3-25-4197/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Daimar Liiv

Määruse tegemise aeg ja koht

14. november 2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-4197

Haldusasi

Maksu- ja Tolliameti taotlus loa andmiseks täitmist tagavate

toimingute sooritamiseks

Menetlusosalised

Haldustoiminguks loa taotleja – Maksu- ja Tolliamet,

esindaja Anneli Sannik

Isik, kelle suhtes haldustoiminguks luba taotletakse – G.R

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Maksu- ja Tolliameti taotlus ning anda

Maksu- ja Tolliametile luba esitada taotlus Eesti

Vabariigi kasuks (Maksu- ja Tolliameti kaudu)

kohtuliku hüpoteegi seadmiseks kogusummas 40

938,10 eurot G.R (isikukood: YYY) omandis

olevale kinnistule registriosa nr-ga wwwwwww,

asukohaga XXX-i.

2. Edastada määrus Maksu- ja Tolliametile, kellel

tuleb kohut viivitamata teavitada käesoleva loa

alusel täitetoimingute sooritamisest. Seejärel saata

määrus G.R-ile.

Edasikaebamise kord

Määrusele võivad Maksu-ja Tolliamet ning isik, kelle õigusi

määrus puudutab

esitada määruskaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse

kättetoimetamisest.

Asjaolud ja taotluse põhjendused

/…/

KOHTU PÕHJENDUSED

2. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 264 lg 1 järgi annab kohus seadusega sätestatud

juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt esitab

taotluse loa saamiseks selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses

ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega. Kohus otsustab loa andmise

viivitamatult kirjaliku määrusega ainuisikuliselt lihtmenetluses (HKMS § 264 lg 4). MKS § 1361 ei

sätesta maksukohustuslase seletuse esitamist maksuhalduri täitetoimingute sooritamiseks loa

andmise menetluses. Kuna seadus ei näe ette seletuse küsimist isikult, kelle suhtes sooritatavaks

toiminguks loa andmist otsustatakse, samuti ei tulene seadusest kohustust otsustada asi

kohtuistungil, siis otsustab kohtunik loa andmise ainuisikuliselt, viivituseta ja kohtuistungit

pidamata.

3. MKS § 1361 lg 1 kohaselt, kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud

kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle

sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib

maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada

MKS § 130 lg-s 1 sätestatud täitetoimingud. Maksuhalduril on muuhulgas õigus taotleda

kinnisasjale hüpoteegi seadmist asjaõigusseaduses sätestatud kohtuliku hüpoteegi regulatsiooni

kohaselt (MKS § 130 lg 1 p 2).

4. MKS § 1361 lg-s 1 nimetatud loa andmine eeldab esiteks seda, et maksuhaldur on läbi viimas

menetlust, mille eeldatavaks tulemuseks on isiku maksukohustuse kindlaksmääramine, ning teiseks

peab esinema põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse

määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või

võimatuks. Kohus ei kontrolli seejuures üksikasjalikult seda, kas käimasoleva maksumenetluse

tulemusena maksuhalduri poolt eelduslikult tehtav vastutusotsus oleks õiguspärane. Võimaliku

vastutusotsuse sisuline kohtulik kontroll on mõeldav pärast sellise otsuse tegemist esitatava kaebuse

alusel. MKS § 1361 lg-s 1 nimetatud loa andmisel saab kohus lähtuda maksuhalduri kinnitusest, et

maksumenetlus on käimas. Taotluse rahuldamiseks ei oleks alust, kui maksuhalduri esitatud

andmete põhjal oleks kavandatava vastutusotsuse tegemine ilmselgelt õigusvastane. Halduskohus

otsustab maksuhaldurile täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa andmise olukorras, kus tuleb

tegutseda ennetavalt ja puuduvad kindlad tõendid isiku käitumise kohta tulevikus. Seega on tegemist

prognoosiga, kus maksuhalduril ja halduskohtul tuleb hinnata isiku käitumise võimalikkust ja

kahjulike tagajärgede saabumise tõenäosust.

5. MKS § 1361 lg 2 kohaselt peavad taotluses olema märgitud järgmised andmed: 1) põhjendus,

millest nähtub võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või võimatus; 2)

võimaliku rahalise nõude või kohustuse hinnanguline suurus; 3) andmed tagatise kohta, mille

esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud; 4) üks või mitu käesoleva seaduse § 130 lg 1 või

täitemenetluse seadustikus sätestatud täitetoimingutest ning põhjendus, miks maksuhaldur peab

valitud toimingu tegemist vajalikuks.

