3-25-2638/12 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Monika Laatsit ja

Kristjan Siigur

Otsuse tegemise aeg ja koht

14. november 2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-2638

Haldusasi

Krausberg Eesti OÜ kaebus Tallinna Linnavaraameti

20. juuni 2025. a käskkirja nr 1.-9/82 ja 25. juuni 2025.

a käskkirja nr 1.-9/84 osaliseks tühistamiseks

riigihankes „Sisekoristusteenuse tellimise raamhange“

(viitenumber

286909)

ning

riigihangete

vaidlustuskomisjoni 1. augusti 2025. a otsuse nr 159-

25/286909 tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 25. septembri 2025. a otsus

Menetlusosalised

Kaebaja (vaidlustaja) – Krausberg Eesti OÜ,

esindaja v.adv Kaarel Berg

Vastustaja (hankija) – Tallinna Linnavaraamet,

esindaja Marina Borodina

Menetluse alus ringkonnakohtus

Krausberg Eesti OÜ apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Krausberg Eesti OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna

Halduskohtu 25. septembri 2025. a otsus haldusasjas nr 3-25-2638 muutmata.

2. Menetlusosaliste menetluskulud apellatsiooniastmes jätta nende endi kanda.

3. Jõustunud kohtuotsus avaldada tervikuna.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 24. novembril 2025

(HKMS § 278 lg 1). Vastukassatsioonkaebust hankeasjas esitada ei saa (HKMS § 278 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses

märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses

(HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus

kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist

vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Menetlusosaliste nõusoleku olemasolust või selle puudumisest

3-25-2638

olenemata võib Riigikohus hankeasjas esitatud kassatsioonkaebuse vaadata läbi

lihtmenetluses (HKMS § 279 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Linnavaraamet (hankija) avaldas 13.01.2025 riigihangete registris hanketeate

avatud hankemenetlusena korraldatavas riigihankes

„Sisekoristusteenuse tellimise

raamhange“ (viitenumber 286909) ja tegi kättesaadavaks hankedokumendid. Hangitava

teenuse eesmärk on tagada Tallinna Linnavaraameti hallatavates hoonetes põhiotstarbeliste ja

üldruumide puhtus vastavalt tehnilisele kirjeldusele ja lepingule. Sõlmitava raamlepingu

kestuseks on 48 kuud või kuni raamlepingu maksimaalse maksumuse (4 000 000 eurot ilma

käibemaksuta) täitumiseni. Sisekoristustöid tellitakse minikonkursside kaudu. Hanke

alusdokumendi (HD) p 8.2 kohaselt tunnistatakse edukateks kuni kümme pakkumust mille

maksumused on madalaimad. Pakkujad pidid hindamiseks esitama näidisobjekti (Vabaduse

väljak 10 hoone III korrus) sisekoristuse teenuse (sisekoristus, päevakoristaja teenus,

lisakoristus) maksumuse 01.01.2025–31.12.2025 kohta. Tähtajaks (10.02.2025) esitati 15

pakkumust maksumustega vahemikus 7125–42 774 eurot, sh esitas pakkumuse Krausberg

Eesti OÜ, kelle pakkumuse maksumus oli madalaim (7125 eurot).

2. Tallinna Linnavaraamet tunnistas 06.03.2025 käskkirjaga nr 1.-9/25 hanketingimustele

vastavaks 14 pakkumust, lükkas tagasi ühe pakkumuse ning tunnistas edukaks 10 pakkumust,

sh Krausberg Eesti OÜ pakkumuse. Tallinna Linnavaraameti 06.03.2025 käskkirjaga nr 1.-

9/26 kvalifitseeriti kõik edukad pakkujad, sh Krausberg Eesti OÜ ning jäeti nad

hankemenetlusest kõrvaldamata.

3. Riigihangete vaidlustuskomisjon (VAKO) rahuldas 16.04.2025 otsusega nr 67-

25/286909 OÜ Kinnisvarateenindus vaidlustuse osaliselt ning tunnistas hankija 06.03.2025

käskkirjad kehtetuks osas, millega tunnistati edukaks, kvalifitseeriti ja jäeti hankemenetlusest

kõrvaldamata kolm pakkujat, sh Krausberg Eesti OÜ. VAKO leidis, et hankija ei kontrollinud

mh Krausberg Eesti OÜ pakkumuse madala maksumuse põhjendatust kooskõlas riigihangete

seaduse (RHS) § 115 lg-tega 1 ja 8. Hankija palus 11.02.2025 pöördumises Krausberg Eesti

OÜ-l esitada sisuline asjakohane seletus, mis põhjendaks tema pakkumuse madalat

maksumust. Krausberg Eesti OÜ 14.02.2025 selgitus ei põhjendanud pakkumuse madalat

maksumust ega sisaldanud mingit sisulist teavet pakkuja pakkumuse hinnakujunduse kohta.

Hankija ei saanud usaldada pakkuja kontrollimatut vastust (vt Riigikohtu 16.03.2020 otsus nr

3-19-1825, p 17) ja hankija on asunud vaidlustusmenetluses ise põhjendama, miks Krausberg

Eesti OÜ pakkumuse maksumus ei ole põhjendamatult madal. VAKO-le ei ole teada, kas

hankija lähtus samadest argumentidest ka pakkumuse edukaks tunnistamise otsust tehes.

Pigem võib arvata vastupidist, sest käskkirjas on viidatud üksnes pakkuja selgituse

hindamisele. Hankijal ei saanud tekkida veendumust, et näidisobjekti kohta esitatud

pakkumuse maksumus, mis on lähedane Krausberg Eesti OÜ poolt minikonkursil „Vabaduse

väljak 7 ja Vabaduse väljak 10 / Harju 13 hoonete sisekoristusteenus“ (viitenumber 284798)

pakutuga, on põhjendatud ka näidisobjekti puhul (st kus puudub võimalus jagada kulusid

mitme suure hoone vahel).

