2-23-3239/72 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kaija Piirmets (eesistuja), Iris Kangur-Gontšarov, Vallo

Kariler

Määruse tegemise aeg ja koht

14.11.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-23-3239

Kohtuasi

AB „Lietuvos draudimas“ (Eesti filiaali kaudu)

avaldus X (X) vastu kahju hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 04.09.2024 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

X 04.10.2024 määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja AB „Lietuvos draudimas“ (Eesti filiaali kaudu,

filiaali registrikood 12831829), lepinguline esindaja Arvi

Luhakooder

Puudutatud isik I X (isikukood XXXXXXXXXXX),

lepingulised esindajad Y ja Kuldar Kirt

Puudutatud isik II C (isikukood XXXXXXXXXXX)

Puudutatud isik III Tallinn, Seebi tn 32 korteriühistu

(registrikood 80150073), seaduslik esindaja AB

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 04.09.2024 määrus muutmata.

2. Jätta määruskaebus rahuldamata.

3. Jätta ringkonnakohtu menetluskulud X kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka määruskaebus.

2-23-3239

Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul

pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. AB „Lietuvos draudimas“ (avaldaja) esitas 28.02.2023 Harju Maakohtule avalduse, milles

palus Xlt (puudutatud isik I) välja mõista kahjuhüvitise 902 eurot, viivise 10,38 eurot

(20.01.2023–28.02.2023 perioodil sissenõutavaks muutunud viivis) ja alates 01.03.2023

viivise kuni põhinõude täieliku tasumiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 ls-s 2

sätestatud määras. Menetluskulud palus avaldaja jätta puudutatud isiku I kanda.

2. Avalduse kohaselt on avaldaja kindlustanud korteriomandi Seebi 32–65, Tallinn.

Kindlustusvõtjaks on C (puudutatud isik II). Avaldaja sai 27.11.2022 kahjuteate, milles

kindlustusvõtja teatas, et tema korteri lastetuba on saanud veekahjustuse.

2.1. Kahjuhaldus OÜ vaatas kahjustada saanud korteri nr 65 üle. Kindlustusvõtja elab

eelviimasel korrusel ja tema kohal on viimane korrus, kuhu jõuavad ka radiaatorite lõpud.

Kindlustusvõtja korteris hakkas laest vett tulema. See kahjustas lage, samamoodi voolas vesi

mööda tapeeti ja kahjustas seda. Muid kahjustusi kindlustusvõtja korteris ei olnud. Ülemise

korruse korteris selgitati, et radiaatoril ei tööta automaatne õhtus (edaspidi ka ventiil) ja vett

tuli automaatõhutuse ventiilist. Kuulkraan on enne automaatõhutust. Kuna ülemise korruse

naaber keeras lahti kuulkraani, siis hakkas automaatõhutusklapi vahelt vett välja ajama.

Võimalik, et automaatõhutusklapp ei olnud vigane ning võimalik, et ülemise korteri omanik

kruttis seda. Kuna automaatõhutusventiil viib ise radiaatoritest õhu välja, siis ei olnud vaja

ülemises korteris ise midagi teha. Ülemise korruse korteri omaniku väitel ei lähe radiaator

soojaks, mistõttu torkis ta nimetatud klappi. Ülemise korruse naaber oli pannud klapi alla

nõud, millesse vett püüda juhuks, kui radiaatorist hakkab vett tulema. Kahjuhaldus OÜ tegi

kindlaks, et veekahju on alguse saanud Tallinn Seebi tn 32–68 korterist, kus lekkis radiaatori

õhutuskraan (ventiil). Kahjuhaldus OÜ hinnangu kohaselt olid korteri nr 65 lae värvimise ja

tapeedi vahetuse kulud 1102 eurot, millest avaldaja hüvitas kindlustusvõtjale kahju suuruses

902 eurot. Omavastutus 200 eurot jäi kindlustusvõtja kanda.

2.2. Avaldaja esitas 05.01.2023 puudutatud isikule I kohtuvälise kahju hüvitamise nõude.

Avaldaja palus kahju hüvitada hiljemalt 19.01.2023. Puudutatud isik I kahjunõudele ei

vastanud ega kahju ei hüvitanud.

2.3. Puudutatud isik I on rikkunud järgmisi kohustusi: hoida korras enda korteris asuv

radiaatori õhutuskraan (ventiil); tagada, et õhutuskraan (ventiil) oleks sellises korras, millest

ei tekiks kellelegi kahju; kontrollida perioodiliselt õhutuskraani korrasolekut, vältimaks mh

lekkeid; jälgida radiaatori klapi seisukorda ning viivitamata teavitada korteriühistut radiaatori

õhutuskraani kahjustumisest või kahjustumise ohust ning rakendada abinõusid klapist lähtuva

ohu või puuduse kõrvaldamiseks. Puudutatud isik I vastutab tekitatud kahju eest, kuna

veekahju lähtus tema korteriomandist (korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 31 lg 1

p 1). Puudutatud isik I vastutab lisaks iseenda käitumisele ka kohustuse rikkumise eest siis,

kui selle on põhjustanud kolmas isik (KrtS § 31 lg 4). Puudutatud isiku I käitumise (ta ei

taganud, et radiaatori klapp oleks olnud sellises korras, millest ei tekiks kellelegi kahju ning ei

teavitanud korteriühistut radiaatori klapi kahjustumisest või kahjustumise ohust) ja

kindlustatud korteri omanikul tekkinud kahju (läbi lae voolanud veest tekkinud kahjustused)

2-23-3239

vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Kui puudutatud isiku I korteris ei oleks vesi

radiaatori klapist välja voolanud, ei oleks korterile nr 65 kahju tekkinud.

Puudutatud isikute seisukohad

3. Puudutatud isik I tõi välja, et Seebi tn 32–68, Tallinn asuvas korteris elab Y. Veekahju

tekkis automaatse õhutusventiili lekkimise tõttu. Automaatset õhutusventiili ei ole võimalik

reguleerida, see võib olla kinni või avatud. Ei ole õige, et elanik oleks seda ise reguleerinud.

