2-24-143454/18 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Heli Käpp Kohtujurist Külli Pilv Tsiviilasja number 2-24-143454 (menetlus nr 3) Määruse tegemise aeg ja koht

17. november 2025, Pärnu Tsiviilasi Eesti Vabariigi (Maaja Ruumiameti kaudu) hagi Marjamäe osaühingu vastu rendivõla 1017 eurot, viivise 91,02 eurot ja edasise viivise väljamõistmiseks Tsiviilasja hind 1293,62 eurot Menetlustoiming Menetluse lõpetamine kompromissi kinnitamisega, kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Eesti Vabariik (Maaja Ruumiameti kaudu) (registrikood 70003098), volitatud esindajad Anneliina Siitan (e-post) ja Toomas Kutti (XXX); Kostja: Marjamäe osaühing (registrikood 10818316, asukoht: XXX-i , 66604, XXX, e-post), juhatuse liige P.N Korraldav eelistung (veebis)

29. aprill 2025, osalesid Toomas Kutti, Anneliina Siitan, P.N RESOLUTSIOON

1. Kinnitada poolte vahel sõlmitud, hageja volitatud esindaja Toomas Kutti poolt 12. novembril 2025 ja kostja Marjamäe osaühingu seadusliku esindaja P.N-i poolt 11. novembril 2025 digitaalselt allkirjastatud järgmine kompromiss:

1.1. Kostja Marjamäe osaühing tunnistab poolte vahel 29.04.2024 sõlmitud rendilepingutest nr 7- 8/24/390, 7-8/24/445, 7-8/24/446, 7-8/24/448 ja 7-8/24/449 tulenevate rendimaksete mittetasumist ning kinnitab, et põhivõlgnevus kõnealustest lepingutest tulenevate rendimaksete osas on 1017 (üks tuhat seitseteist) eurot.

1.2. Lisaks põhivõlgnevusele on rendi tähtaegselt tasumata jätmise tõttu arvestatud perioodi 02.07.2024 kuni 29.10.2025 eest viivist 246,62 (kakssada nelikümmend kuus eurot ja 62 senti) eurot.

1.3. Hageja nõustub kompromissi korras loobuma viivisenõudest.

1.4. Pooled on kokku leppinud, et kostja tasub põhivõlgnevuse summas 1017 eurot (üks tuhat seitseteist eurot) kahe võrdses suuruses maksena 508,50 eurot (viissada kaheksa eurot ja 50 senti) hiljemalt 01.12.2025 ja 01.02.2026 hageja esitatud järgmistel rekvisiitidel: Saaja: Rahandusministeerium; viitenumber: 11129202196624; panga arvelduskonto number: Swedbank EE932200221023778606, HABAEE2X; või SEB EE891010220034796011, EEUHEE2X; või Luminor EE701700017001577198, RIKOEE22; või LHV

Tsiviilasi nr 2-24-143454 EE777700771003813400,

LHVBEE22;

makse

selgitus:

makse

vastavalt kompromisskokkuleppele tsiviilasjas nr 2-24-143454.

1.5. Pooled kinnitavad, et kompromissi sõlmimisega ja selle täitmisega on kõik käesoleva kompromissi punktis 1.1 nimetatud lepingutest tulenevad vastastikused nõuded ammendavalt ja lõplikult lahendatud ning pooled ei esita teineteise suhtes enam mistahes täiendavaid nõudeid või pretensioone.

1.6. Pooled kinnitavad, et kompromissi sõlmimisel jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda.

2. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-24-143454 (menetlus nr 3).

3. Menetluskulud on jaotatud poolte kokkuleppega. Kohus täiendavalt menetluskulusid ei jaota ega määra kindlaks menetluskulude suurust. Edasikaebamise kord TsMS § 661 lg 4 ja poolte kompromissi alusel ei ole määrus edasikaevatav, kuivõrd pooled on kokkuleppel määruskaebuse esitamise õiguse välistanud. Määrus jõustub selle menetlusosalistele kättetoimetamisest. (TsMS § 466 lg 1 ja lg 3) ASJAOLUD JA KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

1. Pärnu Maakohtu menetluses on Eesti Vabariigi (Majandusja Kommunikatsiooniministeeriumi kaudu) hagi Marjamäe osaühingu vastu rendivõla 1017 eurot, viivise 91,02 eurot ja edasise viivise väljamõistmiseks. 29. aprillil 2025 toimunud kohtuistungil andis kohus pooltele tähtaja kompromissläbirääkimisteks. Kohus istungil selgitas tõendamiskoormise jaotust, määras pooltele tähtajad kompromisspakkumise esitamiseks ja sellele vastamiseks ning täiendavate tõendite ja seisukohtade esitamiseks. Pooled nõustusid menetluse jätkumisega kirjalikus menetluses. Hageja esitas 13. mail 2025 kompromissettepaneku, millele kostja ei vastanud.

