2-22-15797/14 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Peeter Pällin, Kairi Piirisild ja Aleksandr Kondrašov

Määruse tegemise aeg ja koht

14.11.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-22-15797

Kohtuasi

X ja Y avaldus Tallinn, Tildri tn 21 korteriühistu

13.06.2013 üldkoosoleku otsuse punkti 4.1

vaidlustamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 31.07.2024. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

X ja Y määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad määruskaebuse

menetlemisel

Avaldaja X (isikukood XXXXXXXXXXX)

Avaldaja Y (isikukood XXXXXXXXXXX)

Avaldajate lepinguline esindaja Lia Niitaru

Puudutatud isik Tallinn, Tildri tn 21 korteriühistu

(registrikood 80071681), lepinguline esindaja Rein Pärtel

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata X ja Y taotlus võtta asja juurde uue tõendina Tallinn, Tildri

tn 21 korteriühistu 24.10.2020 üldkoosoleku protokoll.

2. Jätta Harju Maakohtu 31.07.2024 määrus muutmata.

3. Jätta X ja Y määruskaebus rahuldamata.

4. Jätta määruskaebuse menetlemise kulud solidaarselt X ja Y kanda.

5. Määrata Tallinn, Tildri tn 21 korteriühistu menetluskulude rahaliseks

suuruseks 450 eurot ning mõista need kulud Tallinn, Tildri tn 21 korteriühistu

kasuks Xlt ja Ylt solidaarselt välja.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest alates Riigikohtule

määruskaebuse.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka määruskaebus.

2-22-15797

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. X ja Y (avaldajad) esitasid 20.10.2022 Harju Maakohtule avalduse, milles palusid

tuvastada Tallinn, Tildri 21 korteriühistu (puudutatud isik) 13.06.2013 üldkoosoleku otsuse

p 4.1 tühisuse. Menetluskulud palusid avaldajad jätta puudutatud isiku kanda.

1.1. Avaldajad palusid tuvastada 13.06.2013 üldkoosoleku p-is 4.1 tehtud järgmises

sõnastuses vormistatud otsustuse tühisuse: „Parklast. Parkla rajatakse 24-kohalisena,

läbiviidud küsitluse tulemusena kinnitas oma huvi ühele või kahele kohale parklas 19

korterit, nõustudes tasuma 600 eurot (lisaks tasutud 25 eurole projekti eest). Küsitlusele

jättis vastamata 5 korterit, kes ka eelneva, 2011 aastal läbi viidud küsitluse ajal ei olnud

parklakohast huvitatud või pidasid seda liiga kalliks (krt. 2, 6, 9, 19 ja 23). Kõikidele

korteritele on koostatud maksegraafik vastavalt nende soovidele tasuda osamaksetena, kuna

parkla ehitust ei finantseerita ühistu remondifondist.“.

1.2. Avalduse kohaselt kuulub avaldajatele korteriomand asukohaga Tildri 21-9, Tallinn.

13.06.2013 toimus puudutatud isik üldkoosolek, mille jooksvate küsimuste

päevakorrapunkti (punkt 4.1) all võeti vastu otsus parkla kohta. Koosoleku protokolli

kohaselt osales koosolekul 15 korteriomanikku. Korteriühistus on 24 korteriomanikku.

Üldkoosoleku päevakorrapunkti sõnastus „Jooksvad küsimused“ ei olnud nõuetekohane, sest

sellise sõnastuse korral ei ole tegelikult teada, milliseid küsimusi hakatakse üldkoosolekul

arutama ning otsustama. Mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 201 lg 5 sätestab, et

küsimuse, mida ei olnud eelnevalt üldkoosoleku päevakorda võetud, võib päevakorda võtta,

kui üldkoosolekul osalevad kõik mittetulundusühingu liikmed, või vähemalt 9/10

üldkoosolekul osalevate liikmete nõusolekul, kui üldkoosolekul osaleb üle poole

mittetulundusühingu liikmetest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud suuremat osalusnõuet.

Eeltoodu alusel on puudutatud isiku 13.06.2013 üldkoosoleku otsus 4.1 parkla rajamise

kohta korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 29 lg 1 ja MTÜS § 20¹ lg 5 alusel

tühine, kuna selle vastuvõtmisel on rikutud üldkoosoleku kokkukutsumise korda.

