1-11-7829/251-11-7829/25 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-11-7829

M Ä Ä R U S

RESOLUTSIOON KarS § 76 lg 1 p 2 ja KarS § 76 lg 3, 4 alusel vabastada K.B talle 25.08.2011.a Tartu Maakohtu, Tartu kohtumaja kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-11-

7829 karistuseks mõistetud

Jõustunud määruse ärakirja saadab kohus määruse jõustumisest koheselt Tartu Vanglale. Kinnipeetava isiklik toimik tagastada Tartu Vanglale määruse jõustumisest.

Ärakandmata karistust (kui määrus jõustub 14.02.2012.a ja K.B

vabaneb vangistusest 14.02.2012.a, siis 10 kuud 16 päeva vangistust) ei pöörata

K.B suhtes täielikult täitmisele, kui ta 1 aasta pikkuse katseaja

jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja nõuetekohaselt täidab

elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 03.veebruar 2012.a; Tartu, Tartu kohtumaja Kriminaalasja number 1-11-7829 Kohtunik Heli Sillaots Kohtuistungi sekretär Kaija Sõster 25.01.2012.a kohtusse saabunud Tartu Vangla 24.01.2012.a kiri

kohtule ühes kinnipeetava isikliku

toimikuga materjalide edastamise kohta süüdimõistetu K.B tingimisi

enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise otsustamiseks Prokurör

Margus Lellep – KrMS § 432 lg 3³ alusel 03.02.2012.a kohtuistungil ei osalenud teatas 02.02.2012.a elektroonselt, et ei soovi osa võtta ja edastas elektroonselt 02.02.2012.a ka enda arvamuse, milles märgitu kohaselt toetab K.B vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist Süüdimõistetu K.B

Kaitsjata asukoht Tartu Vanglas, kannab karistust isikukood XXX

Süüdimõistetu endale kaitsjat ei soovinud

• elab kohtu määratud alalises elukohas -

XXXX

• ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldus- osakonda registreerimisele,

• allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta,

• saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15-ks päevaks,

• saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks,

• ei tarvita alkoholi ja narkootikume,

• ei suhtle kriminaalkorras karistatud isikutega (v.a lähedased)

kriminaalhooldaja eelneva nõusolekuta – erandiks on lähedased, kellega on lubatud suhelda;

• osaleb kriminaalhooldusametniku määratavates sotsiaalabiprogrammides, kui kriminaalhooldusametnik peab seda vajalikuks ja teeb K.B-le neis osalemise kohustuslikuks,

• asub ametlikult tööle hiljemalt 1-e kuu jooksul peale vanglast karistuse kandmiselt vabanemist või võtab ennast selle tähtaja jooksul töötuna arvele tööhõiveametis.

KarS § 76 lg 4 alusel on katseaja pikkuseks 1 aasta. KarS § 78 p 2 alusel hakkab

katseaeg kulgema käesoleva määruse jõustumisest ja K.B vangistusest vabanemisest.

Jõustunud määruse koopia saata täitmiseks süüdimõistetu elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale.

Määruse koopia edastada vanglale, prokurörile ja allkirja vastu K.B-le.

EDASIKAEBAMISE KORD KrMS § 383 lg 1, KrMS § 384 lg 1 alusel on käesoleva määruse peale õigus esitada määruskaebus. KrMS § 387 lg 1 alusel esitatakse määruskaebus Tartu Maakohtule 10

päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD K.B on kriminaalkorras karistatud 5-l korral.

Käesoleval ajal kannab K.B talle 25.08.2011.a Tartu Maakohtu, Tartu kohtumaja kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-11-7829 KarS § 199 lg 2 p 7,8,9, KarS §

266 lg 2 p 3, KarS § 209 lg 2 p 1,3 järgi KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristuseks mõistetud 1 aastat 10 kuud vangistust.

K.B on karistusest ära kandnud enam kui 6 kuud vangistust ja enam kui poole (1/2) karistusajast.

KarS § 76 lg 1 p 2 alusel võib kohus teise astme kuriteo toimepanemises

süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui

süüdimõistetu on ära kandnud vähemalt 1/2 karistusajast, kuid mitte vähem kui 6 kuud.

03.02.2012.a kohtuistungil avaldas K.B soovi, vabaneda vangistusest tingimisi ennetähtaegselt.

02.02.2012.a elektroonselt kohtule edastatud arvamuses toetas prokurör K.B

vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist, kuna karistus on käesolevaks ajaks enda eesmärgi täitnud ja seetõttu on K.B suhtes otstarbekas rakendada katseajaga kaasnevaid meetmeid.

