3-25-2357/36 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Daimar Liiv

Määruse tegemise aeg ja koht

14. november 2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-2357

Haldusasi

Politsei-

ja

Piirivalveameti

taotlus

X.X

kinnipidamiskeskuses

kinnipidamise

tähtaja

pikendamiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Taotluse esitaja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud

esindaja Kristiina Lõbus

Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa

andmist – X.X

Menetlustoiming

Lihtmenetluses, 12.11.2025 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Võtta käesoleva haldusasja juurde haldusasjast 3-24-3041 PPA esitatud 23.04.2025

taotluse ja selle lisad ja kohtuistungi 28.04.2025 helisalvestis ning PPA 17.07.2025

taotlusega esitatud tõendid, PPA 11.09.2025 taotluse lisad ja 15.09.2025 Tallina

Halduskohtu määrus haldusasjas 3-25-2357.

2. Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti taotlus. Pikendada X.X

kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaega kuni kinnipidamise aluste

äralangemiseni, kuid mitte kauem kui 14.01.2026 (k.a).

3. Avaldatavas kohtumääruses asendada puudutatud isiku nimi, sünniaeg, isikukood,

dokumentide numbrid ning teiste füüsiliste isikute nimed tähemärkidega.

4. Politsei- ja Piirivalveametil tuleb määruse resolutsioon ja edasikaebamise kord

viivitamata puudutatud isikule suuliselt inglise keelde tõlkida.

5. Tõlkida käesoleva määruse resolutsioon, edasikaebamise kord ja põhjendav osa

inglise keelde.

Edasikaebamise kord ja selgitused

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED

1. 11.11.2025 esitas Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) Tallinna Halduskohtule taotluse (dtl

218-225) X.X kinnipidamise pikendamiseks väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse

(VSS) alusel.

2. Varasemalt oluliste asjaoludena toob PPA viitena välja PPA 17.07.2025 ja 11.09.2025

taotlustes ja Tallinna Halduskohtu määrustes 18.07.2025 ja 15.09.2025 haldusasjas 3-25-

2357 kirjeldatud asjaolud, millest kohus märgib ära järgmise:

Maroko Kuningriigi kodanik X.X (edaspidi ''isik'') (sünd yy.yy.yyyy, Eesti Vabariigi

isikukood XXX) saabus Schengeni Konventsiooni Maroko Kuningriigi kodaniku passiga

number QQQ kehtivusega 08.11.2021 kuni 08.11.2026 ja Eesti) Vabariigi D-liiki viisaga nr

EST100258905 kehtivusega 06.07.2023 kuni 04.07.2024 alusel. Viisa väljastati isikule

lühiajalise töötamise eesmärgil. Isik viibis Eestis ajavahemikus 11.07.2023 kuni 17.06.2024.

Isik sõitis Portugali, lootes seal tööd leida, kuid ei õnnestunud ja isik suundus edasi

Austriasse. Austriasse jõudes elas isik umbes nädal aega hotellis ja seejärel pöördus Austria

ametivõimude poole rahvusvahelise kaitse taotlusega, kuid 04.11.2024 saadeti isik Dublin

määruse raames Eestisse tagasi.

05.11.2024 olles Eestis esitas isik rahvusvahelise kaitse taotluse milles põhjendas kaitse

vajadust sellega, et ta ei saa poliitiliste, usuliste ja isiklike probleemide tõttu Marokosse

naasta.

18.03.2025 tegi PPA rahvusvahelise kaitse taotluse tagasilükkamise, ettekirjutus Eestist

lahkumiseks ja sissesõidukeelu kohaldamise otsuse nr 12411050010-1, kuna taotlus on

ilmselgelt põhjendamatu. Isiku lahkumiskohustus kuulub sundtäitmisele Maroko Kuningriiki

ning isikule kohaldati sissesõidukeeld Eesti Vabariiki ja Schengeni viisaruumi viieks (5)

aastaks.