4. Tallinna Linnavaraameti 20.06.2025 käskkirja nr 1.-9/82 p-ga 1 täiendati

06.03.2025 käskkirja nr 1.-9/25 p-ga 21, millega lükati Krausberg Eesti OÜ esitatud pakkumus

tagasi, kuna selle maksumus on põhjendamatult madal (RHS § 115 lg 8), samuti tunnistati

käskkirja p-ga 4 kehtetuks 06.03.2025 käskkirja p 3 osas, millega oli Krausberg Eesti OÜ

pakkumus tunnistatud edukaks. Tallinna Linnavaraameti 25.06.2025 käskkirja nr 1.-9/84

2(10)

3-25-2638

p-dega 1 ja 3 tunnistati 06.03.2025 käskkirja nr 1.-9/26 p-d 1 ja 2 kehtetuks mh osas, millega

Krausberg Eesti OÜ jäeti hankest kõrvaldamata ja kvalifitseeriti.

5. VAKO jättis 01.08.2025 otsusega nr 159-25/286909 rahuldamata Krausberg Eesti OÜ

30.06.2025 vaidlustuse hankija 20.06.2025 ja 25.06.2025 käskkirjade peale osas, millega

lükati tema pakkumus tagasi ning tunnistati kehtetuks hankija varasemad otsused, millega oli

tema pakkumus tunnistatud vastavaks ja edukaks ning jäetud ta hankemenetlusest

kõrvaldamata ja kvalifitseeritud. VAKO 16.04.2025 otsusest ei tulenenud hankijale kohustust

küsida Krausberg Eesti OÜ-lt uusi selgitusi tema pakkumuse maksumuse kohta. Vaidlust ei

saa olla, et hankija pidas vaidlustaja pakkumuse maksumust esialgu põhjendamatult madalaks

ning pöördus RHS § 115 lg 1 alusel 11.02.2025 selgitustaotlusega vaidlustaja poole ja

Krausberg Eesti OÜ esitas 14.02.2025 selgitused, mis pidid RHS §-st 115 tulenevalt

sisaldama asjakohaseid põhjendusi, et hankija saaks nende alusel kontrollida tema pakkumuse

madala maksumuse põhjendatust. Asjaolu, et VAKO hinnangul ei sisaldanud pakkuja selgitus

asjakohaseid põhjendusi ja hankija ei saanud nende alusel pakkumust edukaks tunnistada, ei

muuda olematuks, et hankija on RHS § 115 lg 1 alusel selgitusi küsinud ja pakkuja on

selgituse ka esitanud. Krausberg Eesti OÜ ei pidanud pärast VAKO otsust saama automaatselt

täiendavat võimalust oma pakkumuse madalat maksumust põhjendada. RHS ei näe ette, et kui

VAKO või kohus tunnistab kehtetuks hankija otsuse, millega oli ebaõigesti jäetud RHS § 115

lg 8 alusel tagasi lükkamata pakkumus, mille maksumust ei olnud pakkuja asjakohaselt

põhjendanud, algab RHS §-s 115 sätestatud kontroll algusest peale. See oleks ka ebaloogiline,

sest pakkuja peab juba esimesel korral esitama kõik andmed, tõendid jms, mis on vajalikud

tema pakkumuse maksumuse põhjendamiseks. Pakkuja ei saa eeldada, et hankija pöördub

tema poole korduvalt uute selgitustaotlustega. Pärast VAKO 16.04.2025 otsuse jõustumist on

hankija võimalused teha vaidlustaja pakkumuse maksumuse kontrollimisel VAKO otsuses

järeldatust teistsugune otsus redutseeritud peaaegu nullini (RHS § 200 lg 6; nt Riigikohtu

28.02.2014 otsus nr 3-3-1-3-14, p 19). Kui Krausberg Eesti OÜ leidis, et VAKO 16.04.2025

otsuse seisukohad on ebaõiged, saanuks ta selle halduskohtus vaidlustada, kuid ta ei ole seda

teinud.

Kuigi RHS § 115 lg 1 otseselt ei keela hankijal küsida selgitusi korduvalt, ei ole hankija

pidanud vajalikuks seda teha ning ta ei olnud selleks ka kohustatud. RHS § 115 lg 8 koosseisu

täidab mh olukord, kus pakkuja selgitused vastuseks hankija päringule ei ole olnud

pakkumuse maksumuse põhjendatuse kontrollimiseks piisavad. Vaidlustusmenetluses ei ole

enam võimalik asuda hindama vaidlustaja pakkumuse maksumust nende andmete ja tõendite

alusel, mida ei olnud tema 14.02.2025 selgituses esitatud, mistõttu ei ole asjakohane viide

ristsubsideerimise võimalusele ning vaidlustaja konkreetsed kalkulatsioonid tema pakkumuse

maksumuse kohta jäävad tähelepanuta. Kuigi hankija 20.06.2025 käskkiri on

põhjendamispuudustega, piirdudes üksnes viidetega VAKO 16.04.2025 otsusele ja Tallinna

Halduskohtu 10.06.2025 otsusele nr 3-25-1285, ei tingi see hankija otsuse kehtetuks

tunnistamist, sest hankija ei saaks teha sisuliselt teistsugust otsust. Vaidlustajal on lisaks õigus

selles, et kuna VAKO 16.04.2025 otsusega olid hankija 06.03.2025 käskkirjad juba osaliselt

kehtetuks tunnistatud, siis puudus hankijal vajadus asjaomaseid punkte 20.06.2025 ja

25.06.2025 käskkirjadega täiendavalt kehtetuks tunnistada. Otsuste teistkordne kehtetuks

tunnistamine ei muuda siiski fakti, et need olid kehtetud alates VAKO 16.04.2025 otsuse

jõustumisest, ning ei too vaidlustajale kaasa täiendavat negatiivset tagajärge. Kuna hankija

otsus vaidlustaja pakkumuse tagasilükkamiseks on õiguspärane, siis on õiguspärased ka

otsused, millega tunnistati kehtetuks varasemad otsused Krausberg Eesti OÜ pakkumuse

edukaks tunnistamise ning tema kõrvaldamata jätmise ja kvalifitseerimise kohta.

