2-25-4815/14 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

T A G A S E L J A

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Marika Leimann

Otsuse tegemise aeg ja koht

Rakvere, 13. november 2025

Tsiviilasja number

2-25-4815

Tsiviilasi

R. R. (R.) hagi R. M. vastu asja ebaseaduslikust valdusest

välja nõudmise ja kahju nõudes

Hagi hind

5287,11 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja:

R. R., ik XXX, lepinguline esindaja advokaat Getter Ulla

Kostja:

R. M., ik XXX

Resolutsioon

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Mõista kostja R. M. ebaseaduslikust valdusest välja kinnistusraamatu registriosasse nr

XXX kantud kinnisasi, aadressiga XXX, hageja R. R. valdusesse.

3. Kohustada kostjat R. M. eemaldama kinnisasjalt aadressiga XXX vastavalt käesoleva

määruse kohustatud lisaks oleval plaanil punase joonega ümbritsetud maa-alalt, pindalaga

139,83 m2, kõik sinna ladustatud alljärgnevad vallasasjad:

3.1. 10 kilekotti saepuru;

3.2. ehitusjäätmed, sh profiilplekk, eterniitplaadi tükid, puidust euroaluste tükid,

telliskivid, keraamilised plaadid, koormakatted ja muu olmeprügi;

3.3. 1 haarats;

3.4. 1 katkine roheline tünn;

3.5. 1 korvpallirõngas alusega;

3.6. 1 plekitahvel;

3.7. 1 kreissaag;

3.8. 1 plastikust paneel;

3.9. 1 plekist paneel;

3.10. 1 puulõhkumise masin;

3.11. 1 sandwich paneel;

3.12. 1 metallist silinder;

3.13. 1 traktori haakeriist;

3.14. 1 traktori libliksahk;

3.15. 1 traktori sahk.

4. Mõista kostjalt R. M. välja hageja R. R. kasuks kahjuhüvitis 1607,84 eurot ja

sissenõutavaks muutunud viivised 107,96 eurot.

5. Mõista kostjalt R. M. välja hageja R. R. kasuks viivis kahjuhüvitiselt (s.o 1607,84 eurolt)

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 14.11.2025 kuni kahjuhüvitise 1607,84

euro tasumiseni.

6. Jätta kostja R. M. kanda kõik tema enda ja hageja menetluskulud.

Välja mõista kostjalt R. M. hageja R. R. kasuks menetluskulude katteks 3018,81 eurot, s.h

riigilõiv 595 eurot ning õigusabikulud 2423,81 eurot.

Välja mõista kostjalt R. M. hageja R. R. kasuks viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras hageja menetluskuludelt (3018,81 eurolt) alates käesoleva kohtuotsuse

jõustumisest kuni menetluskulude 3018,81 euro täieliku tasumiseni.

Üleliigselt tasutud riigilõivu (140 euro) osas on hagejal õigus esitada taotlus riigilõivu

tagastamiseks riigivahenditest.

7. Mitte rahuldada taotlust protokolli parandamiseks.

8. Tagaseljaotsus kuulub täitmisele viivitamatult.

9. Toimetada kohtuotsuse resolutsioon kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu

kätte, kui muud kättetoimetamise viisid ei õnnestu.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele on hagejal õigus esitada apellatsioonkaebus kohtuotsuse kättetoimetamisest

arvates Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul. Kui apellant soovib asja arutamist

kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on

nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7).

Kostjal on õigus esitada 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamisest või avaliku

kättetoimetamise korral tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest

teadasaamisest TsMS § 416 nõuetele vastav kaja menetluse taastamiseks. Kajale tuleb

lisada kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks (TsMS § 394 ja §

416).

Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot

ja mitte rohkem kui 2100 eurot, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr

EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr EE062200221059223099 AS-

is Swedbank, märkides selgitusse tsiviilasja numbri.

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi

taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

HAGI ASJAOLUD

1. 27.03.2025, korrigeeritult 17.04.2025 esitatud hagiavalduse kohaselt soovib hageja mõista

kostja ebaseaduslikust valdusest välja registriosasse nr XXX kantud kinnisasi aadressiga XXX

hageja valdusesse ning kohustada kostjat eemaldama sinna ladustatud vallasasjad. Samuti soovib

hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitis 1607,84 eurot ja viivis põhinõudelt (s.o

1607,84 eurolt) VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni

põhinõude täitmiseni ning jätta kõik menetluskulud kostja kanda.