30.04.2025 määrusega Tallinna Halduskohus kohtumäärusega haldusasjas 3-24-3041 ei

rahuldanud PPA taotlus kinnipidamine pikendamiseks ja isik tuli koheselt vabastada. Isikule

kohaldati 30.04.2025 PPA poolt VRKS § 29 lg 1 p-de 1-4 ja lg 2 alusel järelevalvemeetmed,

et välismaalane täidaks kohustust viibida menetluse ajal Eesti Vabariigi territooriumil ja olla

PPA menetlustoiminguteks kättesaadav.

11.04.2025 võttis Tallinna Halduskohus isiku kaebuse PPA otsuse nr 12411050010-1 peale

menetlusse. Tallinna Halduskohus 10.06.2025 kohtuotsusega haldusasjas nr 3-25-875 otsustas

rahuldada kaebus osaliselt ning tühistada PPA 18.03.2025 rahvusvahelise kaitse taotluse

tagasilükkamise, ettekirjutus Eestist lahkumiseks ja sissesõidukeelu kohaldamise otsus nr

12411050010-1 osas, millega kaebajale tehti koheselt sundtäidetav lahkumisettekirjutust ning

kohaldati sissesõidukeeldu 5-aastaks. Samas otsustas kohus, et kaebus jääb rahuldamata osas,

milles kaebaja rahvusvahelise kaitse taotlus lükati tagasi. Kohus tõi välja, et isikul

rahvusvahelise kaitse saamiseks pole perspektiivi ning alates kohtuotsuse jõustumisest

11.07.2025 puudub isikul seaduslik alus viibimiseks Eestis sh Schengeni alal. Oma otsuses

kohus märkis, et kui PPA ei vaidlusta halduskohtu otsust osas, millega kaebus rahuldati, siis

jõustub kohtuotsus selles osas 30 päeva möödumisel ning PPA-l on õigus teha kaebajale uus

lahkumisettekirjutus koos sissesõidukeelu kehtestamisega. Kuni kohtuotsuse jõustumiseni

(jõustumise tähtaeg 11.07.2025) oli isikul õigus elada Varjupaigataotlejate Majutuskeskuses

Vägeva üksuses (keskus).

05.07.2025 teatas keskuse juhataja PPA-le, et X.X lahkus omavoliliselt keskusest ja, et isik on

05.07.2025 seisuga kadunud ja isik ei ilmunud õhtusele kontrollile. Isik lahkus keskusele

kuuluva jalgrattaga. Jalgratta varguse kohta tehti keskuse poolt kirjalik süüteoteade. Isik oli

antud hetkel Eesti Vabariigis rahvusvahelisekaitse taotleja staatuses ja isikul puudus õigus

Eesti Vabariigist lahkumiseks ja samuti puudus isikul seaduslik viibimisalus teistes Schengeni

liikmesriikide territooriumil viibimiseks.

07.07.2025 saabus PPA-le tagasivõtupalve Leedu piirivalveametilt, mille kohasel isik saabus

jalgrattaga üle Läti ja Leedu piiri ja siseses ebaseaduslikult Leedu Vabariiki ja kontrollimisel

esitas oma Maroko Kuningriigi passi, mis oli rebitud katki. Isik selgitas kontrollimisel, et ta

elas Eestis, pärast Eesti viisa aegumist Eesti politsei juhendas teda Eestis lahkuma ja isik

otsustas minna Hispaaniasse. Isikul sisenes Leedu Vabariiki ebaseaduslikult Eestist. Leedu

piirivalveamet pidas isiku kinni 06.07.2025 X.X ning korraldasid

16.07.2025 isiku üleandmise Läti Vabariigi ja Eesti Vabariigi piiril. PPA palus Leedu

piirivalvel täpsustada mõningaid asjaolusid ja Leedu piirivalve 10.07.2025 vastusest nähtub,

et isik selgitas Leedus, et isik soovis võtta Western Unioniga raha välja ja et ta rebis ise enda

passi katki ilmselt stressi tõttu ja ei soovinud Eestisse ega kuhugi mujale tagasi minna. Isik

kavatses busside ja rongidega Leetu sõita ja sealt edasi Poola ja siis kuhugi kaugemale.

