1-12-979/3 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-12-979

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

31.jaanuaril 2012.a Tartu kohtumajas Tartu Maakohtu kohtunik Anneli Tanum sekretär Kristi Martin juuresolekul prokurör Alar Häidberg kaitsja advokaat Anu Pärtel osavõtul arutades avalikul kohtuistungil kokkuleppemenetluses kriminaalasja

süüdistatav I.S,

IK xxx, elukoht: XXX; kriminaalkorras karistatud 2 korda, väärteokorras kehtivad karistused puuduvad, tõkendit kohaldatud ei ole,

süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 4 järgi.

Kohus, asja arutanud ja arvesse võtnud kogutud tõendeid ning kokkulepet,

t u v a s t a s:

Süüdistus

I.S süüdistatakse selles, et tema, isikuna, kes on varem toime pannud varguse,

võttis ajavahemikul 19.–22.august 2010.a võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise

eesmärgil ära Tartus XXX korterist V.B. sularaha 8000 krooni, 1000 USA dollarit ja 100 eurot.

Sellega pani I.S toime KarS § 199 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, isikuna, kes on varem toime pannud varguse.

Kokkulepe

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

KarS § 199 lg 2 p 4 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks rahalist karistust 100 miinimumpäevamäära, s.o 320 eurot.

Menetlus kohtus

Kohtuistungil tunnistas süüdistatav, et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde.

Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid.

I.S tuleb süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 4 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

Kuriteoga tekitatud kahju hüvituseks on kannatanu V.B. esitanud tsiviilhagi summas 78,97 eurot, mis on I.S poolt 31.jaanuaril 2012.a. tasutud. Konfiskeerimisele kuuluv vara ja asitõendid puuduvad.

Menetluskuludena kuulub I.S-ilt

KrMS § 180 alusel riigituludesse väljamõistmisele süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha ja kohtueelses menetluses, kokkuleppe sõlmimisel ning kohtuistungil osalenud kaitsja tasu. Kohtunik leiab, et arvestades I.S-ilt väljamõistetavate menetluskulude suurust on põhjendatud nende tasumise määramine osade kaupa.

Arvestades eeltoodut ja juhindudes KrMS § 180, § 248 lg 1 p 5 ja § 249, kohus

o t s u s t a s:

Süüdi tunnistada I.S KarS § 199 lg 2 p 4 järgi ja mõista talle karistuseks rahaline karistus ükssada (100) päevamäära, s.o kolmsada kakskümmend (320) eurot.

KrMS § 180 alusel välja mõista riigituludesse menetluskuludena I.S-ilt

süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha nelisada kolmkümmend viis (435) eurot ja kaitsjatasu viiskümmend seitse (57) eurot ja 60 senti.

Määrata, et on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud alates I.S kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust kolme (3) kuu jooksul.

Rahaline karistus tuleb tasuda ühe (1) kuu jooksul peale kohtuotsuse jõustumist

Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB või arveldusarvele

221023778606 Swedbank või arveldusarvele 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, märkides viitenumbriks 4100065035.

Riigituludesse väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda kohtu poolt määratud tähtaja

jooksul peale kohtuotsuse jõustumist Rahandusministeeriumi arveldusarvele

10220034796011 SEB või arveldusarvele 221023778606 Swedbank või arveldusarvele 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, märkides viitenumbriks 2800049874. Väljamõistetud summade tasumist tõendaval dokumendil tuleb näidata kohtuasja number ning isiku nimi, kelle eest kohtukulud tasuti.

Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel määratud tähtaja jooksul peale

kohtuotsuse jõustumist pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud.

Kohtuotsuse peale on õigus kohtumenetluse poolel esitada apellatsioonkaebus kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise peale. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsiooni

ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi

ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

Apellatsioon esitatakse Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kaudu kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS 15. peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses.

Kohtunik