2-24-9426/111 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ele Liiv, Peeter Pällin ja Siret Siilbek

Määruse tegemise aeg ja koht

14.11.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-9426

Tsiviilasi

O.F-i avaldus T.I vastu hooldusõiguse taastamiseks

alaealise lapse O.S-i suhtes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 30.06.2025 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

T.I määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja (lapse isa) O.F (isikukood XXX)

Puudutatud isik I (laps) O.S (isikukood XXX), riigi

õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Marika

Jaanson

Puudutatud isik II (lapse ema) T.I (isikukood XXX),

lepingulised esindajad Andrei Vesterinen ja Olga Väina-

Kesler

Eestkosteasutus Tallinna Linnavalitsus (Lasnamäe

Linnaosa Valitsuse kaudu), esindaja Anneli Kunimägi

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta asja materjalide juurde menetlusosaliste poolt määruskaebemenetluses

esitatud tõendid.

2. Jätta Harju Maakohtu 30.06.2025 määrus muutmata ja T.I määruskaebus

rahuldamata.

3. Jätta määruskaebuse menetlemisega seonduvad menetluskulud menetlusosaliste

endi kanda, v.a lapsele määratud esindaja tasu ja kulud, mis jäävad riigi kanda.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva

määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Hagita menetluses

Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise

või advokaadi vahendusel.

Kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Menetluse käik

1. O.F (avaldaja, lapse isa ) esitas 17.06.2024 Harju Maakohtule avalduse T.I (puudutatud isik

II, lapse ema) vastu lapse O.S-i suhtes hooldusõiguse taastamiseks ning 11.11.2024 avalduse

lapsega suhtlemise korra kindlaksmääramiseks koos esialgse õiguskaitse taotlusega (tsiviilasi nr

2-24-17015).

2. Maakohus rahuldas 21.11.2024 määrusega tsiviilasjas nr 2-24-17015 avaldaja esialgse

õiguskaitse taotluse osaliselt ning määras kindlaks isa ja lapse suhtlemise korra menetluse ajaks.

3. Maakohus liitis 25.11.2024 määrusega tsiviilasjad nr 2-24-9426 ja nr 2-24-17015 ühte

menetlusse ning jättis liidetud tsiviilasjade numbriks 2-24-9426. Samuti suunas maakohus

vanemad osalema perelepitusteenusele ja peatas selleks ajaks menetluse.

4. Maakohus uuendas 12.02.2025 määrusega asja menetluse, sest vanemad jõudsid suhtluskorra

küsimuses kokkuleppeni ja lõpetas suhtluskorra määramise nõude osas menetluse. Maakohus

jätkas menetlust hooldusõiguse taastamise osas.

Avaldus

5. Avalduse kohaselt loobus avaldaja lapse sünni registreerimisel lapse hooldusõigusest lapse

ema nõudmisel ja lubadusel, et avaldaja saab osaleda lapse igapäevases elus. Avaldaja on olnud

emale lapse eest hoolitsemisel toeks ja toetanud last ka materiaalselt. Avaldaja on lapsega saanud

kohtuda kaootiliselt ning kohtumistes on olnud pikemaid pause kuni kolm kuud. Avaldajal

puudub kontakt lapse emaga, kes ei reageerinud avaldaja palvetele lapsega kohtuda. Avaldajal

on varasemast kooselust kaks last – poeg (avalduse esitamise ajal 17-aastane) ja tütar (avalduse

esitamise ajal 9-aastane), kelle hooldusõigust ta teostab ja nende eludes aktiivselt osaleb.

Avaldajal on Tallinnas alaline elu- ja töökoht. Avaldajal on oma ettevõte ning ta omandab

kõrgharidust Tehnikakõrgkooli kaugõppes ja käib Tallinna Majanduskoolis müügijuhtimise

täienduskoolitusel. Avaldaja palub enda hooldusõiguse lapse suhtes taastada.

Puudutatud isikute seisukohad

2. Lapse ema vaidles avaldusele vastu ja palus selle rahuldamata jätta.

Vanemad läksid lahku 2023. a jaanuari lõpus, s.t kolm nädalat pärast seda, kui saadi teada, et

laps sünnib. Kogu raseduse vältel oli avaldaja lapse ema suhtes solvav ning jälitas teda. Pärast

solvamisi ja ähvardusi ei tahtnud lapse ema avaldajat lapse sünnitunnistusele isana kanda.