1.1. Hageja on XXX, registriosa number XXX, omanik. Kostja on XXX, registriosa number

XXX omanik. Kostja valdab õigusliku aluseta hageja kinnisasja lõunapoolset osa pindalaga ca

140 m2, mis hagi lisaks 3 oleval plaanil on märgistatud punasega. Kostja on plaanil kujutatud alal

ladustanud talle kuuluvaid vallasasju vähemalt alates 2022. aastast ning hagejal on puudunud ja

puudub käesoleva hagiavalduse esitamise seisuga võimalus talle kuuluvat kinnisasja viidatud ala

osas kasutada. Hagiavalduse lisana 4 esitatud piltidelt ja ka lisaks 3 oleva Maa-Ameti ortofotolt

nähtub, et kinnisasjale on ladustatud erinevaid vallasasju, mis ei kuulu hagejale ja mida kostja

ladustab õigusliku aluseta hageja kinnisasjal.

1.2. Hageja on hagiavalduse esitamise eelselt korduvalt pöördunud kostja ja viimase väimehe, Ü.

L. poole palvega eemaldada kinnisasjale õigusliku aluseta ladustatud asjad ning lõpetada

kinnisasja õigusliku aluseta valdamine.

1.3. Hageja edastas kostjale 2024. aasta aprillis valduse vabastamise nõude, mida kostja ei

täitnud. 30.08.2024 toimus kinnisasjal fakti tuvastamine KTS § 8 lg 1 p 4 tähenduses, millega

kohtutäitur R. S. aktiga kinnitas 30.08.2024 seisuga kinnisasja olukorra. Akti p-s 6.2. fikseeriti

kinnisasja välispiiril asuv vallasvara ning esitati sellekohased fotod. Akti p-s 6.3. on hageja

kinnitanud, et eeltoodud vallasvara ei kuulu talle ning kostja kinnitas, et vallasvara kuulub talle

ning põhjendas asjade ladustamist väitega, et „Sest siin on teekoht“.

Kohaliku omavalitsuse esindaja on kostjale juba varasemalt selgitanud, et tegemist on kostja

omavoliliselt rajatud kooskõlastamata mahasõiduga üle kohalikule omavalitsusele kuuluva maa

ja hageja kinnisasja, millel kostja ladustab talle kuuluvat vallasvara: „Nagu 26.07.2024 tehtud

fotod näitavad, siis sinna on XXX omaniku/elaniku poolt tekitatud kooskõlastamata mahasõit

XXX üle valla maa ja kinnistu XXX. Samuti pole seda ala mitte keegi hooldanud. Seal

vedelevad küttepuud, kasutuseta ja lagunev tehnika, vanametall, puit, muu rämps. R. M. kinnitas,

et kõik see kuulub temale. Rohtu ja võsa pole keegi niitnud.“

1.4. Kostja väide, et hageja „ei ole suutnud veel paika panna kindlaid piire seoses XXX

omanikuga“, on väär ning seda on selgitanud ka kohaliku omavalitsuse esindaja öeldes, et „Nagu

Te kirjale lisatud Maa-ameti kaardi väljavõttelt näete, siis on XXX kinnistu piirid fikseeritud ja

seda sarnaselt teiste kinnistutega. Pole mingit seadusejärgset vajadust piire, mis on

kooskõlastatud ja olemas, veelkord kooskõlastada ehk „paika panna““.

Kostja on korduvalt kinnisasjade piiritähiseid omavoliliselt eemaldanud, mistõttu pöördus hageja

nõu saamiseks Maa-Ameti poole. Ka Maa-Amet kinnitas vastuses hagejale, et kinnisasjade piirid

on selgelt fikseeritud, selgitades, et: „Kinnitame, et katastrikanded vastavad mõõdistustäpsuse

ulatuses registreerimiseks esitatud alusandmetele ja piiriandmed on omavahelises vastavuses.

