1-11-3968/28 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

1 Kriminaalasi nr 1-11-3968

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 03. veebruaril 2012.a, Tartu kohtumajas, Kalevi 1 Asja number 1-11-3968 (10260105512) Täitmiskohtunik Ene Muts Kohtuistungi sekretär Kädi Leola Prokurör Margus Lellep Kriminaalasi Tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamine. Kinnipeetav J.N Isikukood: XXX; elukoht vabanemisel: XXX, EV kodanik RESOLUTSIOON juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, 432

Jätta vabastamata J.N tingimisi enne tähtaega temale Tartu Maakohtu 26.10.2011.a otsusega mõistetud vangistusest.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul arvates 04.02.2012. a..

Asjaolud ja kohtu seisukoht

J.N tunnistati süüdi Tartu Maakohtu 26.10.2011. a otsusega KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9; § 121; § 263 p 1, 4 ja § 275 järgi ja liitkaristuseks mõisteti 9 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1

alusel loeti mõistetud karistus kaetuks Tartu Maakohtu 23.08.2010. a otsusega mõistetud karistusega ning J.N-i liitkaristuseks mõisteti 10 kuud 27 päeva vangistust. KarS § 65 lg

2 ja § 69 lg 7 alusel suurendati uute kuritegude eest mõistetud karistust, s.o kogumis 5 kuud vangistust (s.o katseajal toime pandud KarS § 121 järgi kvalifitseeritavad kuriteod ja KarS § 275

järgi kvalifitseeritav kuritegu) Tartu Maakohtu 23.08.2010. a otsusega mõistetud karistuse

ärakandmata osa - 10 kuud 27 päeva vangistust (654 tundi üldkasulikku tööd) - võrra ning J.N-i liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 3 kuud 27 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel

arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning arvestati J.N-i karistuse kandmise aja algust alates tema kinnipidamisest, s.o 31.10.2010.a.

Karistusaeg algas 31.10.2010.a ja lõppeb 27.02.2012. a.

2 J.N on varem kriminaalkorras karistatud 3-l korral:

1) 10.01.2001.a Põlva Maakohtu otsusega KrK § 139 lg 2 p 1, 3 järgi 3 kuud

vabadusekaotust tingimisi KrK § 47 alusel 1-aastase katseajaga;

2) 30.05.2007.a Tartu Maakohtu otsusega KarS § 274 lg 1 järgi 5 kuud vangistust tingimisi

KarS § 73 alusel 3-aastase katseajaga;

3) 23.08.2010.a Tartu Maakohtu otsusega KarS §-de 199 lg 2 p 4, 7, 8 ja 121 järgi 6 kuud

vangistust, KarS § 65 lg 2 alusel mõisteti liitkaristuseks 10 kuud 27 päeva vangistust, mis asendati üldkasuliku tööga 654 tundi.

Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on J.N vanglas distsiplinaarkorras karistatud 6-l korral, viimati 29.09.2011. a kartseriga. Vabanedes asub elama endisesse elukohta XXX. Enne

vangistust omandas sissetuleku kuritegelikul teel saadud tulust. Vabaduses kindel töökoht

puudub. Kinnipeetava suhtes on rahalisi nõudeid üle 1880 euro. Enne vangistust kuritarvitas alkoholi, viimased kuriteod osaliselt toime pandud alkoholijoobes. Kinnipeetav ei näe vajadust

alkoholi tarvitamisest loobuda. Vestlusel andis mõista, et kuritegevus on üks elamise viisidest ning ta ei näe selles midagi negatiivset, kuid suhtub kriminaalhooldusesse negatiivselt. Korduvalt kasutanud probleemide lahendamisel vägivalda, sh ka ametiisiku suhtes. Tartu Vangla hinnangul on süüdimõistetu puhul uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 59% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 65%. Eeltoodust lähtudes Tartu Vangla ei toeta J.N-i ennetähtaegset vabastamist.

Pärast materjalide kohtusse saatmist määrati J.N-ile 17.01.2012.a uus distsiplinaarkaristus: 9 päeva kartserit.

Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtuvalt puudub J.N vabaduses kindel töökoht. Vabanemise korral võimalus elama asuda emale kuuluvasse korterisse XXX. Vabaduses käitumist

mõjutavaiks faktoreiks on alkoholi tarvitamine, töökoha ja sissetuleku puudumine, kriminaalse

käitumisega sõpruskond. Kriminaalhooldusametnik palub vabastamise korral käitumiskontrolli ajaks määrata kinnipeetavale järgmised kohustused: mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume; asuda tööle või võtta end töötuna arvele hiljemalt 1 kuu jooksul vabanemisest ning mitte viibida kohtu määratud paikades ega suhelda kohtu määratud isikutega.

J.N seletas kohtuistungil, et ta ei taha ennetähtaegselt vabaneda. Ta on vangina ülalpeetav. Tal endal on ülalpidamisel laps. Tal on keevitaja kutse ja soovib minna Soome tööle.

Juba enne kinnipidamist oli tal töökoha saamiseks läbirääkimised peetud, kuid kinnipidamise

tõttu tööle ei saanud hakata. Eitab alkoholiga probleeme. Alkoholiseaduse alusel määratud karistused on tasutud. Kriminaalhooldust ei taha.

Prokurör andis kirjaliku arvamuse ja leiab, et J.N-i vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks KarS § 76 alusel esinevad kõik formaalsed alused ja ta toetab tema ennetähtaegselt tingimisi vabastamist põhjusel, et karistuse lõpuni ei ole jäänud enam palju aega ja J.N-i suhtes on otstarbekas rakendada meetmeid, mis kaasnevad katseajaga. Kuigi J.N oma käitumise ja hoiakute tõttu ei vääriks ennetähtaegset vabastamist, siis arvatavasti ka mõne nädala pikkune vangistus selles osas midagi ei muudaks. Pigem oleks efektiivsem 1 aastas pikkuse katseaja ja kriminaalhoolduse kaudu tema hoiakute ja käitumisharjumuste suunamine.

KarS § 76 lg. 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning

käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Täitmiskohtunik, ära kuulanud kinnipeetava seletuse ja tutvunud prokuröri arvamusega, leiab, et J.N-i tingimisi ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks on olemas formaalne alus. Õigus ennetähtaegselt vangistusest vabastamiseks tekkis KarS § 76 lg 1 p 2 alusel 28.06.2011. a,

3 s.o. juba eelvangistuse ajal. Eelvangistuses ei ole tekkinud küsimust vahistamise asendamiseks elektroonilise valvega.

J.N-i tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamiseks puuduvad küllaldased materiaalsed alused. Materiaalseteks alusteks on kindla elukoha olemasolu. J.N-ile ei ole elukohas tagatud tööd ja seetõttu on ta kindla sissetulekuta. Elatusallika puudumine võib teda

tagasi viia kuritegelikule eluviisile Sellest järeldub, et kinnipeetaval ei ole küllaldaselt materiaalset alust vabaduses toimetulekuks. Tal puudub sissetulek ja seetõttu elatusallikas. Tal lasub lapse ülalpidamiskohustus, mida on sissetulekuta raske täita.

Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise küsimuse otsustamisel on oluline osa isikul endal. J.N iseloomustab kurutegelik eluviis. Varem korduvalt samasuguste kuritegude eest karistatud isikuna ei ole ta suutnud oma eluviise muuta. Karistuse kandmise ajal on margus

J.N distsiplinaarkaristused, mis iseloomustavad tema käitumist karistusajal. Vanglas pole toimunud ka resotsialiseerumist toetavaid tegevusi.

Tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamine paneb J.N-i raskemasse olukorda

kui karistuse lõpuni kandmine. Tema isikust tulenevalt ei ole J.N valmis alluma

kriminaalhooldusele ja seetõttu võib käitumiskontroll kontrollnõuete täitmata jätmise tõttu ebaõnnestuda. Kandmata karistusaeg on võrreldes karistusajaga väga lühike. Lühike karistusaeg ei mõjuta kontrollnõudeid täitma.

Vangistuse lõpuni kandmise korral on J.N vaba valima endale töökohta, saama sissetulekud ja täitma ülalpidamiskohustust.

Ene Muts täitmiskohtunik