3-25-1383/16 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Pihel Sarv

Otsuse tegemise aeg ja koht

14. novembril 2025 Tallinnas

Haldusasja number

3-25-1383

Haldusasi

X. X. i kaebus Nõmme Linnaosa Valitsuse 9. aprilli ja 16.

mai 2025. a toimetulekutoetuse määramise otsuste

tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja X. X.

Vastustaja Tallinna linn, esindaja Tõnu Polma

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

3. Asendada avaldatavas otsuses kaebaja, A. A.i, B. B.i, C. C., D. D., E. E.i ja F. F.i

nimed nende inimeste eraelu kaitseks tähemärgiga. Jätta avaldamata aadressid Xxx, Zzz

ja Yyy.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 15. detsembril 2025 (halduskohtu-

menetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuapellatsioonkaebuse (vt HKMS § 184) võib

esitada 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates või ülejäänud

apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva.

Kui apellatsioonkaebuse esitaja soovib, et ringkonnakohus arutaks asja kohtuistungil, tuleb tal

seda märkida. Vastasel juhul eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus

menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline vajab apellatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, saab ta esitada ring-

konnakohtule vastava taotluse. Taotluse esitamine ei peata apellatsioonitähtaja kulgemist

(HKMS § 116 lg 5). Seega peab menetlusabi taotleja esitama tähtaja kestel nii taotluse kui ka

apellatsioonkaebuse, mida saab vajaduse korral hiljem täiendada (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X. X. esitas 7. aprillil 2025 Nõmme Linnaosa Valitsusele (LOV) toimetuleku-

toetuse taotluse.

3-25-1383

2. Nõmme LOV määras 9. aprilli 2025. a otsusega menetluses nr 25277556367

X. X. ile 2025. a aprillikuu eest toimetulekutoetuse 49 eurot ja 4 senti. Otsuse

õigusliku alusena on viidatud sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 134 lg-le 1.

2.1.

Toimetulekupiir on üksi elava inimese puhul 200 eurot. Kaebaja sissetulekuks

on töövõimetoetus 565 eurot ja 96 senti. Sissetulekust tuleb maha arvata tasutud elatis

415 eurot.

2.2.

Kaebaja kulude hulka pole alust arvata Xxx kommunaalkulusid ja üüri 225

eurot. Korduvad kodukülastused on tõendanud, et sellel aadressil keegi ei ela.

Tegemist on elamiskõlbmatu majaga, mis pole köetav ja kus pole pesemisvõimalust.

Vastustajal tuleb jälgida, et elamispind oleks ohutu ja kooskõlas eluruumidele

esitatavate nõuetega (majandus- ja taristuministri 2. juuli 2015. a määrus nr 85

„Eluruumile esitatavad nõuded“, § 1 lg 2).

3. X. X. esitas kaebuse Nõmme LOV 9. aprilli 2025. a otsuse tühistamiseks.

Kaebuse kohaselt jätab vastustaja juba kolmandat korda ta toetusest eluaseme- ja

kommunaalkulude osas ilma. Varem, kuni 2024. a juulikuuni, on kaebajale

eluasemekulu hüvitatud. Kaebaja sai toimetulekutoetust 13. veebruaril 2025 21 eurot

ja 8 senti; 27. märtsil 2025 114 eurot ja 33 senti; 10. aprillil 2025 49 eurot ja 4 senti. 3.

aprillil 2025 laekus 127 eurot 50 senti, et maksta tagasi prillide ostmiseks võetud laen.

Mida rohkem kaebaja elektrit kulutab, seda vähem saavad tema lapsed elatist. Kaebaja

lapsed pole kunagi saanud riigi nõutud summat. Kaebajal on maksmata üür veebruari-,

märtsi-, aprilli- ja maikuu eest. Kius sai alguse 2024. a juulikuu otsusest. Kohus on

lahendanud üksnes elatise küsimust. 2024. a lõpuni ja jaanuari eest said lapsed väga

väikest elatist või jäid sellest sootuks ilma.

