3-25-4240/3 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Daimar Liiv

Määruse tegemise aeg ja koht

14. november 2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-4240

Haldusasi

Maksu- ja Tolliameti taotlus loa andmiseks täitmist tagavate

toimingute sooritamiseks

Menetlusosalised

Haldustoiminguks loa taotleja – Maksu- ja Tolliamet,

esindaja Ruth Marton

Isik, kelle suhtes haldustoiminguks luba taotletakse – X. X

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Maksu- ja Tolliameti taotlus ning anda

Maksu- ja Tolliametile luba esitada taotlus Eesti

Vabariigi kasuks (Maksu- ja Tolliameti kaudu)

kanda käsutuskeeldu nähtavaks tegev keelumärge

X. X (isikukood xxxxxxxxxxx) ja Y. Y ( isikukood

xxxxxxxxxxx) ühisomandis oleva ½ elamumaa

kaasomandi asukohas XXX, XX, XX (registriosa

number xxxxxxxx) käsutamise keelamiseks X. Xle

kuuluva ühisomandi osa ulatuses.

2. Edastada määrus Maksu- ja Tolliametile, kellel

tuleb kohut viivitamata teavitada käesoleva loa

alusel täitetoimingute sooritamisest. Seejärel saata

määrus X. Xle.

Edasikaebamise kord

Määrusele võivad Maksu-ja Tolliamet ning isik, kelle õigusi

määrus puudutab

esitada määruskaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse

kättetoimetamisest.

KOHTU PÕHJENDUSED

2. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 264 lg 1 järgi annab kohus seadusega sätestatud

juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt esitab

taotluse loa saamiseks selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses

ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega. Kohus otsustab loa andmise

viivitamatult kirjaliku määrusega ainuisikuliselt lihtmenetluses (HKMS § 264 lg 4). MKS § 1361 ei

sätesta maksukohustuslase seletuse esitamist maksuhalduri täitetoimingute sooritamiseks loa

andmise menetluses. Kuna seadus ei näe ette seletuse küsimist isikult, kelle suhtes sooritatavaks

toiminguks loa andmist otsustatakse, samuti ei tulene seadusest kohustust otsustada asi

kohtuistungil, siis otsustab kohtunik loa andmise ainuisikuliselt, viivituseta ja kohtuistungit

pidamata.

3. MKS § 1361 lg 1 kohaselt, kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud

kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle

sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib

maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada

MKS § 130 lg-s 1 sätestatud täitetoimingud. Maksuhalduril on muuhulgas õigus taotleda

käsutuskeeldu nähtavaks tegeva keelumärke kandmist kinnistusraamatusse või muusse

vararegistrisse puudutatud isiku nõusolekuta (MKS § 130 lg 1 p 1).

4. MKS § 1361 lg-s 1 nimetatud loa andmine eeldab esiteks seda, et maksuhaldur on läbi viimas

menetlust, mille eeldatavaks tulemuseks on isiku maksukohustuse kindlaksmääramine, ning teiseks

peab esinema põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse

määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või

võimatuks. Kohus ei kontrolli seejuures üksikasjalikult seda, kas käimasoleva maksumenetluse

tulemusena maksuhalduri poolt eelduslikult tehtav vastutusotsus oleks õiguspärane. Võimaliku

vastutusotsuse sisuline kohtulik kontroll on mõeldav pärast sellise otsuse tegemist esitatava kaebuse

alusel. MKS § 1361 lg-s 1 nimetatud loa andmisel saab kohus lähtuda maksuhalduri kinnitusest, et

maksumenetlus on käimas. Taotluse rahuldamiseks ei oleks alust, kui maksuhalduri esitatud

andmete põhjal oleks kavandatava vastutusotsuse tegemine ilmselgelt õigusvastane. Halduskohus

otsustab maksuhaldurile täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa andmise olukorras, kus tuleb

tegutseda ennetavalt ja puuduvad kindlad tõendid isiku käitumise kohta tulevikus. Seega on tegemist

prognoosiga, kus maksuhalduril ja halduskohtul tuleb hinnata isiku käitumise võimalikkust ja

kahjulike tagajärgede saabumise tõenäosust.

