2-21-120192/94 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Peeter Pällin, Kairi Piirisild ja Aleksandr Kondrašov

Määruse tegemise aeg ja koht

14.11.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-120192

Kohtuasi

Aktiva Finance Group OÜ (endine nimi Osaühing

Aktiva Finants) hagi E.K ja M.U vastu solidaarselt

põhivõla 1055,46 eurot, intressi 1435,49 eurot,

lepingutasu 80,46 eurot, sissenõudmiskulude 50 eurot,

viivise 538,62 eurot ja edasiulatuva viivise saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 29.08.2025 otsus (lihtmenetlus)

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Aktiva Finance Group OÜ apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

3244 eurot 47 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Aktiva Finance Group OÜ (endine nimi

Osaühing Aktiva Finants, registrikood 10746479),

lepinguline esindaja Sigrid Rahkema

Kostja E.K (isikukood XXX), lepinguline esindaja

Carmen Tars

Kostja M.U (isikukood XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Aktiva Finance Group OÜ apellatsioonkaebus Harju Maakohtu 29.08.2025

otsuse peale menetlusse võtmata.

2. Jätta apellatsioonimenetluse kulud Aktiva Finance Group OÜ kanda. E.K-l ja

M.U-l ei ole praeguses menetlusetapis hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud.

Edasikaebamise kord ja tähtajad

2-21-120192

Määruse peale võib esitada määruskaebuse, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva

jooksul määruse ärakirja kassaatorile kättetoimetamisest. Riigikohtus võib hagimenetluses

menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja kaebusi esitada üksnes vandeadvokaadi

vahendusel.

Selgitused

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 juhul, kui määruskaebuse

esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või

tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Aktiva Finance Group OÜ (endine nimi Osaühing Aktiva Finants, avaldaja, hageja) esitas

06.07.2021 Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonnale maksekäsu kiirmenetluse avalduse E.K

(võlgnik, kostja) vastu 3743,05 euro saamiseks. Pärnu Maakohus tegi 07.07.2021 võlgnikule

makseettepaneku, millele võlgnik esitas vastuväite. Pärnu Maakohus lõpetas maksekäsu

kiirmenetluse ning edastas asja Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2. Hageja esitas 24.08.2021 Harju Maakohtule hagi kostja vastu, milles palus mõista kostjalt

välja põhivõla 1055,46 eurot, intressi 1435,49 eurot, lepingutasu 80,46 eurot,

sissenõudmiskulud 50 eurot ning seadusjärgses määras viivise põhivõlalt alates hagi

esitamisest kuni nõude kohase täitmiseni. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda ning

mõista need välja koos seadusjärgses määras viivisega.

2.1. Hagiavalduse kohaselt on kostjal tekkinud hageja ees võlad seoses 17.04.2017 sõlmitud

laenulepingu nr 2101713164, 27.04.2017 sõlmitud refinantseerimislepingu nr 2101715498,

25.07.2017 sõlmitud refinantseerimislepingu nr 2101730036, 07.09.2017 sõlmitud

refinantseerimislepingu nr 2101737611 ja 04.12.2017 sõlmitud refinantseerimislepingu nr

2101758587 alusel saadud laenudega. Kostja sai nimetatud laenulepingute alusel kokku 2967

eurot laenu ning on teinud tagasimakseid 1911,54 euro ulatuses.

2.2. Laenuandja saatis 03.07.2018 kostjale laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti

kostjale täiendav tähtaeg (17.07.2018) võlgnevuse tasumiseks koos hoiatusega, et juhul kui

kostja võlgnevust ei tasu, loetakse leping alates 18.07.2018 üles öelduks. Laenuandja teatas

kostjale teatise 30.03.2020, et loovutas 30.03.2020 nõude hagejale.

2.3. Hageja nõuab sissenõudmiskulude hüvitist 50 euro ulatuses. Hageja on saatnud kostjale 3

nõudekirja (1 tasuline kiri maksumusega 25 eurot, 2 tasulist kirja maksumusega 5 eurot) ja

hagi kohaselt on makseviivitusega seotud sissenõudmiskulud 15 eurot.