4. 12. mail 2025 esitas X. X. Nõmme LOV-ile taotluse toimetulekutoetuse

saamiseks 2025. a maikuu eest.

5. Nõmme LOV määras 16. mai 2025. a otsusega menetluses nr 25278339805 X.

X. ile toetuse 104 eurot ja 33 senti. Otsuse õigusliku alusena on viidatud SHS § 134 lg-

le 1.

Kaebaja sissetulekuks on töövõimetoetus 627 eurot ja 67 senti. Sellest saab maha arvata

kaebaja tasutud elatise 532 eurot. Järgi jääb 95 eurot ja 67 senti. LOV ei arvestanud jätkuvalt

kaebaja eluasemekuludena Xxx kommunaalkulusid ja üüri, tõdedes, et kaebaja ei ela alaliselt

selles hoones. Vastustaja märkis, et lisaks tuleb jälgida, et elamispind oleks elamiskõlbulik ja

ohutu ning kooskõlas eluruumidele esitatavate nõuetega.

6. X. X. esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse Nõmme LOV 16. mai 2025. a

otsuse tühistamiseks. Kaebaja palus arvestada eluasemekulude hulka üüri 225 eurot,

elektrikulu 6 eurot 37 senti ja sidekulud 35 eurot 89 senti.

7. Kohus liitis kaebused 12. juuni 2025. a määrusega ühte menetlusse.

7.1.

Vastustaja esitas vastuse, milles palus kaebused rahuldamata jätta.

Vaidlustatud otsused on õiguspärased ning kooskõlas toetuse arvestamise, määramise

ja maksmise põhimõtetega (SHS § 131 lg 2 ning § 133 lg-d 5 ja 6).

7.2.

Kaebaja lisas aprillikuu toimetulekutoetuse taotlusele Xxx-2, Tallinn

tarbimiskoha Elektrilevi võrguteenuse ja Alexela elektrienergia arved, samuti Saue

Grossi Benu Apteegi arve 11 eurot 40 senti. Muid andmeid või tõendeid tekkinud

kulude kohta kaebaja ei esitanud.

2(8)

3-25-1383

7.3.

Maikuu toimetulekutoetuse taotlusele lisas kaebaja Xxx-2 tarbimiskoha

Elektrilevi võrguteenuse ja Alexela AS elektrienergia arved. Muid kuludokumente, sh

ravimite või üüri kohta kaebaja ei esitanud.

7.4.

Nõmme LOV on tuvastanud, et kaebaja ei ela alaliselt aadressil Xxx-2. Seetõttu

jäeti nimetatud tarbimiskoha võrgu- ja elektrienergia kulud toimetulekutoetuse

määramisel arvesse võtmata. Lisaks selgus, et Xxx hoone võib olla elamiseks ohtlik.

Selles asuvad ruumid ei ole kooskõlas määruse nr 85 nõuetega.

7.5.

Kaebaja on esitanud Nõmme LOV sotsiaalhoolekande osakonnale Xxx ruumi

kasutamise õigusliku alusena 1. augustil 2016 D. D.i ja kaebaja vahel sõlmitud

üürilepingu. Selle järgi on tegu ühetoalise korteriga üldpinnaga 31 m². Üüritasuks on

225 eurot kuus. Lepingu tähtaeg on 31. detsember 2018. Xxx on kaebaja elukoha

aadressina kantud rahvastikuregistrisse alates 13. maist 2024.

7.6.

Kaebaja abivajaduse hindamiseks, elamistingimuste ja eluasemekulude toetuse

taotlusega seotud asjaolude väljaselgitamiseks on Nõmme LOV sotsiaalhoolekande

osakond teinud mh järgnevad kodukülastused ja toimingud.

7.6.1. 1. märtsil 2024 tegi vastustaja aadressil Xxx etteteatamata kodukülastuse. Kaebajat

kohal polnud. Värav oli kinni, maja trepp oli puhastamata ja lumine. Naabermajast

Yyy väljunud nooruki väitel ei ela Xxx majas keegi. Kodukülastuse ajal helistati

kaebajale, kuid temaga ei õnnestunud ühendust saada, kuna tema telefon oli välja

lülitatud.

