1-11-1696/28 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg 3. veebruar 2012 Tartu

Kriminaalasja number

1-11-1696 (10240104195, 10240103232) Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Mati Kartau, Aarne Sarjas Kohtuistungisekretär Helin Vuks Kriminaalasi J.K süüdistuses KarS § 215 lg 2 p 2 - § 25 lg 1, 2, § 263 p 1, § 275, § 424, § 121, § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 1, 2 järgi ja E.P süüdistuses KarS § 215 lg 2 p 2 - § 25 lg 1, 2 järgi lühimenetluses Apelleeritud kohtuotsus Viru Maakohtu 5. augusti 2011 otsus Apellatsiooni esitaja süüdistatav J.K Prokurör Sofja Hristoforova Süüdistatav J.K

isikukood: XXX; elukoht: XXX XXXX

varem kriminaalkorras karistatud viis korda Kaitsja vandeadvokaat Igor Belugin tõlk Kohtuistungi toimumise aeg Regina Laiapea 16. jaanuar 2012, Tartus

2 RESOLUTSIOON: Juhindudes KrMS §-st 337 lg 1 p 4, 338 p 2, 340 lg 2 p 2 tühistada

Viru Maakohtu 5. augusti 2011 kohtuotsus osaliselt, see on J.K süüdimõistmises ja karistamises KarS § 424 järgi.

J.K mõista süüdistuses KarS § 424 järgi õigeks.

J.K-le mõistetud ärakandmisele kuuluv karistus jätta muutmata.

J.K apellatsioon rahuldada osaliselt.

Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo Lillo & Lõhmus kaudu 245,14 eurot (kakssada nelikümmend viis eurot neliteist senti),

sealhulgas käibemaks 40,86 eurot, vandeadvokaat Igor Beluginile tema poolt J.K-le apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest.

KrMS § 185 lg 1 alusel jätta eelnimetatud õigusabi kulu riigi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsus on tutvumiseks kättesaadav ringkonnakohtu kantseleis 3. veebruaril 2012.

Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates 4. veebruarist 2012.

Kohtuotsuse peale võib kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool

esitada kirjaliku kassatsiooni Riigikohtule Tartu Ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates 4. veebruarist 2012.

Esimese astme kohtu otsuse sisu

Viru Maakohtu 5. augusti 2011 otsusega mõisteti J.K KarS § 275 järgi õigeks. Sama otsusega tunnistati J.K süüdi järgmiselt: KarS § 215 lg 2 p 2 - § 25 lg 1, 2 järgi ja mõisteti karistuseks 4 kuud vangistust; KarS § 263 p 1 järgi ja mõisteti karistuseks 6 kuud vangistust; KarS § 424 järgi ja mõisteti karistuseks 3 kuud vangistust; KarS § 121 järgi ja mõisteti karistuseks 1 aasta vangistust; KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 1, 2 järgi ja mõisteti karistuseks 3 kuud vangistust.

KarS § 64 lg 1 järgi mõisteti üksikkaristustest raskeima suurendamise teel liitkaristuseks 1 aasta 6 kuud vangistust.

KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja mõisteti karistuseks 1 aasta vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati J.K karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg, s.o 7 päeva ja mõisteti ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 11 kuud 23 päeva vangistust.

KarS § 74 lg 5, § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 30.12.2008 kohtuotsuse järgi ärakandmata karistuse osa võrra 5 kuud 28 päeva vangistust ning mõisteti liitkaristuseks, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, 1 aasta 5 kuud ja 21 päeva vangistust. Karistuse kandmise algust hakati arvestama alates 05.08.2011.

3

Sama otsusega tunnistati süüdi ka E.P , kuid tema osas ei ole kohtuotsust vaidlustatud.

J.K-le esitati süüdistus muuhulgas KarS § 121 järgi selles, et Narvas, Viru 3-331

asuva ühiselamu toas, ühise alkoholijookide tarbimise käigus lõi kannatanut G.P. t noaga vasakule poole rinna piirkonda, tekitades füüsilist valu ja rindkere eesseina lahtise haava.