2.4. Hageja arvestab viivist tagastamata põhivõlgnevuselt 1055,46 eurot algses laenulepingus

nr 2101713164 kokku lepitud laenuintressi aastase määraga võrdses viivisemääras s.o 42,1%

aastas kogu põhivõla summalt kostjalt viimati teostatud makse päevast alates s.o 08.06.2020

kuni hagi esitamiseni 24.08.2021. Hageja nõuab viivist summas 538,62 eurot. Lisaks nõuab

2-21-120192

hageja edasiulatuvat viivist kogu põhinõudelt s.o 1055,46 eurot kuni sellekohase tasumiseni

alates 25.08.2021 seadusjärgses viivisemääras 8% aastas.

2.5. Hageja kinnitas, et lepingud sõlmiti sidevahendi abil. Lepingu sõlmimiseks tuli lisaks

isiku tuvastamisele end registreerida laenuandja koduleheküljel ning laenutaotluse esitamisel

pidi eelnevalt täitma ankeedi oma andmetega, tutvuma laenulepingu tingimustega, need

kinnitama, peale mida tekkis võimalus laenuandjale laenutaotlus esitada. Laenutaotlused on

esitatud elektrooniliselt laenuandja kodulehe vahendusel (www.raha24.ee), kus tuleb

autentida Smart-ID, Mobiili-ID või ID-kaardi kaudu, kasutades PIN1-koodi (st isiku

tuvastamine ehk sisselogimine) ning taotluste esitamisel PIN2-koodi (st digitaalallkirja

andmist ehk tehingute/tegevuste kinnitamine). Hageja väitel kasutati lepingute sõlmimisel

E.K ID-kaarti ning PIN-koode.

2.6. Laenuandja on tasunud E.K pangakontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX laenu

väljamakse 17.04.2017 summas 2140 eurot, 27.04.2017 summas 688 eurot, 25.07.2017

summas 91 eurot, 07.09.2017 summas 48 eurot.

Kostja vastuväited

3. Kostja vaidles hagile vastu ning palus jätta selle läbi vaatamata, kuna kostja hinnangul on

hagi esitatud vale kostja vastu. Maakohtule esitatud laenulepingud on allkirjastamata ning

kostja on pöördunud avaldusega politsei poole kriminaalmenetluse alustamiseks selle kohta,

et ajavahemikul 2016–2018 M.U vormistas kostja ID-kaarti kasutades kostja nimele vähemalt

20 000 euro ulatuses kiirlaene erinevatest firmadest.

4. Maakohus kaasas 09.10.2023. a määrusega menetlusse kostjana M.U. 23.05.2023. a

istungil tunnistas M.U kostja nimel laenulepingute sõlmimist. M.U kinnitas 13.02.2025

toimunud istungil, et võttis kostja nimel ja teadmata vaidlusalused laenud. Seega võttis M.U

hagi õigeks.

Maakohtu otsus ja põhjendused

5. Harju Maakohus jättis hagi 29.08.2025. a otsusega kostja vastu rahuldamata ning rahuldas

hagi M.U vastu osaliselt, mõistes M.U-lt hageja kasuks välja põhivõla 955,46 eurot, seisuga

26.08.2025 sissenõutavaks muutunud viivise 108,27 eurot ning seadusjärgses määras

edasiulatuva viivise alates 27.08.2025 kuni põhivõla tasumiseni, kuid mitte rohkem kui

põhivõla ulatuses. Kostja menetluskulud jättis maakohus hageja kanda, määras need rahaliselt

kindlaks ning mõistis hagejalt kostja kasuks välja koos seadusjärgses määras viivisega välja

menetluskulud 2376,80 eurot.

5.1. Maakohus tuvastas, et esitatud laenulepingud ei ole omakäeliselt allkirjastatud ning need

ei vasta elektroonilise vormi nõuetele, sh ei ole sellel kostja identifitseerimist võimaldavat

digiallkirja. M.U istungil antud ütluste kohaselt võttis vaidlusalused laenud kostja teadmata

kostja nimel M.U. Maakohus luges vastavad ütlused TsMS § 251 kohasteks tõenditeks.

Hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks lepingud heaks kiitnud.