7.6.2. 13. märtsil 2024 tegi vastustaja Xxx ruumides kaebajaga eelnevalt kokkulepitud

kodukülastuse. Maja on välisel vaatlusel elamiskõlbmatu: aknad katki, ukse ees asuv

trepp katki ja sisse vajunud. Kaebaja elab väidetavalt teisel korrusel. Tuba oli kuhjatud

asju täis, et ruumis oli raske liikuda. Üks toanurk oli eraldatud papiga, mille taha jäi

magamisase. Toas oli palju elektriradiaatoreid, mis olid ühendatud erinevate pikendus-

juhtmetega. Lagi oli katkine ja parandatud vineerijupiga. Akna ette olid paigaldatud

penoplastist plaadid, sest kaebaja väitel pidi akendest palju külma puhuma. Pesemis-

võimalusi polnud, kuid kaebaja sõnul on olemas veega tualett. Esikus olid pusas

lahtised elektrijuhtmed, mis rippusid laes. Kaebaja väitis, et vahel ööbib siin, vahel

sõprade ja tuttavate juures. Kui kodukülastuse tegijad soovisid teha ruumist fotosid,

muutus kaebaja agressiivseks. Fotode tegemine ei õnnestunud. Kaebajale selgitati, et

ruum ei ole elamiskõlblik ja on ohtlik. Kaebajal soovitati otsida uus üüripind. LOV-i

töötajad pakkusid kaebajale selleks ka abi.

7.6.3. 3. juulil 2024 tegi vastustaja aadressil Xxx etteteatamata kodukülastuse. Värav oli

laudadega kinni löödud ja laudade peal olid telliskivid. Hoone territooriumile ega

hoonesse ei olnud võimalik siseneda. Kodukülastuse tegijad kohtasid Xxx naabrit,

kelle väitel pole majas 14 aastat keegi elanud. Kodukülastuse tegijad võtsid ühendust

A. A.iga, kes oli tol hetkel Xxx kaasomanik. A. A. kinnitas, et üürileping on fiktiivne.

A. A. tõdes, et kaebaja on sotsiaalselt probleemne inimene, kellega tal on

sugulussidemed. Kaebaja elab uue naise juures. Xxx maja kasutab ta oma asjade

hoidmiseks. Vahel harva magab kaebaja Xxx-2 ruumis, kui tal on vaja Tallinnas asju

ajada.

7.6.4. 16. detsembril 2024 andis kaebaja LOV ruumides kirjaliku kinnituse, et viibib Xxx

hoones 19. detsembril 2024 ajavahemikul 13.00–17.00. Sel päeval kell 14.00 tulid

LOV töötajad kodukülastusele. Xxx aadressil kedagi ei olnud. Hoone seisukord

fikseeriti kohapeal fotodega. Maja on väliselt räämas ja lagunev, aknad katkised.

Esimese korruse akendel on suured ämblikuvõrgud aknalaudadel ja akende küljes.

3(8)

3-25-1383

Välistrepp on mädanenud, trepilauad katkised. Tegemist on laguneva, mahajäetud

hoonega, kus inimtegevust ei toimu. Kohapeal olles helistati kaebajale. Kaebaja väitis,

et lubas olla kohapeal 20. detsembril. Lepiti kokku, et kaebaja võtab

sotsiaalhoolekande osakonnaga ühendust ja teatab millal ta uue aasta alguses kohal on.

7.6.5. 2. jaanuaril 2025 helistas kaebaja LOV-i. Kõne vältel mõtles ja arutles kaebaja pikalt,

millisel ajal ta Xxx viibimist saab lubada. Kaebaja väitis, et planeerib oma elu ühe

päeva kaupa. Lõpuks kinnitas kaebaja, et viibib Xxx 7. jaanuaril 2025 kell 13.00–

17.00.