Ülalpool nimetatud kanded on ainukesed XXX ja XXX katastriüksuste piiride mõõdistamist,

sealhulgas piirimärkide maastikule paigaldamist puudutavad kanded.“.

1.5. Täiendavalt edastas hageja kostjale 2024 oktoobris korduva valduse vabastamise nõude, mis

toimetati kostjale isiklikult kätte 23.10.2024, kuid mida kostja samuti ei täitnud ning jätkas

kinnisasja õigusliku aluseta valdamist.

1.6. Seega on kostja teadlik, et ta kasutab ja valdab kinnisasja omaniku nõusolekuta ja seega ka

õigusliku aluseta. Hoolimata korduvatest kohtuvälistest pöördumistest ei ole hagiavalduse

esitamise seisuga kinnisasja vabastatud ning õigusliku aluseta valdamist lõpetatud.

1.7. Kostjal puudub õiguslik alus kinnisasja valdamiseks, mistõttu on kostja valdus

asjaõigusseaduse (AÕS) § 34 lg 1 tähenduses ebaseaduslik ja AÕS § 35 lg 2 kohaselt pahauskne.

Kuna hagejal ei ole võimalik realiseerida AÕS § 68 lg 1 2.lause kohast õigust kinnisasja

täielikult vallata ja kasutada, kuivõrd kostja valdab õigusliku aluseta kinnisasja lõunapoolset osa,

siis AÕS § 80 lg 1 kohaselt nõuab hageja omanikuna asja välja ebaseaduslikust valdusest oma

valdusse.

Õiguskirjanduse kohaselt saab asja väljaandmise osaks lugeda ka valdajale kuuluvate asjade

eemaldamist kinnisasjalt, sest nende kinnisasjale jäämine takistab omaniku valdust. Seega on

väljaandmise kohustuse osaks ka nende asjade kinnisasjalt eemaldamine, mistõttu on hageja

esitanud ka kinnisasjale ladustatud vallasasjade eemaldamise nõude.

1.8. Hageja on hagiavalduse esitamise ja kohtusse pöördumise eelselt esitanud kostjale kaks

valduse vabastamise nõuet (mida kostja ei täitnud) ning kandnud sellega seoses

võlaõigusseaduse (VÕS) § 128 lg 3 tähenduses kohtueelseid õigusabikulusid ehk kahju kokku

summas 1095,44 eurot. Lisaks kohtueelsetele õigusabikuludele on hageja kandnud kulusid

summas 512,40 eurot ka kohtumenetluses kasutavate dokumentaalsete tõendite saamiseks, mis

on vajalikud hageja nõude tõendamiseks ning on seega VÕS § 128 lg 3 alusel hüvitatavad.

Seega nõuab hageja kostjalt VÕS § 128 lg 3 alusel kahju hüvitisena kokku 1607,84 eurot.

1.9. Kooskõlas TsMS §-ga 367 palub hageja esitatud kahju hüvitamise nõudelt välja mõista

viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni nõude

täitmiseni.

KOSTJA VASTUS

2. Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud 16.05.2025 isiklikult. Kostjat on kohustatud hagile

vastama 30 päeva jooksul alates teate kättetoimetamisest ning hoiatatud TsMS § 407 tagajärgede

eest. Kostja kirjalikku vastust hagiavaldusele ei esitanud.

Kostjale on kohtukutse kättetoimetatud politsei kaasabil 07.10.2025. Kostja istungile ei ilmunud.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

3. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud neid kogumis, on seisukohal, et hagi on

põhjendatud ja kuulub rahuldamisele tagaseljaotsusega hagis esitatud õiguslikul alusel AÕS §-st

68 ja § 80 ning VÕS § 128 lõikest 3 juhindudes.

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul

hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud

ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud,

isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul

loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 394 lg 5 kohaselt

hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates.

Seda tähtaega on järgitud. Hagimaterjal koos hagi menetlusse võtmise määrusega on 16.05.2025

kostjale isiklikult kätte toimetatud kohtukordniku vahendusel, seega tuli kostjal vastus esitada

hiljemalt 16.06.2025. Kostja kohtule vastanud ja vastuväiteid hagile esitanud ei ole.

