4-11-286/11 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

1

Ä R A K I R I

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 17.01.2012, Rakvere kohtumajas Väärteoasja number 4-11-286 Kohtunik Anu Ammer Kohtuistungi sekretär Virve Roots Väärteoasi

G.J-i kaebus Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo

Rakvere politseijaoskonna 06.01.2011 otsusele nr 2590,10,004372 Kaebuse esitaja G.J, isikukood xxx, elukoht xxxx Kohtuväline menetleja

Ida Prefektuuri Rakvere politseijaoskonna esindaja Aulis Vahula Asja läbivaatamise kuupäev 19.12.2011 ja 17.01.2012, avalikul kohtuistungil KOHTUOTSUSE LÕPPOSA

Juhindudes V™S § 132 p1, § 135; § 155, 156, kohus

o t s u s t a s:

Jätta G.J-i kaebus rahuldamata ja jätta muutmata kohtuvälise menetleja, Ida

Prefektuuri korrakaitsebüroo Rakvere politseijaoskonna 06.01.2011 otsus nr

2590,10,004372, millega G.J karistati liiklusseaduse § 74 17

lg 1 alusel rahatrahviga 40 trahviühikut, so 2400 krooni (153.39 eurot).

Kohtumenetluse pool võib loobuda kassatsiooniõigusest kohe. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtule 7

päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel Viru Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates 02.02.2012, mil kohtuotsus tervikuna on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

I TUVASTATUD ASJAOLUD

Ida Pefektuuri korrakaitsebüroo Rakvere politseiosakonna patrullteenistuse

vanemväärteomenetleja Arnas Jõe 06.01.2011 otsusega väärteoasjas nr 2590,10,004372

karistati G.J liiklusseaduse § 74 17

lg 1 alusel rahatrahviga 40 trahviühiku

2 ulatuses, so summas 2400 krooni (153.39 eurot), selle eest, et tema 18.07.2010 kell 17.15

Võsu-Vergi-Söeaugu mnt ja Võle-Vainupea-Kunda mnt vahelise tee 2,8 km-l, Vihula vallas Lääne Virumaal, juhtides sõiduautot kitsal asulavälisel teel, vastutulevast sõidukist

möödumisel ei hoidnud võimalikult paremale, arvestamata ohutu külgvahega ning ei

peatunud, kuigi tingimused seda nõudsid, mille tulemusel põrkas riivamisi kokku

vastutuleva autoga Xxxx (xxxx). Põhjustas sellega varalise kahjuga lõppenud liiklusõnnetuse, kus varaline kahju põhjustati AS-le Hansa Liising ja R.Aale.

Otsuse kohaselt on menetlusalusele isikule süüks arvatud liikluseeskirja (edaspidi tekstis LE) § 123; § 130 ja § 138 nõuete rikkumine. Väärteo toimepanemine on tõendatud

väärteoprotokollis esitatud tõenditega, milleks on sündmuskoha vaatlusprotokoll,

menetlusaluse isiku ütlused, R.Aa ütlused, tunnistajate M.S, Õ.M, J.L ja A.K ütlused. Vastulauses esitatu, et menetlusalune isik endal süüd ei näe, kuna süüdlane on teise auto

juht, kes sõitis suure hooga ilma pidurdamata tema autole külge sisse, on kohtuvälise

mentleja poolt otsuses kajastatud, kuid sellega nõustutud ei ole. G.J-i karistust kergendava asjaoluna on arvestatud kehtivate karistuste puudumist. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad.

Menetlusalune isik esitas Viru Maakohtule kaebuse, milles taotles V™S § 29 lg 1

p 1 alusel tühistada kohtuvälise menetleja otsus tema suhtes menetletud väärteoasjas ja lõpetada menetlus ning alternatiivsena esitas taotluse juhuks, kui kohus vaidlustatud otsust

ei tühista, siis V™S § 113 p 7 alusel vähendada kohtuvälise menetleja poolt määratud rahatrahvi määra. Kohtuistungil jäid kaebuse esitaja esitatud kaebuse juurde.