7.6.6. 7. jaanuaril 2025 kell 15.30 tegid LOV töötajad kodukülastuse. Maja ukse ees olev

trepp oli ohtlikult lagunenud. Ruum, kus kaebaja väidetavalt alaliselt elab asus teisel

korrusel. Kraanikaussi ja väikesele elektripliidile olid kuhjatud pesemata ja kuivanud

toidu-jäätmetega sööginõud. Toas põles üks lamp ja kaks jõulukolmnurka, mis olid

asetatud lauale kuhjatud esemete otsa ja ühendatud pikendusjuhtmetega. Aknad oli

kinni kaetud suurte plaatidega, mis omakorda olid kaetud linade või riietega. Kaebaja

väitel väldib ta nii õuest tulevat müra ja liigset valgust.

7.6.7. Ruumis oli lagunenud siibriga ja pragusid täis ahi. Ahju peale olid ladustatud jalatsid

ja muud esemed. Vastu ahju oli suur puidust tala. Vastu ahju olid põrandale ladustatud

erinevad asju täis kuhjatud pappkastid. Kaebaja väitis et küttis ahju viimati umbes

kümme päeva tagasi. Ta oskab ahjusid parandada ja plaanib selle töö lähiajal ette

võtta, et ahju oleks võimalik kasutada. Ahju potikivide vahel ja siibri juures olid

suured praod. Tegemist võib olla äärmiselt tuleohtliku küttekehaga. Kaebajat

informeeriti, et LOV töötajad võtavad ühendust Xxx hoone omanikuga ja teavitavad

ohtlikust kütte-koldest Päästeametit.

7.6.8. Ahjust fotode tegemise ajal kaebaja ärritus ja püüdis LOV töötajaid füüsiliselt

takistada. Ta keelas LOV töötajatel korteriomanikuga ühendust võtta. Enda väitel ei

tea ta, kes on korteri omanik. Küll aga kinnitas ta, et arvelduskonto, kuhu ta ema

kannab korteri eest üüriraha, ei ole muutunud.

7.6.9. Ahju taga oli riidega eraldatud magamisase ehk madrats. Ase oli täis kuhjatud

erinevaid riideesemeid. Diivanile oli vajunud katkine põrandalamp.

7.6.10. Kaebaja kinnitas, et töövõimetoetus laekub tema ema pangakontole. Ta ei vaja raha, ei

tea ülekannetest midagi, selle kõigega tegeleb tema ema. Tema elu on väga kiire, kuna

ta on väga sotsiaalne ja tal on palju sõpru. Ta käib erinevates mediteerimise laagrites,

kus suhtleb ainult heade inimestega. Talle meeldib loodus, ta ööbib telgis. Ta väitis, et

hoiab lapsi, kui seda vaja on, kuid ei täpsustanud, kelle lapsi ja mis vanuses. Ta jalutab

niisama ringi, hoiab koeri, käib emaga arsti juures ja poes. Enamasti liigub ta öösiti ja

ärkab kella 14.00 ajal päeval. Xxx viibib ta ainult siis, kui tahab üksi olla. Ta ei

täpsustanud, mitu päeva ta korteris viibib ega osanud vastata, kas see on tema alaline

elukoht.

7.7. Xxx aadressile pole sõlmitud jäätmeveolepingut. Alalises elukohas tekkib alati jäätmeid.

Jäätmeveolepingu puudumine kinnitab seda, et kaebaja korteris tegelikult ei ela. AS Tallinna

Vesi kinnitas LOV-ile, et neil pole sellele aadressile sõlmitud ühisveevärgi- ja

kanalisatsiooniteenuse lepingut. Hoone peaks saama vett Zzz kaudu, kuid neil on samuti

teenuseleping lõpetatud. Kaebaja on LOV-ile väitnud, et Xxx hoones on veega tualett. See

väide ei vasta tõele. Kui hoones siiski on veega tualett, on tõenäoliselt tegemist ebaseadusliku

vee- ja kanalisatsiooni ühendusega ja tarbimisega. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniteenuse

lepingu puudumine kinnitab, et teenuse järele pole vajadust, kuna keegi hoones alaliselt ei ela.

4(8)

3-25-1383

7.8.

Eeltoodud asjaolud kogumis viitavad sellele, et kaebaja ei ela alaliselt aadressil Xxx.