Y käis pärast avaldaja esitatud avalduse saamist ühistu esimehe juures ja kutsus esimehe

korterisse nr 68 arvamuse andmiseks. Esimees arvas, et veeleke tekkis õhutusventiili rikke

tõttu ja kuna radiaator, kraan, ventiil on ühistu omandis, siis vastutab tekkinud kahju eest

ühistu.

4. Puudutatud isik I märkis täiendavas kirjalikus vastuses (12.03.2024), et avaldaja väited on

tõendamata. Õhutusventiil ei olnud korras ja ühistu oli öelnud, et puudutatud isik I ei vastuta

kahju eest. Ühistu vastutab õhutusventiili korrashoiu eest. Avaldaja pole tõendanud, et

veeleke sai alguse korterist nr 68. Puudutatud isik I ei ole kohustusi rikkunud, sest tal ei ole

õhutusventiili korrashoiu kohustust ega ka selle vahetamise kohustust. Lisaks tuleb arvestada,

et õhutusventiili ei ole võimalik käsitsi reguleerida. See on kas lahti või kinni, mistõttu ei

saanud puudutatud isik I ise midagi reguleerida või kuskilt õhku välja lasta. Katkine

õhuventiil asendati 28.04.2023. Lisaks oli samas korteris veel mitu vigast õhuventiili. Lekked

on tingitud õhutusventiili probleemidest, mistõttu puudutatud isik I ei vastuta tekitatud kahju

eest.

5. Y, kes on puudutatud isiku esindaja, selgitas ärakuulamisel (dtl 141), et ta näitas kahju

kindlakstegevale isikule Cle (C), kuskohast vesi lekib, kuid kahju käsitleja pani valesti kirja

nagu oleks Y kraani reguleerinud. Y selgitas, et ta ei tea, kuidas seda reguleerida ega näinud,

kui vesi hakkas tulema. Ta pani ämbri siis, kui vesi hakkas tilkuma. Ta selgitas, et kutsus

ühistu esindaja välja, kuna radiaator ei olnud soe ning ühistu palvel käisid kohapeal

santehnikud. Peale santehnikute käimist hakkas vesi voolama. Lisaks selgitas Y, et peale

juhtumit käis santehnik, kes vahetas õhuventiili välja. Ta oli palunud, et korteris vaadatakse

üle kõik õhuventiilid. Kolmest ventiilist oli üks töökorras ja ülejäänud katki. Vesi tuli sellest,

mis oli katki ja ventiil vahetati ära. Natuke tilkus ämbrisse ja siis voolas välja. Kui rõhk oli

suurem, siis hakkas tilkuma ja kui madalam, siis ei tilkunud. Kui radiaatorid hakkasid

soojemaks minema, sai ta aru, et rõhk on kõrgem ja vesi hakkas tilkuma. See kestis mitu

päeva. Y ei olnud ühistu poole ise nendes küsimustes pöördunud enne kui C ütles, et tegemist

on ühistu probleemiga.

6. Puudutatud isik II selgitas, et kui 27.11.2022 tekkis veeleke, läks ta Y juurde, kes väitis, et

keeras ise liblikkraani ning toimetas selle kallal mingi nõelaga. Ta oli unustanud kraani lahti

ja ämbri tühjaks valada. Sarnaseid juhtumeid on olnud mitu korda. Puudutatud isik II on ise

näinud puudutatud isiku I korteris, et radiaatori all on väike ämber. Väidetavalt oli radiaator

külm ja taheti õhku välja lasta. Puudutatud isiku II korteris said kahjustada nii lagi kui ka

seinad. Puudutatud isik II selgitas, et Y näitas ise, kuidas õhku välja lasta, vajutas ise liikuvale

osale terava asjaga. Kraani ta ei keeranud.

7. Puudutatud isik III selgitas, et puudutatud isiku I eriomand asub korterelamu viimasel

korrusel. Selles eriomandis on radiaator, mis on varustatud automaatse õhuklapiga

küttesüsteemi täitmisel tekkiva õhu väljutamiseks süsteemist. Klapp tagab automaatse õhu

väljumise ning korteriomanikel ei ole vaja midagi teha. Ühistu teavitab enne iga kütteperioodi

algust kõiki korteriomanikke ja maja elanikke sellest, et automaatse õhuklapi probleemide

2-23-3239

puhul tuleb teavitada juhatust, kes omakorda võtab ühendust santehnikuga, sest õhu käsitsi

väljutamisega kaasneb lekke oht. Vaatamata sellele on korteri elanik ise üritanud süsteemist

õhku välja lasta ning tekitanud radiaatoris oleva lekke. Puudutatud isik II on ühistut

teavitanud kahest lekkest, mis toimusid 19.01.2022 ja 27.11.2022. Mõlemal korral selgitas

korteris elav isik, et ta laseb küttesüsteemist õhku välja. Õhu väljalaskmine leidis aset

selliselt, et radiaatori alla oli pandud sealt lekkiva vee kogumiseks anum. Õhu väljalaskmiseks

keeras korteris elav isik lahti enne automaatset õhuklappi paikneva kuulkraani ning lasi

küttesüsteemis oleval veel tilkuda radiaatorist välja. Mõlemal korral ei jälginud isik radiaatori

alla paigutatud anuma täitumist ning lasi veel sellest välja voolata. Seega on lekke

põhjustanud korteris elav isik. Korteriomanikul ei ole õigust ise õhku küttesüsteemist õhku

välja lasta. Kütteperiood kestab ning peale viimast juhtumit ei ole enam veelekkeid olnud.

Seega on radiaator korras ning midagi ei juhtu, kui sundkorras õhku välja ei lasta. Ehkki

küttesüsteem on kaasomandi esemeks, ei vastuta korteriühistu lekkest tekkinud kahju eest,

sest lekke põhjus on radiaatori kuulkraani avamine korteris elava isiku poolt. Puudutatud isik

III sai uputusest teada puudutatud isiku II ja avaldaja (s.o kindlustusandja) kaudu.

