2-24-143775/24 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Nele Teelahk

Määruse tegemise aeg ja koht

17. november 2025, Jõhvi

Tsiviilasja number

2-24-143775

Tsiviilasi

Lüganuse vald, Kiviõli linn, Keskpuiestee 39

korteriühistu avaldus R K ja G K vastu võla

väljamõistmiseks

Menetlusosalised ja esindajad

Avaldaja: Lüganuse vald, Kiviõli linn, Keskpuiestee 39

korteriühistu (registrikood 80469455), lepinguline

esindaja advokaat Irina Gromtsev

Puudutatud isikud:

1. R K (isikukood XXX), seaduslik esindaja eestkostja

Lüganuse vald (Lüganuse Vallavalitsuse kaudu)

2. G K (isikukood XXX)

Kohtuistungi aeg

3. november 2025

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Lüganuse vald, Kiviõli linn, Keskpuiestee 39 korteriühistu avaldus.

2. Mõista R K ja G K solidaarselt Lüganuse vald, Kiviõli linn, Keskpuiestee 39

korteriühistu kasuks välja ajavahemikul veebruar 2024 kuni veebruar 2025

tekkinud majandamiskulude võlg 999,04 eurot.

3. Jätta menetluskulud solidaarselt R K ja G K kanda.

4. Mõista R K ja G K solidaarselt Lüganuse vald, Kiviõli linn, Keskpuiestee 39

korteriühistu kasuks menetluskulude katteks välja 628 eurot.

5. Kohtumäärus toimetada kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu

kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada viie

kuu möödumisel määruse tegemisest arvates.

Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks

õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude

summa ületab 280 eurot.

1(5)

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse.

ASJAOLUD

1. Lüganuse vald, Kiviõli linn, Keskpuiestee 39 korteriühistu (avaldaja, korteriühistu) esitas

29. novembril 2025 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse R K (puudutatud

isik I) ja G K (puudutatud isik II) vastu 446,10 euro saamiseks. Pärnu Maakohus lõpetas 21.

veebruaril 2025 maksekäsu kiirmenetluse ning andis tsiviilasja üle menetlemiseks Viru

Maakohtule. Viru Maakohtu 17. märtsi 2025 määrusega jäeti avaldus käiguta.

2. Avaldaja esitas 14. aprillil 2025 avalduse, milles palub mõista puudutatud isikutelt

solidaarselt avaldaja kasuks välja põhivõlg 999,04 eurot. Menetluskulud palub avaldaja jätta

puudutatud isikute kanda.

Avalduse kohaselt kuulub puudutatud isikutele korterelamus asukohaga XXX korteriomandi

nr X. Puudutatud isikud on korteriühistu liikmed. Avaldaja esitab korterelamu omanikele

igakuiselt arveid osutatud kommunaalteenuste eest ja majandamiseks vajalike kulude katteks.

Kogu arveldus põhineb ühistu üldkoosoleku kehtestatud hooldus-remonditasu tariifidel ning

kommunaalteenust osutatavate firmade esitatud arvetel. Puudutatud isikud ei tasu alates 2024.

a veebruarist korteriühistu majandamiskulusid.

Puudutatud isikute võlgnevus avaldaja on ajavahemikus 2024. a veebruar kuni 2025. a

veebruar 999,04 eurot, mille avaldaja palub puudutatud isikutelt välja mõista. Võlgnevus

koosneb hooldus-remonditasust ja küttekulust.

Hooldus-remonditasu arvestatakse korteriomandi üldpinna alusel. Puudutatud isikute korteri

nr X suurus on 48,70 m2. Hooldus-remonditasu tariif on otsustatud korteriühistu

üldkoosolekul. Alates 14. juulist 2023 on hooldus-remonditasu suurus 0,90 eurot/m2.

Küttekulu arvestamise aluseks on korteriühistu liikmete tarbitud soojusenergia. Soojuse ostu-

müügileping on sõlmitud 1. oktoobril 2024. Küttekulu aluseks on soojuse müüja arved, mis

on jagatud korterelamu korteriomandite köetava pinnaga (1614,7 m2) ja korrutatud

puudutatud isikute korteriomandi suurusega (48,70 m2).

Korteriühistu eesmärgiks on saada kohtulahend mõlema ühisomaniku suhtes, et kohtulahendi

saaks täita mõlema omaniku suhtes korteriomandi arvelt.

3. Puudutatud isik I vastas, et on nõus maksma nõudest pool, s.o 499,52 eurot.

KOHTU SEISUKOHT

4. Kohus rahuldab avalduse.

5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 477 kohaselt vaatab kohus hagita asja

läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS

§ 477 lg 5 näeb ette, et kohus ei ole seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega

ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti. Juhindudes TsMS § 477

lg-st 7 kontrollib kohus avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui

avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid.

