2-25-2659/31 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Eve Grass

Otsuse tegemise aeg ja koht

17. november 2025, Kuressaare

Tsiviilasja number

2-25-2659

Tsiviilasi

H.W hagiavaldus L.D

vastu lapsele elatise

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

Menetlusosalised ja nende

esindajad

2589,48 eurot

Hageja alaealine H.W, isikukood XXX, XXX

Hageja esindaja eestkostja Y.A, isikukood XXX

Kostja L.D , isikukood XXX, XXX

Kohtuistungi aeg

28.10.2025

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada H.W hagi L.D vastu elatise nõudes.

2. Välja mõista L.D-lt (L.D) alaealise lapse H.W kasuks alates 18.02.2025 kuni

31.03.2025 igakuine elatis summas 287,72 eurot kuus (PKS § 101)

3. Välja mõista L.D-lt (L.D) alaealise lapse H.W kasuks alates 01.04.2025 kuni H.W

täisealiseks saamiseni igakuine elatis 301,74 eurot kuus (s.o 282,31 eurot

(baassumma) + 59,43 eurot (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast)

– 40 eurot (50% lapsetoetusest), mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1.

aprillil 2026) lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest

vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3, 4 ning lapsetoetuse (kehtiva

perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates

lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.

4. Kostja on kohustatud tasuma väljamõistetud elatise iga kuu 10-ndal kuupäeval

H.W arvelduskontole

5. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

2-25-2659

kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Taotledes

menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama kaebuse (TsMS §

187 lg 6). Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle

läbivaatamist istungil (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7).

HAGEJA NÕUE

1.

18.02.2025 esitas H.W hagiavalduse L.D Eilmanni vastu lapsele elatise

väljamõistmiseks miinimummääras. Hagiavalduse kohaselt hageja palub välja mõista kostjalt

elatis alates 01.02.2025. Hagiavaldusest nähtuvalt on hageja pidanud kostjaga läbirääkimisi

tema lapse H.W majanduslikust toetamisest kuid lubadused mida ema on andnud on jäänud

ainult lubadusteks. 17.03.2025 tegi kohus puuduste kõrvaldamise määruse, millega palus

hagejal selgitada tagasiulatuva nõude põhjendatust. Vastuseks märkis hageja, et kostja oli nõus

iga kuu maksma H.W arvele alguses 20-50 eurot kuni töö leiab. Hetkel pole ta seda aga teinud.

26.03.2025 menetlusse võtmise määrusega keeldus kohus menetlusse võtmast hageja

tagasiulatuva elatise nõuet perioodist 01.02.2025 kuni 17.02.2025 ning võttis menetlusse H.W

hagiavalduse L.D Eilmanni vastu alates 18.02.2025 makstava elatise nõudes. 28.10.2025

toimunud kohtuistungil jäi hageja enda nõude juurde.

KOSTJA VASTUVÄITED

2. 01.04.2025 esitas kostja vastuse esitatud hagiavaldusele. Vastuse kohaselt kui kostja nõustus

andma Y.A N eestkoste, siis Y.A sõnas, et tema kostjalt midagi ei hakka tahtma ning lepib

lapsetoetusega. Kostja on võlgades, märtsi kuus sai alla 400 euro palka. Võlgu mida maksab on

kokku ligi 50 tuhat eurot ja kasvatab alaealist last, kes on 4 aastane, kelle isa ei maksa elatist ka

peale kirjaliku kokkuleppe sõlmimist. Iga kuu maksab ära arved, osad võlad vähemaks. Üle

jäänud (toit ja arstivisiidid) läheb lapse, keda kasvatab, kasuisa abist. Kostja maksaks lapsele,

kui oleks vaba raha. Tervis on väga halb, kuid ei saa lubada ka haiguslehte ning peab jätkama

tööd palaviku, köha ja nohuga, mille all kannatab viimased poolteist kuud. Kuna kostjal ei ole

lapsele tõesti maksta, siis kaalub ta vanemlike õiguste loobumisest. Siis ei kannata laps enam

kostja tõttu.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

3. Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja asjas kogutud tõenditega leiab, et esitatud hagi on

põhjendatud ja tuleb rahuldada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg 2 kohaselt

kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt

kohus võib tugineda otsust tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida ja

asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada. TsMS § 436 lg 7 järgi ei

ole kohus seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Vastavalt TsMS § 438 lg 1 sätetele hindab

kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas

kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.

4. Järgnevalt kohus tuvastab esitatud tõendite ja poolte väidete alusel, millele vastuväiteid ei

esitatud järgmised asjas tähtsust omavad asjaolud:



Eesti perekonnaseisuasutuses registreeritud sünni tõendist nähtuvalt on hageja sündinud

xxxxxx ja sünni tõendile on tema emana kantud kostja (dtl 6);



26.06.2024 Pärnu Maakohtu määrusega on rahuldatud X valla (vallavalitsuse kaudu)

avaldus, võetud kostjalt ära lapse H.W isiku- ja varahooldusõigus, seatud lapse H.W üle

eestkoste kuni tema täisealiseks saamiseni ning määratud tema eestkostjaks Y.A (dtl 7-

2-25-2659

12);



hageja elab eestkostjaga koos;



kostja lapse ülalpidamisel ei osale (dtl 19-20, 21-22).