5.2. Maakohus leidis, et kostja ei ole olnud raskelt hooletu. ID-kaardi ja PIN-koodide

hoidmine kodus kirjutuslaual on kooskõlas tavapärase (kohase) hoolsusega. Kostja ei ole

andnud oma ID-kaarti ja PIN-koode M.U valdusesse, vaid M.U kasutas omavoliliselt ja kostja

teadmata viimase ID-kaarti ning PIN-koode ebaseaduslikult. Isegi tavapärane

2-21-120192

hoolsuskohustus ei eelda elukaaslaste omavahelist kontrollikohustust teineteise isikut

tõendavate dokumentide säilitamise ning ebaseadusliku kasutamise suhtes.

5.3. Maakohus tuvastas menetluses esitatud pangakonto väljavõtete alusel, et laenusummad

on kantud küll kostja pangakontole, kuid on sealt edasi kantud Y pangakontole nr

YYYYYYYYYYYYYYYYYYYYYYYY. Edasi on kantud nii käesolevas asjas nimetatud

lepingud kui ka mitmed teised tarbijakrediidilepingutest tulenevad summad. Seega ei saanud

kostja laenuraha kätte ega hakanud seda ka kasutama.

5.4. Maakohus leidis, et kuna kostja ei sõlminud vaidlusaluseid tarbijakrediidilepinguid ega

volitanud selleks M.U-d, siis on kostja nimel sõlmitud tarbijakrediidilepingud tühised ning

neil ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi (tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) § 84 lg

1). Seetõttu jättis maakohus hagi kostja vastu rahuldamata.

5.5. Maakohus leidis, et kuna kostja ei ole tema kontole kantud raha enda valdusesse saanud,

siis ei kuulu hagi kostja vastu rahuldamisele ka võlaõigusseaduse (VÕS) § 1028 lg 1 alusel.

Hageja saab nõuda M.U-lt tagastamata põhivõlga VÕS) § 1028 lg 1 alusel. Seega rahuldas

maakohus hageja nõude M.U vastu põhivõla osas 955,46 euro ulatuses ning seadusjärgses

määras sissenõutavaks muutunud viivise ning samas määras edasiulatuva viivise osas.

5.6. Hagi kostja vastu rahuldamata jätmise tõttu jättis maakohus kostja menetluskulud TsMS

§ 162 lg 2 kohaselt hageja kanda ning määras need TsMS § 175 lg-s 1 sätestatut arvestades

rahaliselt kindlaks. Maakohus leidis, et kuna praegusel juhul ei olnud tegemist mahuka või

keerulise menetlusega, tuleb kostja menetluskulude hüvitamise taotlus rahuldada osaliselt

ning toimingute ajakulu vähendada. Maakohus luges kostja lepingulise esindaja toimingute

ajakulu põhjendatuks 19 tunni 48 minuti ulatuses. Maakohus leidis, et kostja lepingulise

esindaja tunnitasu määr 120 eurot (koos käibemaksuga) on lepingulise esindaja

kvalifikatsiooni arvestades põhjendatud ja vajalik. Kokkuvõttes mõistis maakohus hagejalt

kostja kasuks välja lepingulise esindajaga seotud menetluskulud 2376,80 eurot (koos

käibemaksuga). Maakohus määras, et menetluskuludelt tuleb tasuda seadusjärgses määras

viivist juhul, kui nende tasumisega jäädakse viivitusse.

Apellatsioonkaebus

6. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, millega

maakohus jättis hagi kostja vastu rahuldamata ning saata asi uueks lahendamiseks tagasi

maakohtule (maakohtu otsuse resolutsiooni p-id 1, 5, 6 ja 11). Samuti palus hageja maakohtu

otsuse tühistada menetluskulude jaotuse osas.

6.1. Maakohus eksis, kui leidis, et kostja ei olnud raskelt hooletu, kui jättis oma ID kaardi ja

selle paroolid oma kirjutuslauale. Isegi kui eeldada kostja vastuväidete õigsust, ei saa

praegusel juhul rääkida olukorrast, kus tehingute tegemiseks vajalikud elektroonilised

vahendid läksid kostja valdusest välja tema tahte vastaselt ja süüta. Hageja hinnangul jättis

kostja praegusel juhul järgimata käibes vajaliku hoole.