Seega pole SHS § 133 lg 71 järgi alust arvestada toimetulekutoetuse arvutamisel korteriga

seotud eluasemekulusid.

7.9. Lisaks on oluline jälgida, et eluruum oleks ohutu ja kooskõlas kehtivate nõuetega (vt ka

ehitusseadustiku § 8, määruse nr 85 § 1 lg 2, § 3 lg 3, § 4 lg 1, § 5 lg 2). Xxx elukohana

kasutamine võib olla ohtlik kaebaja elule ja tervisele.

7.10.

Sotsiaalkaitse põhineb terviklikul süsteemil, mille aluseks on inimese omavastutus,

koostöö, inimese vajadused ja avalikud huvid (sotsiaalseadustiku üldosa seaduse (SÜS) § 10

lg 1). Nõuetele mittevastava ruumi kasutamise eest pole eluasemetoetuse määramine ja

maksmine õigus- ega eesmärgipärane. Ka poleks see kooskõlas avalike vahendite säästliku ja

otstarbeka kasutamise põhimõttega. Kui ruumis ei ole tagatud ohutu ja tervislik elukeskkond,

ei ole võimalik seal tagada elamiseks ja toimetulekuks vajalikke esmavajadusi (vt SHS § 131

lg 1). LOV on pakkunud kaebajale abi ohutu ja sobiva elukoha leidmisel, kuid kaebaja ei ole

selle vastu huvi tundnud.

7.11.

Kaebaja ei ole esitanud kuludokumente üüri tasumise kohta (vt SHS § 132 lg 4 p 2, §

133 lg 5). Üüri tasumist ei nähtu ka taotlusele lisatud pangakontode väljavõtetelt. Kaebaja on

küll esitanud võrguteenuse ja elektrienergia arved, kuid olukorras, kus on tuvastatud, et

kaebaja ei ela alaliselt aadressil Xxx, ei võta vastustaja neid kulusid toimetulekutoetuse

arvestamisel arvesse.

7.12.

Kaebaja taotles ka sidekulude arvestamist tema kulude hulka ja nende hüvitamist.

Sidekulud ei kuulu SHS § 133 lõikes 5 nimetatud eluasemekulude hulka. Ka ei ole kaebaja

esitanud oma sidekulude kohta asjakohaseid tõendeid (arve vmt).

7.13.

Kaebaja palub kaebuses ka juhendit toimetulekutoetuse arvestamise ja maksmise korra

kohta. Vastustaja selgitab, et toimetulekutoetuse arvestamine ja maksmine toimub kehtivate

õigusaktide alusel, milleks on eelkõige SÜS, SHS ning Tallinna Linnavolikogu 7. oktoobri

2021. a määrus nr 26 „Sotsiaaltoetuste maksmise tingimused ja kord“. Teavet leiab ka

Tallinna linna kodulehelt: https://www.tallinn.ee/et/teenused/toimetulekutoetus.

7.14.

Kinnistusraamatust nähtub, et alates üürilepingu sõlmimisest 2016. a-l on Xxx

kinnisasja kaasomanikud korduvalt vahetunud. Alates 23. septembrist 2024 on kinnistus-

raamatu andmete kohaselt kinnistu kaasomanikud C. C. ja E. E.. Kuna kaebajaga üürilepingu

sõlminud D. D. ei ole enam Xxx kaasomanik, on oluline välja selgitada, kes on tema

õigusjärglane üürilepingus. See on vajalik selleks, et kontrollida SHS § 132 lg 5, § 131 lg-te 7

ja 8 ning § 133 lg 8 nõuete täitmist.

7.15.

Kaebaja on esitanud LOV-ile enda ja oma ema F. F,i arvelduskontode väljavõtted.

Kaebaja pangakontol ei ole esitatud perioodi jooksul toimunud ühtegi tehingut. Kõikide

tehingute tõendina on seega esitatud F. F.i arvelduskonto väljavõte. Pole võimalik üheselt aru

saada, millised F. F.i pangakontol tehtud tehingud on seotud kaebajaga ja millised F. F.iga.

7.16.