Kohus, tutvunud kohtule esitatud kinnipeetava isikliku toimikuga ja kuulanud

03.02.2012.a kohtuistungil ära süüdimõistetu, on seisukohal, et esinevad KarS § 76 lg 1 punktis 2 märgitud eeldused süüdimõistetu K.B vangistusest tingimisi

ennetähtaegseks vabastamiseks ja lähtudes KarS § 76 lõikes 3 sätestatust on

põhjendatud anda K.B-le võimalus, vabaneda vangistusest tingimisi ennetähtaegselt.

KarS § 76 lg 3 alusel arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest

vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi

ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

K.B poolt toimepandud II astme kuritegude (KarS § 199 lg 2 p 7,8,9, KarS § 266

lg 2 p 3, KarS § 209 lg 2 p 1,3)

asjaolud ei ole sellise raskusega, mis välistaksid tema

suhtes käesoleval ajal vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamise

kohaldamise. Vangistuse ajal on K.B käitumine olnud Tartu Vangla

hinnangul rahuldav (II,63). Vangistuse ajal on K.B distsiplinaarkorras karistatud ühel korral – 13.01.2012.a noomitusega (II,53) 18.12.2011.a kirikus õhtuse

jumalateenistuse ajal toimepandud õigusrikkumise eest (segas jumalateenistuse läbiviimist), kuid selle distsiplinaarsüüteo asjaolud ei ole rasked.

Vangistuse ajal on K.B-ga läbi viidud vestlusi, motiveerimaks

kinnipeetavat omandama kutseharidust. Käesolevalt on K.B motiveeritud

õppima puidupingieriala. 2012.a algusest on K.B

alustanud puidupingieriala omandamist.

Jooksvalt on K.B-ga läbi viidud vestlusi, eesmärgiga juhtida kinnipeetava tähelepanu põhjus-tagajärg seostele, et analüüsida kuriteoni viinud põhjusi.

Kinnipeetava iseloomustuses kajastatu kohaselt ei ole K.B agressiivset

käitumist esinenud, ta on rahulik ja suudab oma emotsioone kontrollida;

vägivallakuritegusid ei ole K.B

toime pannud. Kinnipeetava

iseloomustuses kajastatu kohaselt on K.B-st lähtuv uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul 22%. Tartu Vangla toetab K.B vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist.

K.B on olemas lähedaste toetus, samuti kindel elukoht vabaduses – ema,

tema elukaaslase ja venna juures XXXX Toetuskirja K.B vangistusest

tingimisi ennetähtaegseks vabanemiseks on esitanud ka tema vanaema A.V. (II,47) ning tugiisik M.V. (II,48).

Eeltoodud asjaoludel kogumis, arvestades, et K.B käitumine vangistuse

ajal üldjoontes osundab soovile oma elu edasiselt õiguskuulekalt elamiseks, peab

kohus põhjendatuks anda K.B-le võimalus vangistusest tingimisi

ennetähtaegseks vabanemiseks. Kohtu hinnangul on karistus enda eesmärgi täitnud. 1 aasta pikkune katseaeg on eeltoodud asjaoludel K.B suhtes tõhusam ja

vajalikum meede kui karistuse lõpuni vanglas ärakandmine – käitumiskontroll ja

kohustuste järgimine aitaks paremini toetada ja kindlustada K.B motiveeritust oma edasise elu seaduskuulekalt elamiseks. Kuna varasemalt ei ole

K.B suhtes kriminaalhooldust kohaldatud, siis K.B elus

positiivsete muutuste kinnistamiseks peab kohus seda K.B suhtes põhjendatuks rakendada.

03.02.2012.a kohtuistungil kinnitas K.B , et ta soovib teha

kriminaalhooldusametnikuga koostööd ja täita KarS § 75 lõikes 1 sätestatud kontrollnõudeid ja ta on nõus võtma endale katseajaks järgmised kohustused:

• ei tarvita alkoholi ja narkootikume,

• ei suhtle kriminaalkorras karistatud isikutega (v.a lähedased) kriminaalhooldaja eelneva nõusolekuta – erandiks on lähedased, kellega on lubatud suhelda;

• osaleb kriminaalhooldusametniku määratavates sotsiaalabiprogrammides, kui

kriminaalhooldusametnik peab seda vajalikuks ja teeb K.B-le neis osalemise kohustuslikuks,

• asub ametlikult tööle hiljemalt 1-e kuu jooksul peale vanglast karistuse kandmiselt vabanemist või võtab ennast selle tähtaja jooksul töötuna arvele tööhõiveametis.

Uute kuritegude toimepanemise riskide vähendamiseks ja seaduskuuleka käitumise

kinnistamiseks on põhjendatud panna K.B-le katseajaks eelmärgitud kohustused. Heli Sillaots kohtunik