6. Kontrollinud taotluse lubatavust ja seaduse nõuetele vastavust, leiab kohus, et taotlus vastab MKS

§ 1361 lg-s 2 sätestatud nõuetele ja on vajalikul määral põhistatud. Kohtule on esitatud taotluse

lahendamiseks vajalikud tõendid ja selgitused.

7. MKS § 40 lg 1 sätestab, et kui seaduslik esindaja, tegevjuht või vara valitseja rikub tahtlikult või

raskest hooletusest käesoleva seaduse §-s 8 nimetatud kohustusi, vastutab ta selle tõttu tekkinud

maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega. Maksuvõla sissenõudmiseks kolmandalt isikult,

kes seaduse alusel vastutab maksumaksja või maksu kinnipidaja kohustuste täitmise eest, teeb

maksuhaldur vastutusotsuse (MKS § 96 lg 1).

8. Taotlusest nähtuvalt algatab maksuhaldur halduskohtule esitatud loataotlusega G.R suhtes

maksumenetluse, mis on suunatud vastutusotsuse koostamisele (MKS § 96 lg 1, § 40 lg 1).

Vastutusmenetlus võib alata halduskohtule loa taotluse esitamisega (vt Riigikohtu 14.05.2013

määrus nr 3-3-1-7-13, p 12). Maksuhaldur on selgitanud, et seisuga 11.11.2025 pole OÜ-le QQQ

veel maksusummat määratud, kuid alustatud on kontrollimenetlust 29.01.2025 korraldusega nr 12.2-

3/065902-1 (lisa 2 dtl 362-368), mille vältimatuks tulemuseks on käibemaksu ja tööjõumaksude

määramine kogusummas 34 576,90 eurot, millele lisandub intress (maksuotsust ei ole veel

koostatud). Riigikohtu üldkogu rõhutas 27.11.2012 määruses nr 3-3-1-15-12 (p 50.e) muu hulgas, et

vastutusotsuse tegemise faktiliseks aluseks saab olla vaid kehtiv maksuvõlg ning selleks, et

kolmandal isikul tekiks maksuvõla tasumise kohustus, on enne vaja tuvastada maksuvõla olemasolu,

mille sissenõudmisele on vastutusmenetlus suunatud. Tallinna Ringkonnakohus on 25.06.2014

määruses haldusasjas nr 3-14-50383 (p 8) möönnud, et MKS § 96 lg-tes 5 ja 6 sätestatud tingimused

peavad olema täidetud vastutusotsuse tegemise hetkel, kuid vastavad asjaolud ei pea tingimata

esinema juba vastutusotsuse tegemisele suunatud maksumenetluse alustamise ajal. Viidatud sätetest

ei tulene keeldu alustada menetlusega, vaid üksnes piirang teha vastutusotsust (nt Tallinna

Ringkonnakohtu 14.03.2013 otsus nr 3-12-876, p 9; 19.04.2012 otsus nr 3-11-1016, p 8; 30.04.2012

otsus nr 3-11-1140, p 8). Viidatud haldusasjas pidas Tallinna Ringkonnakohus vastutusmenetluse

alustamist ning täitmist tagavate toimingute tegemist lubatavaks samuti olukorras, kus

maksuotsusega polnud veel äriühingu maksuvõlga tuvastatudki. Eelnevat arvestades on kohus

seisukohal, et kuigi OÜ-le QQQ ei ole veel maksuotsust tehtud ning maksumenetlus on pooleli, ei

takista see asjaolu vastutusmenetluse alustamist taotluses märgitud 34 576,90 eurot puudutavas osas.

Alustatud vastutusmenetluses leiab maksuhaldur, et G.R on juhatuse liikmena rikkunud MKS §-s 8

sätestatud kohustusi ning et tema tegevuse ja äriühingul maksuvõla tekkimise vahel on põhjuslik

seos.