Kostjale on kättetoimetatud ka kohtukutse. Kuna kostja istungile ei ilmunud, kuulub hageja poolt

TsMS § 410 alusel esitatud taotlus - lahendada asi tagaseljaotsusega - rahuldamisele.

5. TsMS § 407 lg 1 mõtte kohaselt saab kohus lugeda kostja poolt omaksvõetuks küll hageja

esitatud faktilised väited, kuid hageja nõude õigusliku põhjendatuse hindamisel tuleb siiski

kontrollida ka hageja nõude arvestuse ning sellega seotud õiguslike väidete vastavust esitatud

dokumentidele.

6. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud kogu ulatuses.

Vaidlust ei ole selles, milline kinnistu kummalegi poolele kuulub ja kostja ei ole ümberlükanud

hageja väidet, et kostja valdab ebaseaduslikult tema kinnisasja, st on haaranud talle kuuluvate

vallasasjade ladustamiseks enda kasutusse osa hagejale kuuluva kinnistu territooriumist.

7. Nimetatud olukorras on hageja asjakohaselt tuginenud AÕS regulatsioonile asja

väljanõudmiseks ning samas hagis ka VÕS regulatsioonile kahju väljamõistmise nõude

esitamisel. Kahju koosneb hagi asjaoludest nähtuvalt vajalikust kulust õigusabile ja tõendite

saamisele. Kahju ei oleks tekkinud, kui kostja ei oleks õigusliku aluseta hageja kinnistust osa

enda valdusesse haaranud. Kostja teo ja hagejal tekkinud kahju vahel on olemas põhjuslik seos.

Kahjunõude suuruse osas ei ole kostja vaidlustust esitanud.

8. Seega rahuldab kohus hageja kahjunõude summas 1607,84 eurot, mõistab kostja

ebaseaduslikust valdusest välja hagejale kuuluva kinnisasja osa, kohustab kostjat eemaldama

hagejale kuuluvalt kinnisasjalt kostja vallasvara ja lahendab taotluse menetluskulude

kindlaksmääramiseks.

9. Kostja kahju hüvitanud ei ole, seega on hageja nõue muutunud sissenõutavaks ning hagejal on

kostja suhtes viivise nõue.

VÕS § 113 lg 1 esimese lause kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib

võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94

sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. TsMS § 367 kohaselt võib

viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi

esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana,

vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib

viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja

edasi protsendina põhinõudest.

Hageja palub kostjalt välja mõista seadusjärgne viivis alates hagiavalduse esitamisest 27.03.2025

kuni nõude täimiseni. Seega tuleb kohtul juhindudes TsMS § 367 teisest lausest, välja mõista

viivis kindla summana kuni otsuse tegemiseni. Kohus arvestab sissenõutavaks muutunud

seadusjärgse viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras tasumata kahjuhüvitiselt

1607,84 eurolt alates 27.03.2025 – 13.11.2025 (k.a) 232 päeva eest, mis moodustab 107,96 eurot

(vt www.viivisekalkulaator.ee) ja kuulub kostjalt väljamõistmisele.

10. Arvestades hageja taotlust ja juhindudes TsMS §-st 367 kuulub kostjalt väljamõistmisele ka

edasiulatuv seadusjärgne viivis VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras tasumata

kahjuhüvitise jäägilt alates 14.11.2025 kuni kahjuhüvitiselt 1607,84 euro tasumiseni.

11. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta

viivitamata täidetavaks.

12. Hageja esitas 16.10.2025 taotluse protokolli parandamiseks. Taotluse kohaselt esitas kohus

istungil järgneva küsimuse: „Kohus - kostja on XXX omanik? Ja ta ütleb, et XXX asuv

vallasvara on tema oma?“ Küsimuses sisaldub ekslik viide kinnisasjale aadressiga XXX kui

hagejale kuuluvale kinnisasjale, millel asub kostjale kuuluv vallasvara. Tegelikkuses on hagejale

kuuluva kinnisasja, millel asub õigusliku aluseta kostjale kuuluv vallasvara, aadress XXX.

Eeltoodud fakt on tõendatud hagiavalduse lisadega 1 ja 19. Seega palub hageja kohtul parandada

13.10.2025 kohtuistungi protokollis „XXX“ ning asendada see hagejale kuulva kinnisasja õige

aadressiga „XXX“.