6. Korteriühistu nõuab puudutatud isikutelt võla tasumist, sest puudutatud isikud jätsid

ajavahemikul veebruar 2024 – veebruar 2025 tasumata korteriomandiga seotud

majandamiskulud. Nõude aluseks on korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 40 lg 1,

VÕS § 101 p 1 ja § 108 lg 1.

2(5)

7. Kohus tuvastab, et puudutatud isikud on korteriühistu liikmed (KrtS § 1 lg 4), sest nad on

korteri XXX ühisomanikud (dtl 33-34). Korteriühistu liikmena on puudutatud isikutel

korteriühistu ees KrtS-st tulenevad kohustused. Korteriomandist tulenevate kohustuste

täitmise eest vastutavad korteriomandi ühised omanikud soldiaarselt (KrtS § 15 lg 2). Kui

mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda

kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist

(võlaõigusseadus § 65 lg 1).

Korteriühistu peab tõendama, et korteriühistu liikmetel oli kohustus tasuda majandamiskulude

eest ning kohustuse suuruse. Majandamiskulud on kõik kulud, mida korteriomanik peab

korteriühistu liikmena kandma (KrtS § 40 lg-d 1 ja 2, § 12 lg 1, § 35 lg 2 p 2 ja § 41 lg 2).

Kui majanduskava ei ole kehtestatud, võib korteriühistu kulude hüvitamist nõuda, kui

majandamiskulude kandmise on otsustanud korteriomanike üldkoosolek. Kulude kandmisest

ei vabasta korteriomanikku see, kui kulude kandmine tuleneb küll korteriomanike

üldkoosoleku otsusest, kuid otsust ei ole pealkirjastatud majanduskavana. Juhul kui

majanduskava ei ole kehtestatud ja kulude kandmist ei ole otsustatud korteriomanike

üldkoosoleku otsusega, saab korteriühistu nõuda korteriomanikelt kaasomandil lasuvate

kohustuste täitmist KrtS §-s 40 sätestatud suhte alusel. Selliste majandamiskulude suurust,

mis ei sõltu vahetult tegelikust tarbimisest (nt remondifond, haldus- ja hoolduskulu), saab

seega tõendada majanduskava või korteriomanike üldkoosoleku otsusega, millega vastavad

kulud ja nende jaotus kindlaks määrati. Korteriühistu poolt elamu majandamiseks ostetud

teenuste (nt soojusenergia, küte) puhul on võimalik raamatupidamisdokumentidega tõendada,

kui palju oli korteriühistu kohustatud teenuseosutajale tasuma. Seejuures peab korteriühistu

välja tooma, kui suured olid tervikuna korteriühistu majandamiskulud mingil ajavahemikul,

mil nende tasumist nõuti. Korteriühistu nõuet ei tõenda korteriomanikule esitatud arved ega

raamatupidaja poolt koostatud dokumendid võlgnevuse kohta (vt RKTKm 24.05.2023, 2-20-

119460, p 16.1; 20.06.2022, 2-19-8045, p 11; RKTKo 16.06.2010, 3-2-1-53-10, p-d 13 ja 14;

TrtRnKm 04.02.2022, 2-20-7413, p 12.2).

8. Korteriühistu kinnitas, et majanduskava kinnitatud ei ole. Korteriühistu esitas tõenditena

puudutatud isikutele esitatud arved (dtl 43-55) ja võla kujunemise arvestuse (dtl 35), mille

kohaselt on puudutatud isikutele esitatud veebruarist 2024 kuni veebruarini 2025 arveid

kokku 999,04 eurot.

9. 999,04 eurot koosneb mh veebruarist 2024 kuni veebruarini 2025 (s.o 13 kuud) tekkinud

hooldus-remonditasust. Maja hooldustasu suurus on 0,90 eurot ruutmeetri kohta ja tuleneb

korteriühistu üldkoosoleku otsusest (dtl 57). Puudutatud isikute korteri suurus on 48,70 m2.

Seega on maja hooldustasu tõendatud 43,83 eurot kuus (s.o 0,90 eurot × 48,70 m2).

Hooldus-remonditasu on puudutatud isikutele esitatud arvetel märgitud, mis hõlmavad

ajavahemikku 1. veebruar 2024 kuni 28. veebruar 2025, s.o kokku 569,79 eurot (43,83 eurot ×

13 kuud). Hooldus-remonditasu nõude kujunemine on kontrollitav ja tõendatud. Avaldus

tuleb selles osas rahuldada.

10. Lisaks nõuab korteriühistu puudutatud isikutelt küttekulude hüvitamist 429,25 eurot

(999,04-569,79).

Avalduse kohaselt on korteriühistu sõlminud soojuse ostu-müügilepingu Aktsiaseltsiga K S ,

kes esitab korteriühistule küttearveid (dtl 65-68, 109). Avaldaja selgitas avalduses ja 3.

novembri 2025 istungil, et küttekulu arvestuskäik on Aktsiaselts K S arve jagatuna

korteriomandite suurusega (1614,7 m2) ja korrutatud puudutatud isikute korteriomandi

suurusega (48,70 m2). See vastab KrtS § 40 lg-le 1.