1.3. Majanduskava kehtestamisel ei otsustatud, et parkla kulud kannavad korteriomanikud.

Parkla rajamine otsustati majanduskava kehtestamisega, kuid parkla kasutamist

majanduskava ei reguleeri. Parkla kasutuskorda ei ole kinnistusraamatusse kantud.

Olemasolevas parklas on vabad kohad olemas, kuid puudutatud isik ei luba avaldajatel sinna

parkida. Avaldajad ei nõustunud puudutatud isiku väitega, et üldkoosolekul ei otsustatud

parkla rajamist ja kasutamist. Otsuses on kirjas, et parkla rajatakse 24-kohalisena ning

parklast olid huvitatud 19 korteriomanikku, kes nõustusid tasuma 600 eurot. Otsustati ka

see, et mõni korteriomanik sai enda kasutusse kaks parkimiskohta. Nimetatud on nende

korterite numbrid, mille omanikud parkimiskohta ei soovinud. Protokollis on esitatud ka

hääletustulemus. Asjaolu, et parkla rajati munitsipaalmaale ning selleks sõlmiti linnaga

isikliku kasutusõiguse leping ei oma asjas tähtsust, kuna avaldajad vaidlustavad

korteriomanike otsust, mitte isikliku kasutusõiguse seadmise lepingut.

Puudutatud isiku seisukoht

2. Puudutatud isik vaidles avaldusele vastu ning palus selle rahuldamata jätta.

Menetluskulud palus puudutatud isik jätta avaldajate kanda.

2.1. Puudutatud isiku hinnangul on avaldajad vaidlusaluse koosoleku protokolli p-i 4.1

pahatahtlikult valesti tõlgendanud. Avaldajad ei viibinud vaidlusalusel üldkoosolekul, sest

2-22-15797

nende omandiõigus korteriomandile tekkis alles 31.08.2018. Avaldajad ei ole tutvunud

protokolli ülejäänud tekstiga, muuhulgas p-ga 3 majanduskava kinnitamise kohta.

Majanduskava alapunktis 1.8 on kirjeldatud ja hääletamisega otsustatud parkla laiendamine

ja rekonstrueerimine. 2013. a majanduskava kinnitamist avaldajad ei vaidlustanud.

Koosoleku protokolli juurde olid vastavalt seaduse nõuetele lisatud enne koosolekut

teatavaks tehtud päevakorraga seotud dokumendid, mis sisuliselt kinnitavad päevakorras

arutatud küsimusi.

2.2. MTÜS tolleaegse redaktsiooni § 20 lg 2 kohaselt pidi juhatus üldkoosoleku kokku

kutsuma seaduses või põhikirjaga ettenähtud juhtudel ja korras. Puudutatud isiku põhikirja p

6.4 kohaselt informeeritakse üldkoosoleku kokkukutsumisest liikmeid vähemalt 7 päeva

ette. Juhatuse 29.05.2013 koosolekul kinnitati üldkoosoleku toimumise aeg, päevakord ja

koht. Pärast üldkoosoleku toimumise aja kinnitamist pandi kortermaja igasse trepikotta üles

üldkoosoleku kokkukutsumise teade (koosoleku päevakord, toimumise aeg ja koht – nagu

on sätestatud ühistu põhikirja p-s 6.4.) Tulenevalt protokolli p-st 3 otsustati parkla rajamise

küsimus majanduskava kinnitamisega ning majanduskava kulutuste heakskiitmisega, mille

osas toimus ka asjakohane hääletamine. 2013. aasta majanduskava kulutused nähtuvad

päevakorra juurde lisatud selgitustest (teave Tallinna linna projekti „Hoovid korda“ kohta)

Päevakorrapunktis 4.1 esitatud asjaoludest nähtub, et selles p-is mingit sisulist otsustamist ei

toimunud. Tegemist oli täiendava teabega korteriomanikele. Sellise täiendava teabe

hääletamine ei olnud vajalik, asjakohane ja sobiv. Korteriomanikud kinnitasid samal

koosolekul ka 2012. a majandusaasta aruande, mille alapunktist 1.7 nähtub, et juba 2012.

