3-25-4194/3 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

J õ h v i k o h t u m a j a

KOHTUM Ä ÄR US

Kohtuasja number

3-25-4194

Määruse kuupäev

14. november 2025

Kohtunik

Ene Andresen

Kohtuasi

X-i esialgse õiguskaitse taotlus Tartu Vangla kohustamiseks

võimaldada tal olla eraldatud lukustatud kambris üksinda,

tagada talle alumise voodikoha kasutamine ning lõpetada tema

kinnipidamine inimväärikust alandavates tingimustes

Menetlusosalised

Taotleja X

Vastustaja Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

1. Jätta X-i esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata.

2. Asendada avaldatavas kohtulahendis taotleja ja valvuri nimed tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Määruse resolutsiooni punkti 1 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15

päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) §

252 lg 7 ja § 204 lg 1). Määrus toimetatakse kätte menetlusosalistele (HKMS § 252 lg 5).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Vanglas kinni peetav X esitas 11. novembril 2025 Tartu Halduskohtule esialgse

õiguskaitse taotluse, milles palub kohustada Tartu Vanglat teda tervisliku seisundi tõttu ümber

paigutama.

Taotluses märgitu kohaselt kohaldas Tartu Vangla 6. novembri 2025. a käskkirjaga nr

2-25/1-2/245 taotleja suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid ning paigutas ta eraldi lukustatud

kambrisse. Taotleja väitel on ta paigutatud S-hoone kambrisse nr 302 koos teise kinnipeetavaga,

kellega tal on olnud hulgaliselt verbaalseid ja füüsilisi konflikte. Samuti märkis ta taotluses, et

vangla on jätnud tema pöördumised tähelepanuta ning on keeldunud tema vigastusi fikseerimast.

Taotleja väitel on psühhiaater andnud hinnangu, et teda tuleks kontrollimatute psüühiliste

probleemide tõttu (tugev ärevushäire, paanikahood, paranoia, peavalud) paigutada üksinda.

3-25-4194

Taotleja märkis 11. novembri 2025. a täiendavas avalduses, et ta on esitanud vanglale

mittevaralise kahju hüvitamise taotluse seoses kambripinna ebapiisava suurusega. Ta palub

kohustada Tartu Vanglat lõpetama tema kinnipidamise inimväärikust alandavates tingimustes.

12. novembri 2025. a täiendavas avalduses märkis taotleja, et perearst määras talle 7. novembril

2025 põlvevigastuse tõttu magamiseks alumise voodikoha, kuid vangla pole suutnud seniajani

tagada talle alumist voodikohta. Ta palub kohustada Tartu Vanglat teda või tema

kambrikaaslast ümber paigutama, et talle oleks tagatud alumine voodikoht.

2. Tartu Vangla esitas 13. novembril 2025 kohtule seisukoha, milles leiab, et

ümberpaigutamiseks esitatud esialgse õiguskaitse taotlus pole lubatav, sest taotleja pole esitanud

vanglale vaiet haldusakti täitmisel kohaldatud kinnipidamistingimuste peale. Kui kohtu

hinnangul on taotlus lubatav, tuleks see jätta rahuldamata. Vangla selgituste kohaselt on

psühhiaater kinnitanud, et taotlejale ei ole üksinda kambris paiknemine tervise tõttu näidustatud.

Vangla määras 7. novembril 2025 tervishoiutöötaja esitatud andmete alusel taotlejale alumise

voodikoha. Taotlejale oli kambris nr 302 tagatud kambripind 3,38 m2 ning nüüdseks on ta

paigutatud veelgi suurema pindalaga kambrisse nr 402.

Seisukohale on lisatud Tartu Vangla 6. novembri 2025. a käskkiri nr 2-25/1-2/245, taotleja 10.

novembri 2025. a vaie nimetatud käskkirja tühistamiseks, taotleja 7. 10., 11. ja 12. novembri

2025. a pöördumised vanglale, SA Viljandi Haigla psühhiaatri 13. novembri 2025. a seisukoht,

vangla üksuse juhi 13. novembri 2025. a selgitus, valvur Yi 12. novembri 2025. a selgitus ning

vangla haldustiimi peaspetsialisti 13. novembri 2025. a selgitus.

KOHTU SEISUKOHT

3. Taotleja palub kohtul kohaldada kolme esialgse õiguskaitse abinõud: 1) kohustada vanglat

paigutama teda kambrisse, kus ta saaks olla üksinda; 2) kohustada vanglat lõpetama tema

kinnipidamine inimväärikust alandavates tingimustes; ning 3) kohustada vanglat teda või tema

kambrikaaslast taotlejale alumise voodikoha tagamiseks ümber paigutama.