Kuna X.X viibib alates 11.07.2025 Eesti Vabariigis ja Schengenis ebaseaduslikult peeti isik

kinni 16.07.2025 kell 13:49 aadressil Ikla piiripunkt Eesti Vabariik VSS § 15 lõike 1 alusel

PPA liiklusjärelevalve talituse patrullpolitseiniku poolt 48- tunniks ning toimetati

kinnipidamiskeskusesse.

16.07.2025 (kinnipidamise päeval) viidi X.X-iga läbi piiri- ja migratsioonijärelevalve

ametnike poolt vestlus eesmärgiga selgitada välja tema Eestis viibimise asjaolud ja anda

isikule võimalus esitada taotlusi ja vastuväiteid PPA edasiste toimingute suhtes. Küsitluse

käigus isik selgitas, et ta peeti Leedus kinni. Isiku arvates oli kinnipidamise põhjuseks asjaolu,

et ta viibis seadusliku aluseta. Isiku väitel lahkus ta Vägeva majutuskeskusest, kuna vajas raha

ning tal polnud muud võimalust. Kuna Eesti Western Unioni filiaalide kaudu ei olnud

võimalik vastu võtta rahaülekannet Marokost, suundus ta Leetu, et kasutada sealset Western

Unioni teenust. Küsimusele, miks ta lahkus Eestist ilma politseilt selleks luba küsimata,

vastas isik, et ei mäletanud oma kohustust küsida Eestist lahkumiseks luba ning et tal ei olnud

muud valikut, kuna kogu tema raha oli otsas. Isik tunnistas, et rebis oma reisidokumendi

puruks olles alkoholijoobes, kuid ei mäleta täpselt, kuidas see juhtus. Leetu reisis ta rongiga,

kuid võttis kaasa Vägeva majutuskeskusele kuuluva jalgratta. Tema hinnangul oli tal õigus

kasutada seda jalgratast ka omaniku loata. Isiku sõnul on tal seaduslik alus Eestis viibimiseks

kuni 08.10.2025, kuna tema rahvusvahelise kaitse taotleja kaart kehtib nimetatud kuupäevani.

Samuti uskus ta, et tema kohtumenetlus on veel pooleli, mistõttu ei ole rahvusvahelise kaitse

taotluse tagasilükkamise otsus tema hinnangul jõustunud. Isik ei olnud teadlik, et tema

volitatud esindaja poolt esitatud kaebus viimasele kohtuotsusele jäeti 08.07.2025 rahuldamata

ning et alates 11.07.2025 kuulub ta Eesti Vabariigist väljasaatmisele, tulenevalt Tallinna

Halduskohtu otsusest nr 3-25-875. Isik tunnistas, et tal puuduvad majanduslikud ja

perekondlikud sidemed Eesti ning laiemalt Schengeni territooriumiga. Isikul on kuskil 203

eurot. Pärast täiendavaid selgitusi mõistis isik, et tema esialgne arusaam seaduslikust

viibimisalusest oli ekslik ning nõustus, et viibib hetkel Eestis ebaseaduslikult.

17.07.2025 koostas PPA isikule sundtäidetava ettekirjutuse Eesti Vabariigist lahkumiseks nr

1052289772 ja kohaldas Schengeni sissesõidukeelu kolmeks (3) aastaks.