3(10)

3-25-2638

6. Krausberg Eesti OÜ esitas Tallinna Halduskohtule 11.08.2025 kaebuse VAKO

01.08.2025 otsuse nr 159-25/286909 ning Tallinna Linnavaraameti 20.06.2025 käskkirja nr

1.-9/82 ja 25.06.2025 käskkirja nr 1.-9/84 tühistamiseks osas, millega tema pakkumus lükati

tagasi ning tunnistati kehtetuks hankija varasemad otsused, millega tunnistati tema pakkumus

edukaks ning jäeti kaebaja hankemenetlusest kõrvaldamata ja kvalifitseeriti. Hankija pidanuks

pärast VAKO 16.04.2025 otsust kaebaja pakkumuse maksumust täiendavalt kontrollima, kuna

VAKO leidis, et kaebaja 14.02.2025 selgitustest ei saanud hankijal tekkida veendumust, et

maksumus ei ole põhjendamatult madal. Seega tunnistati hankija 06.03.2025 käskkirjad

osaliselt kehtetuks põhjusel, et pakkumuse maksumuse kontroll oli ebapiisav ning ei vastanud

RHS § 115 lg-te 1 ja 8 nõuetele. Samas ei andnud VAKO sisulist hinnangut, kas kaebaja

pakkumuse maksumus oli põhjendamatult madal või mitte. Hankija ei pöördunud VAKO

16.04.2025 otsuse järgselt kordagi kaebaja poole ega küsinud selgitusi tema pakkumuse

maksumuse kujunemise kohta, vaid lükkas 20.06.2025 käskkirjaga pakkumuse tagasi. VAKO

01.08.2025 otsuse seisukoht, et hankija ei pidanudki pärast VAKO 16.04.2025 otsust kaebaja

pakkumuse maksumust sisuliselt kontrollima, ei ole kooskõlas RHS § 3 p-ga 1 ja § 115 lg-ga

8. Seejuures oli hankija varasemalt pidanud kaebaja 14.02.2025 selgitust igati asjakohaseks ja

piisavaks, et järeldada pakkumuse tõsiseltvõetavust, kuid tegi pärast VAKO 16.04.2025 otsust

vastupidise järelduse, esitamata selle kohta mingeid sisulisi põhjendusi ja andmata kaebajale

võimalust esitada selgitusi. VAKO ja hankija ei ole arvestanud, et RHS § 115 lg 8 annab

hankijale kaalutlusõiguse konsulteerida pärast pakkujalt saadud selgitusi ja tõendeid vajadusel

pakkujaga. Kuna hankija seda ei teinud ning hankija varasem kontroll kaebaja pakkumuse

maksumuse kujunemise kohta oli ebapiisav, siis on hankija 20.06.2025 käskkiri ja VAKO

01.08.2025 otsus õigusvastased. Käskkiri on ka oluliste põhjendamispuudustega ja tulnuks

juba ainuüksi sellel põhjusel kehtetuks tunnistada. Kaebaja pakkumuse maksumus ei olnud

põhjendamatul madal. Kaebaja vaidlustab ka hankija 25.06.2025 käskkirja, mille eesmärk oli

ilmselgelt piirata kaebaja õigusi.

7. Tallinna Linnavaraamet palus vastuses jätta kaebus rahuldamata. Hankijal puudus

kohustus teha kaebaja pakkumuse maksumuse üle RHS § 115 lg 1 alusel korduvat kontrolli.

Kaebaja pidi ammendavalt ja sisuliselt vastama juba hankija 11.02.2025 küsimustele, kuid ta

ei teinud seda. Krausberg Eesti OÜ ei esitanud 14.02.2025 selgitustes oma pakkumuse

maksumust kujundavaid andmeid (nt kuluarvestusi), vaid piirdus üksnes üldsõnalise

kinnitusega, et ta saab hankelepingu täitmisega hakkama. Oma pakkumuse tõsiseltvõetavust

peab tõendama pakkuja, võttes ise riski, kui ta esitab hankijale vastuseks ebapiisava,

puuduliku või kalkulatsioonideta üldistatud teabe. RHS § 115 lg 8 annab hankijale õiguse

pakkujaga vajadusel konsulteerida, kuid ei kohusta selleks. Kuna kaebaja ei esitanud hinna

kujunemist tõendavaid arvestusi ja tõendeid, vaid piirdus üldsõnaliste kinnitustega, siis

puudusid hankijal andmed, mille kohta olnuks võimalik täiendavaid selgitusi ja tõendeid

küsida. Korduvate samasisuliste päringute esitamine tähendaks pakkujate ebavõrdset

kohtlemist, sest kõigile teistele pakkujatele esitati päring vaid üks kord. Vaidlustatud

käskkirjad põhinevad samas riigihankes eelnevalt tehtud VAKO 16.04.2025 otsuses ja

Tallinna Halduskohtu 10.06.2025 otsuses esitatud põhjendustel ja hinnangutel, mida hankija

ei pidanud vajalikuks eraldi üle korrata. Kaebaja põhjendused tema pakkumuse maksumuse

kohta tuleks jätta arvestamata.

8. Tallinna Halduskohus jättis 25.09.2025 otsusega Krausberg Eesti OÜ kaebuse

rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda. Halduskohus nõustus VAKO 01.08.2025

otsuse põhjendustega ning ei pidanud vajalikuks neid kõiki korrata. Hankija ei pidanud viima

pärast VAKO 16.04.2025 otsust läbi täiendavat kontrolli, et tuvastada, kas kaebaja on

esitanud põhjendamatult madala hinnaga pakkumuse ehk nn alapakkumuse. Pärast VAKO

16.04.2025 otsust ei tekkinud olukorda, kus kaebaja osas justkui ei olekski alapakkumuse

4(10)