aastal tehti parkla laiendamise ja rekonstrueerimisega seotud kulutusi. Protokolli

ülesehitusest järeldub loogilisest, et kuna hääletustulemused on protokollis märgitud p-i 4.2

järel, kuuluvad need ainult selles punktis hääletatu ja otsustatu juurde. 13.06.2013

üldkoosolekul ei võetud p-s 4.1 vastu ühtegi otsust, sh parkla rajamise kohta, mistõttu

protokolli p-s 4.1 kajastatu ei saa olla KrtS § 29 lg 1 ja MTÜS § 201 lg 5 alusel tühine.

2.3. Avaldajad on kohtu eest varjanud ja pole pidanud oluliseks Tallinna linnavalitsuse

18.02.2015 korralduse nr 196-k alusel Tallinna linna ja korteriühistu vahel 11.03.2015

sõlmitud notariaalse isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu tähendust

ning õiguslikke tagajärgi. Viidatud lepinguga leppisid pooled kokku, et Tallinna linn annab

korteriühistule 15 aastaks isikliku kasutusõiguse korras parkimisalana kasutamiseks linnale

kuuluva kinnistu. Juriidilise isiku organi otsuse tühisusele võib kohtumenetluses tugineda nii

hagi kui ka vastuväite esitamisega. Otsuse tühisusele ei saa tugineda, kui otsuse alusel on

tehtud kanne avalikku registrisse ja kande tegemisest on möödunud kaks aastat

(tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) § 38 lg 7). Analoogilise sisuga norm on MTÜS §-s

241 lg 3. Asjas ei peaks olema vaidlust, et kinnistusraamatusse tehtud kasutusõiguse kanne

reguleerib sama õigussuhte eset, mis on reguleeritud puudutatud isiku 13.06.2013

üldkoosoleku protokolli p-s 3, st avaldajad ei saa tugineda viidatud parklaga seotud KÜ

otsuste tühisusele, kuna hagi (sh hagita menetluse), aga ka vastuväite esitamise õiguse on

lõppenud. Muuhulgas viitas juhatus kirjas korteriomanikele (juhatuse 2012. aasta aruanne ja

2013. a majanduskava) selgelt, et 2013. a majanduskava alusel tasutakse isikliku

kasutusõiguse seadmisega seotud notarikulud ning seejärel tehakse notariaalne tehing koos

kande tegemisega kinnistusraamatusse. Avaldajad pidid olema teadlikud

kinnistusraamatusse tehtud kannetest ning kursis parkla kasutusõiguse lepinguga. Samuti

pidid avaldajad saama parklaga seotud asjaoludest korteriomandi notariaalset müügilepingut

ja asjaõiguslepingut sõlmides, sh asjaolust, et eelmine omanik ei soovinud vaidlusaluses

parklas parklakohta kasutada. Seetõttu ei saanud avaldajad omandada parkimiskohta

võlaõigusliku lepingu alusel või muul teel. Puudutatud isik on selgitanud avaldajatele

2-22-15797

korduvalt parklakoha saamise võimalust, kuid avaldajad valisid selle saamiseks õiguslikult

perspektiivitu viisi, taotledes 2013. a koosoleku protokolli tühisuse tuvastamist.

Maakohtu määrus ja põhjendused

3. Harju Maakohus jättis 31.07.2024 määrusega avalduse rahuldamata ning menetluskulud

solidaarselt avaldajate kanda. Maakohus mõistis kummaltki avaldajalt puudutatud isiku

kasuks välja menetluskulud 390 eurot.

3.1. Maakohus selgitas, et vaidlustatud otsuste tegemise ajal kehtinud KÜS

(korteriühistuseadus) § 1 lg 2 kohaselt kohaldusid nimetatud seaduses reguleerimata

küsimustes MTÜS sätted. Praeguses vaidluses kohalduvad MTÜS § 241 lg 1 ja § 20 lg 6.