Avaldaja ähvardas lapse ema, et kui ta ei kirjuta teda isana sünnitunnistusele, nõuab ta DNA-

testi, nõuab lapse hooldusõigust ja taotleb lapse 50% elamist tema juures. Seepeale lepiti kokku,

et avaldaja märgitakse sünnitunnistusele isana, kuid ema jääb lapse ainuhooldajaks.

Esimesed kolm kuud pärast lapse sündi kohtus avaldaja lapsega igal ajal, kui talle sobis. Lapse

ema teatas avaldajale, et lubab tal küll last näha, kuid ei soovi temaga suhtes olla. Avaldaja

keeldus sellest aru saamast. Pärast lapse isa poolset füüsilist ahistamist ja solvanguid hakkas ema

piirama lapse ja isa koosolemise aega. Lapse isa muutus agressiivseks, saates lapse emale

solvavaid sõnumeid ja jälitas teda. Laps on kuulnud, kuidas isa ema peale karjub ning laps

kardab seda ja hakkab isa nähes nutma.

Lapse ema on esitanud avaldaja vastu jälitamise ja ähvardamise osas politseisse kaks avaldust,

kuid politsei leidis, et kuni isa füüsiliselt ei ründa, ei saa nad midagi ette võtta. Lapse ema esitas

kohtule ka avalduse avaldaja suhtes lähenemiskeelu saamiseks (tsiviilasi nr 2-24-11226).

Avaldaja suhtes on tehtud juba varasem kohtulahend lähenemiskeelu määramiseks tema endise

elukaaslase osas. Lapse ema kahtlustab, et avaldajal võivad olla psühholoogilised kõrvalekalded,

mis väljenduvad tema tasakaalutus ja kohati ebaadekvaatses käitumises.

Lapse huvides on kasvada peres, kus vanem on võimeline tegema tema huvides teadlikke ja

vastutustundlikke otsuseid. Vanemate suhted on konfliktsed ning hooldusõiguse taastamine

kahjustaks lapse huve. Isa püüab emaga pidevalt manipuleerida ja avaldab talle survet. Lapse

emal on kahtlus, et isa muudab pärast hooldusõiguse saamist oma käitumist ning ei luba lapse

ema lapsega reisile. Olukorras, kus lapse isa otsib alati võimalusi lapse ema ärritada, ei ole

vanematel võimalik last puudutavates küsimustes kokku leppida. Lapse isal on juba olemas

võimalus oma lapsega suhelda, temaga aega veeta ja osaleda tema elus mõistlikus ulatuses.

3. Eestkosteasutus toetas 12.05.2025 ärakuulamisel isa hooldusõiguse taastamist.

4. Lapsele määratud esindaja toetas 12.05.2025 ärakuulamisel isa hooldusõiguse taastamist.

Maakohtu määrus

5. Maakohus rahuldas avalduse, taastas vanemate ühise hooldusõiguse lapse suhtes ning märkis,

et määruse kohaselt kuulub lapse isale ühiselt lapse emaga lapse täielik isiku- ja

varahooldusõigus.

5.1. Maakohus viitas, et asja lahendamisel kohalduvad perekonnaseaduse (PKS) § 116 lg-d 1 ja

2, § 123 lg 1, § 123¹ lg-d 1 ja 2 ning § 138 lg 1. Samuti viitas maakohus Riigikohtu seisukohale,

mille kohaselt peab hooldusõigus ja lapsega suhtlemine olema seatud selliselt, et lapse

elukorraldus oleks mõistlik. Kui see ei ole lapse parimate huvidega vastuolus ja lapse turvalisus

on tagatud, võiksid mõlemad vanemad osaleda lapse elu korraldamises (RKTKm 11.04.2018, 2-

17-507, p 16).

5.2. Nii lapse ema kui isa on rahvastikuregistris lapse vanematena märgitud, kuid emal on lapse

suhtes ainuhooldusõigus. Isalt ei ole lapse hooldusõigust võetud ära kohtulahendiga, vaid lapse

sünni registreerimisel on vanemad otsustanud jätta lapse ainuhooldusõiguse emale.

Kohtumenetluse ajal on avaldaja saanud lapsega kohtuda nii perekeskuse töötajate juuresolekul

kui ka eraldi ning puudub vaidlus, et praeguseks on lapse ja isa vahel tekkinud lähedussuhe. Isa

on kohtule kinnitanud, et tal on tahe ja valmisolek lapse elus osaleda ning teostada vanema

hooldusõigust.