3-25-2638

kontrolli tehtud, vaid selline kontroll toimus hankija 11.02.2025 päringuga, millele kaebaja

vastas 14.02.2025. Seejuures ei ole VAKO väitnud, et hankija ei teostanud üleüldse kaebaja

osas alapakkumuse kontrolli, vaid leidis seda, et hankija on teinud kaebaja poolt kontrolli

käigus esitatud vastusest ebaõige järelduse. Kaebaja VAKO 16.04.2025 otsust ei

vaidlustanud. VAKO ei pidanud lisaks hakkama hankija asemel ise sisuliselt hindama kaebaja

pakkumuse maksumuse põhjendatust. Pärast VAKO otsuse jõustumist olid hankija

võimalused pakkumuse maksumust kontrollida piiratud. RHS § 115 lg 1 alusel ebapiisavate

selgituste tegemise riisiko lasub pakkujal. Kaebaja on kogenud hankemenetlustes osaleja, kes

pidanuks olema sellega kursis. Täiendavate andmete küsimine ei oleks kooskõlas ka

pakkujate võrdse kohtlemise põhimõttega, sest RHS näeb ette konkreetse tähtaja selgituste

esitamiseks ja see kehtib kõigi pakkujate suhtes. RHS § 115 lg-st 8 ei järeldu samuti, et

hankija pidanuks kaebajaga pärast VAKO otsust uuesti ühendust võtma ja alustama sättes

viidatud konsultatsioone. Konsulteerimine on põhjendatud eelkõige siis, kui pakkuja esitab

oma pakkumust põhjendavad andmed, kuid hankijal tekib vajadus küsida mingis osas

täpsustavaid küsimusi. Sellest ei saa tuletada õigust esitada täiesti uusi põhjendusi ja tõendeid

pärast ettenähtud tähtaja möödumist (nt Tallinna Ringkonnakohtu 12.05.2016 otsus nr 3-16-

139, p 13). Praegusel juhul oli kaebaja 14.02.2025 vastus sedavõrd üldine, et selle pinnalt ei

olnudki võimalik esitada täpsustavaid küsimusi mõne konkreetse asjaolu või andmete kohta.

VAKO 01.08.2025 otsuses on õigesti leitud sedagi, et ehkki vastustaja 20.06.2025 käskkiri on

põhjendamispuudustega, ei tingi see käskkirja kehtetuks tunnistamist (vt ka haldusmenetluse

seaduse § 58 ja seda puudutav kohtupraktika). Tegemist ei ole käskkirjaga, kus põhjendused

täielikult puuduvad. Hankija on viidanud VAKO 16.04.2025 otsusele, mis oli kaebajale teada,

ja hankija ei pidanud tingimata hakkama VAKO seisukohti üksikasjalikult välja tooma.

Puudub vajadus eraldi analüüsida kaebuse neid argumente, kas 25.06.2024 käskkirjaga oli

õiguslikult põhjendatud tunnistada 06.03.2025 käskkiri uuesti kehtetuks, kuigi see oli VAKO

16.04.2025 otsusega juba kehtetuks tunnistatud. See ei mõjuta kokkuvõttes hankija otsustuste

sisulist õiguspärasust. Kaebaja on kaebuses esitanud täpsustavad andmed ja arvutused, et

põhjendada oma pakkumuse maksumust. Kuna need andmed on esitatud hilinenult, kohus

neid ei analüüsi.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

9. Krausberg Eesti OÜ palub 06.10.2025 apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu

25.09.2025 otsus ning uue otsusega rahuldada tema kaebus ja jätta menetluskulud vastustaja

kanda. VAKO 16.04.2025 otsusega tunnistati hankija 06.03.2025 käskkiri kaebaja pakkumuse

edukaks tunnistamise kohta kehtetuks põhjusel, et pakkumuse maksumuse kontroll ei

vastanud RHS § 115 lg-te 1 ja 8 nõuetele. Samas ei hinnanud VAKO sisuliselt, kas kaebaja

pakkumuse maksumus oli põhjendamatult madal või mitte. Hankija tegi pärast VAKO

16.04.2025 otsust n-ö automaatotsuse, lükates 20.06.2025 käskkirjaga kaebaja pakkumuse

tagasi, esitamata selle kohta sisulisi põhjendusi, kuid viidates mh RHS § 115 lg-le 8. Jääb

ebaselgeks, kas hankija lükkas kaebaja pakkumuse RHS § 115 lg 8 alusel tagasi põhjusel, et

pakkumuse maksumus oli põhjendamatult madal, või seetõttu, et pakkuja ei esitanud

hankijale nõutud selgitust. VAKO 01.08.2025 otsuses hinnati hankija tegevus õiguspäraseks

ja halduskohus nõustus 25.09.2025 otsuses VAKO seisukohtadega. VAKO ja halduskohus on

aktsepteerinud olukorda, kus hankija ei olnud kaebaja pakkumuse maksumust sisuliselt

kontrollinud, kuid lükkas selle siiski tagasi põhjusel, et kaebaja pakkumus oli põhjendamatult

madal (ehkki oli varem arvanud vastupidist), lähtudes üksnes VAKO 16.04.2025 otsusest ja

esitamata sisulisi põhjendusi. See on vastuolus RHS § 3 p-ga 1 ja § 115 lg-ga 8.

5(10)

3-25-2638

Praegusel juhul on oluline, et hankija oli varasemalt pidanud kaebaja 14.02.2025 selgitust

RHS § 115 lg 1 järgi asjakohaseks ja piisavaks, et tunnistada tema pakkumus vastavaks (vt

hankija 18.03.2025 vastuse p 2.4). Üksnes VAKO arvates ei olnud selgituses välja toodud

põhjendused asjakohased. Seega tekkis pärast VAKO 16.04.2025 otsust olukord, kus puudus

hankija sisuline otsus, millega oleks kaebaja pakkumuse maksumust nõuetekohaselt

kontrollitud. Halduskohus ei ole seda arvesse võtnud. RHS § 115 eesmärk on selgitada välja,

kas pakkumuse maksumus ei ole põhjendamatult madal. Sellega ei ole kooskõlas olukord, kus

nõuetekohane kontroll jäigi tegemata ja kaebaja pakkumus lükati RHS § 115 lg 8 alusel tagasi

põhjendusega, et pakkumuse maksumus on põhjendamatult madal, ilma et pakkumuse

maksumuse kujunemist oleks üldse sisuliselt kontrollitud. Hankija pidanuks RHS § 115 lg 1

alusel viima uuesti läbi nõuetekohase kontrolli või rakendama RHS § 115 lg 8 kohast

konsulteerimise funktsiooni, mida hankija aga ei teinud. Kaebaja pakkumuse tagasilükkamine

on eriti kummastav põhjusel, et kaebaja osutab hankijale juba praegu teenust samade

hindadega, mistõttu ei ole arusaadav, kuidas saab hankija leida, need hinnad on

põhjendamatult madalad. Seetõttu on hankija olulisel määral rikkunud RHS § 115 lg-st 8

tulenevat kaalutlusõigust (ja ei ole seda ka põhjendanud), kuid halduskohus on jätnud selle

tähelepanuta. Kaebaja seisukohti toetavad mh Euroopa Kohtu 29.03.2012 otsus kohtuasjas C-

599/10 (p 29) ja Tartu Ringkonnakohtu 13.01.2022 otsus nr 3-21-2077 (p 18.1).