4. HKMS § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel

teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul

võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. HKMS

§ 249 lg 5 kohaselt võib esialgse õiguskaitse taotluse esitada pärast haldusorganile vaide

esitamist, koos kaebusega või pärast kaebuse esitamist.

4.1. Taotleja on 11. novembri 2025. a esialgse õiguskaitse taotluses märkinud, et taotlus on

esitatud Tartu Vangla 6. novembri 2025. a täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise

käskkirja kohta.

Asja materjalidest nähtuvalt on taotleja esitanud 10. novembril 2025 Tartu Vanglale vaide 6.

novembri 2025. a täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise käskkirja tühistamiseks.

Nimetatud käskkirjaga kohaldas vangla taotleja suhtes alates 6. novembrist 2025 järgmisi

täiendavaid julgeolekuabinõusid: eraldatud lukustatud kambrisse paigutamine, kehakultuuriga

tegelemise keeld ning vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramine. Käskkirja kohaselt

paigutati taotleja 5. novembril 2025 kambrisse nr 303, kus paiknes ka teine kinnipeetav. Taotleja

3-25-4194

avaldas 6. novembri 2025 hommikul vanglaametnikele, et ta ei soovi talle määratud kambris

koos kambrikaaslasega viibida, ning ta mõtleb midagi välja, et saavutada lukustatud režiimiga

kambrisse paigutamist.

4.2. Kohtu hinnangul ei hõlma taotleja 10. novembri 2025. a vaide ese tema esialgse õiguskaitse

taotluse eset.

HKMS § 249 lg-st 1 ja § 249 lg-st 5 tulenevalt saab esialgse õiguskaitse taotluse esitada üksnes

vaide- või kohtumenetluse esemeks oleva põhinõude piires. Teisisõnu, esialgse õiguskaitse

taotluses taotletud abinõu ei või jääda väljapoole vaidluse eset, vaid peab olema seotud

vaidlustatava haldusakti või toiminguga (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi määrus nr

3-20-1245/31, p 16).

Taotleja ei ole esialgse õiguskaitse taotluses ega selle täiendustes põhistanud esialgse

õiguskaitse vajadust väitega, et vangla poleks tohtinud teda eraldatud lukustatud kambrisse

paigutada. Samuti pole ta vastu vaielnud ühelegi muule 6. novembri 2025. a käskkirjaga

kohaldatud julgeolekuabinõule. Taotleja soovib selliste esialgse õiguskaitse abinõude

kohaldamist, mis võimaldaksid tal viibida eraldatud lukustatud kambris üksinda. Kambris

üksinda viibimine aitaks kaitsta tema vaimset tervist, võimaldaks tal kasutada alumist

voodikohta ning kambris oleks piisavalt põrandapinda. Taotleja soovile saavutada kambris

üksinda viibimist osutavad ka 6. novembri 2025. a käskkirja aluseks olevad asjaolud. Kuna

taotluse eesmärk ei ole kaitsta taotleja õigusi, mida piiratakse täiendavate julgeolekuabinõude

kohaldamisega, ei ole taotlus seotud 6. novembri 2025. a käskkirjaga. Seepärast ei ole esialgse

õiguskaitse taotlus nimetatud käskkirja peale esitatud vaidele vaatamata lubatav.

4.3. Kohtule ei nähtu asja materjalidest, et taotlejal oleks vanglas pooleli mõni muu esialgse

õiguskaitse taotlusega seotud vaidemenetlus. Samuti ei ole ta kohtule teadaolevalt esitanud

kaebust kohtule ning vastavat tahet ei nähtu ka esialgse õiguskaitse taotlusest ega selle

täiendustest. Taotleja väitel on ta küll esitanud Tartu Vanglale kahju hüvitamise taotluse seoses

kambripinna ebapiisava suurusega, kuid kahju hüvitamise taotlus pole käsitatav vaidena ning

HKMS § 249 ei võimalda esitada esialgse õiguskaitse taotlust kahju hüvitamise taotluse

lahendamise ajal. Seetõttu ei ole esialgse õiguskaitse taotlus lubatav. Sellisel juhul ei saa kohus

taotlust sisuliselt lahendada.

4.4. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus X-i esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata (HKMS §

249 lg 5).

5. Kohus asendab avaldatavas kohtulahendis taotleja ja valvuri nimed tähemärgiga (HKMS §

175 lg 3 ja § 179 lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt)

Ene Andresen