Lapse ema vaidleb hooldusõiguse taastamisele vastu. Lapse ema on esile toonud avaldaja senise

ebakohase käitumise tema suhtes: solvangud, kohatud sõnumid ja fotod, karjumine, jälitamine,

enesetapuga ähvardamine, intiimvahekorra nõudmine, vägistamine (ema ei pöördunud selles

osas politseisse). Ema on avaldanud kartust, et kui lapse isa hooldusõigus taastatakse, läheb

olukord tema jaoks hullemaks. Väidetavalt ütleb avaldaja talle, et ta ei luba talle teisi mehi.

Lapse ema arvates ei ole isa võimeline temaga viisakalt ja lapse huve arvestavalt suhtlema, et

saavutada vanemate vahelisi kokkuleppeid; isa surub peale oma tahtmist.

5.3. Lapse ema on avaldaja suhtes esitanud kaks avaldust Politsei- ja Piirivalveametile, kuid

kriminaalmenetlus jäi mõlemal juhul algatamata. Lapse ema esitas avaldaja suhtes kohtule ka

avalduse lähenemiskeelu kohaldamiseks, mille Harju Maakohus 21.01.2024 määrusega

tsiviilasjas nr 2-24-11226 rahuldamata jättis. Kohus märkis viidatud määruses, et avaldusele

lisatud tõenditest võib järeldada, et avaldaja on korduvalt soovinud lapse emaga isiklikult

suhelda ning on seda tehes ületanud viisaka käitumise piire, kuid samas ei nähtu ühtegi asjaolu,

millest järelduks, et avaldaja oleks lapse emale tekitanud õigusvastaselt kahju või oleks sellise

kahju tekitamisega ähvardanud.

Avaldaja suhtes on Tartu Maakohtu 28.07.2021 määrusega tsiviilasjas nr 2-20-6486 kohaldatud

lähenemiskeeldu tema vanemate laste ema C suhtes. Määruse kohaselt jätkas avaldaja pärast

kohtu esialgse õiguskaitse korras lähenemiskeelu rakendamist C ahistavat jälitamist, rikkus

lähenemiskeeldu ning C kehalist puutumatust. Sellega seoses mõisteti avaldaja Tartu Maakohtu

XX.XX.XXXX otsusega süüdi KarS § 121 lg 2 p 2 ja 3 § 157 3 ja § 3312 järgi ning karistati

vangistusega 1 aasta 6 kuud, mis jäeti tingimisi kohaldamata. 28.07.2021 määrusega jättis kohus

rahuldamata C avalduse vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ja hooldusõiguse laste

emale üleandmiseks ning määras kindlaks laste suhtluskorra isaga. Kohus ei tuvastanud, et

vanemate vahel esineks kestvaid lahkarvamusi hooldusõiguse teostamisel, mis ei võimaldaks

seda teha ühiselt. Lapse isa oli küll kahjustanud vanema lapse huvisid, kuid määruse tegemise

ajaks olid suhted paranenud ja selleks ajaks 14-aastane poeg avaldas kohtule soovi, et vanemad

otsustaksid tema jaoks olulisi küsimusi ühiselt. Avaldaja on esitanud väljavõtted kirjavahetusest

oma teiste laste emaga, et näidata praegust toimivat suhtlust Cga.

5.4. Maakohus leidis, et avaldaja on sobiv ja võimeline lapse hooldusõigust teostama. Avaldajal

on tahe lapse elus osaleda ning ta on seda ka oma reaalse käitumisega kinnitanud. Asjaolu, et

lapse isa on kohtumistele hilinenud või pole emale piisavalt kohtumiseks sobivateks aegadest

ette teatanud ning vanematel on olnud erimeelsusi lapse riietamise või toitumise osas, ei anna

alust asuda vastupidisele järeldusele. Üldjuhul on lapse huvides see, et temale olulisi küsimusi

otsustavad vanemad ühiselt.