Pärast VAKO 16.04.2025 otsust kaebajalt täiendavate andmete küsimine ei oleks rikkunud ka

võrdse kohtlemise põhimõtet, vaid tegelikult kujunes olukord, kus kaebajal ei olnudki

võimalik oma pakkumuse maksumust sisuliselt selgitada pärast seda, kui hankija algne

heakskiit osutus VAKO otsuse põhjal ebaõigeks. Sellega koheldi kaebajat halvemini teistest

pakkujatest, kellel oli võimalik hankija järelepärimisele sisuliselt vastata. Kui hankija oleks

ise juba enne VAKO 16.04.2025 otsust leidnud, et kaebaja 14.02.2025 selgitused olid

ebapiisavad, saanuks hankija küsida kaebajalt RHS § 115 lg 8 alusel täiendavaid selgitusi.

Sellist võimalust ei saa välistada ainuüksi see, et hankija algne otsus osutus VAKO

16.04.2025 otsusest tulenevalt ebaõigeks. Kuna VAKO 16.04.2025 otsuses leiti, et kaebaja

14.02.2025 selgitused ei olnud asjakohased, siis ei saanud nende põhjal teha mingeid järeldusi

pakkumuse maksumuse kohta. Järelikult ei saanud hankija nende selgituste põhjal hinnata

kaebaja pakkumuse maksumust. Vaidlust ei ole, et VAKO 16.04.2025 otsuses ei ole samuti

kaebaja pakkumuse maksumust sisuliselt hinnatud ja seda ei teinud ka hankija. Kuni hankija

ei ole pakkumuse maksumust sisuliselt kontrollinud, puudus hankijal alus leida, et kaebaja

pakkumuse maksumus on põhjendamatult madal. Lisaks tulnuks hankija 20.06.2025 käskkiri

tühistada juba ainuüksi põhjendamispuuduste tõttu. Viide Tallinna Halduskohtu 10.06.2025

otsusele nr 3-25-1825 ei ole asjakohane, sest kaebaja ei olnud selles menetlusosaliseks.

Ebaõige on halduskohtu hinnang, et põhjendamisvead ei mõjutanud asja otsustamist. VAKO

ja halduskohus ei saa asuda hankija asemel ise põhjendama kaebaja pakkumuse

tagasilükkamist, kuna pakkumuse maksumuse põhjendatust saab hinnata üksnes hankija.

Selline lähenemine tekitab ebaõiget halduspraktikat, sest hankijatel puudukski vajadus enda

otsuseid põhjendada. Kaebaja on vaidlustus- ja kohtumenetluses esitanud arvutuskäigud,

millest nähtub, et tema pakkumuse maksumus ei olnud põhjendamatult madal ning selle

tagasi lükkamine oli ka sisuliselt põhjendamatu.

10. Tallinna Linnavaraamet palub 20.10.2025 vastuses jätta apellatsioonkaebus

rahuldamata, jäädes varem esitatud seisukohtade juurde ning nõustudes halduskohtu ja

VAKO otsuste põhjendustega. Hankija täitis RHS § 115 lg-s 1 toodud kontrollikohustuse

11.02.2025 küsimuse esitamisega ning võis ka pärast VAKO 16.04.2025 otsust lähtuda

kaebaja 14.02.2025 selgitustest ja ei pidanud tegema täiendavat kontrolli. Kuigi hankija oli

varasemalt teistsugusel seisukohal, olid VAKO 16.04.2025 otsuse põhjendused hankijale

siduvad. Vastustaja ei saanud sisuliselt teha teistsugust otsust, mistõttu ei peetud vajalikuks

6(10)

3-25-2638

VAKO ja halduskohtu põhjendusi käskkirjas üle korrata. Kaebaja ei ole VAKO 16.04.2025

otsust vaidlustanud. Põhjendamatu oli kaebaja lootus, et talle antakse korduvalt võimalusi

põhjendada oma pakkumuse maksumust. Ebapiisavate selgituste esitamise riisiko lasub

pakkujal, kes peab tõendama esitatud pakkumuse tõsiseltvõetavust. RHS § 115 lg 8 ei kohusta

hankijat konsultatsioone pidama. Kuna kaebaja ei olnud esitanud mingeid kuluarvestusi ega

tõendeid, siis oleks täiendav pöördumine kujutanud sisuliselt 11.02.2025 päringu kordamist,

mitte konsulteerimist vastuse osas. Hankemenetluses ei kehti tavapärase haldusmenetlusega

võrreldes sama ulatuslik uurimiskohustus. Kui hankija oleks teinud kaebajale täiendava

päringu, oleks rikutud pakkujate võrdse kohtlemise põhimõtet, sest RHS § 115 lg-s 1

sätestatud tähtaeg selgituste esitamiseks kehtib kõigi pakkujate suhtes. Hankija 20.06.2025

käskkirjas on viidatud hankekomisjoni protokollile, milles on selgelt välja toodud, et hankija

lükkab pakkumuse tagasi VAKO 16.04.2025 otsuses märgitud põhjendustel. Kaebaja väited

põhjendamiskohustuse rikkumisest ei ole põhjendatud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

11. Ringkonnakohus leiab, et Krausberg Eesti OÜ apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud ja

tuleb jätta rahuldamata.