Küttekulu nõuab korteriühistu ajavahemikul oktoober 2024 kuni veebruar 2025.

3(5)

Oktoobri 2024 kütte eest nõuab avaldaja puudutatud isikutelt 51,63 eurot (dtl 51). K S arve

oli 1711,92 eurot (dtl 109). Arvestuskäik: (1711,92 ÷ 1614,7) × 48,70 = 51,63 eurot.

Novembri 2024 kütte eest nõuab avaldaja puudutatud isikutelt 76,86 eurot (dtl 52). K S arve

oli 2548,47 eurot (dtl 65). Arvestuskäik: (2548,47 ÷ 1614,7) × 48,70 = 76,86 eurot.

Detsembri 2024 kütte eest nõuab avaldaja puudutatud isikutelt 88,19 eurot (dtl 53). K S arve

oli 2923,89 eurot (dtl 66). Arvestuskäik: (2923,89 ÷ 1614,7) × 48,70 = 88,19 eurot.

Jaanuari 2025 kütte eest nõuab avaldaja puudutatud isikutelt 100,98 eurot (dtl 54). K S arve

oli 3348,03 eurot (dtl 67). Arvestuskäik: (3348,03 ÷ 1614,7) × 48,70 = 100,98 eurot.

Veebruari 2025 kütte eest nõuab avaldaja puudutatud isikutelt 111,59 eurot (dtl 55). K S arve

oli 3699,98 eurot (dtl 68). Arvestuskäik: (3699,98 ÷ 1614,7) × 48,70 = 111,59 eurot.

Eeltoodust tulenevalt on küttekulu nõue 429,25 eurot (s.o 51,63 + 76,86 + 88,19 + 100,98 +

111,59) tõendatud.

11. Eelnevat arvestades tuleb avaldus täies ulatuses rahuldada ning mõista puudutatud

isikutelt solidaarselt 999,04 eurot (s.o 569,79 + 429,25) avaldaja kasuks välja. Kuna avaldus

kuulub täies ulatuses rahuldamisele on TsMS § 172 lg 1 alusel õiglane jätta menetluskulud

solidaarselt puudutatud isikute kanda.

12. Avaldaja menetluskulude nimekirja kohaselt koosnesid avaldaja menetluskulud

esindajakuludest 558 eurot, riigilõivust 50 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse kulust 20 eurot.

13. Kohus leiab, et avalduselt tasutud riigilõiv 50 eurot on TsMS § 174 lg 1 tähenduses

põhjendatud ja vajalik menetluskulu ning tuleb puudutatud isikult avaldaja kasuks välja

mõista (TsMS § 139 lg 2, riigilõivuseaduse § 59 lg 5). TsMS § 144 p 7 kohaselt on

kohtuvälised kulud mh maksekäsu kiirmenetluse kulud, mistõttu kohus rahuldab hageja nõude

maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot kindlaksmääramiseks (TsMS § 172 lg 9, § 4842).

14. Avaldajat esindas lepinguline esindaja tunnitasuga 120 eurot (lisandub käibemaks).

Avaldaja esindaja ajakulu on kokku 3 h 45 min s.o avalduse koostamine (2 h), Viru

Maakohtu 27. augusti 2025 määruse ja puudutatud isiku vastusega tutvumine, seisukoha

esitamine (1 h), istungiks ettevalmistamine ja kohtuistungil osalemine, 7. novembri 2025

taotluse koostamine (45 min).

TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

lahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab

kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Tulenevalt TsMS § 174 lg-st 8 määrab

kohus esindajakulud menetluskuludena kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, st

uurimisprintsiibist lähtudes. Kohtule on antud lai kaalutlusruum lepingulise esindaja kulude

hüvitamise piiramisel. Riigikohus on rõhutanud, et kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige

õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise osas. TsMS § 175 lg 1 kohaselt on

menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine

kohtu kaalutlusotsus (Riigikohtu 10. veebruari 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-177-15, p

13).

Kohus leiab, et avaldaja lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot (lisandub käibemaks) ei ületa

keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt ka Riigikohtu 11. veebruari 2015

määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14).

Kohtu hinnangul ei ole menetlusdokumentide ja lisade sisu ja mahtu, istungi toimumist

arvestades avaldaja lepingulise esindaja ajakulu vajalik ja põhjendatud 3 h 45 min ulatuses.

Kohus peab eelnevat arvestades avaldaja esindajakulusid põhjendatuks kokku 450 eurot (3 h

45 min × 120 eurot). Tasule lisandub käibemaks 24%, s.o 108 eurot.

4(5)

Seega on avaldaja menetluskulud kokku põhjendatud 628 eurot (50+20+558). Kohus mõistab

puudutatud isikutelt solidaarselt avaldaja kasuks välja menetluskulud 628 eurot.

(digitaalselt allkirjastatud)

5(5)