3-25-4253/13 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Daimar Liiv

Määruse tegemise aeg ja koht

14. november 2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-4253

Haldusasi

Politsei- ja Piirivalveameti taotlus A.X kinnipidamise ja

kinnipidamiskeskusesse paigutamise loa saamiseks

Menetlusosalised

Taotluse esitaja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Triin

Tähtla

Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist

– A.X

Resolutsioon

1. Anda luba

A.X

kinnipidamiseks ja

kinnipidamiskeskusse

paigutamiseks

kuni

kinnipidamise aluse ära langemiseni, kuid mitte

kauemaks kui 13.12.2025 (k.a).

2. Kohtulahendi avalikustamisel asendada A.X

nimi tähemärgiga.

3. Tõlkida määrus puudutatud A.X-ile vene keelde.

Politsei- ja Piirivalveametil tutvustada määrust

ja selle resolutsiooni nende saamisel viivitamatult

puudutatud isikule ja selgitada, et määruse tõlge

vene keelde edastatakse talle pärast selle

valmimist.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest

arvates.

ASJAOLUD, TAOTLUS JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

1. Tallinna Halduskohtule saabus 13.11.2025 Politsei-ja Piirivalveameti (edaspidi PPA) taotlus anda

luba Gruusia kodaniku A.X (sündinud xx.xx.xxxx) kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse

paigutamiseks kuni üheks kuuks väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (edaspidi VSS) § 23

lg 1 alusel, sest isiku suhtes esineb VSS § 15 lg 1 ja § 23 lg 1 p 1 sätestatud alus ja VSS § 6 8 p 6 ja 7

nimetatud põhimõtted. Taotluse põhjendused on alljärgnevad:

1.1. PPA märgib, et A.X peeti kinni 11.11.2025 kell 17:42 Tallinna Sadama A-terminalis, aadressil

Sadama 25, Tallinn.

PPA on tuvastanud, et A.X saabus Eestisse 11.11.2025 kell 17:30 saabunud Finlandia laevaga

Soomest. Isik juhtis Läti registreerimisnumbriga KL9868 sõiduautot Volkswagen Touareg. PPA-le

eelnevalt teadaoleva info alusel võib saabuv isik olla poevaras ja sõiduautos võib olla varastatud

esemeid. Isikul oli olemas esitamiseks Gruusia pass nr 24AA51801 ja Gruusia juhiluba nr

DH3301272. Sõiduauto kontrollil tuvastatud sõiduautos mitmeid erinevaid esemed: lõhnaõlid, prillid,

noad, käekellad, mitmed erinevad pisemad tehnika esemed.

1.2.

Isikule on Saksamaa poolt kohaldatud sissesõidukeeld (Schengeni ID

0004.02P22041100008000000001.01), keelu algus 02.05.2025, lõpp 01.05.2028. 12.11.2025 on

tehtud päring Saksamaa ametivõimudele nimetatud sissesõidukeelu asjaolude väljaselgitamiseks.

Samal kuupäeval laekunud Saksamaa vastuse kohaselt viiakse käesoleval hetkel Saksamaal isiku

suhtes läbi uurimist, mis muuhulgas on seotud kuritegeliku ühenduse loomisega, välismaalaste

smugeldamisega ja jõukudega seotud tegevustega. Uurimise käigus on saanud teatavaks, et isik on

spetsiaalselt Saksamaale ja teistesse Euroopa Liidu riikidesse reisinud, et panna toime poevargusi ja

sissemurdmisi. 2024 aasta novembris isik oli Saksamaal vangistatud ja saadetud välja Gruusiasse.

Samuti selgus uurimise ajal, et isikul on kõrge positsioon Gruusia kriminaalses struktuuris.

1.3. 12.11.2025 on isikuga läbi viidud kaks küsitlust. Esimese küsitluse ajal isik alguses andis

selgitusi oma siinviibimise asjaolude kohta, aga ühel hetkel ei soovinud enam ametnikega koostööd

teha. Küsitluse protokollidele isik keeldus alla kirjutamast. Seega ei ole isik täitnud talle seadusega

pandud kaasaaitamiskohustust.