12. Vaidlust ei saa olla selles, et hankijal tekkis Krausberg Eesti OÜ pakkumuse (nr

534897) maksumuse pinnalt kahtlus, et tegu võib olla nn alapakkumusega. Hankija

21.03.2025 vastusest vaidlustusasjas nr 67-25/286909 (dtl 15–23) nähtub, et hankija alustas

RHS § 115 lg-s 1 toodud kontrollimenetlust kokku viie pakkumuse suhtes, mille maksumused

olid teiste pakkumuste maksumustest märkimisväärselt madalamad ehk nende pakkumuste

maksumused olid rohkem kui 20% väiksemad hankes esitatud kõigi pakkumuste maksumuste

aritmeetilisest keskmisest (21 922,20 eurot). Hankija esitas kaebajale 11.02.2025 küsimuse

(ID 930319 – dtl 196–198), milles märkis, et hankija leiab, et Krausberg Eesti OÜ pakkumuse

maksumus on lepingu eset arvestades põhjendamatult madal ning palus hiljemalt 17.02.2025

esitada asjakohane sisuline selgitus. Krausberg Eesti OÜ esitas 14.02.2025 vastuse (dtl 232–

234), milles kinnitas, et tema esitatud pakkumuse maksumus ei ole põhjendamatult madal

ning märkis, et on võtnud arvesse kõiki raamlepingu tingimusi ja arvestas tavapärast

turuhinda. Kaebaja selgitas täiendavalt, et kuivõrd tema pakkumus oli hinnalt järgmisest

pakkumusest 34% odavam, siis ei esine suurt erinevust, vaid tegemist on tavapärase

hinnavahega konkurentsitingimustes. Vastuses viidati veel, et hankija on ka ise arvestanud, et

osade minikonkursside eeldatavad maksumused võivad jääda alla 10 000 euro ning töövõtjal

ei ole kohustust minikonkursil osaleda. Hinnapakkumised on koostatud näidisobjekti kohta,

mille alusel töid ei tellita. Seejuures osutab Krausberg Eesti OÜ näidisobjektil praegu teenust

eelmise raamlepingu alusel ning omab sellel objektil reaalset töökogemust, töötajaid ja

töövahendeid, mistõttu oskab ta täpselt kalkuleerida objekti kulusid ja on hinda pakkudes

kõigega arvestanud. Konkureerivate pakkumuste kõrge maksumus võis kaebaja arvates olla

tingitud hindamiskriteeriumide valest mõistmisest ning asjaolust, et kuna edukaks

tunnistatakse vähemalt 10 pakkujat, siis on edukaks osutumise tõenäosus ülimalt kõrge ka

detailselt läbi mõtlemata pakkumuse puhul. Kokkuvõttes märkis kaebaja, et tema pakkumuse

maksumus on realistlik ja selle esitamisel on lähtutud reaalsest kogemusest, turusituatsioonist,

teenuse äriplaanist, kokkulepetest koostööpartneritega ning eesmärkidest kasumi osas.

13. Hankija lükkas 20.06.2025 käskkirjaga Krausberg Eesti OÜ esitatud pakkumuse tagasi,

kuna selle maksumus on põhjendamatult madal (RHS § 115 lg 8). Käskkirja andmise alustena

on mh viidatud VAKO 16.04.2025 otsusele, Tallinna Halduskohtu 10.06.2025 otsusele nr 3-

25-1285 ning hankekomisjoni protokollides tehtud ettepanekutele. Hankekomisjoni

12.06.2025 protokollis (dtl 200) ja lisas 1 (dtl 216) on kaebaja pakkumuse tagasilükkamise

7(10)

3-25-2638

kohta toodud järgmine põhjendus: „Lähtudes pakkuja esitatud selgitustest, VAKO ja Tallinna

Halduskohtu lahendist leiab hankija, et pakkuse maksumus on põhjendamatult madal ja

hankija otsustas RHS § 115 lg 8 alusel pakkumuse tagasi lükata.“

14. Kaebaja pakkumuse tagasilükkamine RHS § 115 lg 8 alusel tugines sisuliselt järeldusel,

et olukorras, kus hankijal oli tekkinud riigihankes esitatud pakkumuste maksumuste võrdluse

pinnalt kahtlus, et kaebaja pakkumuse maksumus võib olla põhjendamatult madal, ning

kaebaja RHS § 115 lg 1 kohaselt esitatud selgitused ei olnud piisavad, et tekkinud kahtlust

kõrvaldada, siis tuligi kaebaja pakkumus tagasi lükata kui põhjendamatult madala

maksumusega pakkumus. Kuigi hankija ei olnud 11.02.2025 päringus eraldi selgitatud, miks

on tõusetunud põhjendatud kahtlus kaebaja pakkumuse tõsiseltvõetavuses, nähtub kaebaja

14.02.205 vastusest, et talle oli siiski arusaadav, et kahtluse aluseks oli võrdlus samas

riigihankes esitatud teiste pakkumuste maksumustega. Sellist lähenemist on praktikas

aktsepteeritud (nt K. Matteus, T. Väljaots. RHS § 115 kommentaarid, p-d 9–15. – M.A.

Simovart jt. Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne, Tartu 2025, lk 779–782).

Riigihankes nr 286909 esitati 15 pakkumust, mistõttu oli tegemist üsnagi representatiivse

valimiga ning minimaalselt 20% suurust erinevust pakkumuste maksumuste aritmeetilisest

keskmisest võib pidada hangitava teenuse olemust (st tavapäraste büroopindade sisekoristus,

mis ei eelda täitjale eritehnikat ja -väljaõpet vm) arvestades piisavalt silmatorkavaks, et

tekitada hankijas põhjendatud kahtlus, et kaebaja pakutud hinnaga ei pruugi olla võimalik

teenust nõuetekohaselt osutada. Seda ka olukorras, kus kaebaja osutab varasema lepingu

alusel hankijale juba sarnaste hindadega teenust, mis hõlmab mh näidisobjekti. VAKO

16.04.2025 otsuses (p 22) on õigesti välja toodud, et erinevalt olemasolevast lepingust ei

saanud kaebaja näidisobjekti hinnastamisel mh arvestada võimalikku nn mastaabisäästu.