Kohus leiab, et protokolli oleks alust parandada siis, kui kohus oleks öelnud XXX ja protokollis

oleks olnud XXX. Käesoleval juhul aga kajastab protokoll õigesti kohtu küsimust. On õige, et

kohus seal eksis aadressinumbrile eelneva tänava/asukoha (XXX vs XXX) nimetamisega, kuid

see pidanuks saama hageja poolt korrigeeritud koheselt istungil.

Protokoll on siiski koostatud vastavalt tegelikult kõlanule.

Menetluskulud

13. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt

maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust

lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust

lõpetava määruse tegemist. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle

kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda.

14. Kohtule 25.04.2025 esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on osutatud õigusabiteenust:

Kuupäev

Kommentaarid

Tööae

g

(tund)

Kokku

(EUR;

KM-ta)

10.02.2025 Hagiavalduse koostamine valduse vabastamise nõudes R. M.

vastu

4,50

945,00

18.02.2025 Kliendi edastatud täiendavate materjalide analüüs, suhtlus

kliendiga

0,67

140,70

27.03.2025 Hagiavalduse täiendamine, lisade komplekteerimine, suhtlus

kliendiga

2,25

472,50

03.04.2025 31.03.2025 kohtumääruse analüüs, suhtlus kliendiga

0,33

69,30

17.04.2025 Hagiavalduse tervikteksti koostamine

1,25

262,50

22.04.2025 21.04.2025 kohtumääruse analüüs, suhtlus kliendiga

0,25

52,50

22.04.2025 Menetluskulude nimekirja koostamine

0,50

105,00

KOKKU (KM-ta) :

9,75

2 047,50

KOKKU (KM-ga) :

2 497,95

16.10.2025 esitatud nimekirja kohaselt on hageja lepinguline esindaja osutanud hagejale

täiendavalt õigusabi kokku summas 1120,94 eurot (sh käibemaks).

Kuupäev

Kommentaarid

Tööaeg

(tund)

Kokku

(EUR;

KM-ta)

27.06.2025 Kohtu 25.06.2025 määrusega tutvumine, suhtlus kliendiga

0,22

46,20

30.06.2025 Suhtlus kliendiga seoses täiendava seisukoha esitamisega

0,17

35,70

27.07.2025 Täiendava seisukoha koostamine ja kohtule esitamine

0,60

138,00

03.08.2025 Tagaseljaotsuse taotlus

0,70

161,00

10.10.2025 Suhtlus kohtuga ja kliendiga seoses 13.10.2025

kohtueelistungiga

0,42

96,60

12.10.2025 Ettevalmistus 13.10.2025 kohtuistungiks

0,52

119,60

13.10.2025 13.10.2025 kohtuistungil osalemine

0,33

75,90

15.10.2025 13.10.2025 kohtuistungi protokolliga tutvumine, suhtlus

kliendiga

0,26

59,80

16.10.2025 Menetluskulude nimekirja ja protokolli parandamise taotluse

koostamine ning kohtule esitamine

0,75

172,50

KOKKU (KM-ta) :

3,97

905,30

KOKKU (KM-ga) :

1120,94

Lisaks on hageja tasunud riigilõivu hagiavalduse esitamisel summas 735 eurot. Seega on hageja

menetluskulud käesoleva menetlusdokumendi esitamisega seisuga kokku summas 4353,89 eurot

(sh käibemaks).

15. Kohus loeb põhjendatuks hageja selgituse, et kuna tema eest kandis menetluskulud muu

juriidiline isik, kelle jaoks ei olnud tegemist ettevõtlusega seotud kuluga, millelt juriidiline isik

saaks sisendkäibemaksu maha arvata (s.t kulud kandnud juriidiline isik ei saa kuludelt

käibemaksu tagasi arvestada) ning hagejal tuleb menetluskulud juriidilisele isikule hüvitada (sh

käibemaksu osa), siis tuleb menetluskulud mõista välja koos käibemaksuga.

16. Esindaja on osutanud õigusabi hinnaga 210 eurot/tund + käibemaks, alates 2025 juulist 230

eurot/tund + käibemaks.