3.2. Maakohus analüüsis 13.06.2013 üldkoosoleku päevakorrapunkti 4.1 sisu ning leidis, et

p-s 4.1 kirjeldatakse parkla rajamise protsessi ning viidatud päevakorrapunkti kohta

koostatud protokollist ei nähtu, et selles punktis oleks toimunud hääletus. Seega ei teinud

puudutatud isiku üldkoosolek päevakorrapunkti 4.1 kohta mingit otsust, mis saaks olla

tühine või kehtetuks tunnistatav. Seetõttu jättis maakohus avaldajate nõude p 4.1 tühisuse

tuvastamiseks rahuldamata.

3.3. Maakohus leidis, et isegi juhul, kui üldkoosolek oleks p-i 4.1 osas hääletanud, ei

kuuluks avaldajate nõue rahuldamisele põhjusel, et p-i 4.1 sõnastusest ei ole võimalik

tuvastada, et selles võeti vastu avaldajate väidetud sisuga otsus parkimiskorra

kindlaksmääramise, parkla kasutamise korra vms kohta. Punkti sõnastusest saab otsustusteks

lugeda kõige enam järgmisi fraase: „parkla rajatakse 24-kohalisena“, „parkla ehitust ei

finantseerita ühistu remondifondist“, „parkla rajatakse Tallinna linna transpordimaale“ ja

„Tallinna linna ning Tildri 21 KÜ vahel sõlmitakse notariaalne leping 15 aastaks parkla

tasuta kasutamiseks“. Otsustus kes ja mis tingimustel hakkab rajatavat parklat kasutama,

puudub. Ainuüksi asjaolust, et kortermaja koridori seinal on silt parkimiskohtade jaotuse

kohta, ei ole võimalik teha avaldajate soovitud järeldust, et 13.06.2013 üldkoosolekul

avaldasid korteriomanikud tahet vastavasisulise parkimiskorra kehtestamiseks. Otsustust

parkla kasutamise kohta ei sisalda ka päevakorrapunktis nr 3 kinnitatud 2013. a

majanduskava.

3.4. Maakohus selgitas täiendavalt, et puudutatud isiku selgituse kohaselt kuulub

korteriühistule tähtajaline isiklik kasutusõigus Tallinna linnale kuuluva kinnistu (registriosa

nr 25057901) kasutamiseks ning korteriühistu on konkreetsete korteriomanikega kokku

leppinud selle kinnistu nendele korteriomanikele 15 aastaks kasutada andmises. Seega

praeguses asjas ei eelda avaldajate võimalik õigus nõuda korteriühistult seadusest või

korteriühistu põhikirjast tulenevalt parkimisõigust, et eelnevalt oleks otsustatud ühistu

parkimiskorra kehtestamine ning avaldajad on vastava otsuse vaidlustanud.

3.5. Menetluskulud jättis maakohus avalduse rahuldamata jätmise tõttu

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 kohaselt avaldajate kanda. Maakohus

määras puudutatud isiku esitatud menetluskulude nimekirja alusel kindlaks puudutatud

isikule hüvitatavad menetluskulud. Taotluse kohaselt oli puudutatud isiku lepingulise

esindaja toimingute ajakulu kokku 21 tundi. Maakohus leidis, et asja vähest keerukust

arvestades on põhjendatud ajakulu 13 tundi. Puudutatud isiku lepinguline esindaja osutas

teenuseid tunnihinnaga 60 eurot. Seega oli põhjendatud ajakulu kokku 780 eurot. Maakohus

mõistis kummaltki avaldajalt puudutatud isiku kasuks välja menetluskulu 390 eurot.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

2-22-15797

4. Avaldajad esitasid määruskaebuse, milles paluvad maakohtu määruse tühistada ning teha

uue määruse, millega avaldus rahuldada. Menetluskulud jätta puudutatud isiku kanda.

4.1. Määruskaebuse väidete kohaselt eksis maakohus tõendite hindamisel, järeldades

koosoleku protokollis märgitust, et p-i nr 4.1 osas ei teinud üldkoosolek ühtegi otsust.

Maakohtu seisukoht on protokolliga otseses vastuolus, sest selles on hääletustulemus toodud

eraldi reana pärast reavahetust ning seda ei saa mõista teisiti kui hääletustulemust nii p-i 4.1

kui ka 4.2 kohta.