15. Eeltoodust tulenevalt pidi kaebaja mõistma, et vastuseks hankija 11.02.2025 päringule

tuleb tal RHS § 115 lg 1 teises lauses sätestatud tähtaja jooksul selgitada ning vajaduse korral

tõendada enda pakkumuse tõsiseltvõetavust ehk pakutud hinnaga hankelepingu nõuetekohase

täitmise võimalikkust. Kaebaja 14.02.2025 selgitused jäid siiski üldisteks ja paljasõnalisteks.

Alapakkumuse kontrollimenetluses on pakkuja kohustus selgitada oma pakkumuse

maksumuse kujunemist RHS § 115 lg 1 esimeses lauses sätestatud tähtaja jooksul ning RHS §

115 lg-s 8 viidatud „vajaduse korral“ pakkujaga konsulteerimisest ei saa tuletada pakkujale

õigust esitada täiesti uusi põhjendusi ja tõendeid pärast ettenähtud tähtaja möödumist, vaid see

võimaldab hankijal üksnes täpsustada pakkuja poolt tähtaegselt esitatud selgitusi ja tõendeid

(nt Tallinna Ringkonnakohtu 20.06.2025 otsus nr 3-25-826, p 17). Kuna pakkumuse

tõsiseltvõetavust tuleb RHS § 115 lg 1 kohaselt selgitada hankemenetluse raames hankijale,

siis ei ole võimalik esitada sellekohaseid tõendeid ja selgitusi alles vaidlustus- või

kohtumenetluses ning RHS § 115 lg 8 alusel tehtud hankija otsust pakkumuse

tagasilükkamise kohta ei muudaks õigusvastaseks isegi see, kui pakkuja esitab hiljem tõendid

ja selgitused, mis võiksid alapakkumuse kahtluse ümber lükata.

16. Ehkki hankijal ei olnud keelatud pöörduda pärast VAKO 16.04.2025 otsuse jõustumist

kaebaja poole RHS § 115 lg 1 alusel täiendava päringuga, ei tulenenud talle selleks seadusest

ega ka VAKO otsusest siiski kohustust, vaid ta võis 20.06.2025 käskkirja andmisel lähtuda ka

kaebaja 14.02.2025 selgitustest. Oluline on see, et kaebajale on antud võimalus oma

pakkumuse maksumust selgitada. Seejuures ei oma tähtsust, et hankija oli 06.03.2025

käskkirjas pidanud kaebaja selgitusi oma pakkumuse madala maksumuse kohta piisavateks, et

tekkinud kahtlused kummutada, sest 20.06.2025 käskkirja andes oli hankija selles osas seotud

VAKO 16.04.2025 otsuse põhjendustega (RHS § 200 lg 6; nt Riigikohtu 09.08.2016 otsus nr

3-3-1-51-16, p 17.1). Hankijal ei olnud sisuliselt võimalik teha samade materjalide põhjal

teistsugust otsust. Kaebaja pakkumuse madala maksumuse põhjendatuks lugemine oleks

8(10)

3-25-2638

eeldanud, et hankija on esitanud RHS § 115 lg 1 alusel kaebajale täiendava päringu ja kaebaja

esitas sellele asjakohase ja piisava vastuse või pidanuks hankijale olema selgunud muud

andmed, mille tõttu varasemalt tekkinud kahtlus ära langes (olenemata kaebaja selgitustest).

Sellistele andmetele ei ole hankija viidanud. Ebaõige on seisukoht, et hankija ei olegi kaebaja

pakkumuse maksumuse põhjendatust sisuliselt kontrollinud. RHS § 115 lg-s 1 reguleeritud

kontrollimenetluse alustamise tingis asjaolu, et kaebaja pakkumuse maksumus oli esitatud

pakkumuste maksumuste keskmisest silmatorkavalt madalam. Tegemist oli sedavõrd suure

lahknevusega kõigi esitatud pakkumuste aritmeetilisest keskmisest [täpsemalt 67,5% väiksem,

s.o (21 922,20 – 7125) × 100% ÷ 21 922,20 = 67,5%], et kaebaja pakkumust ei saanud

täiendavate selgituste või tõenditeta pidada tõsiseltvõetavaks. Kuna kaebaja oma pakkumuse

madala maksumuse põhjendamiseks mingeid sisulisi selgitusi ega tõendeid ei esitanud, siis ei

olnud asjaolud selles osas muutunud. Seejuures oli kaebaja pakkumuse maksumus 35%

väiksem kui järgmisena kõige madalam pakkumus (10 956 eurot). Sellises olukorras ei

pidanud hankija hakkama üksikasjalikult ära näitama, miks ei saa kaebaja pakkumuse madalat

maksumust pidada põhjendatuks. Selline nõue oleks sisuliselt ülemäärane, sest hankijal ei saa

olla üksikasjalikku teadmist pakkujate töökorraldusest jms asjaoludest, mis esitatud

pakkumuste hindu kujundavad.

17. Seonduvalt võrdse kohtlemise põhimõtte võimaliku rikkumise väidetega saab kaebajaga

nõustuda, et RHS § 115 lg 1 alusel kaebajalt täiendava selgituse küsimine ei oleks kujutanud

teiste pakkujate ebavõrdset kohtlemist. Sätte peamine eesmärk on kaitsta pakkujat selle eest,

et hankija ei lükkaks tema pakkumust meelevaldselt tagasi (nt K. Matteus, T. Väljaots. RHS §

