1-25-6042/9 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht

17. november 2025.a, Tartu kohtumaja

Kriminaalasja number

1-25-6042 (24278050430)

Kohtunik

Heli Sillaots

Kohtuistungisekretär

Jane Oidsalu

Kriminaalasi

30.10.2025.a saabus kohtusse

Katerina Tarkijainen süüdistuses karistusseadustiku

(KarS) § 344 lg 1 ja KarS § 345 lg 1 järgi

käskmenetluses

Ringkonnaprokurör

Süüdistatava kaitsja

Süüdistatav

Katrin Lindpere

Anne Vissak – vandeadvokaadi abi, riigi õigusabi

osutamise korras

KATERINA TARKIJAINEN

isikukood 60006242767

elukoht XXX

XXX, XXX, XXX

emakeel XXX, XXX

XXX, XXX

kriminaalkorras karistamata, 1 kehtiv väärteokaristus

tõkendita

RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada Katerina Tarkijainen KarS § 344 lg 1 järgi ja karistuseks mõista

rahaline karistus 30 päevamäära (1 päevamäär on 10 eurot), s.o 300 (kolmsada) eurot.

Süüdi tunnistada Katerina Tarkijainen KarS § 345 lg 1 järgi ja karistuseks mõista

rahaline karistus 50 päevamäära, s.o 500 (viissada) eurot.

KarS § 64 lg 1 alusel suurendada üksikkaristustest raskemat ja mõista kuritegude

kogumi eest liitkaristuseks rahaline karistus 60 päevamäära, s.o 600 (kuussada) eurot.

KarS § 73 lg 1, 3 alusel ei pöörata rahalist karistust 60 päevamäära, s.o 600 eurot

Katerina Tarkijaineni suhtes täielikult täitmisele, kui Katerina Tarkijainen ei pane 1

(ühe)-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

KarS § 78 p 1 alusel hakkab 1-aastane katseaeg kulgema alates 17.11.2025.a.

KrMS § 180 lg 3 alusel jätta XXX ja XXX ning XXX Katerina Tarkijaineni

menetluskuludest (1491.12€) suurem osa riigi kanda. Sundrahast 1329€ jätta riigi kanda

1063.20€ ja riigi õigusabi kulust 162.12€ jätta riigi kanda 81.06€.

KrMS § 180 lg 1, KrMS § 254 lg 4 p 3 alusel välja mõista Katerina Tarkijainenilt

riigituludesse menetluskuluna

346.86€

(kolmsada nelikümmend kuus eurot

kaheksakümmend kuus senti), milline summa koosneb järgmistest kuludest:



81.06€ riigi õigusabi kulu kohtueelses menetluses (KrMS § 175 lg 1 p 4)



265.80€ sundraha (KrMS § 175 lg 1 p 9, KrMS § 179 lg 1 p 2)

Menetluskulu 346.86€ tuleb tasuda Maksu- ja Tolliametile (makse saaja) viitenumbriga

33312400013886 ühele järgmistest kontonumbritest:



SEB PANK EE351010052031000004



SWEDBANK EE522200221013264447



LUMINOR BANK EE401700017002872300



LHV PANK EE957700771001523585

Selgituseks märkida: „süüdistatava nimi, 1-25-6042, menetluskulu 17.11.2025.a Tartu

Maakohtu Tartu kohtumaja kohtuotsuse alusel“.

KrMS § 180 lg 3 alusel, tagamaks XXX ja XXX Katerina Tarkijainenile tulevikuks

paremaid resotsialiseerumisväljavaateid, võimaldada menetluskulu 346

.86€

tasuda ositi

12 kuu kestel – pärast kohtuotsuse jõustumist tasuda 11 kuu jooksul iga kuu

lõppkuupäevaks vähemalt 28.91€ (kakskümmend kaheksa eurot üheksakümmend üks senti)

ja 12.-l kuul tasuda vähemalt 28.85€ (kakskümmend kaheksa eurot kaheksakümmend viis

senti) kuni menetluskulu täieliku tasumiseni.

