2-24-140621/10 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Alo Noormets

Otsuse tegemise aeg ja koht

14.11.2025, Võrus

Tsiviilasja number

2-24-140621

Tsiviilasi

B2 Impact OÜ hagi Y.W vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

Menetlusosalised ja nende

esindajad

1307,15 eurot

Hageja: B2 Impact OÜ

(registrikood 11542046),

lepinguline esindaja: Anzhela Ternikova

Kostja: Y.W (isikukood XXX)

Menetluse liik

Kirjalik lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta hagi rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud hageja kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

3. Toimetada kohtuotsus kätte hageja esindajale ja kostjale. Kostjale toimetada otsus

kätte kohtuotsuse resolutiivosa avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded ja

lugeda kohtuotsus kostjale avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel

väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.

Edasikaebamise kord

Kohus lahendab asja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 alusel

lihtmenetluses.

Kohus ei anna TsMS § 442 lg 10 järgi luba kohtuotsuse edasikaebamiseks.

Juhul, kui menetlusosalised siiski soovivad esitada apellatsioonkaebuse, tuleb see esitada

Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem

kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel

tuleb tasuda riigilõiv ning ringkonnakohus võtab kaebuse menetlusse üksnes juhul, kui

maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on

selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis

oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21). Kui apellant soovib asja arutamist

kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on

nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

1 (6)

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse

koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Maakohtu menetluses on B2 Impact OÜ hagi Y.W vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja IPF Digital AS 15.05.2023

krediidikontolepingu nr 5679045, mille alusel on kostja kasutanud limiiti 1000 eurot.

Lepinguga lepiti kokku aastases intressimääras 37,68% aastas. Kostja kohustus koos

intressidega tagastama minimaalse kuumakse arvutamise perioodi 60 kuu jooksul. Kostja

jättis oma kohustused täitmata. Kuna kostja oli võlas kolme kuu arve tasumisega, saatis

krediidiandja 15.08.2024 kostjale lepingu ülesütlemise teate. Krediidiandja teatas, et kirja

saatmise seisuga kostja võlgnevus krediidiandja ees on 113,48 eurot. Krediidiandja andis

kostjale täiendava tähtaja eelpool mainitud võlgnevuse tasumiseks kuni 04.09.2024. Kostjale

pakuti võimalust nimetatud tähtaja jooksul läbirääkimisteks. Krediidiandja on hoiatanud

kostjat teates, et täiendava tähtaja jooksul võlgnevuse tasumata jätmise korral ütleb

krediidiandja lepingu üles. Siiski kostja ei tasunud krediidiandja poolt kindlaks määratud

tähtajaks võlgnevust ega võtnud krediidiandjaga ühendust olukorra reguleerimiseks, mistõttu

loetakse leping ülesöelduks 04.09.2024.

Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta märgib hageja järgmist: IPF Digital

AS tegi 15.05.2023 päringu Creditinfo andmebaasi, kontrollimaks avalike maksehäirete

olemasolu. Päringu vastusest nähtuvalt ei olnud laenu taotlemise hetkel tarbija kohta

avaldatud aktiivseid maksehäireid ega ametlikke teadaandeid. Pensionikeskuse andmetest

nähtuvalt oli tarbija keskmine netosissetulek 584 eurot kuus. Kostja poolt avaldatud

majapidamiskulud olid keskmiselt 400 eurot kuus ning ülalpeetavad tal puudusid.

Hageja palub kostjalt välja mõista lepingust 5679045 tulenev põhivõlgnevus 914,65 eurot,

intress 126,78 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 133,77 eurot ja sissenõudmiskulu 30

eurot.

2. Kohus selgitas hagejale 10.02.2025 kohtumääruses tarbijakrediidilepingutele kohalduvaid

õigusnorme ja tõendamiskoormist. Kohus osundas, et hagiavalduses esitatud andmed ei ole

piisavad tarbija krediidivõimelisuse kontrollimiseks ning andis hagejale tähtaja hagiavalduse

puuduste kõrvaldamiseks, sh nõude ümberarvestuse esitamiseks ning vajadusel tagasimaksete

uuesti määramiseks.

