2-25-106403/10 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Tagaseljaotsus)

Kohus

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Helvia Räägel

Otsuse tegemise aeg ja koht

14.11.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-106403

Tsiviilasi

OÜ GS Core hagi D K vastu võla nõudes

Menetlusosalised

Hageja: OÜ GS Core (registrikood 16183586), lepinguline

esindaja A L (e-post xxx)

Kostja: D K (isikukood xxx)

Hagihind

1639,97 eurot

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Mõista D K’lt OÜ GS Core kasuks välja 15.02.2024 D K ja AS-i xxx vahel sõlmitud

laenulepingust tulenev põhivõlg 1370,10 eurot, sissenõudmisega seotud kulud 15,00

eurot ja hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 102,10 eurot, kokku

1487,20 eurot.

3. Mõista D K’lt OÜ GS Core kasuks välja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras põhivõlalt 1370,10 eurot alates 18.04.2025 kuni kohustuse täitmiseni.

4. Menetluskulud jätta D K kanda.

5. Mõista D K’lt OÜ GS Core kasuks välja menetluskulud summas 335 eurot (riigilõiv

315 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse menetluskulu 20 eurot). D K’l tuleb välja

mõistetud menetluskuludelt tasuda OÜ-le GS Core viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamiseni.

6. Tagaseljaotsus on viivitamata täidetav.

Edasikaebamise kord

Hageja võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule 30 päeva

jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse

tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse

olemasolust, kui hagi või kohtukutse ei ole kättetoimetatud isiklikult allkirja vastu üleandmisega.

Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik, sh kirjalik vastus hagile ja

tõendid.

Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte

rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda rahandusministeeriumi arvelduskontole nr

EE062200221059223099 (Swedbank AS), nr EE571010220229377229 (AS SEB Pank), nr

EE221700017003510302 (Luminor Bank AS) või nr EE567700771003819792 (LHV Pank AS).

Makse selgituseks tuleb märkida tsiviilasja number.

Menetlusabi taotlemise kord

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude

kandmiseks. Menetlusabi taotleja peab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt

seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks

ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks

või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega,

annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

Kohtu selgitused

TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on

määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte

välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited

kostja poolt omaksvõetuks.

Kuivõrd muud kättetoimetamise viisid olid ammendunud, siis toimetati kostjale hagimaterjalid ja

menetlusse võtmise määrus kätte Ametlike Teadaannete vahendusel. Teadaande avaldamise

kuupäev oli 01.10.2025 ning dokumendid loeti kättetoimetatuks 17.10.2025. Hagile vastamise

tähtpäev oli 06.11.2025. Kuna kostja hagile ei vastanud, lahendab kohus asja tagaseljaotsusega

(TsMS § 407 lg 1) ja rahuldab hagi.

Kohus jätab TsMS § 444 lg 3 alusel otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa. Hageja nõue

tuleneb 15.02.2024 xxx ja kostja vahel sõlmitud laenulepingust, mis kvalifitseerub

tarbijakrediidilepinguks.

Kohus selgitab, et tarbijakrediidilepingute puhul on kohtul kohustus omal algatusel kontrollida

tarbijaõiguse teatavate sätete võimalikku rikkumist (Euroopa Kohtu otsus C-679/18 p 18, C-495/19

p 17; RKTsKo 24.11.2023 määrus tsiviilasjas nr 2-21-13098). Kohtul tuleb kontrollida, kas poolte

vahel sõlmitud lepingu krediidikulukuse määr ei ületanud lepingu sõlmimise ajal võlaõigusseaduse

(VÕS) § 4062 lg-s 1 sätestatud määra ning kas hageja on laenu andmisel järginud VÕS §-s 4034

sätestatud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

Krediidikulukuse määr kostjaga sõlmitud lepingus on hagiavalduse kohaselt 39,11%, mis ei ületa

lepingu sõlmimise ajal alates 01.01.2024 kehtinud VÕS § 4062 lg-s 1 sätestatud määra 52,08%.

Krediidikulukuse määra arvutamise aluseks olevad andmed on hagiavalduses esitatud. Haginõue on

esitatud arvestusega, et vastustustundliku laenamise põhimõtet on rikutud. Hageja nõuab tagasi

kostjale antud laenusummat (kostja ei ole lepingu täitmiseks teinud ühtegi makset). Hageja ei ole

esitanud intressinõuet ning nõuab viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kuivõrd

hageja on nõude esitanud eeltoodud viisil, siis puudub kohtul täiendavalt vajadus kontrollida

vastutustundliku laenamise põhimõtte (VÕS § 4034) järgimist. Kohus rahuldab hagiavalduse.

Menetluskulud

Kohus jätab menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Vastavalt TsMS § 138 lg-le 1 on

menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on

kohtukulud riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud. Asja läbivaatamise kuludeks on muuhulgas

menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud (TsMS § 144 p 1).

Hageja menetluskulud koosnevad riigilõivust 315 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse menetluskulust

summas 20 eurot (dtl 142). Hageja menetluskulude nimekiri sisaldus hagiavalduse täienduses ja see

on koos hagiavaldusega kostjale kätte toimetatud.

Riigilõiv 315 eurot vastab hagi hinnale (RLS § 59 lg 1 ja lisa 1 koosmõjus) ja kohus mõistab

riigilõivu kostjalt hageja kasuks välja.

Kohus leiab, et hageja maksekäsu kiirmenetluse kulu summas 20 eurot on põhjendanud ning kohus

mõistab selle kostjalt hageja kasuks välja.

Hageja taotlusel ja TsMS § 177 lg 4 alusel tuleb kostjal tasuda hagejale välja mõistetud

menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva lahendi

jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamiseni.

Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale

edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega

määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust

vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1). Menetluskulude

kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot

(TsMS § 178 lg 2).

Kooskõlas TsMS § 468 lg 1 p-ga 2 tunnistab kohus käesoleva tagaseljaotsuse omal algatusel

tagatiseta viivitamata täidetavaks.

(allkirjastatud digitaalselt)

Helvia Räägel

kohtunik