Maksuhaldur on seisukohal, et vastutusmenetluse lõpus G.R-ilt tõenäoliselt sissenõutava

maksusumma moodustab OÜ QQQ maksustamisperioodide september–detsember 2024

deklareerimata jäänud tasumisele kuuluv käibemaks 11 360,30 (14 407,54 - 3047,24) eurot (vt

taotluse punktid 2.2 ja 2.3) ja aprill 2024 – jaanuar 2025 deklareerimata jäänud tööjõumaksud kokku

23 216,60 eurot (vt taotluse punkt 2.4).

Maksuhalduri hinnangul ei ole G.R taganud äriühingu rahaliste kohustuste õigeaegset täitmist (seda

nii varjatud maksukohustuse kui olemasoleva maksuvõla osas).

Taotluses välja toodud asjaolude pinnalt ei saa kohus väita, et vastutusotsuse tegemine oleks

välistatud või ilmselgelt võimatu. G.R on äriregistrist nähtuvalt olnud OÜ QQQed ainuke juhatuse

liige kontrollitava perioodil. Seega oli G.R äriühingu juhatuse liige ajal, mil äriühingule tekkis

taotluses märgitud maksuvõlg summas 34 576,90 eurot, mille kujunemist on taotluses selgitatud

ning mille kohta on taotluse juurde lisatud vastavad dokumendid. Niisiis on võimalik, et G.R

vastutab äriühingu maksuvõla eest.

9. Kohus nõustub taotlejaga, et on tõenäoline, et G.R võib haldustoiminguks loa andmata jätmisel

asuda hilisema sundtäitmise vältimiseks võõrandama (või muul viisil käsutama) isiklikku vara.

Sellisel juhul võib tekkida olukord, et kui maksuhaldur teeb vastutusotsuse, ei ole selle sundtäitmine

enam võimalik. Sellele viitab G.R käitumine OÜ QQQed juhatuse liikmena. G.R pole taganud

äriühingu maksukohustuste täitmist ning maksuhalduri taotlusest ja kohtule esitatud dokumentidest

nähtuvalt on G.R OÜ QQQed juhatuse liikmena üritanud äriühingu maksukohustust tõenäoliselt

teadlikult ja tahtlikult tegelikust väiksemana näidata.

Maksuhaldur viitas ka sellele, et TSD lisa 1 andmetel ei ole G.R-ile 2024. ja 2025. aastal

väljamakseid tehtud. 2024. aastal on ta saanud dividende TKM GRUPP AS-ilt aprillis 14,40 eurot,

TALLINK GRUPP AS-ilt juulis 12 eurot, LHV GROUP AS-ilt aprillis 3,90 eurot. Väljamakseid

kokku oli 2024. aastal 30,30 eurot. 2025. aastal on ta saanud dividende TKM GRUPP AS-ilt aprillis

13 eurot, TALLINK GRUPP AS-ilt juulis 6 eurot, LHV GROUP AS-ilt aprillis 2,70 eurot, millest ei

jätku potentsiaalse vastutusmenetluse tulemusena sissenõutava summa tasumiseks. Seisuga

10.11.2025 on G.R-il maksuvõlg 13,31 eurot, sh maamaks 7,87 eurot ja mootorsõidukimaks 5,44

eurot. Seega puuduvad isikul sellised sissetulekud, mis võimaldaks ka ajapikku vastutusotsuse täita

oma sissetuleku arvelt.

Kokkuvõtvalt on usutav, et vastutusotsuse sundtäitmine võib G.R tegevuse tõttu osutuda oluliselt

raskemaks või võimatuks.

10. MKS § 96 lg 5 teise lause kohaselt võib sama seaduse §-des 38–40 nimetatud isikutele teha

vastutusotsuse alles pärast seda, kui maksumaksja või maksu kinnipidaja suhtes on alustatud

sissenõudmist MKS § 130 lg 1 p-s 3 sätestatud viisil ning selle tulemusel ei ole õnnestunud kolme

kuu jooksul võlga sisse nõuda või kui maksumaksjale või maksu kinnipidajale on välja kuulutatud

pankrot. MKS § 96 lg 5 seab piirangu vastutusotsuse tegemisele, aga mitte vastutusmenetluse

algatamisele ja täitmist tagavate toimingute sooritamisele vastutusotsuse adressaadi suhtes.