Samuti esitati J.K-le süüdistus KarS § 25 lg 1, 2 - § 215 lg 2 p 2 järgi selles, et 24.09.2010 kella 00.45 ajal grupis E.P-ga , püüdsid ärandada I.S. kuuluva, XXX

maja juurde pargitud sõiduautot VAZ 2106 reg nr XXX XXX, lõhkudes selleks vasaku

esiukse klassi väärtusega 300 krooni, tungis autosalongi, oli roolis, kui E.P

lükkas sõiduautot edasi-tagasi selleks, et käivitada ja teele saada, võttis maha roolisamba

alumise kaitsme, kuid ühendada süütelukku minevaid juhtmeid ei jõudnud, kuna politseitöötajad pidasid ta kinni.

Peale selle esitati J.K-le süüdistus KarS § 424 järgi selles, et 24.09.2010 kella 00.45

ajal juhtis joobeseisundis (etanooli sisaldus veres moodustas 2,78 +/- 0,07 mg/g, s.o. mitte väiksem kui 2,71 mg/g) mootorsõidukit VAZ 2106 reg nr XXX XXX XXX maja juures, kus oli politseipatrulli poolt kinnipeetud.

Kohtuistungil tunnistas J.K

ennast süüdi kõigis talle inkrimineeritud

kuriteoepisoodides ning ei taotlenud enda ülekuulamist süüdistatavana. Ta võttis omaks ka kõik tema vastu esitatud tsiviilhagid.

Maakohus, hinnanud kõiki tõendeid kogumis, asus seisukohale, et J.K süü talle esitatud süüdistuses KarS § 121 järgi kannatanu G.P. suhtes toimepandud vägivallateos on

tõendatud J.K enda ütlustega, samuti G.P. ütlustega, samuti arstitõendiga G.P. suhtes.

Samuti on tõendatud J.K süü KarS § 25 lg 1, 2 - § 215 lg 2 p 2 järgi eelkõige

süüdistatava poolt süü omaksvõtuga ning tema enda süüstavate ütlustega, samuti tunnistaja

D.R. ütlustega ning kannatanu I.S. i ja tunnistaja N.I. ütlustega, kes nägi kuidas kaks noormeest üritasid I.S. ile kuuluvat autot ärandada. J.K peeti politseitöötajate poolt kinni vahetult sündmuskohal.

Samuti on tõendatud J.K süü KarS § 424 järgi, s.o mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis. 24.09.2010 peeti sõiduauto VAZ 2106 roolis kinni J.K, kelle veres

tuvastati etanoolisisalduseks 2,78 +-0,07 mg/g, mis ületab olulisel määral

kriminaalvastutuseks sätestatud piirnormi 1,50 mg/g. Vaatamata asjaolule, et sõiduauto mootor ei töötanud, on tunnistajate D.R. ja N. I. ütlustega, samuti süüdistatavate E.P

ja J.K enda ütlustega tõendatud, et autot liigutati E.P abil mootori käivitamise eesmärgil. J.K tegevust, kes istus auto roolis selle liikumise ajal tuleb käsitada auto juhtimisena.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus toimepandud kuriteo raskust ja laadi, samuti vastutust kergendavat asjaolu.

J.K karistust kergendavaks asjaoluks luges kohus süü puhtsüdamliku ülestunnistuse.

Võttes arvesse õiguskorra kaitsmise huvisid, samuti J.K poolt toime pandud

kuriteoepisoodide arvu, samuti seda, et J.K on varem mitmel korral kohtulikult

4 karistatud, kuid enda jaoks järeldusi ei ole teinud ning jätkas kuritegude toimepanemist, tuleb

J.K karistada reaalse vangistusega. Teda ei ole võimalik mõjutada edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest muude karistusliikidega.

Kuna süüdistatav J.K pani talle inkrimineeritud kuriteo toime katseajal, siis kohaldab KarS § 74 lg 5; § 65 lg 2 ning mõistetavat karistust tuleb suurendada Viru Maakohtu

30.12.2008 otsusega mõistetud ärakandmata karistuse osa võrra, so 5 kuud 28 päeva vangistust.