5. MKS § 1361 lg 2 kohaselt peavad taotluses olema märgitud järgmised andmed: 1) põhjendus,

millest nähtub võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või võimatus; 2)

võimaliku rahalise nõude või kohustuse hinnanguline suurus; 3) andmed tagatise kohta, mille

esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud; 4) üks või mitu käesoleva seaduse § 130 lg 1 või

täitemenetluse seadustikus sätestatud täitetoimingutest ning põhjendus, miks maksuhaldur peab

valitud toimingu tegemist vajalikuks.

6. Kontrollinud taotluse lubatavust ja seaduse nõuetele vastavust, leiab kohus, et taotlus vastab MKS

§ 1361 lg-s 2 sätestatud nõuetele ja on vajalikul määral põhistatud. Kohtule on esitatud taotluse

lahendamiseks vajalikud tõendid ja selgitused.

7. MKS § 40 lg 1 sätestab, et kui seaduslik esindaja, tegevjuht või vara valitseja rikub tahtlikult või

raskest hooletusest käesoleva seaduse §-s 8 nimetatud kohustusi, vastutab ta selle tõttu tekkinud

maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega. Maksuvõla sissenõudmiseks kolmandalt isikult,

kes seaduse alusel vastutab maksumaksja või maksu kinnipidaja kohustuste täitmise eest, teeb

maksuhaldur vastutusotsuse (MKS § 96 lg 1). Vastutusotsuse tegemise eeldusi on käsitletud

kohtupraktikas, sh Riigikohtu üldkogu määruses haldusasjas nr 3-3-1-15-12, millest kohus ka

allpool juhindub.

8. Maksuhaldur on algatanud X. X vastutuskohustuse tuvastamise menetluse kohtule esitatud

taotlusega, st maksuhaldur kontrollib maksude tasumise õigsust (MKS § 1361 lg 1). Kohtupraktikas

on tunnustatud, et vastutusmenetlus võib alata ka halduskohtule loa taotluse esitamisega.

Vastutusmenetluse raames kuulatakse juhatuse liikmed ära ning selgitatakse välja nende täpne roll

maksukohustuse tekkimises ja maksuvõla tasumata jätmises (Riigikohtu 02.06.2017 määruse nr 3-3-

1-17-17 p 12).

9. Seisuga 11.11.2025 on XXX maksuvõlg koos intressiga 55 333,40 eurot, sh põhivõlg summas 40

985,40 eurot (lisa 2 dtl 19-20). Põhivõlast X. X juhatuse liikme ajal kujunenud võla moodustab

perioodi 05.2023-01.2024 käibemaks summas 40 210,40 eurot ja erijuhtude tulumaks kogusummas

775 eurot, mis on määratud 16.04.2025 maksuotsusega nr 12.2-3/063477-67 (lisa 3 dtl 21-37,

maksuotsuse lahutamatuks lisaks on kontrollakt, lisa 4 dtl 38-73) ning sellelt arvestatud intress on

seisuga 11.11.2025 14 348 eurot, kokku 55 333,40 eurot.

Äriregistri andmebaasi kohaselt oli perioodil 26.01.2023-16.10.2024 XXX ainukeseks juhatuse

liikmeks X. X. Seega arvestatakse temalt võimaliku sissenõutava maksuvõla suuruseks kogu ülal

viidatud maksuvõlg (vt ka dtl 38-73 kontrollakt).

10. Taotluse järgi algatas maksuhaldur kohtule esitatud taotlusega XXX endise juhatuse liikme X.

X suhtes vastutusotsuse koostamisele suunatud maksumenetluse, mille võimalik tulemus on

vastutusotsuse koostamine MKS § 40 lg 1 ja § 96 lg 1 alusel summas 55 333,40 eurot (sh intress).

Maksuhaldur on välja toonud, et maksuvõlg on tekkinud maksustamisperioodil, mil X. X oli XXX

ainus juhatuse liige. Ta oli XXX seadusliku esindajana vastutav äriühingu MKS-st ning

maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ja täieliku täitmise eest.

Maksuhalduril on põhjendatud kahtlus, et X. X, olles XXX ainus seaduslik esindaja maksuvõla

tekkimise perioodil, korraldas teadlikult äriühingu majandustegevust viisil, mille tulemusel jäid

XXX-l tasumata maksukohustused.