6.2. Leping tuli lugeda kostja ja hageja vahel sõlmituks ka põhjusel, et laenulepingu alusel

saadud summad kanti kostja pangakontole. Samuti hindas maakohus vääralt tõendeid, kui

leidis, et kostja ei ole lepinguid heaks kiitnud (maakohtu otsuse p 30). Kostja ise võttis

ühendust seoses laenude tagasimaksmisega. Seega menetluses kinnitatud helisalvestis

kinnitab, et kostja oli kõigist kolmest nõudest teadlik. Hagejale jääb arusaamatuks, kuidas

vaid tunnistaja ütlustega saab olla tõendatud, et kostja ei teadnud hagi aluseks olevate

2-21-120192

lepingute alusel saadud rahade ülekandmistest ja raha ei saanud. Kostja ja M.U olid/on

elukaaslased, kes vähemalt 2023. a elasid veel koos. Seega ei olnud M.U ütlused erapooletud

ning olid ilmselgelt mõjutatud. M.U väitis menetluses, et elab kostja juures olude sunnil, kuna

mujal ei ole elada.

6.3. Hageja leidis, et kuna maakohus ei ole praeguses asjas vastutustundliku laenamise

põhimõtet järginud, siis tuleb menetlust maakohtus jätkata.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

7. Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta menetlusökonoomia kaalutlustel TsMS

§ 637 lg 2¹ ja alusel koosmõjus TsMS § 405 lg-ga 1 menetlusse võtmata. Ringkonnakohus

lähtub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist kaaludes TsMS §-s 2 sätestatud

tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku aja

jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus

apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustades mh ka seda, et menetlusosalistel ei

tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel ülemääraseid menetluskulusid.

8. Kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 3500

eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole, menetleb kohus hagi TsMS § 405 lg 1 esimese

lause järgi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes

tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid (lihtmenetlus).

Praeguses asjas oli hagihind 3244,47 eurot, mistõttu on tegemist lihtmenetluse asjaga TsMS §

405 lg 1 mõttes.

9. Lihtmenetluse asjas võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse TsMS § 637 lg 2¹ järgi

menetlusse juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu

otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud

menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt

mõjutada lahendit. Praeguses asjas ei andnud maakohus luba edasikaebamiseks.

10. Arvestades tsiviilasja materjale, maakohtu otsuse põhjendusi ning apellatsioonkaebuse

taotlusi, ei ole maakohus kolleegiumi hinnangul otsust tehes materiaalõiguse norme ebaõigesti

kohaldanud ega rikkunud menetlusõiguse norme viisil, mis oleks kaasa toonud ebaõige

otsuse.

11. Maakohus on õigesti tuvastanud, et kostja nimel võttis laenu teine isik, mistõttu kostja ei

vastuta võetud laenukohustuste eest. Tegeliku laenuvõtja osas rahuldas maakohus hagi

õigeksvõtuga osaliselt ning hageja ei ole maakohtu otsust rahuldatud osas vaidlustanud.

Maakohus ei eksinud tõendite hindamisel (TsMS § § 637 lg 2¹), kui tuvastas, millistel

asjaoludel kostja nimel laenu võeti.

12. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral jäävad

apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 168 lg 1 järgi kostja kanda. Kuna kostjal ei ole

apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise staadiumis veel hüvitatavaid menetluskulusid

tekkinud, ei ole vaja kulusid, mida hüvitada, kindlaks määrata.

13. Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebuse menetlemisest, ei toimeta ta TsMS §

638 lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebuskaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus

tuleb selle esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega

tagastada. Elektrooniliselt esitatud menetlusdokumente ringkonnakohus ei tagasta. Määrus

2-21-120192

tuleb TsMS § 638 lg 8 järgi apellandile kätte toimetada ja edastada teistele menetlusosalistele.

TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.

14. Hageja tasus apellatsioonkaebuselt 420 eurot riigilõivu, mille ringkonnakohus tagastab

vastava taotluse esitamisel.

15. TsMS § 638 lg-st 9 tulenevalt võib kostja esitada apellatsioonkaebuse menetlusse

võtmisest keeldumise määruse peale määruskaebuse.

(allkirjastatud digitaalselt)