Menetluskulu riigituludesse sissenõudmisel kohaldatakse KrMS § 423, KrMS § 417 lg 2

ja KrMS § 412 lg 3 koostoimes KrMS § 180 lg 3, KarS § 66 lõigetes 1 ja 3 sätestatuga –

menetluskulu kohtuotsuse jõustumisest ositi 12 kuu jooksul tasumata jätmisel

edastatakse kohtuotsus võlgnevuste sissenõudmiseks kohtutäiturile ja võlgnikul tuleb

kanda ka täitemenetlusega kaasnevad kulud.

Kohtuotsus edastada prokurörile ja süüdistatava kaitsjale. Pärast kohtuotsusest venekeelse

tõlke valmimist edastada tõlge süüdistatavale koos makseinfoga.

Jõustunud kohtuotsus edastada pädevale riigiasutusele menetluskulu käsitlevas osas.

EDASIKAEBAMISE KORD

KrMS § 318 lg 3 p 3 alusel ei saa käskmenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni

esitada.

KrMS § 254 lg 6 alusel on süüdistataval ja kaitsjal õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse

kättesaamisest alates 15 päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras.

KrMS § 254 lg 7 alusel jõustub käskmenetluses tehtud kohtuotsus, kui süüdistatav ja kaitsja

ei taotle, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras.

PÕHIOSA

Süüdistuse sisu

Katerina Tarkijainenit süüdistatakse selles, et viibides tuvastamata kohas, võltsis ta

ajavahemikus 05.02.2024 kuni 19.02.2024 pesumasina LG 9kg DirectDrive garantiikaarti.

K. Tarkijainen ostis 05.02.2024 FREOTEK INVEST OÜ kauplusest “Kodumasinad“ 240

euro eest pesumasina. Teades, et tal on võimalik saada Tartu linnalt pesumasina ostu eest

ühekordset toetust, muutis K. Tarkijainen FREOTEK INVEST OÜ-lt saadud kodumasina

garantiikaardil arvutiprogrammi abil pesumasina maksumust. Ta märkis pesumasina

maksumuseks 440 eurot. Samuti lisas ta garantiikaardile kaupluse poolse märkusena

makstud sularahas ning allkirja. K. Tarkijainen võltsis dokumenti, eesmärgiga esitada see

Tartu Linnavalitsuse sotsiaal- ja tervishoiuosakonnale, et näidata enda kulu tegelikust

suuremana ning saada seeläbi Tartu linnalt alusetult suuremat ühekordset toetust.

Sellega pani Katerina Tarkijainen toime KarS § 344 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o

dokumendi, mille alusel on võimalik omandada õigusi, võltsimise.

Lisaks süüdistatakse Katerina Tarkijainenit võltsitud dokumendi kasutamises, mis seisnes

selles, et viibides tuvastamata kohas, saatis ta 19.02.2024 enda e-posti aadressilt XXX Tartu

Linnavalitsuse sotsiaal- ja tervishoiuosakonna sotsiaaltöötajale K. T. FREOTEK INVEST

OÜ kaupluse “Kodumasinad“ garantiikaardi, mille kohaselt oli ta 05.02.2024 ostnud

REOTEK INVEST OÜ kauplusest “Kodumasinad“ pesumasina LG 9kg DirectDrive justkui

440 euro eest. Tegelikkuses ei maksnud K. Tarkijainen pesumasina LG 9kg DirectDrive eest

440 eurot, vaid 240 eurot. Andmed pesumasina maksumuse kohta olid K. Tarkijaineni poolt

garantiikaardil muudetud. Esitades võltsitud dokumendi Tartu Linnavalitsuse sotsiaal- ja

tervishoiuosakonnale oli K. Tarkijaineni eesmärgiks saada Tartu linnalt alusetult suuremat

ühekordset toetust.

Sellega pani Katerina Tarkijainen toime KarS § 345 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o

teadvalt võltsitud dokumendi kasutamise eesmärgiga omandada õigusi.

Prokuröri ettepanek

Prokurör teeb kohtule ettepaneku karistada Katerina Tarkijainenit KarS § 344 lg 1 järgi

kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest rahalise karistusega 30 päevamäära (KarS § 44 lg

2 alusel on miinimumpäevamäär 10 eurot), s.o 300 eurot ja KarS § 344 lg 1 järgi

kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest rahalise karistusega 50 päevamäära (KarS § 44 lg

2 alusel on miinimumpäevamäär 10 eurot), s.o 500 eurot. KarS § 64 lg 1 alusel mõista

lõplikuks liitkaristuseks üksikkaristustest raskema suurendamise teel rahaline karistus 60

päevamäära, s.o 600 (kuussada) eurot. KarS § 73 lg 1, 3 alusel jätta rahaline karistus K.