11.11.2025 ametniku poolt tehtud ettekande alusel on A.X öelnud, et ta on sisse andnud Lätis

elamisloa taotluse. 12.11.2025 on tehtud päring Läti ametivõimudele, et välja selgitada, kas isikul on

Lätis viibimiseks seaduslik alus. Taotluse esitamise hetkel Läti ametivõimude vastust ei ole

saabunud.

A.X on teadlik, et Saksamaa on tema suhtes kohaldanud sissesõidukeelu. Isik on proovinud pärast

sissesõidukeelu kohaldamist Schengeni alale siseneda, aga kuna see ei ole õnnestunud, on isik

otsustanud muuta ära oma nime, taotlenud uue passi ja sisenenud uue passiga Schengeni alale. Uue

passiga sisenemine on isikul õnnestunud ja seda näitavad mitmed piiriületustemplid isiku Gruusia

passis. Selline käitumine näitab, et isikut ei pea kinni riigipiirid ega talle kohaldatud sissesõidukeeld.

Isikule on mitmeid kordi selgitatud, et tal on kehtiv sissesõidukeeld, mille ajal ta ei tohi Schengeni

alale siseneda, aga isik on teinud seda sellegipoolest. PPA hinnangul näitab see selgelt isiku

lugupidamatust kehtivasse õiguskorda. Isik on oma eelneva käitumisega saavutanud Saksamaa poolt

sisenemise keelu, ehk isik on ise midagi teinud, et riik on talle sisenemisekeelu kohaldanud.

Saksamaa ametivõimud on oma vastuses selgitanud, et isik on reisinud Saksamaale ja teistesse

Euroopa Liidu riikidesse eesmärgiga panna toime poevargusi ja sissemurdmisi. Soome on samuti

teavitanud Eestit, et saabuv isik võib olla poevaras ja autos võib olla varastatud esemeid. Ehk siis isik

on oht meie avalikule korrale või julgeolekule.

1.4. PPA alustas 12.11.2025 isiku suhtes illegaalimenetlust nr 1052292444, hindas saadud teavet

kogumis ning vormistas isikule koheselt täidetava ettekirjutuse Eestist lahkumiseks. Isik keeldus

ettekirjutusele alla kirjutamast.

PPA on isikule selgitanud, et kuna tema väljasaatmine ei ole võimalik 48 tunni jooksul, taotleb PPA

Tallinna Halduskohtult luba isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks,

eesmärgiga korraldada isiku väljasaatmine.

1.5. PPA taotleb VSS § 23 lg 1 alusel halduskohtul loa viibimisaluseta välismaalane kinni pidada ja

paigutada kinnipidamiskeskusesse, kui järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga välismaalase Eestist

lahkuma kohustamise menetluse läbiviimise või lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust, seda

eelkõige juhul kui esineb põgenemisoht ja välismaalane ei täida kaasaaitamiskohustust. PPA sisustab

isiku põgenemisohtu VSS § 68 punktidega 6 ja 7. A.X suhtes esineb põgenemisoht, kuna PPA

järeldab isiku hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita, tuginedes isiku

varasemale käitumisele ning isik on sisenenud Eestisse tema suhtes kohaldatud sissesõidukeelu

kehtivusaja jooksul, olles sellest teadlik.