5. Hageja palub kostjalt välja mõista elatis seadusjärgses miinimummääras. Perekonnaseaduse

(PKS) § 97 p-s 1 on sätestatud, et ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps. PKS § 99 lg

1 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku

vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse

õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja

kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise

kulutusi (PKS § 99 lg 2). PKS § 100 lõike 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha

perioodilise maksmisega (elatis). Sama sätte lõike 2 kohaselt täidab alaealise lapse vanem lapse

ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta

ei osale lapse kasvatamises. Elatist peab kasutama lapse huvides. PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või

igakuine elatis olla väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg 3, lg 4, lg 5 ja

lg 6 kohaselt on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma. Baassumma ühe lapse kohta oli

2025 aastal kuni 31.03.2025 272,76 eurot kuus ja alates 01.04.2025 282,31 eurot kuus, mida

indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta

tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks

eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm

protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi

keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele

iga aasta 1. aprillil. Vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab

rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Vaidlus puudub selles, et lapsetoetus

laekub lapsega koos elavale eestkostjale. Kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul

keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt

kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Vanematel on oma laste suhtes võrdsed õigused ja

kohustused, kui seadusest ei tulene teisiti (PKS § 116 lg 1).

6. Vaidlust ei ole selle üle, et kostja ei ela hagejaga koos. Kohus selgitab, et kohus menetleb

elatise nõuet perioodi kohta alates 18.02.2025 kuni hageja täisealiseks saamiseni seadusjärgses

miinimummääras. Riigikohtu 22.06.2022 otsuse tsiviilasjas nr 2-19-19160 p-dest 17 ja 18

tulenevalt ei pea kohus alates 01.01.2022 elatise suurust alates 01.01.2022 kuni lahendi

tegemise ajani vastavas kohtuastmes kindla summana välja arvutama, kui kohus mõistab välja

elatise muutuva suurusena PKS § 101 lg 2 mõttes. Seega kuivõrd hageja on palunud elatise välja

mõista muutuva suurusena, siis kohus elatise suurust alates 18.02.2025 kuni lahendi tegemise

ajani kindla summana otsuses välja ei arvuta.

7. Hagejal on kostjast lahus elava alaealise lapsena kostja vastu PKS §-dest 96-100 lähtudes

materiaalõiguslik nõue ülalpidamise saamiseks. Nimetatud normid peavad tagama selle, et

elatist nõudev alaealine laps saab lahus elavalt vanemalt vajaliku ülalpidamise. Ka on

Riigikohus leidnud, et kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta

PKS § 100 lg 2 järgi ülalpidamiskohustust lapsele iga kalendrikuu eest ette elatist makstes (vt

Riigikohtu 4. detsembri 2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-136-13, p 11). PKS § 100 lg-te 1 ja 2

alusel saab laps (lapse õiguste ja huvide kaitseks teda kasvatava hooldusõigusliku vanema

esindusel) seda nõuda eelkõige perioodilise rahalise maksena ehk elatisena. Ülalpidamise

andmine rahas igakuise ettemaksuna võimaldab elatist lapse heaks kasutaval vanemal arvestada

selle summaga kulude planeerimisel.

8. Juhul, kui laps nõuab elatist ühelt vanemalt, tuleb arvestada, et lapsel on õigus nõuda ühelt

vanemalt elatist vaid osas, mille eest see vanem vastutab, st arvestada tuleb ka teise vanema

kohustust last ülal pidada ning teise vanema sellise kohustuse ulatust. PKS § 105 lg 3 järgi

täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku

kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga,

2-25-2659

arvestades tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Eelduslikult peavad

vanemad täitma lapse ülalpidamiskohustust võrdselt (PKS § 116 lg 1).

9. Eelnevast tuleb järeldada, et elatist tuleb maksta regulaarselt alates hetkest, mil vanem ei ela

enam lapsega koos. Elatise nõude rahuldamise eelduseks on kohustatud isiku poolne

ülalpidamiskohustuse täitmata jätmine ning seaduse mõtte kohaselt on ülalpidamiskohustust

rikutud ka juhul, kui makstud elatis ei ole olnud lapse ülalpidamiseks piisav. Käesoleval juhul ei

osale kostja lapse ülalpidamisel mingilgi määral.