Kohtuvälise menetleja esindaja avaldas seisukoha, et kaebus tuleb jätta rahuldamata

ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata, kuna väärteoasja on menetletud vastavalt

väärteomenetluse seadustikus sätestatule. Karistuse määramisel on arvestatud kõiki

karistamise kohaldamise aluseid ning määratud karistus on proportsionaalne. Sama seisukohta väljendas kohtuvälise menetleja esindaja ka kaebuse kohtulikul arutamisel.

II UURITUD TÕENDID JA KOHTU PÕHJENDUSED

V™S § 123 lg 2 sätestab, et kohus arutab väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

Kohus, kuulanud ära menetlusaluse isiku ja tunnistajad ning uurinud vahetult asjas kogutud kirjalikke tõendeid ning hinnates neid kogumis, on seisukohal, et G.J-i kaebus tuleb jätta rahuldamata ning kohtuvälise menetleja otsus muutmata.

Avariipolitseinik Aare Soosalu poolt 09.12.2010 koostatud väärteoprotokolli AB

1050191 kohaselt 18.07.2010 kell 17.15 Lääne- Virumaal Vihula vallas Võsu–Vergi- Söeaugu mnt ja Võle-Vainupea-Kunda mnt. vahelise tee 2,8 km-l G.J, juhtides

mootorsõidukit xxxx reg nr xxxx kitsal asulavälisel teel, juht vastutulevast sõidukist

möödumisel ei hoidnud võimalikult paremale, arvestamata ohutu külgvahega ning ei

peatunud kuigi tingimused seda nõudsid, mille tulemusel põrkas riivamisi kokku

vastutuleva autoga Xxxx reg nr xxxx. Põhjustas sellega varalise kahjuga lõppenud liiklusõnnetuse, kus varaline kahju tekitati AS-le Hansa Liising Eesti ja R Aale. G.J

rikkus LE § 123, § 130 ja § 138 nõudeid, pannes seega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav LS § 7417 lg 1 järgi /tl 16/.

3 G.J esitas nimetatud väärteoasjas vastulause, mida kohtuväline menetleja

oma otsuses väärteoasjas nr 2590,10,004372 ei pidanud võimalikuks arvestada, kuna ei nõustunud vastulauses esitatud väidetega.

LS § 7417

lg 1 alusel on võimalik karistada mootorsõiduki juhti liiklusnõuete

rikkumise eest, kui sellega on tekitatud varaline kahju või inimesele ettevaatamatusest

tervisekahjustus. Tegemist on blanketse koosseisuga, kus liiklusnõuded, mille rikkumist mootorsõiduki juhile ette heidetakse, on sätestatud liikluseeskirjades. Käesoleval juhul on

sellised liiklusnõuded sätestatud LE § 123, mille kohaselt juht peab kohandama oma

sõiduki kiiruse selliseks, mis arvestab tema sõidukogemusi, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et

ta suudaks peatada sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel etteaimatava mis

tahes takistuse ees. Juht peab vähendama kiirust ning vajaduse korral peatuma, kui

tingimused seda nõuavad, eriti siis, kui nähtavus on halb; LE § 130, mis sätestab, et sõitmisel peab juht hoidma ohutut külgvahet ning LE § 138, mille kohaselt vastusõitvast sõidukist möödumisel tuleb kitsal sõiduteel hoiduda võimalikult paremale, vajaduse korral võib sõita teepeenrale. G.J andis kohtuistungil ütlusi, et sõitis sõiduautoga xxxx võõral kitsal teel,