Vastustaja on asjakohaselt välja toonud, et XXX seadusliku esindajana kontrollis ja korraldas X. X

äriühingu majandustegevust. Kohus nõustub siinkohal maksuhalduri väidetega neid kordamata.

Lisaks kinnitab maksuhalduri kahtlusi asjaolu, et äriregistri andmetel võõrandas X. X 30.09.2024

XXX osaluse XXX-le (xxxxxxxx) ning alates 16.10.2024 on XXX juhatuse liige F. F (isikukood

xxxxxxxxxxx), kes on samas ka XXX juhatuse liige. Äriühingu võõrandamine ja juhatuse liikme

vahetus viitab sellele, et X. Xl ei ole kavatsustki äriühingu juhatuse liikmena enda kohustust täita.

Seega maksukohustuse täitmata jätmine võib olla tingitud juhatuse liikme ülesannete nõuetekohasest

täitmata jätmisest (MKS § 8 lg 1). Rikkumine seisnes juhatuse liikmena XXX poolt

käibedeklaratsioonide esitamata jätmises (deklareerimata on maksustatavat käivet 202 404,58 eurot

ja tasumisele kuuluvat käibemaksu 40 210,40), KMD-d sh KMD INF B osa esitamata jätmises

(seega ei ole X. X deklareerinud ka maksustatava käibe tarbeks tehtud kuludelt arvestatud

käibemaksu sisendkäibemaksuna (kontrollakti punkt 2.1.2.2.1), lisaks on X. X teinud kontrollitaval

perioodil ettevõtlusega mitteseotud väljamakseid, mis tuleb tõenäoliselt maksustada tulumaksuga.

Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et maksuhalduril on põhjendatud kahtlus, et X. X on

tahtlikult rikkunud MKS § 8 lg-s 1 sätestatud kohustusi, mistõttu vastutab XXX maksukohustuse

täitmise eest. X. X on tahtlikult jätnud tagamata MKS-st ja maksuseadustest tulenevate kohustuste

täitmise. Arvestades eelnevat ning taotluses välja toodud asjaolusid, ei ole vastutusotsuse tegemine

välistatud või ilmselgelt võimatu. Seega on kontrolli tõenäoliseks tulemuseks rahalise nõude või

kohustuse määramine.

11. MTA analüüsitud asjaoludest tuleneb, et puudutatud isiku sissetulek on ebapiisav

vastutusotsusega kavandatava kohustuse täitmiseks, mistõttu esineb tulevikus tõenäoliselt vajadus

vastutusotsuse sundtäitmiseks. Kohus nõustub taotleja hinnanguga, et vastutusotsuse täitmine võib

X. X tegevuse tulemusel osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Sellele viitab X. X käitumine

XXX juhtimisel ja majandustegevuse korraldamisel, mille tulemusel jäid ettevõtte maksukohustused

täitmata. Eeltoodu iseloomustab X. X suhtumist avalik-õiguslikesse kohustustesse.

Sellises olukorras esineb alus arvata, et isikul puudub soov täita vastavat kohustust ka isiklikult

vastutusmenetluse tulemusena. Kohus nõustub siinkohal taotlejaga ka selles, et eeltoodust võib

järeldada, et esineb oht, et isik hakkab ennast varatuks muutma ning seeläbi võimaliku

maksukohustuse tasumisest kõrvale hoiduma. See viitab kaudselt sellele, et sundtäitmine võib

tulevikus osutuda oluliselt raskemaks või ka võimatuks. Kohus peab täitmise raskendatust või

võimatust asjaoludest ja kogutud tõenditest lähtudes tõenäoliseks. Taolise olukorra tekkimise

vältimiseks on vajalik anda maksuhaldurile luba võimaliku tulevase vastutusotsuse täitmist tagavate

toimingute sooritamiseks enne kohustuse kindlaksmääramist vastutusotsusega.

12. Taotluses on ära näidatud, et XXX maksuvõlga ei ole õnnestunud XXX-lt sisse nõuda.

Maksuhaldur on välja toonud, et on XXX suhtes teinud arestitoiminguid kokku 40 985,40 euro

ulatuses. MTA arestis äriühingu arvelduskontod 27.05.2025 (taotluse lisa 5.1-5.7 dtl 74-87).