Maksuhaldur ei tugine taotluse esitamisel asjaolule, et OÜ-lt QQQed pole õnnestunud kolme kuu

jooksul võlga sisse nõuda või et äriühingu suhtes on välja kuulutatud pankrot, küll on maksuhaldur

leidnud, et OÜ QQQed vahenditest maksuvõla tasumiseks ei piisa. Kohus nõustub, et olukorras, kus

kinnistusregistri ja Eesti väärtpaberite keskregistri andmetel puudub OÜ-l QQQed registervara ning

äriühingu omandis on üksnes sõiduk registreerimismärgiga HHH on 2003. a Opel Combo

väärtusega 1000-3000 eurot ja puuduvad muud andmed äriühingu vara kohta, on tõenäoline, et

ilmselt ei ole võimalik maksuotsusega määratavat maksukohustust täita. Lisaks tõi taotleja välja, et

OÜ-lt QQQ on 11.02.2025 viimane laekumine 3818 eurot intresside tasumiseks. OÜ QQQ ei ole

2025. aastal esitanud mitte ühtegi käibedeklaratsiooni. Töötamise registri andmetel on kõikide

töötajatega, kelle ametinimetuseks on märgitud „teemantpuurija ja -saagija“, töölepingud 2025.

aastal lõpetatud. Eelnev viitab asjaolule, et majandustegevus äriühingus tänaseks puudub.

10.11.2025 seisuga on OÜ-l QQQ maksuvõlg 25 eurot (mootorsõidukimaks). Ettemaksukontol raha

pole. Esitamata on perioodi 04.09.2023–31.12.2024 majandusaasta aruanne (esitamise tähtpäev

30.06.2025). Eelnev viitab sellele, et majandustegevus OÜ-s QQQed sisuliselt puudub, mistõttu ei

ole ka äriühingu majandustegevusest laekuvate rahaliste vahendite arvelt võimalik maksuotsusega

määratavat maksuvõlga rahuldada. Seetõttu ei takista kohtu arvates täitmist tagavate toimingute

tegemiseks loa andmist ka asjaolu, et äriühingult ei ole praeguseks üritatud kolme kuu jooksul

maksuvõlga sisse nõuda ning et äriühingu suhtes ei ole välja kuulutatud pankrotti.

11. Käesoleval juhul ei esine MKS § 96 lg-s 6 nimetatud aluseid, mis välistaksid vastutusotsuse

tegemise. Maksuvõlg on tekkinud, seda pole kustutatud, selle sissenõudmine pole aegunud ja ka

maksusumma määramise aegumistähtaeg pole möödunud (MKS § 98 lg 1). Maksuotsusega

määratud maksude ning esitatud maksudeklaratsioonide aegumistähtaeg algab varaseimast

deklaratsiooni esitamise tähtpäevast ehk aprillist 2024). Seega isegi 3-aastase aegumistähtaja

kohaldamisel algab maksusumma määramise aegumine alles alates 10.05.2027.

12. Taotluses on märgitud, et maksuhaldur lõpetab täitetoimingu G.R suhtes, kui ta esitab tagatise

MKS § 120 lg 1 p 3 ja § 121 kohaselt. Taotlusest selgub, et tagatise summa 40 938,10 eurot tuleneb

võimalikust maksukohustusest suuruses eurot 34 576,90 ja sellele liidetud täitekuludest 6361,20

eurot. Kui G.R soovib tagatissumma kanda deposiiti, siis on kantava deposiidi väärtuseks 34 576,90

eurot.

13. Eeltoodust tulenevalt ja arvestades taotleja põhjendusi, maksumenetluse ja võimaliku

kohtumenetluse pikkust, nõustub kohus taotlejaga, et on vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud

täitmist tagavate toimingute sooritamine enne rahalise nõude või kohustuse määramist, kuna

ennetavate meetmete mitterakendamise korral võib haldusakti täitmine olla raskendatud või

muutuda võimatuks.

Kohus peab täitetoimingute valikut põhjendatuks. MTA kasuks kinnistusraamatusse kohtuliku

hüpoteegi seadmine summas 40 938,10 eurot G.R omandis olevale kinnistule registriosa nr-ga

wwwwwww, asukohaga XXX-i on nõude suurust arvestades põhjendatud ega riiva tema õigusi

ebaproportsionaalselt.

14. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et taotlus on selles toodud asjaoludel põhjendatud ja kuulub

rahuldamisele.

(allkirjastatud digitaalselt)

Daimar Liiv

Kohtunik