Rahvastikuregistri andmetel on aadress Xxx märgitud ka F. F.i ja B. B.i elukohaks.

Samas on LOV tuvastanud, et kõnealusel aadressil tegelikult alaliselt keegi ei ela, hoone on

ohtlik ja elamiskõlbmatu. Kaebaja on LOV-ile teatanud, et neil inimestel on lihtsalt Xxx

sissekirjutus. Seega on nii kaebaja, tema ema kui ka B. B. esitanud rahvastikuregistrile

teadvalt valeandmeid. F. F. elab tegelikult Sauel. Seda tõendab ka tema elukoha-aadress

kontoväljavõtetel, samuti ostude eest tasumine Sauel asuvas kaupluses. Nii kaebaja kui ka

teised nimetatud isikud on Xxx oma elukohaks registreerinud üksnes selleks, et saada

Tallinna linnalt hüvesid.

8. Kaebaja esitas 11. novembril 2025 praeguse kohtuasja ning kohtuasjade nr 3-25-3150 ja

3-25-3289 numbreid kandva avalduse. Kaebaja märkis, et on küsinud e-kirjas selgitusi

5(8)

3-25-1383

määruses mainitud normide kohta: viimane redaktsioon, kohaldamine, seaduse ülimuslikkuse

suhted, selgitused. Küsimusele ei ole vastatud. Kaebaja küsib, milline on võimalus teada

saada, millal vastatakse.

KOHTU PÕHJENDUSED

9. Vastuseks kaebaja 11. novembri 2025. a avaldusele selgitab kohus järgmist.

9.1. Kohtuasi nr 3-25-3289 ei puuduta kaebajat. Tegu on haldusasjaga, kus on teised

menetlusosalised.

9.2. Kaebaja on avalduses märgitud küsimuse esitanud praeguses kohtuasjas 9. juunil 2025

saadetud e-kirjas (digitoimiku lehed (dtl) 22 ja 23). Kaebaja andis selles e-kirjas teada, et sai

arvutis avatud kohtu 15. mai 2025. a määruse, millega kohus jättis tema aprillikuu toime-

tulekutoetuse otsuse peale esitatud kaebuse käiguta. Kohus selgitas määruses, et kaebajal

tuleb kaebus allkirjastada.

9.3. E-kirjas märkis kaebaja: „Avatud sain, kuid aru ei saa. Kuid §-ide õigeid, kehtivaid

redaktsioone ma pole võimeline leidma. ja nende rakendusnormidest ei tea midagi. Et

korrektselt vastata Kuidas ma saan §-dele vasted, normid? Seega palun saatke nende

määruses olevate §-ide taga olevad hetkel kehtivad sõnastused ja nende kohta käivad

kehtivad selgitused, rakendusnormid, teiste seaustega võrreldes alluvus ja ülimuslikkuse

(esmakohaldamise?) reeglid ja veel mis ma peaks teadma. Mul ei ole veel võimalust olnud

aru saada, kas ma saan kohtumäärusest aru.“

9.4. Kohus vastas kaebajale 10. juuni 2025. a kirjaga (dtl 22). Kohus selgitas kaebajale mh

järgmist: „Kohus on Teile selgitanud, et Teil ei ole vaja kohtumenetluses esitada õiguslikke

seisukohti, vaid faktilised asjaolud, s.t miks leiate, et Tallinna Nõmme Linnaosa Valitsuse

otsus ei ole õige. Kui olete allkirjastatud kaebuse kohtusse toonud, saab kohus Teie kaebuse

menetlusse võtta.“

9.5. Seega pole kohus jätnud kaebaja küsimusele vastamata ja on andnud talle vajalikud

selgitused.

10. SHS § 133 lg 1 järgi on toimetulekutoetuse arvutamise aluseks inimese eelmise kuu neto-

sissetulek, millest arvatakse mh maha jooksval kuul tasumisele kuuluvad elamiskulud. Sama

paragrahvi lg 71 näeb ette, et eluasemekulusid võetakse toimetulekutoetuse arvestamisel

arvesse üksnes selle eluaseme korral, kus toimetulekutoetuse taotleja alaliselt elab. Nimetatud

säte jõustus 1. juulil 2022.

11. Vastustaja tugineb sellele, et kaebaja ei ela alaliselt Xxx-2 ruumis. Seega lähtus

vastustaja kaebaja eluasemekulusid kõrvale jättes peamiselt SHS § 133 lg-st 71. Vaidlustatud

otsustes pole aga viidet nimetatud normile. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 56 lg 2 järgi

peab otsuse õiguslik alus olema haldusakti põhjendustes ära näidatud. Inimene ei pea selleks

kohtu poole pöörduma, et teada saada, milliste normide alusel teda puudutav otsus tehti.

12. Otsuste põhjendustes on selgelt esile toodud eluasemekulude arvestamata jätmise

faktiline alus: kodukülastuste põhjal jõudis linn järeldusele, et kaebaja ei ela alaliselt Xxx

hoones. Vastustaja esitatud tõendite põhjal loeb kohus vastustaja väite tõendatuks (HKMS §

61 lg 1).

a) 1. märtsil 2024 etteteatamiseta tehtud kodukülastuse kohta koostatud akt: dtl 101.

Aktis on mh märgitud: aed on kinni pandud. Suurema maja treppide peal on lumi,

trepp puhastamata. Väiksem maja laguneb. Naaber kõrvalmajast väitis, et Xxx-2 majas

keegi ei ela.

6(8)

3-25-1383

b) 13. märtsil 2024 kaebajaga eelnevalt kokku lepitud kodukülastuse kohta koostatud akt:

dtl 102. Aktis on mh märgitud, et majas on väga külm. Katus on katki, akna ees on

penoplast. Tuba on asju nii täis, et seal on raske liikuda. Pusas elektrijuhtmed ripuvad

esiku laest alla. X. X. ise väidab, et ööbib vahel Xxx-2 ruumis, vahel sõprade juures.

Korteris pesemisvõimalust pole, kuid kaebaja sõnul on olemas veega tualett.

Ametnikud pakkusid kaebajale abi uue ohutu ja elamiskõlbuliku elamispinna

otsimisel.

c) 3. juulil 2024 etteteatamiseta tehtud kodukülastuse kohta koostatud akt koos fotodega

väravast: dtl-d 103–105. Varem lahti olnud värav oli laudadega seestpoolt kinni

naelutatud, laudade peale olid asetatud tellised. Üürnik ei saaks majja siseneda ilma

üle ligi kahe meetri kõrguse aia ronimata. Xxx naaber väitis, et majas pole keegi

elanud viimased 14 aastat. Ametnikud võtsid ühendust üürileandja, kaebaja sugulase

A. A.iga, kes väitis, et üürileping on fiktiivne. Kaebaja elab mujal koos oma elu-

kaaslasega. Xxx hoonet kasutab oma asjade hoidmiseks ja vahel harva peatumiseks.

Maja kaasomanike vahel on pooleli vaidlus. A. A. lubas fiktiivse üürilepingu

kaebajaga lõpetada ja linna sellest teavitada.

Kinnistusraamatu andmetel oli A. A. Xxx kaasomanikuks kuni 23 septembrini 2025

(väljavõte dtl 122–126).

d) 19. detsembril 2024 kaebajaga kokku lepitud ajal (vt kaebaja kinnitus dtl 106) tehtud

kodukülastuse fotod: dtl 107–113. Kaebajat kohal ei olnud, ametnikud majja sisse ei

pääsenud. Fotod näitavad, et maja on kehvas seisukorras. Mitu akent on purunenud.