Maakohtu määrus ja põhjendused

8. Harju Maakohus rahuldas 04.09.2024 määrusega avalduse ning mõistis puudutatud isikult I

avaldaja kasuks välja kahju hüvitise 902 eurot, viivise 10,38 eurot ja alates 01.03.2023 viivise

võlgnetavalt kahju hüvitiselt kuni täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 ls-s 2 sätestatud määras.

Avaldaja ja puudutatud isiku I menetluskulud jättis maakohus puudutatud isiku I kanda ning

puudutatud isikute II ja III menetluskulud nende endi kanda. Maakohus märkis, et määrab

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast asjas tehtud lahendi jõustumist.

9. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt ei olnud vaidlust selles, et:



27.11.2022 toimus puudutatud isikule II kuuluvas korteris Seebi tn 32–65

kahjujuhtum, milles sai vee läbijooksu tõttu sellesse korterisse, kahjustada korteri

seinad ja lagi (kahjustusi kinnitavad ka fotod, dtl 26–27, 39–44);



avaldaja sai 27.11.2022 kahjuteate 27.11.2022 aset leidnud juhtumi kohta (e-kiri

27.11.2022, dtl 38);



teate kohaselt oli saanud kahjustada puudutatud isiku II korteri lagi ja seinad, vesi tuli

ülevalt, vesi tilkus laest (seda tõendab ka kahju avaldus, dtl 38);



korteriomand, mis on kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr

5470901 (edaspidi korter nr 68) kuulub Xle, mida tõendab kinnistusraamatu väljavõte

(dtl 19);



korteris elab ja korterit kasutab ja kasutas ka 27.11.2022 Y;



puudutatud isikule II tekkinud kahju suurus on 1102 eurot, millest avaldaja hüvitas

puudutatud isikule II 902 eurot, sest maha oli arvatud omavastutus 200 eurot

(maksekorraldus 14.12.2022, dtl 18).

10. Kuna avaldaja ja puudutatud isiku II vahel oli sõlmitud kahju juhtumi ajal

kindlustusleping ning vaidlustamata asjaolude kohaselt tekkis puudutatud isiku II

korteriomandi reaalosa seinte ja lagede viimistluse veekahjustus, siis oli avaldajal kohustus

kahju juhtumi korral puudutatud isikule II kahju hüvitada VÕS § 76 lg 1, § 442 lg 1 ja § 476

lg 1 järgi. Menetlusosalised ei vaielnud selle üle, et avaldaja hüvitas 902 eurot (see on ka

tõendatud maksekorraldusega, dtl 18), mistõttu on avaldajale üle läinud VÕS § 492 lg 1 järgi

kannatanu nõue kahju tekitaja vastu.

2-23-3239

11. Maakohus märkis, et korteriomandite ühiseks kasutamiseks vajalikud seadmed, mis on

üks tervik ega saa olla jaotatud osadeks, on korteriomandite kaasomandis sõltumata sellest,

kas need asuvad korteriomandi eriomandi esemel või mitte. Maakohus järeldas avaldaja

selgitustest (dtl 16), C kirjalikust selgitusest (dtl 30), kirjelduse juurde lisatud fotodest (dtl 28–

29, fotod 10 ja 8), C tunnistajana antud ütlustest ning puudutatud isiku II selgitustest

ärakuulamisel, et korteri nr 68 radiaatorist tekkis vee vool korterisse nr 65 ja põhjustas

seetõttu korteri nr 65 eriomandi kahjustusi. Nii saab järeldada, et radiaator, selle toru ja

õhutusventiil on korteriomandite ühiseks kasutamiseks vajalik seade ja üks tervik, kuna ei ole

jaotatav osadeks, olenemata sellest, et see radiaatori toru koos kuulkraani ja õhutusventiiliga

asus korteriomandi (korter nr 68) eriomandi esemes. Nii on alusetud puudutatud isiku I

vastuväited selle kohta, justkui oleks tõendamata, et kahju lähtus korteris nr 68 asuvast

kaasomandi osast, mis asus vastava eriomandi piires.

12. Maakohus hindas järgnevalt, kas puudutatud isik I on rikkunud oma mingit kohustust ja

kas see rikkumine on vabandatav. Hinnates kogumis:



puudutatud isiku II seletusi selle kohta, et Y oli öelnud, et unustas jälgida ämbrisse

voolavat vett, ja et sarnaseid kahjujuhtumeid on olnud varem;



ühistu esitatud küttesüsteemi akti, kus 2022. a oktoobris (kahjujuhtum oli hiljem

27.11.2022), ei olnud surveproovi korral lekkeid ja rõhkude langust;



ühistu selgitusi, et korter nr 68 ei ole kordagi pöördunud ühistu poole pretensioonidega

ja et ühistu sai juhtunust teada siis, kui oli uputus; õhueraldaja oli korrast ära, kuid

liblikkraan oli terve, kraan pannakse vahele, sest automaatsed õhueraldajad ei ole väga

töökindlad;



fotosid korteri nr 68 radiaatorist, kus liblikkraan on kinnises asendis ja vett ei tilgu;



Y selgitusi, et nende fotode tegemise ajal vett ei tilkunud, kui kraan oli suletud asendis

ning



Q tunnistusi, et kuulkraan peab olema suletud asendis ja et õhueraldajat on võimalik

rikkuda füüsilise mõjutusega,

leidis maakohus, et tõendatud on avaldaja väited, et puudutatud isiku I korteri elanik ise oli

asunud korraldama radiaatoritest õhu väljalaskmist. Kusjuures asetas radiaatori alla ämbri,

kuhu vesi jooksis, kuid unustas jälgimast vee voolamist, mille tõttu jooksis radiaatorist

väljavoolanud vesi korterisse nr 65. Avaldaja väide on põhjendatud ja tõendatud, et

puudutatud isiku I korteris elav isik ei rakendanud abinõusid selleks, et radiaatorist õhu

väljalaskmisel ei kahjustaks radiaatorist tulev vesi teisi korteriomandeid.