3. Hageja selgitas, et kostja keskmine sissetulek kuus oli pensioniregistri andmetel 584,01

eurot, kliendi poolt avaldatud finantskohustused 0 eurot, majapidamiskulud 400 eurot ja

pakutava laenu minimaalne igakuine makse 37,61 eurot. Andmed pärinevad laenutaotlusest,

pensioniregistrist ja krediidiinfost. Hagejale jääb kohtu nõue võlgnevuse ümberarvestuseks

arusaamatuks. Käesoleva juhul on hageja pöördunud oma õiguste kaitseks kohtusse, esitanud

hagiavalduse tuues esile oma nõude ja asjaolud. Kostja ei ole nõuet ümber lükanud ega

sellele vastu vaielnud. Seega, olukorras, kus hageja on esitanud kostja vastu hagiavalduse

olemasoleva nõudega ning olukorras, kus kostja ei ole sellele vastu vaielnud, siis kohtu poolt

esile toodud tingimuslik seisukoht - krediidiandja ei kontrollinud kostja kohustusi ja seetõttu

2 (6)

tuleb esitada võlgnevuse ümberarvestus – seab ilmselgelt hageja ebavõrdsesse olukorda

võrreldes kostjaga. Eelduslikult võiks ja peaks eeldama, et pooltel on menetluses võrdsed

menetlusosaliste õigused, kuid selles valguses nimetatu kindlasti aset ei leia.

4. Kostja hagile vastust ei esitanud.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

5. Kohus, tutvunud tsiviilasjas esitatud materjalidega, leiab, et hagiavaldus tuleb jätta

rahuldamata.

6. Praeguses asjas on hageja esitanud kostja vastu nõude tulenevalt esialgse võlausaldaja ja

kostja vahel 15.05.2023 sõlmitud tähtajatust krediidikontolepingust nr 5679045 (dtl 40 - 62;

Euroopa tarbijakrediidi standardinfo dtl 63 – 65). Lepingu alusel sai kostja krediiti 1500

eurot, millest kostja on kasutusele võtnud 1000 eurot (dtl 70). Kostja kohustus laenu

tagastama üks kord kuus iga kuu 14. kuupäevaks vastavalt 1/60 eelnenud kuu viimase päeva

lõpu seisuga kasutusse võetud krediidist, kuid vähemalt 37,61 eurot.

7. Vaidlust ei ole selles, et esialgse võlausaldaja ja kostja oli sõlmitud tarbijakrediidilepingud

VÕS § 402 lg 1 mõttes. Esialgne võlausaldaja on oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev

krediidiandja, kes andis laenu kostjale kui füüsilisele isikule, kes tegi tehingu, mis ei

seondunud tema majandus- ega kutsetegevusega (VÕS § 1 lg 5). Tarbijakrediidilepingu puhul

tuleb kohtul kontrollida krediidi kulukuse määra (VÕS § 406), samuti seda, kas krediidiandja

on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (VÕS § 4034 p-d 1 ja 2 ning lg 2).

Tarbijakrediidilepingu ülesütlemisele kehtivad ka piirangud. Selliselt võib

tarbijakrediidilepingu üles öelda juhul, kui kostja oli täielikult või osaliselt viivituses

vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja kostjale anti pärast seda edutult

vähemalt kahenädalane täiendav tähtaeg puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et

selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral öeldakse leping üles ja nõutakse

kogu võla tasumist (VÕS § 416 lg-d 1 ja 2).

8. VÕS § 4062 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele

kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati

avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud

tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda.

Lepingu krediidi kulukuse määr on 45,67% aastas. Lepingu sõlmimise ajal (15.05.2023) oli

Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuu kuue keskmine krediidiasutuste poolt eraisikutele

antud tarbimislaenude kulukuse määr 15,31% (kolmekordne määr seega 45,93%). Seega ei

ületa lepingu järgne krediidi kulukuse määr Eesti Panga avaldatud tarbimislaenude kulukuse

määra enam kui kolm korda.

9. Järgnevalt analüüsib kohus seda, kas esialgne võlausaldaja on kostjale laenu andes järginud

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selline kohustus tuleneb krediidiandjale VÕS § 4034

lg-st 1. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud

omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on krediidivõimeline (teabe saamise

kohustus), ja hindama tarbija krediidivõimelisust (krediidivõimelisuse hindamise kohustus).

Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja omandama teabe kõigi teadaolevate

asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Teabe saamise

kohustuse täitmiseks peab krediidiandja VÕS § 4034 lg 3 esimese lause järgi vajaduse korral

küsima tarbijalt teavet ja kasutama asjakohaseid andmekogusid. Krediidiandja peab teavet

3 (6)

koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste,

varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste

kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab

krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate

seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 p-des 1-3 (ka VÕS § 4034 lg 2 kolmas lause).

Seega peab krediidiandja tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga

seotud näitajate kohta:

· tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension,

investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest,

üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3

p 1);

· tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse

korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad

regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena

(KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4);

· tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1

p 3);

· tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste

kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5).

Kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust

iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või

krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt.

Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse

hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija

krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet

küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija

krediidivõimelisuse hindamiseks (vt Riigikohtu 24. novembri 2023 määrus tsiviilasjas nr 2-

21-13098, p 18).

10. Hageja on hagi p-s 4 - 8 ning 14.02.2025 esitatud hagiavalduse täienduses selgitanud, et

kostja krediidivõimelisuse hindamisel võttis esialgne võlausaldaja arvesse kostja täidetud

taotluses esitatud teavet ning esialgne võlausaldaja on kontrollinud kostja sissetulekuid

pensioniregistrist. Esialgne võlausaldaja on teada saanud, et kostja igakuine sissetulek oli

584,01, igakuised majapidamiskulud 400 eurot ja finantskohustused 0 eurot.. Aktiivsed

maksehäired kostjal puudusid. Kogutud info analüüsimisel ja krediidiandja väljatöötatud

automatiseeritud metoodika tulemusel jõudis krediidiandja järeldusele, et kostja on

krediidivõimeline.

11. Vastupidiselt hageja seisukohale ei ole krediidiandja kohtu hinnangul kostjaga

laenulepingut sõlmides kostja esitatud andmete kontrollil ja analüüsil tegutsenud piisava

hoolsusega. Hagiavalduse kohaselt ei ole esialgne võlausaldaja kostjalt nõudnud konto

väljavõtteid. Kohtu hinnangul ei ole hageja tõendanud, et kostja (tarbija) kohta kogutud muu

teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Krediidiandja on jätnud täielikult

kontrollimata kostja finantskohustuste olemasolu ja suuruse. Ka siis, kui kohus saaks lähtuda

esialgse võlausaldaja kindlaks tehtud sissetulekust, ei ole esialgne võlausaldaja kindlaks

teinud kostja kohustusi ega tõendanud ka nende puudumist.

4 (6)

Eelneva tõttu on kohus seisukohal, et esialgne võlausaldaja on vastutustundliku laenamise

põhimõtet rikkunud.

12. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on lepingu osaline tühisus

kokkuleppelise intressi osas ning VÕS § 4034 lg 7 järgi loetakse sellisel juhul intressimääraks

VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud

intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja

peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist,

ning need tarbijale teatavaks tegema.

Kohtupraktikas on leitud, et nimetatud sättest tulenevalt ei ole krediidileping tervikuna tühine,

vaid üksnes intressi ja muude krediidiga seotud tasude osas (lepingu sõlmimise tasu, lepingu

hooldustasu). Samas ei vabane krediidisaaja viivise ja sissenõudmistasu maksmise

kohustusest (vt nt Tartu Ringkonnakohtu 17. juuni 2022 otsus tsiviilasjas nr 2-21-125271, p

9). Tasuna ei saa VÕS § 4034 lg 7 ls 2 tähenduses käsitada viivist ega sissenõudmisega

seotud kulusid, sest tegemist ei ole krediidiga seotud tasu(de)ga, vaid õiguskaitsevahenditega

kohustuste täitmise tagamiseks (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 5. veebruari 2020 määrus

tsiviilasjas nr 2-18-134930, p 10).

13. Tarbijakrediidilepingu ülesütlemisele kehtivad piirangud. Selliselt võib

tarbijakrediidilepingu üles öelda juhul, kui kostja oli täielikult või osaliselt viivituses

vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja kostjale anti pärast seda edutult

vähemalt kahenädalane täiendav tähtaeg puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et

selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral öeldakse leping üles ja nõutakse

kogu võla tasumist (VÕS § 416 lg-d 1 ja 2).

VÕS § 4034 lg 7 kolmanda lause kohaselt peab krediidiandja vastutustundliku laenamise

põhimõtte rikkumise korral tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude

kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Tagasimaksete uuesti määramine

on krediidiandja ühepoolne tahteavaldus, mille tegemise kohustus on krediidiandjale pandud

seadusega. Seega peab krediidiandja ka kohtumenetluses vastutustundliku laenamise

põhimõtte järgimise tõendamata jätmise korral esitama oma sissenõutavaks muutunud nõude

tervikliku arvestuse, milles oleks arvestatud intressimäära ja muude kulude vähenemisega ja

mille alusel saaks kohus hinnata, millises ulatuses on algse laenusumma tagasimaksed

sissenõutavaks muutunud. Sellise arvestuse esitamise kohustust ei ole aga juhul, kui algse

laenugraafiku järgi on kõigi osamaksete tasumise aeg saabunud, mistõttu on kogu

laenusumma sissenõutavaks muutunud.

14. Hageja ei ole vaatamata kohtunõudele ja selgitusele, et kohus ei arvuta hageja eest tema

nõudeid välja, esitanud nõuetekohast ümberarvestust. Kohus asub seisukohale, et arvestades

hageja poolt 24.01.2025 kohtule esitatut (kostja poolt tehtud tagasimaksete kogusummat ning

hagiavalduse punktis 18 toodud laenumaksete igakuist põhiosa) ei saanud kostja olla

laenulepingu alusel 15.08.2024 kolme üksteisele järgneva tagasimaksega viivituses ning

hagejal ei olnud VÕS § 416 lg 1 kohaselt õigust lepingut 04.09.2024 üles öelda. Eeltoodust

tulenevalt ei ole laenulepingust tulenev laenu tagasimaksmise tähtaeg kõigi osamaksete osas

veel möödunud, mistõttu ei ole laenu põhiosa muutunud kogu ulatuses sissenõutavaks (VÕS §

82 lg 7).

5 (6)

Ühtlasi ei ole hageja haginõudes tuginenud, vähemalt alternatiivselt, lepingu täitmise nõudele

ega taotlenud tulevikus sissenõutavaks muutuva võla väljamõistmist, sh ei ole hageja toonud

esile lepingu täitmise nõude rahuldamiseks vajalikke asjaolusid.

Ilma korrektselt ümberarvutatud ning kostjale teatavaks tehtud maksegraafikuta ei ole kohtul

võimalik hagi ka osaliselt rahuldada, sest hagi rahuldamiseks peab hageja tooma esile ja

tõendama oma nõude aluseks olevad asjaolud, sh selle, millised ümberarvutuste järgsed

maksed on muutunud sissenõutavaks. Seda ei ole hageja teinud. TsMS § 5 lg 1 järgi

menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pool määrab

ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid

tõendab (TsMS § 5 lg 2).

Kohus peab vajalikuks rõhutada, et hagejal oli võimalik esitada kohtule nõuetekohane

ümberarvestus. Ka Tallinna Ringkonnakohus on tsiviilasja nr 2-24-10856 7. aprilli 2025

lahendis selgitanud, et tsiviilkohtumenetluse ülesanne on muuhulgas tagada, et kohus

lahendaks tsiviilasja mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Kohus on

juhtinud hageja tähelepanu nõude ümberarvestuse esitamise vajadusele. Kohtu ülesanne ei ole

hagejalt korduvalt nõude ümberarvestust küsida. Seda enam, et hagejal on menetluses

lepinguline esindaja, kellelt saab oodata juba esimese menetlustoiminguna nõuetele vastava

hagiavalduse esitamist. Hageja saab valida, millal ta hagi esitab. Seega on hagejal võimalik

valmistada oma nõue ette selliselt, et menetluses ei peaks hagejalt haginõude korrektset

esitamist nõudma või keskenduma hageja dokumentides esinevate puuduste kõrvaldamisele,

mis oleksid muidu hõlpsasti ära hoitavad kohtumenetluses osalemiseks nõutava piisava

ettevalmistusega.

15. Kohus jätab eelneva tõttu hagi rahuldamata.

Menetluskulud

16. Hagi rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja

kanda. Kostja ei ole kohtule menetluskulude nimekirja esitanud ning ka asja materjalidest ei

nähtu selliseid kostja kulusid, mida kohus saaks kindlaks määrata. Eelneva tõttu määrab

kohus, et hüvitatavad kulud puuduvad

17. Kuna kostja elu- või viibimiskoht ei ole kohtule jätkuvalt teada, siis tuleb kohtuotsus

kostjale kätte toimetada avalikult avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Olukorras,

mil hagiavaldus või kohtukutse on samas asjas kätte toimetatud Ametlike Teadaannete kaudu,

ei pea kohus kontrollima kõiki kohtulahendi avalikult kättetoimetamise eeldusi TsMS § 317

lg 1 p 1 mõttes uuesti täies ulatuses. Praegusel juhul nähtub asjaoludest, et TsMS § 317 lg 1 p-

s 1 sätestatud eelduste uuesti kontrollimine oleks tulemuseta (vt ka Riigikohtu 16. septembri

2020 määrus tsiviilasjas nr 2-18-9218, p 10 ja 20. aprilli 2022 määrus tsiviilasjas nr 2-20-

123093, p 9.2).

/allkirjastatud digitaalselt/

Alo Noormets

kohtunik

6 (6)