2-24-102410/9 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Marian Miilaste

Otsuse tegemise aeg ja koht

14. november 2025, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-102410

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi C.J vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

991 eurot ja 24 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja OÜ Aktiva Finance Group (registrikood 10746479,

asukoht XXX), lepinguline esindaja Ahto Järvela

Kostja C.J (isikukood XXX, elukoht XXX, XXX-i)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Aktiva Finance Group OÜ hagi C.J vastu võlgnevuse väljamõistmiseks

rahuldamata.

2. Toimetada otsus kätte hageja lepingulisele esindajale ja kostjale.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

3. Jätta menetluskulud Aktiva Finance Group OÜ kanda. Kostjal puuduvad hüvitatavad

menetluskulud.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates

otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu

otsuse teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks

peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

1. Pärnu Maakohtu 22. märtsi 2024 määrusega anti nõue C.J vastu üle menetlemiseks

esimese astme kohtumenetlusse Tartu Maakohtule.

2. Aktiva Finance Group OÜ esitas 29. aprillil 2024 hagiavalduse C.J vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 537,45 eurot,

intressi 83,01 eurot, sissenõudmiskulud 40 eurot, kuni 29. aprillini 2024 sissenõutavaks

muutunud viivise 143,21 eurot ning edasiulatuva viivise alates 30. aprillist 2024 kuni

põhinõude tasumiseni 34,9% aastas.

3. Hageja nõue tuleneb Placet Group OÜ ja kostja 14. septembril 2020 sõlmitud

krediidikontolepingust nr KK3600161, mille alusel võimaldati kostjale krediiti 1000 eurot.

Leping sõlmiti tähtajatult. Kuivõrd kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi

tähtaegselt, saatis Placet Group OÜ 10. juulil 2023 lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles

anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. Kostja ei tasunud võlgnevust ka

täiendava tähtaja jooksul, seega ütles laenuandja kostjaga sõlmitud lepingu üles 25. juulil

2023. Placet Group OÜ loovutas kostja vastu nõude hagejale 26. juulil 2023.

4. Kohus võttis hagiavalduse menetlusse 17. mai 2024 määrusega, andes kostjale 14 päeva

hagimaterjalidele seisukoha esitamiseks. Kohus edastas hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse

nõude kostjale avaliku e-toimiku vahendusel, e-posti aadressile ja teadaolevatele

võimalikele kostja aadressidele. Kohus edastas menetlusdokumendid kostjale

kättetoimetamiseks Lõuna Prefektuuri Võru politseijaoskonnale. Kostjale toimetati

menetlusdokumendid isiklikult kätte 30. septembril 2024. Viimane päev hagile kirjaliku

vastuse esitamiseks oli 14. oktoobril 2024. Kostja ei ole esitanud kohtule vastust ega muul

viisil hagile reageerinud.

5. Käesolev tsiviilasi jagati kohtu esimene 7. oktoobri 2025 käskkirjaga nr 7-1/25-76

kohtunik Marian Miilaste menetlusse.

6. Kohus andis 16. oktoobri 2025 selgitusmääruses hagejale tähtaja esitada täiendavaid

tõendeid ja asjaolusid krediidiandja poolt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise

kohta ja tegi ettepaneku esitada nõude ümberarvestus vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) §

4034 lg-le 7.

7. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 järgi võib kohus hageja nõusolekul

hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult

põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole

tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati

kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt

omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 6 näeb ette, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse

tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult

põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Kohus on tsiviilasja

menetlusse võtmise määruses selgitanud, et kohtul on õigus teha tagaseljaotsus vastavalt

seaduses sätestatule.

8. Hagiavaldusest nähtub, et hageja nõude aluseks oleva lepingu puhul on tegemist

tarbijakrediidilepinguga VÕS § 402 lg 1 mõttes. Krediidiandja on kohustatud seoses

tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet (VÕS § 4034). Kohtul on

kohustus kontrollida krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist omal

algatusel, sõltumata sellest, kas tarbija on krediidiandja kohustuste rikkumisele tuginenud

(vt Euroopa Kohtu 5. märtsi 2020. a otsus kohtuasjas nr C 679/18, OPR-Finance s. r. o. vs.