17.07.2025 PPA taotles luba isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks,

kuni kaheks kuuks, mille Tallinna Halduskohus rahuldas 18.07.2025 kohtumäärusega nr 3-25-

2357. Kuna isik oli rikkunud oma passi sellisel viisil, et seda enam isiku väljasaatmisel ei ole

võimalik kasutada siis PPA on 23.07.2025 esitatud Helsingis asuvasse Maroko Kuningriigi

saatkonda taotluse isiku dokumenteerimiseks ja saatkonnast saabunud vastuse kohaselt võib

isiku dokumenteerimisega minna kuni kuus nädalat. 03.09.2025 täpsustas PPA saatkonnalt

isiku dokumenteerimise staatust ja saadud samal päeval vastus, et saatkond ei ole veel vastust

identifitseerimise kohta saanud ja paluvad arvestada, et protsess võib aega võtta.

25.08.2025 esitas isik Tallinna Ringkonnakohtule avalduse, milles teatas, et soovib lõpetada

kohtuasja nr 3-25-875. Kohus võttis vastu apellatsioonkaebusest loobumise avalduse ning

lõpetas apellatsioonimenetluse. 22.07.2025, 12.08.2025, 02.09.2025 ja 03.09.2025 on PPA

tagasisaatmise nõustajad isikuga vestelnud seoses võimalusest liituda EL reintegratsiooni

programmiga (EURP) ja tema dokumendi taotlemisest.

15.09.2025 määrusega otsustas Tallinna Halduskohus rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti

taotlus. Pikendada X.X kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaega kuni kinnipidamise

aluste äralangemiseni, kuid mitte kauem kui 15.11.2025 (k.a).

3. Uute asjaoludena märgib PPA, et on viinud läbi isikuga tagasisaatmis nõustamised

02.09.2025, 03.09.2025 ja 14.10.2025.

23.09.2025 PPA pöördus Maroko Kuningriigi saatkonna poole saamaks teada

dokumenteerimise saatust. Vastuseks tuli, et Rabatist ei ole vastust tulnud. Seejärel tegi PPA

15.10.2025 Eesti Välisministeeriumile ettepaneku diplomaatilise noodi tegemiseks Maroko

Välisministeeriumile kiirendamaks protsessi. Eesti Välisministeerium on teavitanud, et on

otse suhelnud Maroko Kuningriigi suursaatkonnaga, et lühendada dokumendi väljastamise

aega. Hetkel on isiku dokumenteerimine pooleli.

4. Politsei- ja Piirivalveameti taotlus

PPA taotluse põhimotiivid on järgmised:

PPA hinnangul esineb välismaalase suhtes VSS § 23 lg 1 p 1 ja p 3 nimetatud kinnipidamise

alused. Isiku puhul on põhjendatud põgenemisoht VSS § 6´8 p 5, 6 ja 9 kohaselt. VSS § 6´8 p

5 kohaselt esineb põgenemisoht, kuna isik ei ole järginud tema suhtes kohaldatud

järelevalvemeetmeid. VSS § 6´8 p 6 kohaselt esineb põgenemisoht, kuna isik on PPA-le teada

andnud ja haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi

lahkumiskohustust täita. VSS § 6´8 p 9 kohaselt esineb põgenemisoht, kuna isik on loata

lahkunud määratud elukohast. Isik lahkus PPA loata Eestist Leetu, seega ta ei täitnud talle

VRKS alusel kohaldatud järelevalvemeetmeid. Isik rikkus oma Maroko Kuningriigi passi, nii

et seda ei saa enam isiku väljasaatmiseks kasutada. 07.07.2025 Leedu ametivõimude kirjast,

nähtub, et isik andis selgituseks enda ebaseadusliku Leedus viibimise osas, et Eesti politsei

juhendasid teda pärast viisa lõppemist Eestist lahkuma, ning ta otsustas Hispaaniasse minna.