Ukseesine trepp on lagunenud.

e) 7. jaanuaril 2025 kaebajaga kokkulepitud ajal tehtud kodukülastuse akt ja külastuse

ajal tehtud fotod: dtl 114–117). Trepp maja ukse ees oli ohtlikult lagunenud. Kaebaja

väidetava eluruumi aknad olid kaetud suurte plaatidega. Toas oli lagunenud siibriga ja

pragusid täis ahi, mille peale olid ladustatud jalanõud jm esemed. Ahju vastas põrandal

oli hulgaliselt esemeid, sh tuleohtlikust materjalist. Kaebaja väitis, et küttis ahju

viimati kümme päeva tagasi. Ametnike hinnangul on tegu amortiseerunud

küttekoldega, mille kütmine on äärmiselt tuleohtlik. Kaebaja ei olnud nõus sellega, et

ametnikud võtavad ühendust korteri omanikuga. Talle oli üllatuseks, et korteril on uus

omanik. Kaebaja sõnul ei ole arvelduskonto number, kuhu tema ema üüriraha kannab,

muutunud. Kaebaja selgitas akti järgi, et viibib Xxx korteris ainult siis, kui tahab üksi

olla. Ta ei täpsustanud, kui sageli see nii on, ega osanud vastata küsimusele, kas tegu

on ta alalise elukohaga.

f)

Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus AS-i kinnituse järgi (dtl 118) ei ole Xxx

kinnisasjale sõlmitud jäätmeveolepingut. AS Tallinna Vesi kinnitusel (dtl 120) ei ole

aadressile Xxx sõlmitud teenuselepingut. AS ei osuta sellel kinnisasjal ühisveevärgi ja

-kanalisatsiooni teenust. Kinnisasi peaks saama vett Zzz kaudu, kuid sellel kinnisasjal

on teenuseleping samuti lõpetatud.

13. Kuna Xxx-2 ei ole kaebaja alaliseks elukohaks, jättis vastustaja vaidlustatud

otsustes põhjendatult selle elamispinnaga seotud üüri- ja kommunaalkulusid kaebajale

toimetulekutoetuse määramisel arvestamata. Eeltoodu põhjal ei ole vaja selgitada seda,

kas eluasemega seotud kulud oli alust jätta arvestamata ka põhjusel, et eluruum on

ohtlik või ei vasta eluruumidele esitatavatele nõuetele.

14. Otsuste põhjendamispuudus – eluasemekulude arvestamata jätmise õigusliku

aluse märkimata jätmine – ei too praegusel juhul kaasa otsuste tühistamist (vt HMS §

7(8)

3-25-1383

58 ja riigivastutuse seaduse § 3 lg 3 p 2). Põhjendamispuudusest hoolimata on selge,

millisest normist vastustaja lähtus. Rikkumine lõppotsuse õiguspärasust ei mõjuta.

15. 11. juunil 2025 maikuu kohta tehtud otsuse peale esitatud kaebuses leidis

kaebaja, et toimetulekutoetuse määramisel tulnuks arvestada ka sidekuludega 35 eurot

ja 89 senti. Vastustaja leidis põhjendatult, et kõnealust kulu ei saanud arvestada. Tegu

ei ole kuluga, mis tuleks SHS § 133 lg 1 järgi toimetulekutoetuse määramisel inimese

netosissetulekutest maha arvata.

16. Vastustaja arvutused mõlema kuu kohta on õiged. Lähtudes sellest ja eeltoodud

põhjendustest tuleb kaebus rahuldamata jätta. HKMS § 108 lg 1 järgi kannab

menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole taotlenud

menetluskulude väljamõistmist kaebajalt. Poolte võimalikud kulud jäävad seega nende

endi kanda.

17. Kohus märgib, et jättes haldusakti nõuetekohaselt põhjendamata, riskib

vastustaja sellega, et tal tuleb juhul, kui inimene pöördub otsuse peale kohtusse, kanda

tema menetluskulud. Seda isegi siis, kui kaebus jääb lõppastmes rahuldamata (HKMS

§ 108 lg 61). Praegusel juhul pole kaebaja siiski taotlenud menetluskulude

väljamõistmist vastustajalt.

18. Avaldatavas otsuses tuleb kaebaja, A. A.i, B. B.i, C. C., D. D., E. E.i ja F. F.i

nimed nende inimeste eraelu kaitseks asendada tähemärgiga. Avaldamata tuleb jätta

aadressid Xxx, Zzz ja Yyy (HKMS § 175 lg 3).

Pihel Sarv

/allkirjastatud digitaalselt/

8(8)