4.2. Maakohus jättis KrtS § 29 lg 1 kohaldamata. Maakohtu seisukoht, et isegi, kui

üldkoosolek oleks p-i 4.1 osas hääletanud, ei saaks avaldajate nõuet rahuldada, on otseses

vastuolus KrtS § 29 lg-ga 1, sest protokolli kohaselt võeti otsus p-is 4.1 vastu jooksvate

küsimuste all, seega rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda. Üldkoosoleku

kokkukutsumise korra rikkumine seisnes selles, et üldkoosolekul ei osalenud kõik 24

korteriomanikku, vaid neist osales 15. KrtS § 29 lg 1 kohaselt võib üldkoosolek, mille

kokkukutsumisel on oluliselt rikutud seaduse, korteriomanike kokkuleppe või põhikirja

nõudeid, võtta vastu otsuseid, kui sellel osalevad või on esindatud kõik korteriomanikud.

Ülaltoodud põhjendustel ei olnud p-is 4.1 otsuse vastuvõtmine seadusega kooskõlas.

4.3. Hetkel kehtib parkimiskord just sellisena nagu see p-is 4.1 tehtud otsusega vastu võeti –

parkida saavad korteriomanikud, kes olid nõus parkimiskoha eest tasuma. Puudutatud isik ei

esitanud maakohtule muud dokumenti, mis sätestaks, kellel on õigus sõidukeid parkida.

5. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja küsis sellele puudutatud isiku seisukohta.

6. Puudutatud isik vaidles määruskaebusele vastu ning palus selle rahuldamata jätta.

7. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663 lg 5 kohaselt

lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

8. Kolleegium leiab, et maakohtu vaidlustatud määrus on seaduslik ja põhjendatud ning

määruskaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Maakohtu

määrus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel koosmõjus §-iga 659 muutmata ja

määruskaebus rahuldamata. Kolleegium nõustub maakohtu määruse põhjendustega ja järgib

neid, mistõttu neid TsMS § 654 lõike 6 järgi ei korrata.

9. Esmalt lahendab ringkonnakohus avaldajate taotluse võtta määruskaebementluses vastu

uus tõend.

9.1. TsMS § 662 lg 3 kohaselt võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi tõendeid.

Kohus võtab TsMS § 238 lg 1 kohaselt vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste

tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas

tähtsust.

9.2. Avaldajad esitasid 21.08.2024 täiendava tõendina puudutatud isiku 24.10.2020

üldkoosoleku protokolli ning viitasid selle punktile 4, mille esitatud seisukohast: „Krt. 9

omanikele soovitati läbi rääkida igapäevaselt kasutust mitteleidvate parkimiskohtade

omanikega, ehk on keegi nõus andma oma parkimiskohta kasutada. Omavoliliselt vabadele

kohtadele parkimine pole lubatud“. Esitatud protokollis väljendatust järeldub avaldajate

2-22-15797

hinnangul, et puudutatud isikul on parkimiskord olemas ning enamgi veel, osa parkimiskohti

seisab kasutuseta ning sellele vaatamata keeldutakse avaldajale parkimist võimaldamast.

9.3. Kolleegiumi hinnangul ei ole avaldajate esitatud protokoll praeguse asja lahendamisel

asjakohane. Viidatud protokoll ei kajasta parklaga seotud asjaolusid, mistõttu kolleegium

jätab selle tõendi asja juurde võtmata.

10. Maakohus leidis õigesti, et puudutatud isiku 13.06.2013 üldkoosoleku otsuse p 4.1, mida

käsitleti viidatud üldkoosoleku päevakorras jooksvate küsimuste all, oli päevakorrapunkt,

milles üldkoosolek otsustusi ei teinud. Viidatud üldkoosoleku protokollist (dtl 11) nähtub, et

jooksvate küsimuste p-s 4.1. teavitati korteriomanikke parkla ehitusprojekti seisust ning

selgitati, millisel õiguslikul alusel (notariaalne leping parkla tasuta kasutamiseks 15 aastaks)

korteriühistu saab tulevikus parklat kasutada. Viidatud punktis on selgitatud, et parkla

rajatakse Tallinna linnale kuuluvale transpordimaale. Maakohus järeldas kolleegiumi

hinnangul p 4.1 sõnastusest ja vormistusest õigesti, et selles ei otsustatud midagi

parkimiskorralduse kohta, vaid selgitati 2012. a ja 2013–2015. a majanduskavas planeeritud

tegevusi seoses korteriühistu juures asuvate parkimiskohtadega (dtl 13, 15-16). Avaldusele

lisatud 2013. a majanduskava selgitused (dtl 16) kinnitavad maakohtu järeldusi 13.06.2013

üldkoosoleku protokolli p-i 4.1 punkti kohta.