Isiku väide Eesti politsei kohta oli vale, kuna tegelikult oli isiku suhtes kohaldatud

järelevalvemeetmed ning menetluse ajal oli tal kohustus Eestis viibida. Selgitusest nähtub, et

isik plaanis edasi liikuda Hispaaniasse. PPA järeldab isiku eelnevast käitumisest ja

selgitustest, et isik ei soovi oma lahkumiskohustust täita. Isikule on selgitatud varasemalt

korduvalt, et rahvusvahelise kaitse taotlejana on isikul kohustus taotluse menetluse ajal

viibida Eesti Vabariigis ja isik on sellega tutvumist kinnitanud enda poolse allkirjaga nii

rahvusvahelise kaitse taotleja õiguste ja kohustustega tutvumisel, järelevalvemeetmete

kohaldamise otsusega tutvumisel. Lisaks haldusasjas nr 3-24-3041 28.04.2025 toimunud

kohtuistungil selgitas kohtunik (kohtuistungi helisalvestis al 00:48:48) isikule, et ta peab

Eestisse jääma ega tohi kusagile lahkuda. Samuti hoiatati isikut, et lahkumise korral võidakse

tema rahvusvahelise kaitse taotlemise vaidlus jätta kohtu poolt läbi vaatamata, kuid sellest

hoolimata isik lahkus Eestist Leetu. PPA hinnangul isiku käitumine kinnitab seda, et

välismaalase suhtes esineb põgenemise oht.

PPA on seisukohal, et isiku suhtes esineb ka VSS § 23 lg 1 p-s 3 sätestatud kinnipidamise

alused. Isik rikkus teadlikult oma Maroko Kuningriigi passi sellisel viisil, et seda ei ole enam

tema väljasaatmisel kasutada, ehk isik takistas oma käitumisega väljasaatmis protsessi

teadlikult, mis näitab, et isik ei ole kaasaitamis kohustust täitnud. PPA peab korraldama

välismaalase väljasaatmist, mille jaoks taotleti välismaalasele ajutist reisidokumenti Helsingis

asuvast Maroko Kuningriigi saatkonnast. Käesoleval hetkel on dokumendi taotlemise protsess

pooleli. PPA on korduvalt võtnud ühendust nii Eesti Välisministeeriumiga kui ka Maroko

Kuningriigi saatkonnaga, et kiirendada dokumenteerimist ning käes oleval hetkel tuleb veel

Maroko poolset vastust oodata. Isik on varasemalt öelnud, et ei soovi minna Marokosse vaid

kolmandasse riiki. Vabaduses viibides võib isik hoida kõrvale dokumenteerimisele kaasa

aitamisest ja takistada seeläbi enda väljasaatmist koduriiki.

Arvestades väljatoodut on PPA seisukohal, et isiku suhtes ei ole võimalik tõhusalt kohaldada

VSS § 10 sätestatud järelevalvemeetmeid (kindlaksmääratud kohas elamine, registreerimisele

ilmumine, elukohast eemal viibimisest teatamine), kuna isiku suhtes esineb põgenemisoht.

Põgenemise ohu korral ei tagaks leebemate järelevalvemeetmete rakendamine soovitud

eesmärki ka juhul, kui PPA kohaldaks isiku suhtes mitut erinevat järelevalvemeedet

samaaegselt, kuivõrd leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine eeldab isiku suhtes

usaldust, millele peaks alust andma isiku varasem käitumine (vt Riigikohtu halduskolleegiumi

16.06.2017 määrus asjas nr 3-3-1-24-17, p 13). Samuti on Riigikohus 29.01.2015 kohtuasjas

nr 3-3-1-48-14 leidnud, et põgenemisohu tuvastamisel ei suuda isiku paigutamine

majutuskeskusesse ning leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine põgenemist eelduslikult

ära hoida. PPA hinnangul esineb isiku suhtes põgenemisoht, mida ei ole võimalik maandada

leebemate järelevalvemeetmetega. PPA andmetel isikul ei ole Eestis elavaid sugulasi. Isikult

ei ole võimalik kehtivat reisidokumenti hoiule võtta, kuna isik rebis selle pooleks. Isiku elama

suunamine kindlaks määratud elukohta ei vähenda PPA hinnangul temast tulenevat

põgenemisohtu, lisaks pole PPA-le teadaolevalt isikul Eestis võimalikku elukohta. Isikut ei