115 kommentaarid, p-d 3–4. – M.A. Simovart jt. Riigihangete seadus. Kommenteeritud

väljaanne, Tartu 2025, lk 777). Korduv selgituste küsimine ei oleks selle eesmärgiga kuidagi

vastuolus. Säte kaitseb mh hankija huve ja ausat konkurentsi (s.o võimaldades tagasi lükata

pakkumused, mis ei ole tõsiseltvõetavad), kuid pakkujate ebavõrdseks kohtlemiseks ei saa

iseenesest pidada seda, kui hankija annab pakkujale korduvalt võimaluse oma pakkumuse

maksumust selgitada. See, kui hankija jätab tagasi lükkamata pakkumuse, mille madalat

maksumust on asjakohaselt ja piisavalt põhjendatud, ei saa rikkuda teiste riigihankes

osalevate pakkujate õigusi. Ebavõrdne kohtlemine esineks siis, kui täiendava selgituse

võimalus antakse nt ainult ühele pakkujale, kuid mitte teistele pakkujatele, kelle pakkumuste

maksumuse põhjendatuses esineb samuti kahtlus. Kaebajat ei ole samuti koheldud

ebavõrdselt, sest hankija on kõigile kahtlust äratavalt madalad pakkumused esitanud

ettevõtjatele andnud ühe korra võimaluse esitada RHS § 115 lg 1 alusel selgitusi. Kaebaja pidi

juba hankija 11.02.2025 päringule vastates esitama asjakohase ja piisava selgituse ning tal

puudus alus eeldada, et hankija aktsepteerib ka üldsõnalisi põhjendusi. Ekslik on ka seisukoht,

et kuna kaebaja 14.02.2025 selgitused olid ebapiisavad, siis ei saanud hankija neist teha üldse

mingeid järeldusi kaebaja pakkumuse maksumuse kohta. Hankija võis lähtuda eeldusest, et

kuna kaebaja sisulisi selgitusi ei esitanud, siis tal ei olegi millegagi oma pakkumuse madalat

maksumust põhjendada.

18. Ringkonnakohus nõustub lisaks VAKO ja halduskohtu seisukohaga, et ehkki hankija

20.06.2025 käskkiri on väga napilt põhjendatud, ei ole see saanud mõjutada asja otsustamist

ja ei tingi käskkirja kehtetuks tunnistamist. VAKO ega halduskohus ei ole asunud hankija

asemel ise põhjendama kaebaja pakkumuse tagasilükkamist, vaid aktsepteerisid sisuliselt

olukorda, kus hankija on viiteliselt võtnud üle VAKO 16.04.2025 otsuse ja Tallinna

Halduskohtu 10.06.2025 otsuse nr 3-25-1825 põhjendused (vrd haldusmenetluse seaduse § 56

lg 1 ls 2 teine alternatiiv; nt Riigikohtu 10.10.2024 otsus nr 3-21-1366, p 18). VAKO

16.04.2025 otsus oli kaebajale kui menetlusosalisele ilmselgelt kättesaadav. Haldusasjas nr 3-

25-1825 oli küll vaidlustatud sama VAKO 16.04.2025 otsus, kuid seda teise pakkuja poolt ja

üksnes teda puudutavas osas. Kaebaja selles menetluses ei osalenud, kuid see ei välista

9(10)

3-25-2638

kohtuotsusele kui dokumentaalsele tõendile tuginemist. Halduskohtu 10.06.2025 otsus jõustus

21.06.2025 ja sai kaebajale kättesaadavaks hiljemalt vaidlustusmenetluse ajal. Kuna

haldusasjas nr 3-25-1285 ei käsitletud siiski kaebaja pakkumusega seonduvat, ei oma selle

otsuse sisu praegu määravat tähendust. Ringkonnakohtu hinnangul seostub viide

kohtulahendile eeskätt hankija 20.06.2025 ja 25.06.2025 käskkirjade nende punktidega,

millega lükati tagasi Integreeritud Hooldus Lahendused OÜ pakkumus. See tulnuks küll

korrektselt välja tuua, kuid selline põhjendusviga ei mõjutanud lõpptulemust ega piiranud

kaebajal hankija otsuste vaidlustamist. Kaebaja ei ole apellatsioonkaebuses esitanud eraldi

vastuväiteid hankija 25.06.2025 käskkirjale, mistõttu ei korda ringkonnakohus selles osas

halduskohtu otsuse põhjendusi (HKMS § 201 lg 4). Olukorras, kus VAKO 16.04.2025

otsusega oli hankija 06.03.2025 käskkirja nr 1.-9/26 p-d 1 ja 2 tunnistatud kehtetuks mh osas,

millega oli jäetud kaebaja hankemenetluses kõrvaldamata ja ta kvalifitseeriti, siis ei olnud

hankijal mingit vajadust hakata neid 25.06.2025 käskkirja nr 1.-9/84 p-dega 1 ja 3 n-ö üle

tühistama, kuid see ei saa siiski rikkuda kaebaja õigusi, sest tema õiguslik positsioon sellega

ei muutunud.

19. Eelneva põhjal ja HKMS § 200 p 1 alusel jääb Krausberg Eesti OÜ apellatsioonkaebus

rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 25.09.2025 otsus muutmata.

20. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

HKMS § 109 lg 1 kohaselt tuleb menetluskulude väljamõistmiseks kohtule esitada

menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid, mille esitamata jätmise korral menetluskulusid

välja ei mõisteta. Krausberg Eesti OÜ on tasunud apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu

1280 eurot ja kandnud ringkonnakohtu menetluses esindajakulu 1235 eurot (ilma

käibemaksuta, vastab advokaadi 6,8 töötunnile hinnaga 190 eurot/tund). Kokku 2515 euro

suuruste menetluskulude kandmine või nende kandmise kohustus seoses praeguse vaidluse

lahendamisega ringkonnakohtus on HKMS § 109 lg-te 1 ja 11 nõuete kohaselt tõendatud.

Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad kaebaja menetluskulud

apellatsiooniastmes HKMS § 108 lg 1 alusel tema endi kanda. Tallinna linn ei ole

ringkonnakohtu menetlusega seonduvate kulude kandmise kohta andmeid esitanud, mistõttu

jäävad vastustaja menetluskulud apellatsiooniastmes HKMS § 109 lg 1 alusel samuti tema

enda kanda.

21. Kuna otsus ei sisalda juurdepääsupiiranguga teavet ega ühegi isiku eraelulisi või muid

tundlikke andmeid, siis tuleb otsus pärast selle jõustumist HKMS § 175 lg 1 alusel avaldada

tervikuna.

(allkirjastatud digitaalselt)

10(10)