10. Hageja nõue on esitatud seadusega ettenähtud elatise suuruse alammääras. Kohus on

seisukohal, et sellises määras elatise väljamõistmine tagab alaealise ülalpidamise sellisel määral,

mis võimaldab tal normaalselt kasvada ja areneda. Riigikohus on lahendis nr 2-15-15909, p 12

selgitanud, et miinimumi ulatuses elatise nõudmisel ei ole vaja kohtumenetluses tõendada lapse

vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi, sest eelduslikult kulub lapse vajaduste

rahuldamiseks kahekordne miinimumelatis.

11. PKS § 102 lg 2 kohaselt vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse

ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema

käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval

põhjusel vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv

põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes

elatise väljamõistmise korral käesoleva seaduse §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt

vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kostja on menetluses väitnud, et tal ei ole piisavat

sissetulekut ja tal on teine alaealine laps, kelle isa elatist ei tasu. Kohus selgitab, et asjaolu, et

kostjal väidetavalt puudub piisav sissetulek, ei ole aluseks elatise väljamõistmiseks alla

seadusjärgse miinimummäära. Kohus küsis krediidiasutustelt kostja pangakonto väljavõtteid.

Coop Pank AS teatas, et kostja omab pangas arvelduskontot, mille jääk on 0,00 eurot ning

perioodil 9.10.2024 kuni 09.10.2025 tehingud puuduvad (dtl 71-72). AS SEB Pank teatas

samuti, et kostja omab arvelduskontot, mille jääk on 0,17 eurot (dtl 75-76, 79-81). Konto

väljavõttest nähtub, et perioodil 9.10.2024 kuni 09.10.2025 on kostja kontole laekunud 644,15

eurot. AS-is LHV Pank teatas, et kostja omab kontot, mille jääk on 0,00 eurot ja tehingud

puuduvad (dtl 105-106, 107). Ülejäänud krediidiasutuste vastustest nähtub, et kostja ei oma

arvelduskontosid neis krediidiasutustes (dtl 62, 64, 65, 67-68, 99-100). Kostja on ise esitanud

enda alaealise lapse pangakonto väljavõtte, millest nähtub, et kostja omab igakuised

sissetulekuid kogusummas keskmiselt vähemalt 1100 eurot (dtl 85-95). Seega kohus leiab, et

kostja sissetulek on selline, mis võimaldab tal elatist tasuda hagejale seadusjärgses

miinimummääras. Kostja ei ole esitanud tõendeid sellest, et tal oleks puuduv töövõime, seega on

kostjal kohustus teenida sellist sissetulekut, mille arvelt on tal võimalik ülal pidada enda

alaealisi lapsi. Kostja ise hindab enda teise alaealise lapse vajadusteks 684 eurot (dtl 84), kuid

kohus rõhutab, et tulenevalt PKS § 102 lg-st 2 tuleb tal teist alaealist last üleval pidada samas

ulatuses kui hagejat. Lisaks nähtub kohtute infosüsteemist, et ts.asjas nr 2-xxxx on kostjalt

CCCCCC otsusega samuti välja mõistetud elatis kostja lapse CC kasuks miinimummääras.

Asjaolu, et kostjal on kohustused võlausaldajate ees, ei ole aluseks hagi rahuldamata jätmiseks.

Kuivõrd kostja ei ole üldse hageja ülalpidamiseks elatist tasunud, on kostja seega rikkunud

hageja ülalpidamiskohustust ning elatise väljamõistmise eeldused on täidetud. Seega tuleb

kostjal hagejale ülalpidamist anda seadusjärgses miinimummääras. Eeldustel, et lapsetoetust

makstakse lapse eestkostjale, laps viibib ema juures vähem kui 7 ööpäeva kuus (esitatu kohaselt

ei viibi üldse), on kehtiva PKS § 101 järgi arvestatud summa alates 01.04.2024 kuni 31.03.2025

287,72 eurot kuus ja alates 01.04.2025 301,74 eurot kuus.

12. Kohus rahuldab eeltoodust tulenevalt hagi igakuise elatise nõudes ja mõistab kostjalt välja

elatise alates 18.02.2025 kuni 31.03.2025 summas 287,72 eurot kuus (PKS § 101) ja alates

01.04.2025 kuni lapse täisealiseks saamiseni 25.10.2031 301,74 eurot kuus, mis muutub iga

aasta 1. aprillil lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt

2-25-2659

perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3, 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3

esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.

Hageja taotluse alusel ning juhindudes TsMS § 445 lg-st 1 määrab kohus elatusraha maksmise

viisiks selle kandmise iga kalendrikuu kümnendaks kuupäevaks hageja arvelduskontole.

Menetluskulude jaotus

13. TsMS § 173 lg 1 ja 2 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses,

millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita

menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja

menetlus lõpetatakse. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui

menetlusosalised seda ei taotle.

14. TsMS § 164 lg-st 1 tuleneb, et alaealise lapse ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma

menetluskulud ise. Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda nende rahalist suurust

kindlaksmääramata.

(allkirjastatud digitaalselt)

Eve Grass

Kohtunik