1.6. PPA on seisukohal, et VSS § 10 lg 2 sätestatud leebemaid järelevalvemeetmeid ei ole isiku

suhtes tõhusalt võimalik kohaldada, kuna isiku suhtes esineb põgenemisoht. Põgenemise ohu korral

ei tagaks leebemate järelevalvemeetmete rakendamine soovitud eesmärki ka juhul, kui PPA

kohaldaks isiku suhtes mitut erinevat järelevalvemeedet samaaegselt, kuivõrd leebemate

järelevalvemeetmete kohaldamine eeldab isiku suhtes usaldust, millele peaks alust andma isiku

varasem käitumine. Isik võib hakata väljasaatmise menetlusest kõrvale hoiduma ning see raskendaks

oluliselt tema väljasaatmist. Isikuga seonduvaid asjaolusid arvestades, puudub PPA-l alus isiku

usaldamiseks. PPA on arvamusel, et isik vabatahtlikult ja vabaduses olles, võib PPA-ga mitte

koostööd teha, asuda ennast varjama lahkumiskohustuse kõrvalehoidumise eesmärgil ja ei hakka

korraldama enda lahkumist Gruusiasse. Pigem vastupidi, ta võib otsida võimalusi jääda Schengeni

alale, liikudes edasi talle meelepärasesse liikmesriiki. Isiku varasem käitumine näitab, et isikule

meeldib reisida, teda ei takista talle kohaldatud sissesõidukeeld.

1.7. PPA on seiskohal, et isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskuses paigutamine ei ole vastuolus

proportsionaalsuse põhimõttega. Isikule on kinnipidamiskeskuses tagatud meditsiiniline abi ning

vajadusel ka psühholoogiline abi. PPA-le teadaolevalt ei esine isikul sellist meditsiinilist seisukorda,

mis välistaks tema kinnipidamise kinnipidamiskeskuses.

1.8. Kuna isikut ei ole võimalik 48 tunni jooksul saata välja tema koduriiki, on vajalik isiku jätkuv

kinnipidamine. Eestist puudub otselend Gruusiasse ja seega võib isiku tagasisaatmise korraldamine

(transiidilubade taotlemine, lennureisi korraldamine ja väljasaatemeeskonna komplekteerimine) võtta

aega kaks nädalat või rohkem.

2. Kohtuistungil jäi PPA taotluse juurde.

3. Kohtuistungil märkis puudutatud isik, et ta ei nõustu sellega, et ta ei ole täitnud

kaasaaitamiskohustust. Ta selgitas, et andis ametnikele ütlused seoses oma Eestis olemisega ja

tulekuga Soomest. Ta selgitas, et lõpetas ütluste andmise seoses sellega, et teda hakati survestama

Eestist lahkumiseks lennukiga ilma autota, mille ta olevat lubanud läbi Venemaa Gruusiasse viia.

Tema keeldub ilma autota minemast, sest sellisel juhul ähvardaks kodumaal oht tema elu ja tervist

lepingu mittetäitmise tõttu. Samuti hakkas tal seoses oma tervisliku seisukorraga (4 astme

eesnäärmevähk) halb ja seetõttu ta lõpetas esimesel korral ütluste andmise ja läks kambrisse

puhkama. Isik selgitas, et temalt sooviti ütlusi saada ja talle tehti ettepanekut lennukiga

vabatahtlikult Eestist lahkumiseks esimeste ütluste andmise järel korduvalt iga paari tunni järel ja

teda ähvardati, et kui ta lennule ei lähe, siis jääb ta KPK-sse pooleks aastaks.

Isik väitis, et kui ta Saksamaalt 14.11.2024 Gruusiasse välja saadeti, siis anti talle teada, et tal on

keelatud just Saksamaale tulek kolmeks aastaks. Euroopa Liidus (Schengeni alal) üldist viibimise

keeldu talle ei teavitatud. Seoses EL sisenemisega selgitas ta, et tal on elukoht ja naine Riias, kellega

ta ametlikult abiellus käesoleval aastal sügisel. Samuti olevat ta juba eelmisel aastal taotlenud

elamisluba, kuid seda talle ei antud käesoleval aastal seoses Saksamaal toimunuga. Uut avaldust ta

seni esitanud ei ole, sest kogub advokaadi abiga dokumente selleks. Nimevahetuse tegi ta omal sõnul

selleks, et talle selgitati, et siis saab kergemini elamisloa. Lisaks olevat talle abiellumisel antud ka

isikukood Lätis. Euroopa Liitu sisenemisel see eelist ei andvat, sest isikukood ja näpujäljed on ikka

samad. Samuti selgitas ta, et tema saab aru nii, et kui talle passi pannakse Euroopa Liitu sisenemisel

tempel, siis see on nagu viisa, mis annab talle Gruusia kodanikuna õiguse 90 päeva olla EL riigi

territooriumil. Ta selgitas, et tal olevat tekkinud 2025 mitmel korral piiril probleeme Lätis ja