13. Maakohus leidis eeltoodu alusel, et puudutatud isik I, vastutades KrtS § 31 lg 4 järgi tema

korteris elava isiku tegevuse eest, ei ole järginud KrtS § 31 lg 1 p 1 ning asjaõigusseaduse

(AÕS) § 72 lg-st 5 tulenevat kohustust. Puudutatud isik I ei järginud ega taganud, et tema

korteris elav isik kaasomandi eset kasutades (õhu väljalaskmine radiaatorist) ei kahjustaks

radiaatorist väljavoolava vee tõttu teise korteriomandi (puudutatud isik II) omaniku

korteriomandi eriosa. Sellise kohustuse järgimine on võimalik, kuivõrd Q tunnistused, ühistu

esindaja selgitused ning fotod radiaatori toru kraani suletud asendist kinnitavad, et kraani on

võimalik keerata käsitsi kinni ilma tööriistadeta. Peale selle teadis elanik, et vesi võib välja

voolata, kuna asetas radiaatori toru alla ämbri, ent ei jälginud vee voolamist, selle hulka ega

takistanud vee voolamist teise korteriomandisse.

Puudutatud isiku I väide, et kahju eest vastutab ühistu, ei ole päris täpne. Ehkki

torude/süsteemide korrashoiu kohustust täidab ühistu, ei ole kahju põhjuseks rikkis

2-23-3239

õhutusventiil. Kahju põhjuseks on asjaolu, et korteri nr 68 elanik ei jälginud radiaatorist õhku

välja lastes (ühistu ei luba seda tegelikult omanikel ja elanikel üldse teha) seda, et väljavoolav

vesi ei kahjustaks teist korteriomandit ega tõrjunud veest lähtuvat kahju tekitavat ohtu. Ohu

tõrjumine, ärahoidmine oli aga võimalik. Puudutatud isiku I esitatud W seletuskirja kohaselt

võib õhueraldaja küll selle rikke tõttu vett läbi lasta, kuid Q ütlustega on tõendatud, et vee

väljavoolamise vältimiseks on vaja, et kuulkraan oleks kinnises asendis. Mitte ühestki tõendist

ei nähtu, et kuulkraan oleks olnud katki, mis teinuks võimatuks tolle sulgemise ja

veeläbijooksu peatamise. Puudutatud isiku I väide on õige, et õhueraldaja oli rikkis, kuid ei

tähenda, et eelviidatud kohustuse rikkumine oleks vabandatav VÕS § 103 lg-te 1 ja 2 järgi.

Nimetatud kohustuse rikkumise tõttu saab rikkuja ette näha, et teisele korteriomanikule võib

tekkida kohustuse rikkumise tõttu varakahju ja kohustuse kaitse-eesmärk on vältida kahju

tekkimist teisele korteriomanikule. Kahju tekkiski puudutatud isikule II seetõttu, et

puudutatud isiku I korteri elanik ei täitnud oma kohustusi. Puudutatud isikul II kahju

tekkimine on põhjuslikus seoses kohustuse rikkumisega ja ettenähtav rikkumise tagajärjena.

Kuna puudutatud isik I on rikkunud oma kohustusi, siis on tal kahju hüvitamise kohustus.

14. Maakohus märkis, et puudutatud isik I ei ole nõus kahju hüvitama, mistõttu rikub ta VÕS

§ 100 mõttes VÕS § 115 lg 1, § 101 lg 1 p 3, § 127 lg 1, 2, 4, § 128 lg 2, 3, § 132 lg 3 järgi

kahju hüvitamise kohustust. Seetõttu on avaldajal õigus nõuda kahju hüvitamist 902 eurot.

Avaldaja on tõendanud puudutatud isikule I saadetud 05.01.2023 e-kirjaga (dtl 20), et palus

kahju 902 eurot hüvitada hiljemalt 19.01.2023. Seega muutus avaldaja nõue sissenõutavaks

20.01.2023. Kuna puudutatud isik I ei ole kahju hüvitanud, siis on ta seni kohustuse

rikkumises ehk viivituses. Avaldajal on õigus nõuda seega puudutatud isikult I seadusjärgset

viivist perioodi 20.01.2023–28.02.2023 eest 10,38 eurot ning alates 01.03.2023 viivist kuni

põhinõude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 ls-s 2 sätestatud määras.

15. Maakohus analüüsis, kas kahju hüvitist on võimalik vähendada VÕS § 140 lg 1 alusel.

Puudutatud isik I selgitas, et kuivõrd radiaatori õhutusventiil oli rikkis, siis tal ei ole

korrashoiukohustust ja tema ei vastuta tekkinud kahju eest. Vastutav isik on ühistu. Nagu

kohus tuvastas, oli võimalik kahju tekkimist vältida, kui järgida õhu väljalaskmisel vee

väljavoolamist radiaatorist, sulgedes selleks radiaatori kraani. Asjas ei ole tõendeid, et kraan

ise oleks olnud katki. Asjaolu, et katki oli õhuventiil, mille korrashoiu kohustus oli küll

ühistul, ei võimalda järeldada, et puudutatud isikult I välja mõistetavat hüvitist tuleks

vähendada VÕS § 140 järgi.

16. Maakohus jättis tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 II lause järgi avaldaja

menetluskulud puudutatud isiku I kanda, puudutatud isiku I menetluskulud tema enda kanda

ning puudutatud isikute II ja III menetluskulud nende endi kanda.

Määruskaebus

17. Puudutatud isik I esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada ning

jätta avalduse rahuldamata. Menetluskulud palub puudutatud isik I jätta avaldaja kanda ning

mõista puudutatud isiku I kasuks välja koos seadusjärgse viivise hüvitamise kohustusega.

18. Määruskaebuse kohaselt ei nõustu puudutatud isik I vaidlustatud määruse p-s 23 toodud

seisukohtadega. Esiteks puuduvad mistahes tõendid, et puudutatud isiku I korteris oleks

toimunud mistahes veeleke. Teiseks puuduvad mistahes tõendid, et mistahes veeleke oleks

alguse saanud puudutatud isiku I korterist. Kolmandaks kinnitavad 20.03.2024 istungil

tunnistaja C antud ütlused üheselt, et Cl puudub tõsikindel ja tõendatud teadmine, mistõttu on

tema arvamused oletuslikud. Neljandaks ei ole puudutatud isiku II ütlused usaldusväärsed,

2-23-3239

kuna puudutatud isik II on huvitatud avalduse rahuldamisest puudutatud isiku I vastu.