saa suunata majutuskeskusesse elama, kuna isik ei ole enam rahvusvahelisekaitse taotleja

staatuses. Lisaks isikul puuduvad piisavad elatusvahendid enda ülevalpidamiseks. PPA on

seisukohal, et vabaduses viibides ei asuks isik järelevalvemeetmeid järgima ning võib

taaskord loata lahkuda soovitud riiki, seda enam, et Schengeni alal puudub riikidevaheline

piirikontroll ning dokumentideta liikumine ei ole raskendatud. Isik on varasemalt ühest

liikmesriigist teise liikmesriiki liikunud viibimisaluseta ning võib ka seda tulevikus sihtriiki

liikumiseks teha.

Tallinna Halduskohus oma 15.09.2025 kohtumääruses haldusasjas 3-25-2357 punktis 9 on

nõustunud PPA-ga selles, et isiku suhtes on põgenemisoht.

PPA hinnangul ei ole isiku kinnipidamise pikendamine vastuolus proportsionaalsuse

põhimõttega ega isiku tervise ja tema turvalisuse kaalutlusega.

5. Puudutatud isiku seisukoht

12.11.2025 istungil avaldas puudutatud isik, et ta vaidleb PPA taotlusele vastu. Isik selgitas,

et tal oli seoses rahvusvahelise kaitse taotlusega advokaadiga arusaamatus. Isik on nõus koju

minema, tagajärgedest hoolimata ja palub kiirendada kinnipidamisel tema tagasisaatmist

koduriiki. Vabanemisel jääks isik ootama Eestisse tema suhtes tehtavat otsust ja leiaks viisi

korteri üürimiseks.

KOHTU PÕHJENDUSED

6. PPA on esmalt palunud võtta menetluse juurde haldusasjas 3-24-3041 PPA esitatud

23.04.2025 taotluse ja selle lisad (PPA rahvusvahelise kaitse taotluse tagasilükkamise,

ettekirjutus Eestist lahkumiseks ja sissesõidukeelu kohaldamise otsuse nr 12411050010-1) ja

kohtuistungi 28.04.2025 helisalvestis ning PPA 17.07.2025 taotlusega esitatud tõendid

(10.06.2025 Tallinna Halduskohtu otsus 3-25-875;vastus tagasivõtupalvele; isiku

üleandmiseakt Leedu-Eesti; isiku kinnipidamis protokoll 16.07.2025; küsitlus protokoll

16.07.2025; isikuandmete ankeet; isiku tuvastamise akt; ettekirjutus Eesti Vabariigist

lahkumiseks nr 1052289772 (sundtäidetav); 15.07.2025 Tallinna Ringkonnakohtu määrus 3-

25-875). PPA 11.09.2025 taotluse lisad ( 05.07.2025 e-kiri Vägeva üksusest, 07.07.2025

Leedu Piirivalve kiri PPA-le, 10.07.2025 Leedu Piirivalve kiri PPA-le e-kiri, 10.07.2025

Leedu Piirivalve kiri PPA-le, 30.04.2025 järelevalvemeetmete kohaldamise otsus),

15.09.2025 Tallina Halduskohtu määrus haldusasjas 3-25-2357. Kohus leiab, et PPA taotlus

on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

7. Seaduses sätestatud juhul annab kohus haldustoimingu tegemiseks loa

(halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 264 lg 1). VSS § 23 lõige 1 sätestab, et PPA

taotleb halduskohtult loa pidada Eestis viibimisaluseta viibiv välismaalane kinni ja paigutada

ta kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks, kui VSS-s sätestatud järelevalvemeetmete

kohaldamine ei taga välismaalase Eestist lahkuma kohustamise menetluse läbiviimise või

lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust. See on eelkõige lubatud juhul, kui: 1) esineb

välismaalase põgenemise oht; või 3) välismaalasel puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud

dokumendid või nende hankimine vastuvõtvast või transiidiriigist viibib.