Tarkijaineni suhtes tingimisi kohaldamata ja täitmisele pööramata kui K. Tarkijainen ei pane

1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

Kohtu seisukoht ja põhjendused süüdistuse osas

KrMS § 252 lg 3 kohaselt võivad süüdistatav ja kaitsja esitada käskmenetluses süüdistusakti

saamisest 10 päeva jooksul kohtule kirjaliku seisukoha kriminaalasja lahendamise kohta.

KrMS § 253 järgi võib käskmenetluse otsuse teha kõige varem 15 päeva pärast süüdistusakti

edastamist süüdistatavale ja kaitsjale.

Kohtute infosüsteemist nähtub, et süüdistusakt koos kaaskirjaga on Katerina Tarkijainenile

ja tema kaitsjale Anne Vissakule edastatud 31. oktoobril 2025 ning Katerina Tarkijainen

teavitas kohut 31.10.2025, et sai kirja kätte, kuid tal ei õnnestu avada selles sisalduvat

dokumenti, mille peale edastas kohtuistungisekretär talle 31.10.2025.a süüdistusaki nii

Word- kui pdf-formaadis. Seega on süüdistusakti koopia kättetoimetamisest süüdistatavale

ja kaitsjale käesoleva kohtuotsuse koostamise hetkeks möödunud enam kui 15 päeva.

Süüdistatav ega kaitsja pole esitanud kohtule kirjalikku seisukohta kriminaalasja

lahendamise kohta.

Kohtu hinnangul on täidetud KrMS § 251 lg-s 1 sätestatud käskmenetluse kohaldamise

alused, kuna Katerina Tarkijainenit süüdistatakse teise astme kuritegude (KarS § 344 lg 1 ja

KarS § 345 lg 1) toimepanemises, mille tõendamiseseme asjaolud on selged. Prokurör

peab võimalikuks kohaldada põhikaristusena rahalist karistust, tõendamiseseme asjaolud on

selged, süüdistatav on täisealine ning süüdistatava suhtes ei ole vaja kohaldada sõltuvusravi

ega seksuaalkurjategijate kompleksravi.

Kriminaalasjas kogutud tõenditega on tõendatud, et Katerina Tarkijainen võltsis

ajavahemikus 05.02.2024 kuni 19.02.2024 FREOTEK INVEST OÜ kaupluse

“Kodumasinad“ pesumasina LG 9kg DirectDrive garantiikaarti, eesmärgiga esitada see

Tartu Linnavalitsuse sotsiaal- ja tervishoiuosakonnale, et näidata pesumasina eest tasutud

summat tegelikust suuremana ning saada seeläbi Tartu linnalt alusetult suuremat ühekordset

toetust. K. Tarkijainen, olles eelnevalt 05.02.2024 ostnud FREOTEK INVEST OÜ

kauplusest “Kodumasinad“ pesumasina LG 9kg DirectDrive, mille eest maksis 240 eurot,

taotles 19.02.2024 Tartu Linnavalitsuselt ühekordset toetust. K. Tarkijainen muutis

pesumasina garantiikaardil pesumasina maksumust, märkides 240 euro asemel masina

maksumuseks 440 eurot. Samuti lisas ta garantiikirjale kaupluse poolse märkusena makstud

sularahas ning allkirja. Samuti on tõendatud ka Katerina Tarkijaineni poolt võltsitud

dokumendi kasutamine, mis seisnes selles, et viibides tuvastamata kohas, saatis ta

19.02.2024 enda e-posti aadressilt XXX Tartu Linnavalitsuse sotsiaal- ja tervishoiuosakonna

sotsiaaltöötajale K. T. FREOTEK INVEST OÜ kaupluse “Kodumasinad“ garantiikaardi,

mille kohaselt oli ta 05.02.2024 ostnud FREOTEK INVEST OÜ kauplusest “Kodumasinad“

pesumasina LG 9kg DirectDrive justkui 440 euro eest. Tegelikkuses ei maksnud

K.Tarkijainen pesumasina LG 9kg DirectDrive eest 440 eurot, vaid 240 eurot.

K. Tarkijaineni tegevus vastab KarS § 344 lg 1 (dokumendi võltsimine) ja KarS § 345 lg 1

objektiivsetele tunnustele (teadvalt võltsitud dokumendi kasutamise eesmärgiga omandada

õigusi). Seda asjaolu kinnitavad nii K. Tarkijaineni poolt kahtlustatavana ülekuulamisel

antud süüd omaks võtvad ütlused kui asitõendi vaatlusprotokoll. Nendest nähtub, et K.

Tarkijainen ei esitanud Tartu Linnavalitsuse sotsiaal- ja tervishoiuosakonna sotsiaaltöötajale

FREOTEK INVEST OÜ kaupluse “Kodumasinad“ originaalgarantiikaarti, vaid

garantiikaarti oli muudetud, märkides pesumasina eest tegelikult makstud summa 240€

asemel tasutud summaks 440€. Samuti lisas K. Tarkijainen võltsitud garantiikirjale

kaupluse poolse märkusena „makstud sularahas“ ning allkirja. Selliselt tegutsedes soovis K.

Tarkijainen võltsitud garantiikirjaga näidata enda kulu tegelikust suuremana ning saada

seeläbi Tartu linnalt alusetult suuremat ühekordset toetust.

Tartu Linnavalitsuse sotsiaal- ja tervishoiuosakonna süüteoteade koos lisadega (tl 1-7)

tõendavad, et K. Tarkijaineni poolt Tartu Linnavalitsusele esitatud dokumendil, s.o

FREOTEK INVEST OÜ kaupluse “Kodumasinad“ pesumasina garantiikaardil olid

muudetud andmed ostetud pesumasina maksumuse kohta ning garantiikaardile oli lisatud

kaupluse poolne märkus pesumasina eest tasumise kohta.

Tunnistaja, Tartu Linnavalitsuse sotsiaal- ja tervishoiuosakonna sotsiaaltöö spetsialisti K. T.

ütlused (tl 10-12) tõendavad kuriteo toimepanemise aega, kohta ning viisi, sh nähtuvad

ütlustest andmed selle kohta, et K. Tarkijainen edastas FREOTEK INVEST OÜ kaupluse

„Kodumasinad“ pesumasina garantiikaardi Tartu Linnavalitsusele e-posti aadressilt XXX

Samuti nähtub see, et K. Tarkijainen kirjutas ja esitas Tartu Linnavalitsusele ühekordse

toetuse saamiseks avalduse 19.02.2024 Tartus Kaunase pst 22 asuvas sotsiaalosakonnas.

Tunnistaja ütlused tõendavad, et Tartu Linnavalitsus maksis seoses pesumasina ostuga välja

toetuse summas 240 eurot Katerina Tarkijaineni XXX L. B. nimel olevale arvelduskontole.

Swedbank AS vastus päringule koos L. B. arvelduskonto väljavõttega (lk 13-18) tõendab, et

L. B. arvelduskonto pangakaarti omas K. Tarkijainen ning ta oli üks arvelduskontoga seotud

allkirjaõiguslikest isikutest.

Lisaks objektiivsetele tunnustele on täidetud KarS § 344 lg 1 ja KarS § 345 lg 1

subjektiivsed tunnused. K. Tarkijainen on ütlusi andes selgitanud, et ta teadlikult võltsis

garantiikaardil pesumasina eest tasutud summat eesmärgiga saada Tartu Linnavalitsuselt

toetust suuremas ulatuses. Kohtu hinnangul pani K. Tarkijainen teo toime otsese tahtlusega

KarS § 16 lg 3 tähenduses, kuna ta pidi teadma või vähemalt möönma, et dokumendile

tegelikkusest erinevate andmete kirjutamine tähendab dokumendi võltsimist. Samuti esitas

K. Tarkijainen võltsitud andmeid kajastava garantiikaardi Tartu Linnavalitsuse

sotsiaalosakonnale teadlikult eesmärgiga saada suuremat toetust. Seega teadis ja möönis K.