Viiendaks on kohus teinud meelevaldsed järeldused oletuslikele arvamustele tuginedes, mitte

tuginedes objektiivsetele tõenditele. Siinkohal tuleb arvestada ka seda, et C ja puudutatud isik

II ei ole sõltumatud, kuna mõlemad on huvitatud isikud. C töötab kindlustuse huvides ning

puudutatud isik II on huvitatud mistahes isiku poolt mistahes hüvitise saamisest ning

väidetavate kahjude hüvitamisest. Kuuendaks ei ole mistahes tõendeid, et väidetavad Y väited

vastaksid tõele ning oleksid tema poolt avaldatud. Seitsmendaks toob puudutatud isik I välja,

et isegi, kui kraan oleks olnud katki (mis on kindlaks tegemata), siis ei tohiks ka katkise

kraaniga õhutusventiil vett läbi lasta. Seega vastutab igal juhul väidetavalt tekkinud kahju

eest, kahju tekkimisel, ühistu. Seda enam, et kohus on tuvastanud, et õhutusventiil on katki.

19. Puudutatud isikule I jäävad selgusetuks kõik asjaolud ja tõendid, millele tuginedes on

maakohus määruse p-s 25 seitsmendas ja kaheksandas lõigus toodud seisukohale jõudnud.

Sellega on maakohus rikkunud asjaolude hindamise ja määruse põhjendamise kohustust.

20. Puudutatud isik I ei nõustu ka vaidlustatud määruse p-s 26 tehtud järeldustega. Esiteks

puuduvad mistahes tõendid, et puudutatud isiku I korterist oleks alguse saanud mistahes

veekahju. Teiseks ei ole kohtu poolt viidatud asjaolude tulemusena võimalik jõuda

järeldusele, et puudutatud isiku I korteri elanik ise oli asunud korraldama radiaatoritest õhu

väljalaskmist, kusjuures asetas radiaatori alla ämbri, kuhu vesi jooksis, kuid unustas jälgimast

vee voolamist, selle hulka, mille tõttu jooksis radiaatorist väljavoolanud vesi korterisse nr 65.

Kolmandaks ei ole puudutatud isiku II ütlused usaldusväärsed, kuna puudutatud isik II on

huvitatud avalduse rahuldamisest. Neljandaks, kui küttesüsteemi akti järgi oli kõik väidetavalt

justkui korras 2022. a oktoobris, siis ei välista see seda, et mistahes leke võis toimuda

27.11.2022. Viiendaks ei ole maakohtu viidatud ühistu selgitused usaldusväärsed, kuna ühistu

on huvitatud avalduse rahuldamisest puudutatud isiku I vastu. Kuuendaks on puudutatud isiku

I 11.04.2024 seisukoha lisana esitatud X selgitused, millega on üheselt tõendatud, et

korteriühistu on rikkunud ning rikub oma hoolsus- ja hooldamiskohustust. Seitsmendaks toob

puudutatud isik I välja sama põhjuse, millele on viidatud käesoleva määruse p-s 18.

21. Puudutatud isikule I jäävad selgusetuks kõik asjaolud ja tõendid, millele tuginedes on

maakohus jõudnud seisukohale, et avaldaja väide on põhjendatud ja tõendatud, et puudutatud

isiku I korteris elav isik ei rakendanud abinõusid selleks, et radiaatorist õhu väljalaskmisel ei

kahjustaks radiaatorist tulev vesi teisi korteriomandeid. Sellega on maakohus rikkunud

asjaolude hindamise ja määruse põhjendamise kohustust.

22. Puudutatud isik I ei nõustu ka maakohtu tuvastatud asjaoluga, mille kohaselt vaidlust ei

olnud selles, et puudutatud isikule II tekkinud kahju suurus on 1102 eurot, mis hõlmab

taastusremondi kulusid VÕS § 132 lg 3 järgi. Lisaks on see tõendatud ka C arvamusega

09.12.2022 (dtl 2). Avaldaja hüvitas puudutatud isikule II 902 eurot, mis nähtub ka esitatud

maksekorralduses 14.12.2022 (dtl 18). Puudutatud isik I on vaidlustanud kõiki väidetava

kahjuga seotud asjaolusid, sh kahju suurust. Puudutatud isik I on jätkuvalt seisukohal, et kõik

avaldaja väited väidetavast kahjust ja selle suurusest on alusetud, paljasõnalised ja

tõendamata. Eeltoodut maakohus hinnanud ei ole.

23. Puudutatud isik I ei nõustu vaidlustatud määruse p-s 29 toodud seisukohtadega. Esiteks ei

ole puudutatud isik I avaldaja käest mistahes nõudeid saanud. Seetõttu ei ole avaldaja

tõendanud oma väidetava nõude sissenõutavaks muutumist. Teiseks kohalduvad käesolevas

asjas Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-129-13 p-s 50 esitatud seisukohad. Kolmandaks tõendavad

X selgitused, et korteriühistu on rikkunud ning rikub oma hoolsus- ja hooldamiskohustust.

2-23-3239

Seetõttu ei ole avaldaja nõude rahuldamine avaldaja taotletud viisil ja ulatuses menetluslikult

võimalik.