Ungaris, kuid need olevat pärast teatud ootamist lahenenud ja ta olevat saanud templi passi ja riigi

territooriumile. Ka viimane kord Soomest tulles oli talle seletatud, et ta peab sealt lahkuma, sest

Venemaale Soome kaudu ei saa. Isik seletas ka, et ta on valmis Eestist kohe autoga lahkuma ja ise

maksma, et ta eskorditaks autoga Eestis Vene piirini. Seoses Saksamaal olekuga selgitas isik, et teda

arreteeriti seoses väidetava seadmete vargusega Bauhausist ja kuna tal polnud piisavalt raha trahvi

maksmiseks, siis paigutati lisaks politsei poolt tema autos avastatud võtmehoidjast noast tehtud

fotode eest vanglasse esitades alusetu süüdistuse külmrelva omamise eest. Isik väljendas seisukohta,

et ta saadeti Saksamaalt välja, et vältida kaebuse esitamist Saksamaa kohtusüsteemi vastu. .

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

4. Kohus leiab, et PPA taotlus A.X kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusse paigutamiseks on VSS

§ 15 lg 1 ja § 23 lg 1 p 1 alusel põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

5. VSS § 15 lg 1 sätestab, et Politsei- ja Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet võib välismaalast ilma

halduskohtu loata kinni pidada kuni 48 tundi, et kontrollida välismaalase Eestisse saabumise ja Eestis

viibimise seaduslikke aluseid. Sama paragrahvi 2 kohaselt peab kinnipidamine olema kooskõlas

proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab igal üksikjuhtumil arvestama

välismaalasega seotud olulisi asjaolusid.

VSS § 23 lg 1 p 1 kohaselt Politsei- ja Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet taotleb halduskohtult loa

pidada Eestis viibimisaluseta viibiv välismaalane kinni ja paigutada ta kinnipidamiskeskusesse kuni

kaheks kuuks, kui käesolevas seaduses sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga

välismaalase Eestist lahkuma kohustamise menetluse läbiviimise või lahkumiskohustuse täitmise

tulemuslikkust. See on eelkõige lubatud juhul, kui esineb välismaalase põgenemise oht (p 1);

välismaalane ei täida kaasaaitamiskohustust (p 2).

6. Kohtu hinnangul on põhjendatud PPA kahtlus, et käesoleval juhul esineb põgenemise oht. VSS §

68 p 6 ja 7 kohaselt esineb välismaalase põgenemise oht, kui välismaalane on Politsei- ja

Piirivalveametile või Kaitsepolitseiametile teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja

käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita ning kui välismaalane on sisenenud Eestisse tema

suhtes kohaldatud sissesõidukeelu kehtivusaja jooksul.

Kohus nõustub siinkohal PPA seisukoha selles, et isiku suhtes esineb põgenemisoht lähtudes VSS §