11. Kokkuvõttes jättis maakohus avalduse põhjendatult rahuldamata. Kolleegium ei näe

võimalust, et viidatud punkti tühistamise kaudu saaksid avaldajad saavutada oma eesmärgi,

milleks on parkimiskoha ja -õiguse saamine Tildri 21-9 korteriomandi juurde. Kuna parkla

maa ei kuulu korteriühistule, siis ei ole avaldajate eesmärki võimalik saavutada kaasomandi

kasutuskorra määramisega, mis oleks võimalik, kui parkla maa-ala kuuluks kõigi

korteriomandite juurde.

12. Vastuseks määruskaebuse väidetele, et maakohus jättis KrtS § 29 lg 1 ekslikult

kohaldamata, leiab kolleegium järgmist. Avaldajate hinnangul rikuti 13.06.2013

üldkoosoleku kokkukutsumise korda sellega, et otsus võeti vastu küsimuses, mida ei olnud

päevakorras. Maakohus selgitas õigesti, et praeguses asjas tuli kohaldada

korteriühistuseadust (KÜS), mis omakorda viitab üldkoosoleku kokkukutsumise korra

nõuete osas MTÜS-ile. MTÜS § 241 lg 1 kohaselt koosmõjus sama seaduse § 20 lg-g 6 on

üldkoosoleku otsus tühine, kui otsuse vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise

korda sellega, et üldkoosoleku kokkukutsumise teates ei olnud märgitud päevakorras

otsustamisele tulevaid küsimusi. Kolleegium nõustub maakohtuga, et kuna

päevakorrapunktis 4.1 ei võetud vastu ühtegi otsust, ei rikutud üldkoosoleku

kokkukutsumise korda. Seega ei saanud maakohus teha otsustust ka selle kohta, kas p-s

üldkoosoleku päevakorra p-i 4 alapunkt 4.1 on tühine.

13. Neil põhjendustel tuleb maakohtu määrus muutmata ning määruskaebus rahuldamata

jätta.

Menetluskulud

14. Menetluskulud jäävad määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu TsMS § 171 lg 1 alusel

avaldajate kanda. Tulenevalt menetluskulude jaotusest tuleb need TsMS §-de 174 ja 175

sätete järgi rahaliselt kindlaks määrata avaldajate esitatud menetluskulude nimekirja alusel.

14.1. Puudutatud isiku ringkonnakohtu menetluses esitatud menetluskulude nimekirja (dtl

198) kohaselt olid avaldajate lepingulise esindaja ringkonnakohtu menetluses teostatud

toimingute kulud kokku 450 eurot (ilma käibemaksuta). Lepinguline esindaja tegi 7 tunni 30

2-22-15797

minuti ulatuses järgmisi toiminguid: maakohtu määruse läbitöötamine (25 minutit),

määruskaebuse läbitöötamine (50 minutit), määruskaebusele vastuse koostamine ning selle

kliendiga kooskõlastamine (5 tundi 25 minutit), menetluskulude nimekirja koostamine (30

minutit), menetlusdokumentide esitamine e-toimikusse (20 minutit). Lepinguline esindaja

osutas teenuseid tunnihinnaga 60 eurot (ei sisalda käibemaksu).

14.2. Kolleegiumi hinnangul on puudutatud isiku lepingulise esindaja toimingutega seotud

menetluskulud mõistlikud ja põhjendatud, samuti on põhjendatud juristist esindaja tunnitasu

määr 60 eurot. Puudutatud isiku menetluskulud ringkonnakohtus olid 450 eurot, mis tuleb

avaldajatel solidaarselt hüvitada.

14.3. Menetluskulude jaotuse osas saab praeguse määruse peale esitada määruskaebuse

(TsMS § 178 lg 1). TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise

määruse edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma

kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)