24. Puudutatud isik I ei nõustu viimaseks vaidlustatud määruse p-s 30 toodud seisukohtadega,

s.o et asjas ei ole tõendatud, et kraan ise oleks katki. Kuna küttesüsteem ning selle osad (sh

kraan) kuuluvad kaasomandisse ning selle hooldamise jms kohustus lasub korteriühistul, siis

peaks just ühistu tõendama, et kraan oli terve. Puudutatud isiku I hinnangul ei ole

korteriühistu seda teinud. Seda on 23.10.2023 toimunud istungil kinnitanud ka korteriühistu

esindaja, kes on mh avaldanud, et „Õhutuskraan ei olnud korras“. Samuti kinnitas

korteriühistu esindaja 23.10.2023 istungil, et puudutatud isik I uputuse eest ei vastuta. Isegi,

kui kraan oleks olnud katki, siis ei tohiks ka katkise kraaniga õhuventiil vett läbi lasta. Samuti

on oluline arvestada, et õhutusventiili rikkest oli korteriühistu teadlik, kuid ei teinud enne

27.11.2022 midagi selleks, et õhutusventiili parandada või asendada. Korteriühistu korraldas

katkise õhutusventiili vahetuse 28.04.2023. Puudutatud isik I avaldab, et õhutusventiil ei

olnud katki tema tegevuse tõttu. Nimetatud asjaolu ei tõenda ka ükski käesolevas tsiviilasjas

esitatud tõend.

Menetlusosaliste seisukohad

25. Avaldaja palub jätta määruskaebuse rahuldamata ning määruskaebuse menetlemisega

seotud kulud puudutatud isiku I kanda.

25.1. Avaldaja ei nõustu puudutatud isiku I seisukohaga, et veeleke tema korteris on

tõendamata. Veeleket oma korteris on puudutatud isik I kohtule oma 12.02.2023 vastuses

kinnitanud. Veeleket korteris nr 68 on kohtule tunnistanud nii Y kui ka C. Samuti on avaldaja

kohtule esitanud Kahjuhaldus OÜ kokkuvõtte. Puudutatud isik I ei ole varasemalt välja

toonud, et puudutatud isiku II ütlused on tema hinnangul ebausaldusväärsed. Puudutatud isik

II ei ole majanduslikult huvitatud sellest, kellelt kahjuhüvitis välja mõistetakse, sest avaldaja

on talle kahju omavastutust ületavas osas hüvitanud. Avaldajal ei ole alust kahelda, et Y

selgitused oleksid tõele mittevastavad. Puudutatud isiku I väide, et Y väited ei ole esitatud

tema poolt, on avaldajale arusaamatu. Y viibis kohtuistungil ning esindas kohtuistungil

puudutatud isikut I. Samuti ei ole puudutatud isik I varasemalt esile toonud, et puudutatud

isiku III antud selgitused oleksid ebausaldusväärsed. Puudutatud isiku I viidatud D selgitusest

ei nähtu, millal ta katkise õhutusventiili osas korteriühistu juhatuse liikmega ABga vestles.

25.2. Avaldaja nõustub kohtuga, et vaidlus kahju suuruse osas puudus. Lisaks ei ole

puudutatud isik I eelnevalt välja toonud, et ta ei ole avaldajalt nõuet saanud. Puudutatud isik I

ei ole eelnevalt väitnud ka seda, et kohustusi oleks rikkunud mitu (või kõik) korteriomanikud.

Asjaolu üle, kas õhutusventiili ees olev kraan (liblikkraan, dtl 202) oli katki või terve, vaidlus

puudus. Puudutatud isik I ei ole vastu vaielnud, et veelekke oleks olnud võimalik peatada

õhutusventiili ees oleva kraani sulgemisega.

26. Puudutatud isik III palub jätta määruskaebuse rahuldamata. Asjas on leidnud tõendamist

nii dokumentaalsete tõenditega (fotod) kui ka tunnistajate seletustega, et korteris nr 68 asuva

liini lõpus oleva radiaatori kuulkraan oli lahti keeratud, puudutatud isiku I korteris elav

korteriomaniku ema asus ise õhku välja laskma, paigutas radiaatori alla vee kogumiseks nõu,

mis tõendab, et isik teadis sellest, et radiaatorist hakkab vesi välja voolama ja nii tekkis leke,

mis kahjustas vahetult all olevat korterit nr 65. Lisaks on asjas tõendamist leidnud, et ainus

viis, kuidas radiaatorist saab vett lekkida on kuulkraani lahti keeramine. Vesi sai radiaatorist

lekkida vaid siis, kui kuulkraan on avatud seisundis ja õhueraldajat on rikutud füüsilise

mõjutusega. Avaldaja ei ole tõendanud, et lekke põhjuseks on küttesüsteemi hooldamata

2-23-3239

jätmine. Isegi, kui vastaks tegelikkusele see, et radiaator oli külm, ei anna see korteris elavale

isikule õigust hakata ise midagi tegema, vaid tal tuleb sellest teavitada korteriühistut.

Menetluse edasine käik

27. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

28. Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta määruskaebus

rahuldamata ja vaidlustatud maakohtu määrus muutmata. Menetluskulud jäävad puudutatud

isiku I kanda. Määruskaebust ei rahuldata.

29. Kolleegiumi hinnangul on maakohus õigesti tuvastanud, et avaldajale on üle läinud VÕS §

492 lg 1 järgi kindlustusvõtja kahju hüvitamise nõue; et kahju lähtus korteri nr 68 asuvast

kaasomandi osast, mis asus vastava eriomandi piires; et puudutatud isik I ei ole järginud KrtS

§ 31 lg 1 p-st 1 ning AÕS § 72 lg-st 5 tulenevat korrashoiukohustust; et praegusel juhul on

kahju hüvitamise eeldused täidetud ega esine VÕS § 140 lg-st 1 tulenevaid asjaolusid kahju

hüvitise vähendamiseks. Ringkonnakohus nõustub vastavate põhjendustega ega korda neid

(TsMS § 659 ja 654 lg 6) ning vastab määruskaebuse väidetele alljärgnevalt.

30. Puudutatud isik I ei nõustu vaidlustatud määruse p-s 23 toodud seisukohtadega, sest

puuduvad tõendid veelekke toimumise kohta ning et see sai alguse puudutatud isiku I

korterist, sh tõendid, mis tõendaksid Y väidete tema poolt avaldamist ning nende õigsust; C

arvamused on oletuslikud ning puudutatud isiku II ja C ütlused ei ole usaldusväärsed.

Kolleegiumi hinnangul ei anna nimetatud väited alust maakohtu määruse muutmiseks.

30.1. Toimiku materjalidest nähtub, et 27.11.2022 on toimunud puudutatud isikule II

kuuluvas korteris Seebi tn 32–65 kahjujuhtum, mille kohta esitas puudutatud isik II avaldajale

kahjuteate koos veekahjustusi kinnitavate fotodega (dtl 38–44). Asjaolu, et 01.12.2022

vaatluse toimumise ajal enam vett ei tilkunud ning C ka seda kinnitas (dtl 191, ajamärge

00:26:06), ei tähenda, et veeleket ei oleks 27.11.2022 toimunud. Seejuures on maakohus

tõendeid kogumis hinnates õigesti järeldanud, et 01.12.2022 ei tilkunud radiaatorist vett, kuna

radiaatori kuulkraan oli kinni keeratud (ei olnud radiaatori toruga paralleelne).

30.2. Tõenditest nähtub vastupidiselt puudutatud isiku I seisukohale, et kahju põhjusena

tuvastati korteris 68 keskkütte radiaatori automaatõhutuse leke (dtl 30). Seda, et veeleke sai

alguse puudutatud isiku I korterist kinnitavad üheselt ka nii puudutatud isiku II selgitused (dtl

126, ajamärge 00:35:40), puudutatud isiku III seadusliku esindaja selgitused (dtl 126,

ajamärge 00:29:31–00:31:37) kui ka Y enda selgitused (dtl 140, ajamärge 00:19:20–

00:36:58). Ringkonnakohtul ei ole alust kahelda puudutatud isiku II selgitustes või tunnistaja

C ütluste usaldusväärsuses. Puudutatud isiku II selgitused on menetluse kestel olnud

järjepidevad, kooskõlas teiste menetlusosaliste selgitustega ning asjas kogutud tõenditega.

Samuti ei nähtu tunnistaja C ütlustest vastuolulisust, millest oleks võimalik järeldada, et C

oleks ütlusi andnud avaldaja huvidest lähtuvalt. C ütlused, millest on maakohus vaidlustatud

määruse p-s 23 järelduste tegemisel lähtunud, ei põhine sh oletustel. Tunnistaja on kinnitanud

(vt määruse p 30.1), et ta ei näinud, et ülemises korteris oleks midagi lekkinud ning fotol 9

(dtl 16) korteri nr 68 elanik puudutab/näitab kraani, mis ei ole oletuslikud väited.

2-23-3239

30.3. Eeltoodust tulenevalt on maakohus õigesti määruse p-s 23 jõudnud järeldusele, et korteri

nr 68 radiaatorist tekkis vee vool korterisse nr 65 ja põhjustas seetõttu korteri nr 65

eriomandile kahjustusi.

31. Ringkonnakohus ei nõustu kaebuse väitega, et selgusetuks jäävad kõik asjaolud ja tõendid,

millele tuginedes on maakohus jõudnud vaidlustatud määruse p-s 25 seitsmendas ja

kaheksandas lõigus toodud järeldusteni. Maakohus on viidanud avaldaja esitatud fotodele,

mille on välja toonud vaidlustatud määruse p-s 23 ning Y ärakuulamisel antud selgitustele (dtl

140, ajamärge 00:19:20 jj). Seega ei ole maakohus asjaolude hindamise ja kohtumääruse

põhjendamise kohustust rikkunud ning jõudnud tõendeid kogumis hinnates õigele järeldusele,

et puudutatud isiku I korteris elav isik oli teadlik, et radiaatorist õhu väljalaskmisel tekib

veelekke oht aga ka sellest, et kui kraan on suletud asendis, siis vett välja ei voola.

32. Puudutatud isik I ei nõustu vaidlustatud määruse p-s 26 tehtud järeldustega, sest kohtu

poolt viidatud asjaolude tulemusena ei ole võimalik sellisele järeldusele jõuda; oktoobris 2022

koostatud küttesüsteemi akt ei välista lekke toimumist 27.11.2022 ning puudutatud isik I on

esitanud D selgitused, millega on üheselt tõendatud, et korteriühistu on rikkunud oma

hoolsus- ja hooldamiskohustust. Seejuures on maakohus tuvastanud, et õhutusventiil on katki,

mistõttu vastutab igal juhul väidetavalt tekkinud kahju eest korteriühistu. Lisaks ei ole

maakohus põhjendanud, kuidas jõuti järeldusele, et puudutatud isiku I korteris elav isik ei

rakendanud abinõusid kahju tekkimise vältimiseks.

Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus vaidlustatud määruse p-s 26 toodut kogumis

hinnates jõudnud õigele järeldusele. Ringkonnakohus nõustub küll sellega, et oktoobris 2022

koostatud küttesüsteemi akt ei välista lekke toimumist 27.11.2022, kuid aktiga on siiski asjas

tõendatud, et korteriühistu on enne kütteperioodi algust küttesüsteemi toimepidavust

kontrollinud, sh lekkeid ega rõhulangust ei tuvastatud (dtl 200). D selgitused (dtl 205) selle

kohta, kuidas toimuvad korteriühistu hooldustööd avariide ennetamiseks ja rikete

kõrvaldamiseks, on seejuures asjakohatud. Praegusel juhul ei ole kahju põhjuseks mitte rikkis

õhutusventiil, vaid see, et korteri nr 68 elanik ei jälginud radiaatorist õhku välja lastes seda, et

väljavoolav vesi ei kahjustaks teist korteriomandit ega tõrjunud veest lähtuvat kahju tekitavat

ohtu, nagu leidis õigesti maakohus. Tuvastamist ei ole leidnud, et kuulkraan oleks olnud katki,

mis teinuks võimatuks tolle sulgemise ja veeläbijooksu peatamise. Isegi, kui Y on kinnitanud,

et tema ise ei tea, kuidas kraani reguleerida (dtl 140, ajamärge 00:29:24), siis oli võimalik Yl

pöörduda tekkinud probleemiga korteriühistu poole. Seda aga Y ei teinud ning pöördus

korteriühistu poole alles pärast 27.11.2022 uputuse toimumist (dtl 142, ajamärge 01:00:32).