Apellatsioonis esitatud taotluste sisu

J.K esitas apellatsiooni, milles palub tühistada maakohtu otsuse osaliselt, s.o

süüdistuses KarS § 215 lg 2 p 2 - § 25 lg 1, 2; § 121 ja § 424 järgi ning teha selles osas õigeksmõistev otsus. J.K leiab, et ta ei ole sooritanud KarS § 215 lg 2 p 2 - § 25 lg 1, 2; § 121 ja § 424

järgi süüks arvatud kuritegusid. J.K leiab, et autot ei ole ta ärandanud ega seda

joobes olekus juhtinud. Miks E.P väitis, et J.K oli roolis, ta ei tea. Z.R-i väidete kohaselt tahtis tema ainult autoraadiot võtta. Süüdistuses KarS § 121 järgi tunnistab J.K seda, et tema küll lõi G.P. t noaga, kuid ta ei teinud seda omakasu eesmärgil, vaid juhuslikult. Kannatanul tema suhtes pretensioonid puuduvad.

Menetlusosaliste seisukohad

Ringkonnakohtu istungil jäi J.K esitatud apellatsiooni juurde ning kaitsja täpsustavale küsimusele puutuvalt KarS § 121 järgi G.P. suhtes toimepandusse täpsustas, et vaidlustab talle KarS § 121 järgi mõistetud karistust. J.K kaitsja I. Belugin märkis, et kannatanu G.P. noaga haavamiseks süüdistataval

otsene tahtlus puudus, mistõttu on võimalik mõista talle KarS § 121 järgi kergem karistus.

KarS § 424 järgi esitatud süüdistus ei kirjelda kaitsja arvates tegusid, mis J.K-le süüks arvati, see tähendab et süüdistus on puudulik, mistõttu ei ole J.K võimalik

KarS § 424 järgi süüdi mõista. Puutuvalt kannatanu I.S. i sõiduauto ärandamise katsesse,

märkis kaitsja, et süüteokoosseisu seisukohalt nõutav tahtlus ei ole tuvastatud. J.K soovis vaid autoraadiot varastada. Prokurör vaidles apellatsioonile vastu ning taotles maakohtu otsuse muutmata jätmist.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

1. J.K on vaidlustanud enda süüdimõistmise KarS § 121 järgi puutuvalt G.P. suhtes toimepandud episoodi.

Esmalt ringkonnakohus märgib, et J.K apellatsioonis toodud väide temal omakasu ajendi puudumisest ei ole asjakohane. J.K-le esitati süüdistus ning ta mõisteti süüdi G.P. le vasakule poole rinna piirkonda noahaava tekitamises ning omakasu motiivi pole talle sellega seonduvalt ette heidetud. Veel on J.K märkinud, et kannatanule tekitas ta noahaava kogemata.

Ringkonnakohus leiab, et maakohus on J.K õigesti süüdi tunnistanud KarS § 121 järgi kannatanu G.P. le rinna piirkonda noahaava tekitamises, so kehalises väärkohtlemises.

Siinkohal on maakohus asjakohaselt osundanud nii kannatanu kui ka süüdistatava enda

ütlustele, kes sisuliselt ka kannatanu noaga haavamist ei eita. Samuti on J.K süü

5

tõendatud asitõendite vaatlusprotokollidega (4 kd, tl 38-44, 45-46) ning arstitõendiga, mille

kohaselt G.P. pöördus 03.12.2010 kell 01.30 haiglasse arstiabi saamiseks ning tal tuvastati rindkere eesseina lahtine haav (4 kd, tl 47). Subjektiivsest küljest eeldab KarS § 121 koosseis

tahtlust. Süüteokoosseis on täidetud, kui isik paneb teo toime vähemalt kaudse tahtlusega.

Ringkonnakohus leiab, et lüües kannatanut noaga rindkere piirkonda (st kahjustades

kannatanu tervist), tegutses otsese tahtlusega, st sai aru, et noaga tekitab ta kannatanule

tervisekahjustuse ning soovis seda. Otsese tahtlusega tegutsemisele osundavad eelkõige kannatanu G.P. ütlused sündmuse asjaolude kohta, samuti osundavad sellele ka süüdistatava

enda ütlused (4 kd, tl 36). Tõendid selle kohta, et J.K oleks kannatanule noavigastuse tekitanud ettevaatamatusest, puuduvad.

Kaitsja ja süüdistatav taotlesid ringkonnakohtu istungil J.K-le KarS § 121 järgi

mõistetud karistuse kergendamist. Ringkonnakohus on seisukohal, et J.K-le mõistetud karistus tuleb jätta muutmata. Maakohus on J.K-le KarS § 121 järgi mõistnud karistuseks 1 aasta vangistust.