Tarkijainen oma teo võimalikku iseloomu ja tagajärgi. Järelikult tegutses K. Tarkijainen

otsese tahtlusega KarS § 16 lg 3 mõttes. Sellega täitis K. Tarkijainen KarS § 344 lg 1 ja

KarS § 345 lg 1 subjektiivsed tunnused.

Kuna puuduvad õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud, tuleb Katerina Tarkijainen KarS

§ 345 lg 1 ja KarS § 345 lg 1 järgi süüdi tunnistada. Kuriteoga ei tekitatud kahju.

Kohtu seisukoht karistuse osas

KarS § 344 lg 1 näeb dokumendi, pitsati või plangi, mille alusel on võimalik omandada

õigusi või vabaneda kohustustest, võltsimise eest ette karistusena kas rahalise karistuse või

kuni 1-aastase vangistuse.

KarS § 345 lg 1 näeb teadvalt võltsitud dokumendi, pitsati või plangi kasutamise eest

eesmärgiga omandada õigusi või vabaneda kohustustest ette karistusena kas rahalise

karistuse või kuni 3-aastase vangistuse.

KarS § 44 lg 1 järgi võib kuriteo eest mõista rahalise karistuse 30-500 päevamäära. KarS §

44 lg 2 kohaselt ei tohi arvestatud päevamäära suurus olla väiksem kui

miinimumpäevamäär, s.o 10 eurot.

Katerina Tarkijaineni keskmine päevasissetulek oli 2023. aastal 0 eurot. KarS § 44 lg 2

alusel kohaldub miinimumpäevamäär ehk 10 eurot.

KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestatakse

kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma

süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Tulenevalt KarS § 56 lg-st 2

võib vangistust mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema

karistusega.

Kohtu hinnangul on Katerina Tarkijaineni süü alla keskmise. Võltsimisega ja võltsitu

kasutamisega taotletav majanduslik kasu oli 200 eurot, milline rahasumma oli XXX jaoks

küll suur, kuid kohaliku omavalitsuse Tartu Linnavalitsuse jaoks väike summa. Karistust

kergendavaks asjaoluks on Katerina Tarkijaineni poolt teo tunnistamine ja kahetsus.

Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Katerina Tarkijainen on varasemalt

kriminaalkorras karistamata isik. Tal on 1 kehtiv väärteokaristus KarS § 218 lg 1 rikkumise

eest, mille eest määrati talle 15.02.2024 rahatrahv 200€. Kohtu hinnangul on võimalik K.

Tarkijaineni mõjutada edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma keskmisest väiksema

karistuse mõistmisega. Miinimummäära lähedane rahaline karistus täidab nii eri- kui

üldpreventiivset eesmärki. Kuna Katerina Tarkijainen pani teo toime raskes majanduslikus

olukorras olevana, siis on põhjendatud KarS § 73 lg 1, 3 alusel jätta rahaline karistus 60

päevamäära, s.o 600 eurot K. Tarkijaineni suhtes tingimisi kohaldamata ja täielikult

täitmisele pööramata, kui K. Tarkijainen ei pane 1-aastase katseaja kestel toime uut tahtlikku

kuritegu.

Kohtu seisukoht menetluskulu osas

Katerina Tarkijaineni menetluskuluks on KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale

kohtueelses menetluses makstud tasu 162.12 eurot ja KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel

süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha teise astme kuriteo eest süüdimõistmisel 1,5

palga alammäära ulatuses, s.o 1329 eurot.

KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud

süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 sätestab, et menetluskulusid määrates arvestab kohus

süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude

hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus

võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi.

Katerina Tarkijainenil ja XXX ja XXX. Peres on XXX. Katerina Tarkijaineni XXX. XXX.

Kohtu hinnangul käib raskes majanduslikus olukorras olevale Katerina Tarkijainenile

menetluskulude täies mahus ja korraga tasumine ilmselgelt üle jõu. KrMS § 180 lg 3 alusel

on põhjendatud jätta pool kaitsjatasust, s.o 81.06 eurot, ja enamus sundrahast, s.o 1063.20

eurot, riigi kanda ning anda Katerina Tarkijainenile tema kanda jäävate menetluskulude

346.86€ ositi tasumiseks aega 12 kuud.

Kohtunik Heli Sillaots /allkirjastatud digitaalselt/