Maakohus möönis, et isa on emaga suheldes varasemalt käitunud kohatult, mille on kohus

tuvastanud ka 21.01.2024 määruses tsiviilasjas nr 2-24-11226. Samuti viitavad sellele praeguse

asja toimikusse esitatud sõnumid. Toimikusse esitatud kohtumenetluse aegsetest e-kirjadest ja

sõnumitest ei nähtu samalaadseid kohatuid väljendeid ja fotosid. Vanemate suhtlusest nähtub, et

isa on lapse suhtes hooliv ja on pakkunud emale, et ta võib last hoida kuni ema oma tööasjadega

tegeleb. Seni ei ole isal olnud võimalik osaleda lapse hooldusõigust puudutavate küsimuste

otsustamisel. Lapse isale tuleb anda see võimalus. Pole alust eeldada, et avaldaja ei suuda

edaspidi hooldusõigust teostada lapse parimatest huvidest lähtudes. Vanemluskokkuleppe

sõlmimine suhtluskorra osas näitab, et isa on võimeline emaga last puudutavates küsimustes läbi

rääkima ja kokkuleppeid saavutama. Ei saa välistada, et isa käitumine muutub pärast

kohtulahendi tegemist, kuid kohus ei saa oma otsustustes lähtuda üksnes oletustest. Kui isa peaks

siiski asuma hooldusõigust kuritarvitama, seadma emale nõusolekute andmiseks kohatuid

tingimusi vms, on emal võimalik kohtult taotleda vanemate ühise hooldusõiguse osalist või

täielikku lõpetamist ja lõpetatud osas endale üleandmist.

Laps on praegu 2-aastane. Hetkel ei ole ette näha, et lähiajal võiks vanematel tekkida vaidlusi

last puudutavates olulistes küsimustes. Vanemad on Sotsiaalkindlustusameti kinnitatud

vanemluskokkuleppes leppinud kokku selles, et lapse elukoht on ema juures ning ema teavitab

isa e-posti teel nädal aega ette, kui ta soovib lapsega võtta ette pikema puhkusereisi, kui

suhtluskorras kokkulepitud aeg (mitte pikemalt kui 2 nädalat). Vanemad kokkuleppe kohaselt

suhtlevad nad üksteisega lapse juuresolekul lugupidavalt ja nõuavad seda ka kolmandatelt

isikutelt.

Seega vastab vanemate ühise hooldusõiguse taastamine lapse huvidele. Isa hooldusõiguse

taastamist pooldavad ka lapse määratud esindaja ja kohalik omavalitsus. Avaldus kuulub

rahuldamisele ning vanemate ühine hooldusõigus taastamisele.

5.5. Maakohus jättis menetluskulud TsMS § 172 lg 1 menetlusosaliste endi kanda ning lapsele

riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulud riigi kanda.

Määruskaebus

6. Lapse ema esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ning teha uus

määrus, millega jätta avaldus rahuldamata.

Vanemate vahel puudub koostöö ja usaldus ning suhtlus on sageli pingeline ja vastuoluline. See

tekitab lapse jaoks segadust, mis võib põhjustada sisemist konflikti ja ärevust. Lapse isa on

käitunud ähvardavalt, jälitanud ning emotsionaalselt survestanud. Tal võib olla soov osaleda

lapse elus, kuid sellise kontakti vorm ei ole toetav ja turvaline ei lapsele ega lapse emale. Lapse

isa võib hakata kasutama hooldusõigust vahendina, mille kaudu avaldada lapse emale survet ja

teda mõjutada.

Lapse isa suhtes varem teise naise osas kehtestatud lähenemiskeeld viitab mustrile. See seab

kahtluse alla tema võime teha kaalutletud ja lapse huvidest lähtuvaid otsuseid. Laps on hetkel

rinnaga toitmisel, mistõttu on tema side emaga eriti tugev. Just sel eluetapil on ema

emotsionaalne seisund otseselt seotud lapse heaolu ja turvatundega. Lapse ema sooviks on last

kaitsta ning pakkuda talle tasakaalustatud elu toetavas keskkonnas. Olukorda ei saa hinnata

ainult juriidilisest aspektist, vaid ka läbi lapse sisemise tunde ja areneva isiksuse vajaduste.

Lapse ema palub arvestada olemasolevaid ja eelnevad tõendeid (vestlused, sõnumid, varasemad

avaldused politseile, dokumenteeritud juhtumid), mis kinnitavad isa sobimatut käitumist ja

koostöövõimetuse riski. Samuti võimaldada esitada täiendavaid tõendeid – tunnistajate ütlused

ja eksperdiarvamused, mis kinnitavad, et ühine hooldusõigus ei ole lapse huvides.