Äriühing ei oma registervara, mille arvelt oleks võimalik maksuhalduri nõuet rahuldada.

13. Taotlusest ning sellele lisatud dokumentidest nähtuvalt ei esine MKS § 96 lg-s 6 nimetatud

aluseid, mis välistaksid vastutusotsuse tegemise. Samuti vastutab X. X taotluses märgitud andmete

kohaselt XXX maksuvõla eest, kuna isik oli ettevõtte juhatuse liige perioodil, mil maksuvõlg tekkis.

Maksusumma määramise aegumistähtaeg ei ole möödunud (MKS § 98). XXX õigusvõime ei ole

lõppenud.

14. Taotluses (selle täpsustuses) on üheselt ja arusaadavalt märgitud, et maksuhaldur lõpetab

täitetoimingud X. X suhtes, kui ta esitab tagatise väärtusega 62 686,60 eurot (sh kohtutäituri tasu)

MKS § 120 lg 1 p 3 ja § 121 kohaselt. Kui X. X soovib tagatissumma kanda deposiiti, siis on

kantava deposiidi väärtuseks 55 333,40 eurot.

15. Arvestades taotleja põhjendusi ja maksumenetluse ning võimaliku kohtumenetluse pikkust,

nõustub kohus taotlejaga, et on vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud täitmist tagavate toimingute

sooritamine enne rahalise nõude või kohustuse määramist. Ennetavate meetmete mitterakendamise

korral võib haldusakti täitmine olla raskendatud või koguni muutuda võimatuks. Taotlus on selles

toodud asjaoludel põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus nõustub maksuhalduriga, et nõue

tuleb tagada ka täitekulude osas ning peab maksuhalduri märgitud täitekulude suurust põhjendatuks.

16. Kohus nõustub MTA täitmist tagava toimingu valikuga ja selle suhtes esitatud põhjendustega

neid kordamata. Kohus peab täitetoimingu valikut põhjendatuks arvestades nõude suurust. Vastav

täitetoiming ei riiva puudutatud isiku õigusi ebaproportsionaalselt ega ole ka kinnistu ühisomanike

huve ülemäära kahjustav. Lisaks märgib kohus, et Riigikohus on varem korduvalt leidnud, et MKS §

1361 lg 1 võimaldab maksuhalduril esitada ka selline taotlus, mille kohaselt seatakse keelumärge

kinnisasjale nii, et kinnisasja käsutamine keelatakse üksnes maksukohustuslasel (Riigikohtu üldkogu

määrused asjades nr 3-3-1-15-12, p 46 ja 3-3-1-82-12, p 49). Seejuures võib keelumärkel olla mõju

mittevõlgnikust isiku õigusele ühisomandit käsutada, kuid sellist piirangut on kohtupraktikas loetud

ajutiseks ning menetlusosaliste õigustatud huve arvestades mõistlikuks. Tsiviilkolleegium on

selgitanud, et "ühisomandi korral ei ole selle osad kindlaks määratud ning abikaasad saavad

ühisomandisse kuuluvat kinnisasja valitseda ja käsutada vaid tervikuna ühise tahte väljendamise

kaudu. Seetõttu takistab ühe abikaasa kahjuks kinnistusraamatusse kantud keelumärge abikaasadel

kinnisasja tervikuna käsutamist, kuna ühel abikaasadest ei ole selle käsutamise õigust". Praeguses

asjas ei saaks teine ühisomanik ka ilma keelumärke seadmiseta kinnisasja üksinda käsutada, kuna

selleks on vaja puudutatud isiku nõusolekut. Sellest tulenevalt ei ole keelumärke seadmine ühe

ühisomaniku suhtes teise ühisomaniku omandiõiguse ebaproportsionaalne piirang (vt ka Riigikohtu

tsiviilkolleegiumi määrus asjas nr 3-2-1-62-16, p 17). (Riigikohtu 12.01.2018 määrus nr 3-17-1141).

17. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et taotlus on selles toodud asjaoludel põhjendatud ja kuulub

rahuldamisele.

(allkirjastatud digitaalselt)

Daimar Liiv

Kohtunik