2-25-105224/11 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Mai Grauberg

Otsuse tegemise aeg ja koht

14. november 2025.a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-105224

Tsiviilasi

Bondora AS hagi X vastu võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

5441,61 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: Bondora AS, registrikood 11483929;

Kostja: X, isikukood XXX

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista kostjalt X hageja Bondora AS kasuks võlgnevus 4442,59 eurot, millest

4345,46 eurot on tagastamata krediidisumma ning 97,13 eurot viivis ning viivis alates

29.03.2025 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises

lauses ettenähtud määras tagastamata krediidisummalt aastas.

3. Jätta poolte menetluskulud kostja kanda.

4. Välja mõista kostjalt X hageja Bondora AS kasuks menetluskuludena riigilõiv 795

eurot.

5. Välja mõistetud menetluskuludelt tuleb Xil hageja Bondora AS-ile alates

menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist

VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

6. Toimetada käesolev kohtuotsus hagejale ja kostjale kätte.

7. Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem

kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle

lahendamist istungil.

Kostja võib esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui

tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast

põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata

jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui

isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud

seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30

päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva

jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud

täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise

lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt riigilõiv.

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab

menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või

kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagi asjaolud, nõue

Bondora AS (hageja) ja X (kostja) on sõlminud 01.08.2024.a. tarbijakrediidilepingu

(leping): BL4802245, mille alusel väljastas hageja samal päeval krediidisumma 4600

eurot. Hageja selgitab, et laenulepingu eritingimustes on leppinud pooled kokku, et

laenusumma on 4891 eurot, millest on lepingu üldtingimuste p.5.1 ja 8.2. alusel

arvestatud maha lepingu sõlmimise tasu (eritingimuste p.1.3), kuid hageja ei nõua

lepingutasu tasumist. Kostja kohustus krediidi koos kõrvalkohustustega tagastama

lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel annuiteetmaksetena, kuid kostja kohustusi

nõuetekohaselt ei täitnud. Kostja on tänaseks tagastanud hagejale üksnes 254,54 eurot.

Poolte vahel sõlmiti laenuleping 01.08.2024, kestus 60 kuud, laenulepingu lõpp

25.07.2029. Krediidi kulukuse määr oli 36,92%. Kostja pidi tasuma tagasimakseid

igakuiselt 26. kuupäeval (maksepäev võis muutuda kui sattus nädalavahetuse või

riigipüha peale). Kostja igakuine makse suurus oli 154,15 eurot, mis kujunes põhiosast,

intressinõudest ja lepingu haldustasust (16,3 eurot). Põhiosa ja intressinõude suurus on

välja toodud maksegraafikus, see erines iga kuu. Laenuleping öeldi üles kuna kostja ei

tasunud nõuetekohaselt 25.01.2024, 25.11.2024, 17.12.2024 ja 27.01.2025 makset.

Hageja hoiatas kostjat 20.01.2025 laenulepingu ülesütlemisest ning andis kostjale

täiendava 30-päevase tähtaja võlgnevuse tasumiseks. Võlgnevust ei tasutud. Hageja ütles

laenulepingu üles 20.02.2025.

Vastutustundliku laenamise osas on hageja selgitanud, et laenutaotluses on kostja esitatud

info näha krediiditoimikus: Kostja märkinud sissetulekuks 2700 eurot; kostja märgitud

igakuised kohustused. Kostja märkinud 84 eurot; kostja deklareeritud elamiskulud. Kostja

märkinud 810 eurot. Lisaks kostja väljatoodule tegi hageja päringu krediidi infosse

(maksehäirete kontrollimiseks laenutaotluse esitamise ajal) ja analüüsis kostja esitatud

pangakontot. Selle tulemusel selgus, et isikul puuduvad maksehäired, sissetulekud

2818,15 eurot. igakuised kohustused 499,07 eurot. 845 eurot; kehtivate Bondora laenude

kuumaksed 338,61 eurot; vaba raha 981,31 eurot. Laenutaotluse esitamisel on võimalus

laenutaotlejal märkida ülalpeetavate arv, perekonnaseis, haridustase, tööandja, tööstaaž.

Samuti peab laenutaotleja andma omapoolse hinnangu igakuise sissetuleku suurusele,

igakuise kohustuse suurusele ja igakuistele elamiskuludele. Juhul, kui laenutaotleja ei

märgi igakuiseid elamiskulusid, on hageja arvestanud elamiskuludeks 30% sissetulekust

(või minimaalselt 250 eurot). Sissetulekute puhul on hageja lähtunud kolme kuu

keskmisest sissetulekust, sama kehtib ka regulaarsete kohustuste kohta. Laenulepingu

väljastamisel on analüüsinud hageja kostja esitatud pangakonto väljavõtte kolme

eelnevad kuud laenulepingu sõlmimisele.

Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja 4442,59 eurot, millest 4345,46 eurot on

tagastamata krediidisumma ning 97,13 eurot viivis; alates 29.03.2025 kuni tagastamata

krediidisumma täieliku tasumiseni välja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

määras tagastamata krediidisummalt aastas; menetluskulud ning hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

Kohtu põhjendused

Hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus ning menetluskulude nimekiri on kostjale

kätte toimetatud 21.06.25.a isiklikult kättetoimetamisportaali kaudu. Kostjal oli kohustus

hagile vastata 14 päeva jooksul materjalide kättesaamisest. Kostja ei ole tänaseni vastust

esitanud.

Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha

kirjeldava ja põhjendava osata. Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks

menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas ja märkib lühidalt hagi

asjaolud, nõude ja krediidikulukuse ja vastutustundliku laenamisega seotud õiguslikud

põhjendused.

Kohus kontrollis hagis märgitud laenu andmisel lepingujärgset krediidi kulukuse määra

(36,92%), mis ei ole vastuolus seaduses sätestatuga. VÕS § 4062 lg 1 kohaselt on

tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr

aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu

keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam

kui kolm korda. Eesti Panga poolt alates alates 31.05.24.a määratud eraisikutele antud

tarbimislaenude krediidi kulukuse määr oli 16,65%. 01.08.24 sõlmitud lepingu kokku

lepitud krediidi kulukuse määr on 36,92%. Nimetatud määrad vastasid Eesti Panga poolt

avaldatud keskmise eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra kolmekordsele

määrale (16,65*3=49,95%) ning lepingus kokkulepitud krediidi kulukuse määra on

seaduslik, vastab VÕS § 406² lg 1 ega ole tühine.

Hageja on (täiendavas) hagiavalduse asjaoludes välja toonud, et laenutaotluses on kostja

esitatud info näha krediiditoimikus: Kostja märkinud sissetulekuks 2700 eurot; kostja

märgitud igakuised kohustused. Kostja märkinud 84 eurot; kostja deklareeritud

elamiskulud. Kostja märkinud 810 eurot. Lisaks kostja väljatoodule tegi hageja päringu

krediidi infosse (maksehäirete kontrollimiseks laenutaotluse esitamise ajal) ja analüüsis

kostja esitatud pangakontot. Selle tulemusel selgus, et isikul puuduvad maksehäired,

sissetulekud 2818,15 eurot. igakuised kohustused 499,07 eurot. 845 eurot; kehtivate

Bondora laenude kuumaksed 338,61 eurot; vaba raha 981,31 eurot.

Eeltoodust tulenevalt võis laenuandja järeldada kostja võimet täita lepingus toodud

summas osamaksega laenulepingu ning kohus leiab, et hageja on põhjendanud, et järgiti

vastutustundliku laenu andmise põhimõtet.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas

tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse

kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise

taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate

kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja

läbivaatamise kulud.

Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõiv 595 eurot ning

õigusabikulud 380 eurot (sh maksekäsu kulu 20 eurot).

Kuna hageja tasus käesolevas asjas riigilõivu 595 eurot, siis peab kohus põhjendatuks

hageja kulutusi riigilõivule summas 595 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja

mõista.

Hageja on ühtlasi esitanud nõude õigusabikulude kostjalt välja mõistmiseks summas

2*180 eurot. Hageja lepingulise esindaja õigusabikulu on 120 eurot/h. Õigusabikulud on

tekkinud käesoleva tsiviilasjaga ning on seotud hagiavalduse ning selle lisade

komplekteerimisega, dokumentide esitamise ning riigilõivu tasumisega. Eeltoodu on

hagejal võtnud aega 1,5h, st hagiavalduse esitamise seisuga on lepingulise esindaja

õigusabikulud 180 eurot. Täiendavad õigusabikulud: kohtunõudega tutvumine, seisukoha

koostamine, nõude ümberarvestuse tegemine ja kohtule esitamine – 1,5h (1,5*120),

kokku 180 eurot (ilma käibemaksuta). Arvestades käesolevat tsiviilasja, esitatud

materjale, seda, et kohus pidi tegema täpsustava kirja ja paluma täiendada puudustega

hagiavaldust, peab kohus põhjendatuks üksnes hagiavalduse esitamisega seotud kulu 1,5

tundi summas 180 eurot. Tulenevalt TsMS § 484.2 peab kohus põhjendatuks ka

maksekäsu kiirmenetluses avalduse esitamise kulu 20 eurot.

Kokku on seega põhjendatud ja vajalikud hageja kulud summas 795 (559+180+20) eurot,

mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.

TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud

isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva

lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib

kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni

täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (795

eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks

hüvitatavate menetluskulude suurus.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik