013 notariaalakt on kostja kui notari poolt koostatud ja tõestatud paljude

oluliste õigusrikkumistega. Hageja tõi esile, et TsÜS § 40 alusel võib sellise akti tühistada,

mis on tehtud pettuse, ähvarduse ja vägivalla mõjul ja see akt on kehtetu algusest peale ning

selle alusel hageja tühistab kogu 02.05.2013 notariaalakti ning nõuab kahju hüvitamist

Tallinna notarilt Kätlin Aun-Janiskilt. Maakohus asus seisukohale, et kuna F.J ja G.D vahel

sõlmitud XXX korteri müügilepingu ja asjaõiguslepingust tulenev vaidlus on lahendatud

tsiviilasjas nr 2-13-36191 ja notariaalakti kehtivuse osas on olemas jõustunud Eesti kohtu

otsus, ei lahenda kohus uuesti notariaalakti kehtivuse küsimust. Maakohus keeldus TsMS §

371 lg 1 p 4 alusel 02.05.2013 notariaalakti tühistamiseks.

14.Ringkonnakohus toob esile, et TsMS § 371 lg 1 p 4 alusel saab hagi menetlusse võtmata

jääta vaid juhul, kui varasem lahend on tehtud vaidluses samade poolte vahel sama eseme

kohta samal alusel. Maakohtu viidatud asjas ei menetletud hageja käesolevas asjas esitatud

nõuet Kätlin Aun-Janiski vastu, viimane polnud isegi kohtuotsuste järgi kostjaks nimetatud

tsiviilasjas. Seega on ebaõige maakohtu seisukoht, et hageja esitatud hagi Kätlin Aun-Janiski

vastu notariaalakti tühistamise nõudes menetlemisest saab keelduda TsMS § 371 lg 1 p 4

alusel. Teisi keeldumise aluseid, mis võimaldaks käsitletava hagi menetlemisest keelduda,

pole maakohus esile toonud.

15. F.J-ilt nõudis hageja lisaks kahju hüvitamisele XXX korteri tagastamist. F.J toob välja,

et tema ja G.D vahel sõlmitud XXX korteri müügilepingu ja asjaõiguslepingust tulenev

vaidlus on ära peetud tsiviilasja 2-13-36191 raames aastatel 2013-2016. Kohtuvaidluses läbiti

kõik kolm kohtuastet, milles G.D sai esitada kõik oma nõuded F.J vastu ja F.J esitas kõik

oma nõuded G.D vastu. Kohtuotsusele järgnes täitemenetlus ja sellega said 2016. aastal kõik

antud korteri müügitehinguga tekkinud vaidlused lahendatud.

16.Maakohus asus ka seisukohale, et hageja nõue F.J vastu XXX korteri tagastamiseks on

juba samuti lahendatud tsiviilasjas nr 2-13-36191, mistõttu keeldus TsMS § 371 lg 1 p 4

alusel kohus menetlusse võtmast hageja nõuet F.J vastu korteri tagastamiseks.

Ringkonnakohus leiab, et tsiviilasjas nr 2-13-36191 ei esitanud hageja korteriomandi

tagastamise nõuet, mistõttu on ebaõige maakohtu väide, et see konkreetne nõue on juba

lahendatud. Maakohus on esile toonuid, et nimetatud tsiviilasjas menetleti hageja hagi F.J

vastu lepingu tühistamise nõudes ja F.J vastuhagi. Ringkonnakohtu arvates tulnuks

maakohtul täpsustada, missugune menetluses olnud nõue välistab hageja käsitletava nõude

esitamise. Maakohtul tuleb tuvastada, kas viidatud tsiviilasja menetluses arutati hagi (või

vastuhagi), mis on käesoleva hageja hagiga F.J vastu identne, st kas nende võrreldavate

nõuete üldine õiguskaitse eesmärk ja õiguslik tagajärg on kattuvad, mis ühtlasi annaks aluse

käsitletava nõude menetlemisest keelduda, hoolimata sellest, et konkreetselt samasugust nõuet

ei eelmises kohtuasjas ei menetletud.

17.Eeltoodu alusel tuleb tsiviilasi saata uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule.

Ringkonnakohtu hinnangul on võimalik, et menetluslikud rikkumised mõjutasid asja

lahendamise tulemust. Asja uueks arutamiseks saatmine samale maakohtule on põhjendatud

muuhulgas sellega, et ringkonnakohus ei saa hakata esimesena tuvastama vaidluse

lahendamiseks olulisi asjaolusid ja esimesena hindama sisuliselt tõendeid. Tagamaks pooltele

õigust kohtuotsust vaidlustada asjaolude tuvastamise ja tõendite hindamise osas, peab esmalt

oma seisukohad avaldama esimese astme kohus. Menetluskulude jaotus ja rahaline

kindlaksmääramine sõltub uue läbivaatamise tulemusest, seega otsustab need küsimused

maakohus sõltuvalt asja lahendamise lõpptulemusest

/allkirjastatud digitaalselt/