2-25-16772/7 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Hagi õigeksvõtul põhinev otsus

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Andrea Lega

Kohtujurist

Andrei Polovnjov

Otsuse tegemise aeg ja koht

14.11.2025, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-25-16772

Tsiviilasi

AS SEB Pank hagi I. S. vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

5 400,18 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: AS SEB Pank (registrikood: 10004252;

aadress: Tornimäe 2, Tallinn 15010)

Hageja esindaja: Dagne Niit (e-post: XXX)

Kostja: I. S. (isikukood: XXX; elukoht: XXX; e-post:

XXX).

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi õigeksvõtul põhineva otsusega.

2. Mõista I. S. `lt AS-i SEB Pank kasuks välja lepingust nr XXX tulenev põhivõlgnevus

1670,16 eurot, intress 107,11 eurot ning sissenõutavaks muutunud viivis 312,66

eurot.

3. Mõista I. S. `lt AS-i SEB Pank kasuks välja lepingust nr XXX tulenev põhivõlgnevus

2215,87 eurot, intress 284,59 eurot ning sissenõutavaks muutunud viivis 258,64

eurot.

4. Mõista I. S. `lt AS-i SEB Pank kasuks välja viivis 14% aastas lepingust nr XXX

tuleneva põhivõlgnevuse tasumata jäägilt alates 08.10.2025 kuni põhivõlgnevuse

1670,16 euro tasumiseni.

5. Mõista I. S. `lt AS-i SEB Pank kasuks välja viivis 14% aastas lepingust nr XXX

tuleneva põhivõlgnevuse tasumata jäägilt alates 08.10.2025 kuni põhivõlgnevuse

2215,87 euro tasumiseni.

6. Toimetada käesolev kohtuotsus menetlusosalistele kätte.

7. Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 1).

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

8. Jätta kõik menetluskulud I. S. kanda.

2-25-16772

9. Mõista I. S. `lt AS-i SEB Pank kasuks välja menetluskulu summas 595 eurot.

Edasikaebamise kord

Maakohtu otsuse peale on pooltel õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna

Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus tuleb esitada 30 päeva jooksul alates otsuse

apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme

kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse

lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohus

selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja

seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või

tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Kohtu selgitused

1. Harju Maakohtu menetluses on AS SEB Pank hagi I. S. vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks. Kostja kinnitas 03.11.2025 esitatud vastuses võlgnevuse olemasolu.

Kohus käsitab kostja kinnitust hagi õigeksvõtuna.

2. Kui kostja võtab kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi

(TsMS § 440 lg 1). Hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja

põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3).

Kohus on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada õigeksvõtul põhineva otsusega. Kohus teeb

otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Hagi õigeksvõtul põhineva otsuse tunnistab kohus

omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks (TsMS § 468 lg 1 p 1).

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

3. TsMS § 168 lg-st 6 tuleneb, et kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja

menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks.

Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. Hageja on kohtule esitatud

hagiavalduse lisadena tõendid, millest nähtub, et hageja on korduvalt pöördunud kostja

poole ning palunud lepingust tulenevaid kohustusi täita. Kostja ei ole kohustusi

kohtuväliselt täitnud. Kuivõrd kostja kohustust ei täitnud, pöördus hageja kohtu poole.

Kohus on seisukohal, et kuigi kostja on hagi kohe õigeks võtnud, on kostja oma

käitumisega andnud hagejale põhjuse kohtule hagiavalduse esitamiseks. Eeltoodud

põhjusel jäävad menetluskulud kostja kanda TsMS § 168 lg 6 alusel.

4. Juhindudes TsMS § 174 lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse

kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude

kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS

§ 175 lg 1 esimese lause kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud

lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

5. Hageja palub välja mõista kostjalt menetluskulu summas 595 eurot (riigilõiv).

Kohus leiab, et riigilõiv on vajalik ja põhjendatud menetluskulu. Kohus mõistab kostjalt

välja menetluskulu, milleks on 595 eurot.

2-25-16772

6. TsMS § 178 lg 1 sätestab, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2

kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude

hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 280 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Andrea Lega

kohtunik