Üksnes kausi asetamine radiaatori alla ei ole kolleegiumi hinnangul sellises olukorras

piisavaks abinõuks, et välistada kahju tekkimise oht teistele korteriomanditele. Seda veel

enam juhul, kui tilkumine kestab mitu päeva (dtl 141, ajamärge 00:45:08). Seega on

maakohus jõudnud õigele järeldusele, et puudutatud isik I ei rakendanud abinõusid selleks, et

radiaatorist õhu väljalaskmisel ei kahjustaks radiaatorist tulev vesi teisi korteriomandeid.

33. Puudutatud isik I ei nõustu ka vaidlustatud määruse p-s 29 toodud seisukohtadega,

kuivõrd avaldaja ei ole tõendanud oma väidetava nõude sissenõutavaks muutumist, praegusel

juhul kohalduvad Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-129-13, p-s 50 esitatud seisukohad ning

puudutatud isik I on vaidlustanud kõiki väidetava kahjuga seotud asjaolusid, sh kahju suurust,

mistõttu ei saanud maakohus tuvastada, et poolte vahel puudus vaidlus tekkinud kahju suuruse

osas.

Asja materjalidest nähtub, et avaldaja on 05.01.2023 saatnud puudutatud isikule I e-kirja,

milles palus kahju suuruses 902 eurot hüvitada hiljemalt 19.01.2023 (dtl 20–21). Seega on

2-23-3239

maakohus õigesti leidnud, et avaldaja nõue muutus VÕS § 82 lg 1 ja 7 järgi sissenõutavaks

20.01.2023. Puudutatud isik I ei ole toonud esile asjaolusid, mis võimaldaksid jõuda

teistsugusele järeldusele. Praegusel juhul ei ole asjas tuvastatud, et KrtS § 31 lg 1 p-st 1

tulenevaid kohustusi oleksid rikkunud mitu korteriomanikku või kõik korteriomanikud, sh on

kolleegium asunud eelnevalt seisukohale, et kahju ei tekkinud õhutusventiili rikke tõttu, vaid

Y tegevusetuse tõttu (vt käesoleva määruse p 32). Sellest tulenevalt ei ole puudutatud isiku I

viidatud Riigikohtu lahendist tulenevad seisukohad praegusel juhul asjakohased. Asjakohatud

on ka puudutatud isiku I väited selles, et maakohus oleks tuvastanud praegusel juhul valesti

vaidluse all mitteolevaid asjaolusid. Maakohus on õigesti märkinud, et C 09.12.2022

arvamusega on tõendatud, et tekkinud kahju suurus on 1102 eurot (dtl 13) ning seejärel

analüüsinud, kas VÕS § 140 lg 1 alusel on võimalik kahju hüvitise suurust vähendada (vt

käesoleva määruse p 34). Seega on maakohus õigesti leidnud, et avaldaja nõue muutus

sissenõutavaks 20.01.2023 ning tuvastanud tekkinud kahju suuruse.

34. Viimaseks on puudutatud isik I välja toonud, et ei nõustu vaidlustatud määruse p-s 30

toodud seisukohtadega, s.o et asjas ei ole tõendatud, et kraan ise oleks katki, mh on oluline

arvestada, et õhutusventiili rikkest oli korteriühistu teadlik, kuid ei teinud midagi selleks, et

õhutusventiili parandada või asendada. Puudutatud isik I on välja toonud küll 23.10.2023

kohtuistungi protokollist osa, kus korteriühistu on väitnud, et õhutuskraan ei olnud korras (dtl

142, ajamärge 00:57:49), kuid on jätnud tähelepanuta edasised korteriühistu selgitused.

Korteriühistu on kohtule selgitanud, et santehnikud kontrollisid õhukraani ja sellel ei olnud

midagi viga, sh seda, et liblikkraan oli terve (dtl 142, ajamärge 01:01:26 ja 01:05:22). Sama

kinnitas ka avaldaja (dtl 142, ajamärge 01:05:56). Samuti nähtub 23.10.2023 kohtuistungi

protokollist, et korteriühistu ei olnud varasemalt teadlik õhutusventiili rikkest, kuivõrd

varasemalt pöördus Y korteriühistu poole radiaatori mitte õhutuskraani pärast (dtl 142,

ajamärge 00:59:16). Seega on maakohus õigesti leidnud, et asjas puuduvad tõendid selle

kohta, et kraan oleks ise olnud katki ning asjaolu, et katki oli õhuventiil, mille korrashoiu

kohustus oli küll ühistul, ei võimalda järeldada, et puudutatud isikult I välja mõistetud hüvitist

tuleks vähendada VÕS § 140 järgi. Puudutatud isik I ei ole ka määruskaebuses välja toonud

asjaolusid, mille alusel oleks võimalik praegusel juhul kahju hüvitise suurust vähendada.

35. Eeltoodust tulenevalt ei anna määruskaebuse väited alust maakohtu määruse muutmiseks.

Maakohus on põhjendatult avalduse rahuldanud ning mõistnud puudutatud isikult I avaldaja

kasuks välja kahju hüvitise, viivise ning edasiulatuva viivise kahju hüvitiselt kuni selle

täieliku tasumiseni seadusjärgses määras ega rikkunud seejuures menetlusõiguse norme.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

36. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad ringkonnakohtu menetluskulud TsMS §

171 lg 1 alusel puudutatud isiku I kanda.

37. TsMS § 174 lg 4 kohaselt, kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses

menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude

rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.

Kaebuse lahendamisel maakohtu kohtuotsuse või asja lõpetava määruse peale, millega

maakohus menetluskulusid kindlaks ei määranud, kõrgema astme kohus menetluskulude

rahalist suurust kindlaks ei määra. Menetluskulude rahalise suuruse kõigis kohtuastmetes

määrab TsMS § 177 lg 2 järgi kindlaks maakohus.

2-23-3239

(allkirjastatud digitaalselt)