8. Välismaalase lahkumiskohustuse täitmiseks pikendab halduskohus PPA taotlusel

väljasaadetava kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaega kuni nelja kuu kaupa, kuid kõige

kauem kuueks kuuks tema kinnipidamiskeskusesse paigutamise päevast arvates, kui esinevad

VSS § 23 lõikes 1 sätestatud alus ja sama paragrahvi lõikes 11 nimetatud põhimõtted (VSS §

25 lg 1).

9. Esitatud taotlusest ja selle lisaks olevatest dokumentidest ilmneb, et X.X-il puudub Eesti

viibimiseks seaduslik alus ning tema suhtes kehtib lahkumisettekirjutus (dtl 45-48), mis

kuulub täitmisele (VSS § 2 lg 1, VMS § 43 lg 1).

10. Kohus leiab, et taotlus tuleb rahuldada VSS § 23 lõike 1 punkti 1 alusel koostoimes VSS §

68 punktidega 5, 6 ja 9.

PPA tugineb pikendamise taotluses VSS § 23 lõike 1 punktidele 1 ja 3 ning seostab

põgenemise ohtu VSS § 68 punktides 5, 6 ja 9 märgitud asjaoludega: välismaalane ei ole

järginud tema suhtes lahkumisettekirjutuse täitmise tagamiseks kohaldatud

järelevalvemeetmeid (p 5), välismaalane on Politsei- ja Piirivalveametile või

Kaitsepolitseiametile teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et

ta ei soovi lahkumiskohustust täita (p 6), kui välismaalane on loata lahkunud määratud

elukohast või teisest Schengeni konventsiooni või Euroopa Liidu liikmesriigist (p 9).

11. Põgenemise ohu kindlakstegemiseks ei piisa üksnes mõne VSS §-s 6⁸ nimetatud asjaolu

tuvastamisest, vaid arvestada tuleb ka muid isikuga seotud asjaolusid kogumis. Kohtu

hinnangul on VSS § 68 punktile 5 ja 9 tuginemine õigustatud, kuna puudutatud isik lahkus

05.07.2025 omavoliliselt majutuskeskusest (dtl 84), mille osas oli tal ilmumiskohustus (dtl

94) ja naasis alles siis kui ta Leedus kinni peeti (dtl 91). Arvestades, et isiku rahvusvahelise

kaitse taotluse vaidluses jäeti kaebus 11.04.2025 rahuldamata, on põhjendatud järeldada, et

isik lahkus Eestist enda väljasaatmise vältimiseks. Isiku seletused 15.09.2025 istungil (istungi

salvestis 00:05:12) ega 12.11.20205 kohtuistungil ei veena kohut vastupidises.

Kohus arvestab isiku käitumist, mh seda, et isik on oma passi rikkunud ja

kasutamiskõlbmatuks muutnud (dtl 93, 99; 15.09.2025 istungi salvestis 00:17:23),

eelduslikult soovides raskendada võimalikku väljasaatmist. Isik on andnud seletused, milles

isik kinnitab soovi lahkuda (dtl 94) ja seda, et Marokosse ta lahkuda ei soovi, vaid soovib

lahkuda kolmandasse riiki (dtl 42), on põhjendatud ka järeldus, et isik ei soovi

lahkumiskohustust täita (VSS § 68 lg 6). Isiku hilisemalt antud seletused, et ta on nõus Eestis

menetluses kättesaadav olema (15.09.2025 istungil salvestis 00:15:11) ja ka 12.11.2025

väidetu, ei ole hetkel veel eelnevat käitumist arvestades ilma tõendeid esitamata usutavad.

Nendel asjaoludel kogumis saab jaatada puudutatud isiku puhul hetkel piisavalt suurt

põgenemisohtu.