2. Kohus 28. oktoobri 2025 määrusega andis pooltele 10. novembrini 2025 (kaasa arvatud) täiendavalt aega menetluse lõpetamiseks kompromissiga ning määras tähtajad kirjalikus menetluses lahendi tegemiseks, kui pooled kompromissile ei jõua. Kohus selgitas pooltele menetluslikku olukorda (kostja ei ole enda väidete tõendamiseks määratud tähtpäevaks midagi esitanud, hageja nõue on asjaolude ja tõenditega põhistatud), menetluskulude jaotust ning kostja kohustust hüvitada riigilõiv, mille tasumisest hageja hagiavalduse esitamisel oli vabastatud. Hageja teatas kohtule, et saatis kostjale uuesti kompromissi pakkumise, milles kostja pidi ise märkima tasumise tähtajad, kuid kohtu määratud tähtaja jooksul kostja ei vastanud. 11. novembril 2025 kostja saatis kohtule tasumise tähtpäevadega täiendatud ja kostja poolt digitaalselt allkirjastatud kompromisslepingu.

3. 12. novembril 2025 allkirjastas sama kompromisslepingu digitaalselt ka hageja volitatud esindaja Toomas Kutti ning esitas selle kohtule. Kompromisslepingu kohaselt pooled on kokku leppinud kostja poolt hagejale makstava summa suuruse ning tasumise tähtpäevad ja korra, samuti menetluskulude jäämise poolte endi kanda. Pooled kinnitavad, et on teadlikud kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise tagajärgedest, paluvad kohtul kompromissi kinnitada ja menetluse tsiviilasjas lõpetada.

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 4 kohaselt kohus lõpetab asjas menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi. TsMS § 430 lg 1 kohaselt pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

5. Kohus leiab, et poolte kompromiss on seaduslik, ei riku avalikku huvi ja on täidetav. Kohus kinnitab kompromissi ning TsMS § 428 lg 1 p 4 ja § 430 lg 1 kohaselt lõpetab asjas menetluse. Menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamisega on samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2 lg 1 p 1 alusel on hagejal õigus pöörduda jõustunud kohtumääruse täitmiseks kohtutäituri

2 (3)

Tsiviilasi nr 2-24-143454 poole.

6. Kohus selgitab, et kinnitab määrusega kokkuleppe sisulised tingimused. Kohtulikku kinnitamist ei vaja poolte menetluslikud kinnitused ja taotlused kokkuleppe kinnitamise ja menetluse lõpetamise tagajärgedest teadmise kohta, kompromissi kinnitamiseks ja menetluse lõpetamiseks ega kokkulepe edasikaebeõigusest loobumise kohta. Lisaks kokkuleppe tingimuste numeratsioon kohtumääruses erineb kompromisslepingu numeratsioonist, kuna kohus märgib kinnitatava kompromissi sisulised tingimused kohtumääruse resolutsiooni kompromissi kinnitamise punkti alapunktidena. Vastavalt kohus muudab kompromissi tekstisisest viidet kompromissi punktile. Poolte kokkuleppe sisu kohus ei muuda.

7. Menetluskulude jaotus. TsMS § 173 lg 1 alusel kohus märgib määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kompromissi korral jäävad menetluskulud poolte endi kanda, kui nad ei lepi kokku teisiti. Pooled teisiti kokku ei leppinud, vaid on ka kompromisslepingus kokku leppinud, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Kohus menetluskulusid täiendavalt ei jaota ning hüvitatavate kulude puudumise tõttu TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude suurust kindlaks ei määra. Kuna TsMS § 145 lg 1 alusel on Eesti Vabariik menetlusosalisena riigilõivu tasumisest vabastatud, siis ei tõusetu ka küsimust TsMS § 190 lg-s 4 sätestatud riigilõivu riigituludesse hüvitamise kohustusest.

8. TsMS § 661 lg 4 lubab hagimenetluses poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Poolte kokkuleppest tulenevalt ei saa selles asjas määruse peale edasi kaevata. TsMS § 466 lg-te 1 ja 3 alusel jõustub määrus, mis seaduse kohaselt on jõustumise järel täitedokumendiks, pooltele kättetoimetamisest. (allkirjastatud digitaalselt) Heli Käpp Kohtunik

3 (3)