Menetluse edasine käik

7. Avaldaja, lapsele määratud esindaja ja eeskosteasutus palusid jätta ema määruskaebuse

rahuldamata.

8. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas TsMS § 663 lg

5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

9. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 ja TsMS § 659

alusel muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu

määruse tühistamiseks.

10. Ringkonnakohus võtab TsMS § 662 lg 3 alusel vastu menetlusosaliste poolt

määruskaebemenetluses esitatud tõendid.

11. Maakohus leidis õigesti, et antud juhul esinevad PKS § 1231 lg-tes 1 ja 3 ning § 138 lg 1

teises lauses sätestatud eeldused lapse isa hooldusõiguse taastamiseks. Nimetatud sätete kohaselt

saab vanema avalduse alusel tema hooldusõiguse taastada, kui see vastab lapse huvidele ning

vanem on sobiv ja võimeline hooldusõigust teostama.

Maakohus andis hinnangu lapse ema poolt esitatud asjaoludele ja tõenditele seoses lapse isa

varasema käitumisega lapse ema suhtes (sh ebasobivad sõnumid, pealetükkiv ja ebaviisakas

suhtlus, ema avaldused politseile ja kohtule), kuid leidis, et lapse isa on praeguseks oma

käitumist muutnud ning vanemate omavahelised pingelised suhted ei kaalu üles lapse õigust

omada kaht hooldusõiguslikku vanemat. Maakohus leidis, et isa on sobiv ja võimeline

hooldusõigust teostama. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohtadega.

Asja materjalidest nähtuvalt on lapse ja isa vahel tekkinud lähedane suhe ning isa saab lapse eest

hoolitsemisega hästi hakkama. Puuduvad andmed ja tõendid selle kohta, et isa oleks lapsele

ohtlik või ohustaks tema turvalisust. Perekeskuse poolt 14.02.2025 koostatud kokkuvõtte

kohaselt nähtus perekeskuses toimunud kohtumiste põhjal, et isa ja lapse omavaheline suhe on

hea, isa hoolib oma pojast väga ning hoolitseb poja turvalisuse eest (dtl 432). Asjas esitatud

tõendite kohaselt on laps saanud isaga suhtluskorra alusel pea iganädalaselt koos olla ning isa

esitatud sõnumitest nähtuvalt jagab isa emaga infot ja fotosid lapsega veedetud aja kohta ning

vanemad arutavad olulisi küsimusi ühiselt ning enamasti rahumeelselt (2025. a sõnumite

väljavõtted, dtl 441–446, 456–463, 578–600; 644–660; 675–688; 796–805; 808–811; 819–842;

901–908). Sõnumites sisalduvate fotode põhjal nähtub samuti, et isal on pojaga lähedane suhe.

Ema poolt määruskaebemenetluses esitatud sõnumivahetustest nähtub, et vanemate suhtlus on

kohati terav ja konfliktne (dtl 787–789; 850–858). Näiteks heitis isa lapse emale ette, et ta

avaldas maakohtule lapse isa varasema käitumise kohta osaliselt ebaõigeid andmeid (dtl 783–

787). Tõenditest ei nähtu, et vanemate vahel oleks hetkel sellised erimeelsused, mille tõttu ei

oleks ühise hooldusõiguse teostamine võimalik. Vanemad on juba teinud nähtavaid pingutusi, et

lapse huvides oma suhtlust parandada ning kokkuleppeid saavutada. Lapse heaolu tagamiseks

tuleb seda jätkata.

12. Eeltoodust tulenevalt jääb maakohtu määrus muutmata.

13. Hagita menetluses kannab menetluskulud TsMS § 172 lg 1 järgi isik, kelle huvides lahend

tehakse, või kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud

kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane.

Arvestades vaidluse sisu (tegemist on hagita perekonnaasjaga, kus kohus teeb lahendi eelkõige

lapse huvidest lähtudes) on põhjendatud jätta määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud

menetlusosaliste endi kanda, v.a alaealisele lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud,

mis jäävad riigi kanda (TsMS § 172 lg 3). Tulenevalt kulude jaotusest puudub vajadus neid

rahaliselt kindlaks määrata. Riigi õigusabi osutanud advokaadi tasutaotluse lahendab kohus

eraldi määrusega.

(allkirjastatud digitaalselt)