Kohtu hinnangul on printsiibis küll tegemist kohtupraktikas väljakujunenud keskmise

tunnihinnaga, kuid see ei ole vastavuses käesoleva hagi õigusliku keerukuse astme ja mahuga.

Asjaõiguslikus asja valdusest väljanõudmises ei ole midagi ebaharilikku ja ülemääraselt

keerukat, erandlik ei ole ka kohtueelsete õigusabikulude nõudmiseks koostatud võlaõiguslik

kahju hüvitamise ja tõendi saamise kulu nõue. Haginõudes ei ole materiaalõiguslike normide

paljusust ja hageja ei ole pidanud vastama ka kostja seisukohtadele. Kohus loeb eeltoodut

arvestades põhjendatud tunnihinnaks 180 eurot + käibemaks.

17. Kohus leiab TsMS § 175 lg 1 diskretsiooni alusel, et õigusabikulude nõue kuulub

rahuldamisele osaliselt, ehk vähendades ajakulu.

Hagiavalduse uue tervikteksti koostamise kulu - 17.04.2025 toiming: 1,25 h, 262,50 eurot - ei

pea kohus põhjendatuks määrata kostja poolt hüvitamiseks, sest õigusteadmistega lepinguline

esindaja peaks suutma koheselt vormistada nõuetekohase hagi.

Põhjendatud kulu ei ole ka 30.06.2025, 27.07.2025 ja 03.08.2025 toimingute kulu kokku

summas 334,70 eurot. Kohtu 25.06.2025 määruse alusel tuli täiendavalt esitada üksnes seni

esitamata taotluseid või tõendeid. Hageja 27.07.2025 dokument (seisukoht) ühtegi seni esitamata

taotlust ega tõendit ei sisaldanud. Ka tagaseljaotsuse taotluse 03.08.2025 veelkordseks

esitamiseks puudus vajadus, sest nagu hageja ise ka selles taotluses märgib, on ta vastava

taotluse juba varasemates hagitekstides esitanud. Sama taotluse korduv esitamine ei olnud

praegusel juhul vajalik ja see kulu ei kuulu kostjalt väljamõistmisele.

Taotletud ajakulu 13,72 tundi (9,75 + 3,97) vähendab kohus 2,72 tunni (1,25 + 0,17 + 0,60 +

0,70) võrra ehk põhjendatud ajakuluks on 13,72 - 2,72 = 11 tundi.

Muus osas on esinduse ajakululised toimingud põhjendatud.

Kokku on seega põhjendatud ajakulu esindusele kuni 30.06.2025 8,72 tundi x 180 = 1569,60

eurot + käibemaks 22% = 1914,91 eurot ja alates 01.07.2025 2,28 tundi x 180 = 410,40 eurot +

käibemaks 24% = 508,90 eurot, kokku 2423,81 eurot.

18. Hageja on tasunud riigilõivu hagiavalduse esitamisel summas 735 eurot.

Kohus leiab, et hageja on tasunud riigilõivu nõutust rohkem. Kuigi hageja nimetab hagi hinnaks

5287,11 eurot, on lõiv makstud eraldi nõuetelt. Kuivõrd mitme nõude korral hagihinnad

liidetakse, siis oleks pidanud maksma 735 euro asemel 595 eurot. Kostjalt on seega põhjendatud

välja mõista 595 eurot ning ülejäänud osas, ehk 735 – 595 = 140 euro ulatuses, on hagejal õigus

esitada taotlus riigilõivu tagastamiseks riigivahenditest. Väljamakse tehakse, vastava taotluse

saamisel, kohtulahendi jõustumisel.

19. Kostjalt kuulub väljamõistmisele menetluskuluna 3018,81 eurot (riigilõiv 595 eurot +

õigusabikulud 2423,81 eurot).

20. Kostja ei ole kohtule vastanud ning muid menetlustoiminguid teinud, mistõttu võib eeldada,

et kostjal menetluskulud puuduvad. Kostja võimalikud menetluskulud jäävad tema enda kanda.

21. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Hageja on taotlenud menetluskuludelt viivise väljamõistmist ja kohus rahuldab hageja taotluse.

22. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate

menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/digitaalselt allkirjastatud/

Marika Leimann

Kohtunik