12. Täidetud ei ole VSS § 21 lõike 1 punkti 3 rakendamise tingimused. Vaidlus puudub, et

isik on rikkunud oma passi sellisel viisil, et seda enam isiku väljasaatmisel ei ole võimalik

kasutada. PPA on ka selgitanud, et 23.07.2025 on esitatud Helsingis asuvasse Maroko

Kuningriigi saatkonda taotluse isiku dokumenteerimiseks ja saatkonnast saabunud vastuse

kohaselt võib isiku dokumenteerimisega minna kuni kuus nädalat. 03.09.2025 täpsustas PPA

saatkonnalt isiku dokumenteerimise staatust ja saadud samal päeval vastus, et saatkond ei ole

veel vastust identifitseerimise kohta saanud ja paluvad arvestada, et protsess võib aega võtta

(dtl 100). Täiendavalt selgitas PPA, et tegi 15.10.2025 Eesti Välisministeeriumile ettepaneku

diplomaatilise noodi tegemiseks Maroko Välisministeeriumile kiirendamaks protsessi. Eesti

Välisministeerium on teavitanud, et on otse suhelnud Maroko Kuningriigi suursaatkonnaga,

et lühendada dokumendi väljastamise aega. Hetkel on isiku dokumenteerimine pooleli.

Sama kinnitas PPA esindaja ka istungil. Samas kinnitas PPA istungil, et isik täidab

dokumentide hankimiseks kaasaaitamiskohustust, mis kohtupraktikale tuginevalt välistab

VSS § 21 lõike 1 punktile 3 tuginemise (vt nt TlnRnKm 17.10.2024 nr 3-23-2595/50, p 13).

Ühtlasi ei ole puudutatud isiku väljasaatmine perspektiivitu. PPA selgitas istungil, et algselt

oli arvamus, et dokumenteerimine võtab 6 nädalat, kuid nüüdseks on selgunud, et see võtab

kauem aega (15.09.2025 istungi salvestis 00:18:25 jj ). Põgenemisohust tulenevalt ei oleks

leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine praegusel hetkel siiski põhjendatud, sest see

võib osutuda ebatõhusaks.

13. Kohus peab põhjendatuks pikendada kinnipidamise aega kahe kuu võrra. Kohus võtab

arvesse PPA poolseid selgitusi seoses dokumenteerimise võimaliku kestusega, ja seda, et isik

on valmis dokumenteerimisele kaasa aitama. Kui isik jätkab aktiivselt kaasaaitamiskohustuse

täitmist, järgib kinnipidamisel asjaomaseid reegleid on võimalik, et väljasaatmist saab

teostada ka kiiremini.

14. Isik oli peale esmast kinnipidamist vabaduses ja on uuesti seni kinnipidamiskeskuses

viibinud halduskohtu 18.07.2025 määruse alusel ning 15.09.2025 määruse alusel on

kinnipidamine lubatud kuni 15.11.2025. Käesoleva määruse alusel on lubatud kinnipidamine

kuni 14.01.2026. Tegemist ei ole ebaproportsionaalselt pika ajavahemikuga.

15. Ei nähtu, et asjaolusid, mis annaksid praegusel juhul põhjust arvata, et isiku

kinnipidamine oleks vastuolus tema tervise kaitsega või turvalisuse tagamisega (VSS § 23 lg

4). Kinnipidamiskeskuses on tagatud tervishoiuteenus.

16. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et pikendamine on vajalik ja proportsionaalne. Kohus

rahuldab PPA taotluse ning otsustab pikendada X.X kinnipidamiskeskuses kinnipidamise

tähtaega kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauem kui 14.01.2026 (k.a).

17. Kohus rõhutab, et isik tuleb kinnipidamiskeskusest viivitamata vabastada, kui

kinnipidamise alus langeb ära, kinnipidamise tähtaeg möödub ja seda ei ole pikendatud või

väljasaatmine osutub perspektiivituks (VSS § 24 lg 11). Samuti tuleb isik

kinnipidamiskeskusest vabastada, kui lahkumisettekirjutus tühistatakse või isikule antakse

riigis viibimiseks seaduslik alus (VSS § 24 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)

Daimar Liiv

Kohtunik