Ringkonnakohus leiab, et J.K-le mõistetud karistus antud süüteokoosseisu järgi vastab süü suurusele ja tema isikule. Märkimist väärib asjaolu, et eelnimetatud karistus on J.K-le

mõistetud kahe kuriteo eest, kusjuures esimesel juhul kasutas ta füüsilist

vägivalda teovõimetu isiku suhtes (L. T. episood) ning teisel juhul tekitas ta kannatanule kehavigastuse, kasutades selleks nuga (G.P. episood). Võttes arvesse ka J.K isiku, kes on varem erinevat liiki kuritegude eest korduvalt karistatud, on talle mõistetud vangistuse pikkus vastavuses J.K süü suurusega.

2. J.K on vaidlustanud ka tema süüdimõistmise KarS § 25 lg 1, 2-§ 215 lg 2 p 2 järgi kannatanu I.S. i sõiduauto ärandamise katses koos E.P-ga. J.K väidab, et sõiduautosse tungimise eesmärgiks oli vaid autoraadio hõivamine.

Ringkonnakohus leiab, et maakohus on J.K õigesti süüdi tunnistanud kannatanu I.S.

i sõiduauto ärandamise katses koos E.P-ga . Tõendatuks on loetud, et J.K lõhkus vasaku esiukse klaasi ning tungis autosalongi, istudes juhiistmele. Nimetatud asjaolu

on tõendatud süüdistatavate ütlustega, samuti politseitöötaja D. R. ütlustega. Tunnistaja

ütluste kohaselt said nad väljakutse selle kohta, et XXX maja juures kaks meest lõhkusid

sõiduauto klaasi ning tungisid autosse. Sündmuskohal pidasid nad koos teise

patrullpolitseiniku H.H. kinni kaks isikut, kellest üks oli sõiduauto Žiguli roolis ning teine seisis auto vasaku tiiva kõrval. Auto juures olid klaasikillud. Mõlemad isikud olid joobes (2 kd, tl 9-12). E.P on tunnistanud, et J.K istus auto rooli ning tema ise lükkas autot (2 kd,

tl 31). Tunnistaja N. I. ütluste kohaselt nägi ta autotulesid vilkumas, oli kuulda auto

käivitamise heli, aga mootor ei käivitunud. Nägi kaht inimest, kellest üks istus juhi istmel,

teine aga lükkas autot, et teele saada, kuna auto oli pargitud kahe teise auto vahele. Autot lükati umbes kolm korda edasi-tagasi. Sai aru, et tegemist ei ole auto omanikuga ning helistas politseisse. Mõlemad isikud peeti kohapeal kinni (2 kd, tl 39). Kannatanu I.S. i ütluste kohaselt parkis ta oma auto Žiguli tavapärasesse kohta maja juurde.

Enne lahkumist lülitas autoraadio välja, pani käsipiduri peale ning sulges autouksed.

24.09.2010 kella 01.00 paiku sai ta politseist teate, et tema autot püüti ärandada. Kohapeal

nägi, et auto ei seisa enam sellel kohal kus oli tema poolt pargitud. Auto oli umbes kere ulatuses tagasi lükatud, stangega vastu tagaseisvat autot. Juhipoolne ukseklaas oli lõhutud ja

autoraadio mängis. Salongis maas oli kivi, samuti pani tähele, et käsipiduri kang oli alla

lastud. Süütelukk oli terve, rool oli blokeeritud asendis (2 kd, tl 4-5). Sündmuskoha

vaatlusprotokolli kohaselt asetses sõiduauto VAZ 2106 kärukonks vastu tagaseisva sõiduki

6

BMW numbrimärki, mille ülaosa oli deformeerunud. Asfaldil maas oli VAZ 2106 salongi

tahavaatepeegel. Esiukse klaas oli katki, klaasikillud nii asfaldil kui ka esiistmel. Süütelukk oli korras, ilma vigastusteta. Süüteluku roolitõkesti fikseerib rooli. Roolisamba alumine kaitse

puudub, kuid süütelukku minevad juhtmed on terved. Käsipiduri kang on alla lastud ning töökorras (2 kd, tl 8). Ringkonnakohus leiab, et eelnimetatud tõenditest saab vaieldamatult järeldada süüdistatavate

tegutsemist kannatanu I.S. ile kuuluva sõiduauto VAZ 2106 ärandamise eesmärgil. Sellele viitavad muuhulgas kaassüüdistatava E.P tegevus auto lükkamisel, auto käsipiduri mahavõtmine, rooli lukustatud asend (mis viitab rooli keeramisele), süüteluku juhtmeid katva roolisamba kaitse eemaldamine. Auto ärandamine jäi lõpule viimata ning süüdistatavad peeti

kinni sündmuskohal. Ükski tõend ei kinnita süüdistatava J.K väidet, et ta soovis

autost võtta vaid autoraadiot. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus J.K eelnimetatud episoodis süüdimõistmise muutmata.