mille servas oli muldvall; kiirus oli 30 km/h. Teise sõiduki märkamisel vähendas kiirust veelgi, kuid teine auto seda ei teinud. Kokkupõrke vältimiseks keeras viimasel hetkel enda poolt juhitud auto rattad paremale muldvalli. Autode kokkupuutumise hetkel oli tema auto ratastega muldvallis ning praktiliselt ei liikunudki. Talle jääb arusaamatuks, mida oleks ta

veel saanud teha, et liiklusõnnetust ära hoida ja sellepärast pole tema teos väärteo tunnuseid. Ta on ametnik ja sellepärast on talle tema reputatsioon oluline ning ta ei taha

väärteokaristust. Samas märkis, et tal oli ka alternatiivne nõue ja kui kohus ei pea

võimalikuks tema suhtes väärteomenetlust lõpetada, tuleks vähendada mõistetud rahalist

karistust, sest nii minimaalse kahju puhul 40 trahviühikut on ebaproportsionaalselt suur karistus.

Xxxx juht R A tunnistas kohtuistungil, et sõitis mööda suvisel ajal igapäevast teed

rannast kodu poole. Auto kiirus oli umbes 30 km/h, kuid teist autot märgates vähendas kiirust ja pidurdas juba kurvist alates ning võttis võimalikult paremale tee serva ja sõitis seal kuni kokkupõrkeni. Teise auto juht keeras vahetult enne kokkupõrget paremale ja ta

arvab, et enne autode kohakuti jõudmist oleks sel olnud võimalus võtta veel rohkem paremale. Selgitas, et on ka varem sel teel vastutulevate autodega kohtunud, kuid alati on

sõidukid teineteisest mööd mahtunud. Ka teda karistati selle liiklusõnnetuse eest

rahatrahviga 40 trahviühikut. Ta ei oska arvata, kas tegu oli segasüüga, kuid pidas asja vähetähtsaks ega vaidlustanud otsust.

Xxxx kaassõitja kohal istunud M S tunnistas kohtus, et nad sõitsid mere äärest suvekoju, on sõitnud seda teed igapäevaselt 40 aastat. See on kitsas metsavahetee, kahel pool mullavallidega. Vastutulev auto ei tulnud neile üllatusena ja tema seda ei jälginudki, ta

ei tulnud selle peale, et autod ei mahu teineteisest mööda, sest alati on mahtunud. Peale

liiklusõnnetust vaadates, kuidas autod seisavad, järeldas, et R.A võttis paremale, sõitis

teevallis, rattad olid mullavallis kinni, vastutulev auto oli teel libamisi, esimesed rattad muldvallis, tagumised teel. G.J ise käitus peale avariid viisakalt, kuid tema kaassõitjad

tänitasid R.Aa kallal, et algaja juht ning väitsid, et on juristid ja nõudsid kolme tonni maksmist.

Xxxx tagaistmel istunud Õ M tunnistas kohtus, et nad sõitsid rannast xxxx. Sõit oli rahulik, ta ei mäleta, kas autos juttu aeti. Ta ei saanud aru, miks nende auto sõidab rohkem

paremale, kui võiks sõita otse, kuid ühekorraga nägi, et nende kõrval on teine auto.

4

Tagaistmel tema midagi ei tundnud, kiirus oli väike. Väljas selgus, et autod on riivanud teineteist. G.J-i autos olnud meestest üks oli väga kuri, pahandas R.Aaga, nõudis temalt 3000 krooni maksmist, väitis, et R.A jääb süüdi nagunii, sest tal on vahtraleht küljes ja et

kas tema või nemad on juristid. Tunnistaja süda on haige ja tervise säästmiseks läks ta sellise käitumise eest eemale metsa vahele.

xxxx tagaistmel istunud A K tunnistas kohtuistungil, et telkimiskohta otsides sõitsid

nad ühel kitsal metsavaheteel. Tema vaatas parasjagu välja, kui nägi kurvist autot ette lendamas. J L ütles, et nüüd tuleb sisse ja G.J keeras kohe paremale, siis oli vastutulev

auto veel nende ees. Hetk enne autode kohakuti jõudmist nende auto seisis juba vallis.

Vastutulev auto sai hoo maha, kuid ikka tõmbas nende autol külje ja peegli maha, jäi seisma teevalli ja nende auto vahele. Arvab, et sellel teel kaks autot teineteisest mööda ei

mahugi. Sündmuskohal pärast oli natuke emotsioone, J.L oli pahane, et autole kriim tõmmati. Kuna kokkuleppele ei saadud, kutsuti politsei.

xxxx kõrvalistuja kohal istunud J L tunnistas kohtus, et sõitsid xxxx, otsisid telkimiskohta. Kruusateel teeolud olid kuivad, nähtavus väga hea. Kuna metsavahetee oli väga kurviline ja keegi seal varem sõitnud polnud, oldi topelt tähelepanelikud, kiirus oli 20- 30 km/h. Suhteliselt lauges kurvis tuli R.Aa juhitud auto neile vastu ja tema kogenud juhina vaatas juba eemalt, et tuleb liiga kiiresti. Jõudis veel öelda, et tuleb otsa. Nende hoog oli juba suht minimaalne, viimasel hetkel keeras G.J auto valli. R.Aal nägu oli rooli ligidal, vahtraleht oli peal, tunnistaja ei tea, miks ta kiirust maha ei võtnud, oletab, et R.A hindas sõidukogemust valesti või arvas, et mahub mööda, kuid ei mahtunud, sõitis nende autole vastu juhipoolset tagumist ust. Tema hinnangul poleks nende autol olnud võimalik rohkem

paremale hoida. Nende auto oli põiki ja seisis kokkupõrke hetkel, sest esiratas oli juba

muldvallis sees. Peale kokkupõrget juhid omavahel rääkisid ja siis küsisid temalt nõu,

kuidas peaks vormistama. Tema sai aru, et vastaspool on nõus süüdistuse omaks võtma,

kuid mingil hetkel seda enam polnud, eriti tema kaassõitjad olid selle vastu ja kutsuti politsei.

Sündmuskoha vaatlusprotokolli (tl 49) ning selle juurde kuuluvate fototabelitega (tl

41-46) on tuvastatud, et sündmuskoht asub Võsu-Vergi-Söeaugu mnt ja Võle-Vainupea- Kunda mnt vahelise tee 2,8 km-l, Vihula vallas Lääne Virumaal. Tegemist on 3,5 m laiuse kruusakattega teega, sirge teelõiguga, millele järgneb kerge kurv paremale. Sõidutee servas 0,3 m kõrgune muldkeha. Sõidutee premal servas sõiduauto xxxx esiosaga Kunda suunas. Auto parempoolne tagumise ratas 0,3 m vasakule parempoolsest teeservast. Auto taga 1,2

m ratta veerejälg, mis algab 0,45 m kauguselt parempoolsest teeservast. Xxxxi

parempoolne esimene ratas asub teest paremal muldkehal. Sõidutee vasakpoolsel serval sõiduauto Xxxx esiosaga Altja suunas. Sõiduauto parempoolsed rattad teest vasakul oleval muldkehal. Sõiduauto parempoolsest tagumisest rattast 7,6 m Kunda poole sõiduteel algab

rehvi veeremisjälg. Autode vahel kaarjalt paremale suunduv Xxxxi vasaku esiratta rehvi veeremise jälg. Sündmuskoha vaatluse käigus on tehnikavahenditest kasutatud mõõteratast

ja fotoaparaati ning koostatud liiklusõnnetuse skeem. Nii G.J kui R A on

tutvunud nii sündmuskoha vaatlusprotokolli kui skeemiga ning kinnitanud seda oma allkirjadega.

Kohus uuris tõendina ka indikaatorvahendi kasutamise protokolle, mille kohaselt mõlemad liiklusõnnetuses osalenud juhid olid kained /tl 21-22/.

Karistusregistri väljavõtte kohaselt G.J kehtivad väärteokaristused puuduvad /tl 47/.

5

R Aale koostati 09.12.2010 väärteoprotokoll AB 10501192, mille kohaselt tema, 18.07.2010 kell 17.15 Lääne- Virumaal Vihula vallas Võsu–Vergi- Söeaugu mnt ja Võle-

Vainupea-Kunda mnt. vahelise tee 2,8 km-l juhtides mootorsõidukit Xxxx reg nr xxxx

kitsal asulavälisel teel, juht vastutulevast sõidukist möödumisel ei hoidnud võimalikult paremale, arvestamata ohutu külgvahega ning ei peatunud, kuigi tingimused seda nõudsid,

mille tulemusel põrkas riivamisi kokku vastutuleva autoga Xxxx reg nr xxxx. Põhjustas sellega varalise kahjuga lõppenud liiklusõnnetuse, kus varaline kahju tekitati AS-le Hansa Liising Eesti. R A rikkus LE § 130 ja § 138 nõudeid, pannes seega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav LS § 7417 lg 1 järgi /tl 19/.

Ida Pefektuuri korrakaitsebüroo Rakvere politseiosakonna patrullteenistuse

vanemväärteomenetleja Arnas Jõe 07.01.2011 otsusega väärteoasjas nr 2590,10,004372

karistati R Aa liiklusseaduse § 7417

lg 1 alusel rahatrahviga 40 trahviühiku ulatuses, so summas 2400 krooni (153.39 eurot).

G.J-i enda ütlustega on tõendatud, et märgates tema jaoks võõral, kitsal metsateel vastu tulevat autot, vähendas ta küll kiirust ning nähes, et kokkupõrget ei õnnestu

vältida, keeras viimasel hetkel esirattad paremale muldvalli, kuid vastu tulev auto riivas

siiski tema poolt juhitud auto tagaosa just selle manöövri tagajärjel. Tema ütlusi äkilise manöövri kohta kinnitavad ka teise auto juhi A ning tunnistajate S, K ja L ütlused, kes kõik

kinnitavad, et G.J keeras viimasel minutil paremale muldvalli. Nimetatud manööver muutis G.J-i poolt sõiduki trajektoori selliselt, et auto sattis teele nurga

all põiki ning selle tõttu ei suutnud ta hoida nõutavat ohutut külgvahet ning riivamisi

kokkupõrge muutus vältimatuks. Objektiivse kinnituse annab sündmuskoha

vaatlusprotokoll, selles esitatud skeem ja lisatud fototabelid. Menetlusaluse isiku ja

tunnistajate ütlusi sõidukite kiiruse kohta enne manöövrit ja kokkupõrke hetkel ei saa

pidada objektiivseteks ja kohus ei saa väita, millise konkreetse kiirusega kumbki auto

sõitis, kuigi võib eeldada, et kruusakattega kurvilisel metsateel ei olnud kiirused suured. Samas on kohus seisukohal, et mis iganes kiirusega G.J ka ei sõitnud, ei olnud tema poolt juhitud auto kiirus kohandatud selliseks, et tema oleks suutnud õigeaegselt ning adekvaatselt liiklusoludele reageerida, vältimaks ootamatu ja liiiklusõnnetuse põhjustanud

manöövri tegemist. Kitsal, mere lähedasel metsateel vastu tulevat autot tuleb ilmselgelt pidada etteaimatavaks ning oma sõiduki kiirus tuleb kohandada vastavalt. R A, kes sõidab

nimetatud teel suvel igapäevaselt, teadis, et sel teel on suhteliselt tihe liiklus ning nähes

vastutulevat autot, vähendas kiirust ning võttis aegsasti end paremasse teeserva, mida

kinnitab 7,6 m pikkune sirge veerejälg ning asjaolu, et sõiduki mõlemad parempoolsed

rattad paiknesid teest vasakul oleval muldkehal G.J-i poolt juhitud auto 1,2 m . pikkune veerjälg oli aga kaarjas. Tee serval asuvas muldvallis oli vaid parem esimene ratas,

mille tõttu tema ei suutnud hoida ohutut külgvahe. Ei hoidunud õigeaegselt võimalikult paremale, ega sõitnud vajadusel kokkupõrke vältimiseks tee servas olevas muldvallis või sellele võimalikult lähedal. Hinnates kõiki tõendeid kogumis, on kohus seisukohal, et on tõendatud, et G.J

18.07.2010 kell 17.15 Võsu-Vergi-Söeaugu mnt ja Võle-Vainupea-Kunda mnt vahelise tee 2,8 km-l, Vihula vallas Lääne Virumaal, juhtides sõiduautot kitsal asulavälisel teel, vastutulevast sõidukist möödumisel ei hoidnud võimalikult paremale, arvestamata ohutu külgvahega ning ei peatunud, kuigi tingimused seda nõudsid, mille tulemusel põrkas

riivamisi kokku vastutuleva autoga Xxxx (xxxx). Põhjustas sellega varalise kahjuga

lõppenud liiklusõnnetuse, kus varaline kahju põhjustati AS-le Hansa Liising ja R A, rikkudes seega süüliselt LE § 123, § 130, § 138 nõudeid, pannes toime väärteo, milline on õigesti kvalifitseeritud LS § 7417 lg 1 järgi.

Kohus ei tuvastanud teo õigusvastasust, süüvõimet ega süüd välistavaid asjaolusid. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Kohus on

6

seisukohal, et G.J rikkus liiklusnõudeid ettevaatamatult. Tema poolt LE § 123,

§ 130, § 138 nõuete rikkumine on otseses põhjuslikus seoses liiklusõnnetuse tagajärjel varalise kahju tekkimisega AS-le Hansa Liising ja R Aale

Karistus on määratud selleks pädeva kohtuvälise menetleja, so Ida Prefektuuri Rakvere politseijaoskonna poolt, järgides väärteomenetlusõigust. Karistuse mõistmisel on kohtuväline menetleja arvestanud karistuse kohaldamise alustega, milleks KarS § 56 lg 1 kohaselt on isiku süü.

Karistuse mõistmisel tuleb arvestada kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti

võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

G.J-i karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud KarS § 57 ja § 58 mõttes puuduvad. LS § 7417 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 300 trahviühikut või arest või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine

kuni kuue kuuni. Sama paragrahvi teine lõige sätestab kohtu või kohtuvälise menetleja

õiguse kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist ühest kuust kuni kolme kuuni. Nimetatud väärteo eest mõistis kohtuväline menetleja G.J-ile karistuseks rahatrahvi 40 trahviühiku ulatuses, so summas 2400 krooni (153.39 eurot). Kohtuväline menetleja on karistuse mõistmisel, oluliselt alla selle keskmise määra, pigem miinimumile lähedases määras, võtnud arvesse, et G.J puuduvad kehtivad

väärteokaristused ning ilmselgelt ka asjaolu, et tegemist on ettevaatamatult toimepandud väärteoga. Määratud karistust ei ole alust pidada liigselt karmiks ning seega puudub alus

trahvi vähendamiseks. Kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus on põhjendatud ja

proportsionaalne G.J-i poolt toime pandud väärteoga ning tema süü suurusega

ning seda tuleb pidada piisavaks, et mõjutada menetlusalust isikut edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest.

Kohtunik

(allkiri)

Anu Ammer

Ärakiri õige

№oremreferent

(allkirjastatud digitaalselt)

Lea Herne

Kohtuotsus jõustus , millisega jäeti G.J-i 09. mail 2012. a Riigikohtu kohtumäärusega kaitsja vandeadvokaat Paavo Paali kassatsioon menetlusse võtmata.

№oremreferent

Lea Herne