GK, p 46; Riigikohtu 24. novembri 2023. a määrus kohtuasjas nr 2-21-13098, p-d 13, 25).

Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja VÕS § 4034 lg 1 järgi

enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata,

kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ja

hindama tarbija krediidivõimelisust. Vastutustundliku laenamise põhimõttest tuleneva

krediidiandja põhikohustuse sisuks krediidivõtja suhtes on hinnata krediidisaaja

krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on

tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt

mittevajalikust varast tagasi maksta. Selliselt peaks tagatama, et laenuvõtja ei satu krediidi

tõttu „laenuorjusse", mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma

vara (sh eluaseme) ja muutuda maksejõuetuks (vt Riigikohtu 19. veebruari 2014. a otsus

kohtuasjas nr 3-2-1-169-13, p 21).

VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse

hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab

krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija

võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise

seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste

täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise

mõju, määrates vajalike hindamistoimingute ulatuse vastavalt tarbijakrediidilepingu

tingimustele, tarbija kohta olemasolevatele andmetele ja võetava rahalise kohustuse

suurusele. Eelmises lauses sätestatud kohustuse täitmisel peab krediidiandja lähtuma ka

krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lõike 1 punktides 1–7, lõike 2

punktides 1–3, lõike 3 punktides 1–3 ja lõikes 7 sätestatust. VÕS § 4034 lg 3 esimese lause

kohaselt krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamiseks küsib

krediidiandja vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid.

Tarbija krediidivõimelisuse hindamine ei saa toimuda üksnes tarbija esitatud andmete

pinnalt, vaid krediidiandja peab VÕS § 4033 lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt tarbija

esitatud teavet mõistlikul viisil kontrollima. Üldjuhul tuleb seejuures küsida tarbijalt tema

pangakonto väljavõtet ja hinnata seda, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija

krediidivõime hindamiseks. Riigikohus on selgitanud, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt

konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on

piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks (vt Riigikohtu 24. novembri 2023. a määrus

tsiviilasjas nr 2-21-13098, p 18 viimane lõik).

VÕS § 4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida

üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis

analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

9. Tulenevalt VÕS § 4034 lg-st 13 lasub vaidluse korral vastutustundliku laenamise

põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmise tõendamise koormus krediidiandjal

(hagejal).

Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta on hageja märkinud, et

krediidiandja on täitnud nii teabe saamise kui krediidivõimelisuse hindamise kohustust.

Kostja krediidivõimelisuse hindamisel võtab esialgse võlausaldaja arvesse kostja poolt

esitatud teavet ning kontrolliti avalikke andmebaase. Creditinfo.ee ja taust.ee päringute

järgi maksehäired puuduvad. Kostja krediidivõimelisuse hindamisel võttis laenuandja

arvesse kostja poolt täidetud taotluses esitatud teavet ning laenuandja on kontrollinud

kostja sissetulekut pensioniregistri päringust. Laenuandja on teada saanud, et kostja

igakuine keskmine sissetulek oli 618,65 eurot ning väljaminekud 129,00 eurot. Laenuandja

arvestas igakuiseks majapidamiskuludeks 150,00 eurot. Laenuandja on arvestanud kõik

kostja kulud ning taotleva laenu osamakse (49,65 eurot) tuludest maha ning teada saanud,

et kostjale jääb raha reservi vähemalt 290,00 eurot (618,65-129,00-150,00-49,65).

Arvestades hagi aluseks oleva laenulepingu laenusummat, osamakse suurust ning

lepinguga kaasnevaid kohustusi tervikuna, oli võetud kohustuse täitmine hageja arvates

kostjale jõukohane.