68 p 6 ja 7. A.X suhtes esineb põgenemisoht, kuivõrd seda on võimalik järeldada isiku hoiakutest ja

käitumisest, et ta ei soovi tegelikult lahkumiskohustust täita. Eeltoodut seisukohta toetab otseselt

isiku varasem käitumine. Isik on sisenenud Eestisse tema suhtes kohaldatud sissesõidukeelu

kehtivusaja jooksul, olles sellest teadlik ning muretsedes selle kohaldamise vältimiseks uue nime ja

passi, mille hankimist ta püüdis kohtu jaoks väheveenvalt põhjendada Lätisse elamisloa taotlemise

lihtsustamise nõuandega. Kohus märgib, et isikule on juba korra käesoleval aastal elamisloa

andmisest keeldutud ja ka ta ise kinnitas seda kohtuistungil. Ainult nime muutmine ei saa sellises

olukorras õiguslikult kuidagi kaasa aidata elamisloa andmisele. Kohus nõustub siinkohal PPA

seisukohaga, et tegelikult oli nimevahetuse põhjuseks soov vältida probleeme, mis tekkisid pärast

sissesõidukeelu seadmist talle Saksamaa poolt Schengeni alale sisenemisel. Isik on korduvalt

sisenenud Schengeni alale vastava keelu kehtimise ajal olles keelust teadlik. Kohus peab usutavaks,

et nimevahetus koos uue passi kasutuselevõtmisega võib nõrgema piirikontrolliga kohtades anda

võimaluse siseneda EL liikmesriikidesse.

Lisaks on nii Saksamaa kui Soome teavitanud Eestit, et isik on reisinud Saksamaale ja teistesse

Euroopa Liidu riikidesse eesmärgiga panna seal toime vargusi ehk isik on ohuks ka Eestis avalikule

korrale ja julgeolekule. Saksamaal on alustatud puudutatud isiku suhtes uurimist seoses kuritegeliku

ühenduse loomisega, välismaalaste smuugeldamisega ja jõukudega seotud tegevustega. Illegaali

menetluses keeldus isik mh koostööst ehk isik ei täida oma kaasaaitamiskohustust. Soomest Eestisse

sisenemisel peeti isik kinni Soome poole palvel, sest kahtlustati, et tema autos võib leiduda

varastatud esemeid. Isik väljendas nii küsitlemisel kui ka kohtus väga selgesti pakilist soovi oma auto

koos seal asuvate esemetega kätte saada ja ainult koos sellega Eestist (Euroopa Liidust) Venemaale

lahkuda samas keeldudes koju lendamisest ilma autota. Ja seda vaatamata sellele, et kohtus kinnitati

talle, et auto võib kätte saada ja Gruusiasse viia ka tema poolt selleks volitatav isik. Kohus märgib, et

selline isiku käitumine näitab selgelt, et ta ei soovi tegelikult teha koostööd enda väljasaatmiseks ja

püüab leida võimalust suruda peale enda tingimusi Eestist lahkumiseks, mis ei ole

väljasaatmismenetluse puhul aktsepteeritav. Kohus ei välista, ka seda, et sellise käitumise põhjuseks

on soov iga hinna eest takistada ametiasutustel autos leidunud esemete päritolu kindlakstegemist, sest

see nõuab ilmselgelt teatud aega ja infovahetust vähemalt kahe riigi ametiasutuste vahel.

Kokkuvõtvalt on kohus seisukohal, et isikul puudub asjaoludest tulenevalt tegelik soov kaasa aidata

Eestist lahkumisele ja põgenemisoht on siiski olemas.

7. Kohus jagab PPA seisukohta selles, et isiku suhtes puudub usaldusväärsus.

Põgenemisohu hindamise näol on tegemist prognoosotsusega, mis põhineb kõikidel isikuga

seonduvatel asjaoludel kogumis ning hõlmab endas ka võimalust siseriiklikult menetlusest kõrvale

hoiduda. Kohus jagab PPA põhjendatud kahtlust ja leiab, et vabaduses viibides ei hakkaks isik suure

tõenäosusega tegema PPA-ga koostööd ning asuks ennast varjama lahkumiskohustusest

kõrvalehoidumise eesmärgil või lahkub talle sobivasse EL liikmesriiki.