3. J.K on vaidlustanud ka tema süüdimõistmise KarS § 424 järgi. Apellant leiab, et tema ei ole sõiduautot alkoholijoobes juhtinud.

Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus selles osas tuleb tühistada materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tõttu ning J.K KarS § 424 järgi õigeks mõista.

J.K-le oli esitatud süüdistus selles, et 24.09.2010 kella 00.45 ajal juhtis joobeseisundis (etanooli sisaldus veres 2,78 +/- 0,07 mg/g, so mitte väiksem kui 2,71 mg/g)

mootorsõidukit VAZ 2106 reg XXX XXX XXX maja juures, kus oli politsei poolt kinni

peetud. Sellise tegevusega pani J.K süüdistuse kohaselt toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, st KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Käesoleva juhul on tuvastatud, et J.K peeti politsei poolt kinni XXX maja juures

pargitud sõiduautos VAZ 2106, kus ta koos E.P-ga püüdis kannatanu I.S. ile

kuuluvat sõidukit ärandada. Vaidlust ei ole selles, et J.K stus nimetatud sõiduki juhiistmel ning tal tuvastati alkoholijoove.

Maakohus on lugenud tõendatuks, et sõiduautot liigutati E.P poolt mootori

käivitamise eesmärgil. Sellest tulenevalt käsitles kohus J.K tegevust, kes istus

sõiduki liikumise ajal autoroolis, sõiduauto juhtimisena, mistõttu on täidetud ka süüteokoosseis KarS § 424 järgi.

Ringkonnakohus märgib, et KarS § 424 süüteokoosseisu objektiivse külje moodustab

mootorsõiduki juhtimine. Mootorsõiduki juhtimisena on käsitletav juhi tegevus

mootorsõiduki kulgemise suunamisel. Käesoleval juhul puuduvad igasugused tõendid, mis

kinnitaksid asjaolu, et J.K oleks suunanud sõiduauto kulgemist. Tuvastatud on, et sõiduautot liigutati vaid E.P poolt (selle edasi-tagasi lükkamine). Tuleb ka märkida, et sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtuvalt oli auto rool lukustunud, mistõttu ka nimetatud asjaolu tõttu oli J.K poolt auto juhtimine võimatu. Eeltoodust tulenevalt puudub J.K tegevuses süüteokoosseis KarS § 424 tähenduses ning ta tuleb selles süüdistuses õigeks mõista.

4. Kuigi ringkonnakohus mõistab J.K süüdistuses KarS § 424 järgi õigeks, jääb J.K-le

KarS § 64 lg 1 järgi kuritegude kogumi eest mõistetud liitkaristus (1 aasta 6 kuud vangistust) ning samuti KrMS § 238 lg 2, KarS § 68 lg 1 ja KarS § 74 lg 5 ning § 65 lg 2 sätete kohaldamisega ärakandmisele kuuluv karistus (1 aasta 5 kuud ja 21 päeva vangistust) muutmata, kuna see vastab süüdistatava süüle ja tema isikule.

7

5. Kaitsja I. Belugin esitas ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi suuruse ja riigi õigusabi

kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks kogusummas 245, 14 eurot (sealhulgas käibemaks 40,86 eurot). Ringkonnakohus leiab, et taotluses toodud riigi õigusabi osutamisel

kulutatud aeg ning kantud kulud on vajalikud ning põhjendatud, mistõttu esitatud taotlus

kuulub rahuldamisele. Kuna ringkonnakohus osaliselt tühistab süüdistatava apellatsiooni alusel maakohtu otsuse, jäävad kaitsja poolt riigi õigusabi osutamise käigus kantud kulud riigi kanda.

Maarika Kuusk

Mati Kartau

Aarne Sarjas