Riigikohus on 24. novembri 2023. a lahendis asunud seisukohale, et krediidiandja peab

tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta:

tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension,

investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud

ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS §

49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete

finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning

muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või

asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4); tarbija

varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3);

tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste

kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5) (vt

Riigikohtu 24. novembri 2023. a määrus tsiviilasjas nr 2-21-13098, p 18).

Kohus on seisukohal, et kostjaga tarbijakrediidilepingu sõlmimisel on rikutud

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Krediidiandja ei ole enne kostjaga lepingu

sõlmimist omandanud piisavat teavet asjaolude kohta, mis võisid mõjutada tema võimet

krediit tagasi maksta, ja kostja krediidivõimelisust kohase hoolsusega hinnanud. Kohtu

hinnangul ei saa tarbija esitatud sissetulekute ja kohustuste kohta esitatud teabe kontrolliks

lugeda piisavaks vaid kostja enda avaldatut ning päringute tulemusi (nt taust.ee,

creditinfo.ee, pensioniregister), kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku

maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõttest nähtuv. Krediidiandja oleks pidanud

kostjalt nõudma vähemalt pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku

kohta (vt Tallinna Ringkonnakohtu 8. novembri 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-20-106661, p

55). Käesolevalt ei nähtu, et laenuandja oleks kostja kohustusi üldse mingil viisil

kontrollinud. Muuhulgas ei tulene asjaolust, et krediidisumma või kuumakse on väike, et

kostja on krediidivõimeline. Tarbijal võib olla suures mahus väikeste kuumaksetega

kohustusi, millised kogumis ei ole tarbijale enam jõukohased, mistõttu ei tohi sellisele

tarbijale väljastada ka järgmist väiksemat krediidisummat või väikese kuumaksega laenu.

Kohtu hinnangul ei ole järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtet, sest enne krediidi

väljastamist ei kontrollinu krediidiandja teavet kostja kohustuste ja regulaarsete kulude

kohta. Kohtul ei ole võimalik asuda seisukohale, et krediidiandja oleks üles näidanud

vajalikku hoolsust VÕS § 4034 lg 2 mõttes tarbija laenuvõime kontrollimisel.

10. VÕS § 4034 lg 7 järgi on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise esmaseks

tagajärjeks lepingujärgse intressi alanemine seadusjärgse määrani ja muude kulude

maksmise kohustuse äralangemine. Nimetatud sättest tulenevalt loetakse

tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär ja muid tasusid

tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti

määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale

teatavaks tegema. VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär oli lepingu sõlmimise ajal 0%.

Hageja esitas 5. novembril 2025 ümberarvestuse. Hageja märgib, et kostja võttis krediidi

kasutusele kogusummas 1529 eurot ja tegi tagasimakseid kokku summas 1559,16 eurot.

Juhul, kui kohus leiab, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet,

siis pärast nõude ümberarvestust saab lugeda nõude täidetuks.

Krediidiandja on teinud kostjale väljamakseid summas 1529 eurot. Hageja on lisanud

tabeli kõigi kostjale tehtud väljamaksete ja kostja poolt tehtud tagasimaksete kohta (dtl

124-130) ning märkinud, et kostja tegi tagasimakseid 1559,16 eurot. Seega oli lepingu

ülesütlemise ajaks tagastatud kogu põhivõlgnevus. Kostja on hagejale põhivõlgnevust

enamtasunud 30,16 eurot (1559,16-1529).

Kostja on tagastanud kogu krediidilepingu alusel tekkinud põhivõlgnevuse ja seega ei ole

kostja kohustust rikkunud ning hageja ei saa nõuda viivist ega sissenõudmiskulu. Kohus

jätab hagi täies ulatuses rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

11. Menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel jätta hageja kanda. Kuivõrd kostja ei ole

menetluses osalenud, ei saa tal olla hüvitatavaid menetluskulusid.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marian Miilaste

kohtunik