Kohus märgib, et isiku poolt varasemalt ja teadlikult ning korduvalt sooritatud sisenemised Euroopa

Liidu erinevatesse liikmesriikidesse Saksamaa poolt kehtestatud sissesõidukeelu ajal ning selle

soodustamiseks passi vahetamine, näitab kohtu hinnangul isiku suhtumist kehtivasse õiguskorda ning

annab aluse arvata, et vabaduses viibides ei pruugi isik olla PPA-le vajalikes menetlustoiminguteks

kättesaadav. Kohus märgib, et kuigi isik väitis kohtuistungil, et tema teada oli tal keeld siseneda

ainult Saksamaale, ei ole see usutav. Kohus märgib, et isiku väljasaatmisel oma asukohariiki

tutvustatakse talle kaheldamatult kõiki sellise toimingu aluseks olevaid dokumente ja otsuseid ja on

eluliselt väheusutav, et Schengeni alale kehtestatud sissesõidukeeldu oleks talle tutvustatud, kui

ainult Saksamaa suhtes rakendatud keeldu.

Kohus leiab, et seega puudub vajalik alus öelda, et on olemas piisav usaldus, et isik järgib Eestis

järelevalvemeetmeid ja on PPA-le kättesaadav juhul, kui tema suhtes rakendada teistsuguseid ja

vähem piiravamaid järelevalvemeetmeid. Vastavad asjaolud kogumis annavad küllaldase aluse

kahtluseks, et esineb põgenemisoht.

8. Kohus leiab, et põgenemisohu tõttu ei oleks leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine tõhus,

sest võimalikku ebaseaduslikku piiriületust ning ka võimalust, et isik võib end siseriiklikult hakata

ametivõimude eest varjama eesmärgiga oma lahkumiskohustust edasi lükata, saab takistada vaid

isiku liikumisvabaduse piiramisega (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 29.01.2015 määrus nr 3-3-1-48-

14, p 17).

Kohus leiab, et PPA on põhjendatult välja toonud ka selle, et leebemate järelevalvemeetmete

kohaldamine eeldab isiku suhtes usaldust, millele peaks alust andma isiku varasem käitumine.

Kohtule esitatud andmete kohaselt sellist usaldust PPA-l isiku suhtes põhjendatult ei ole.

Kohus leiab kokkuvõtvalt, et isiku kinnipidamiskeskusesse paigutamine on käesoleval juhul

proportsionaalne abinõu – see on vajalik ega ole asjaolusid arvestades ilmselgelt mittemõõdukas.

Väljasaatmine ei ole ka perspektiivitu. Kohus leiab, et isik ei saa ametivõimudele dikteerida, kuidas

väljasaatmist toimetada. Eeltoodut kokku võttes leiab, et kinnipidamise kuni ühe kuuline tähtaeg on

õigustatud. See ei ole ka ebaproportsionaalne arvestades isiku väidetavat halba tervislikku

seisukorda.

9. Eeltoodud põhjustel annab kohus loa A.X kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusse paigutamiseks

kuni kinnipidamise aluse ära langemiseni, kuid mitte kauemaks kui 13.12.2025 (k.a).

10. Määruse avaldamise korral tuleb puudutatud isiku nimi ja sünniaeg asendada tähemärgiga

(HKMS § 175 lg 3).

11. Kohus annab puudutatud isikule menetlusabi praeguse määruse resolutsiooni, edasikaebamise

selgituste ja põhjenduste tõlkimiseks vene keelde (HKMS § 110 lg 1 p 1).

12. Kohus selgitab, et tegi käesolevas asjas oma otsuse (määruse resolutsiooni) teatavaks tuginedes

HKMS § 169 lg-le 2 esmalt ilma kirjeldava ja põhjendava osata. Tulenevalt tehnilistest

probleemidest kohtu arvutisüsteemi töös allkirjastas kohus nimetatud määruse resolutiivosa käsitsi.

Käesolev määrus on tervikmäärus koos 13.11.2025 teatavaks tehtud resolutiivosaga.

(allkirjastatud digitaalselt)

Daimar Liiv

Kohtunik

MUUDETUD TALLINNA RINGKONNAKOHTU 09.12.2025 KOHTUMÄÄRUSEGA.