2-25-14938/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kristiina Kruusel

Määruse tegemise aeg ja koht

13. november 2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-14938

Tsiviilasi

AB „Lietuvos draudimas“ (AB „Lietuvos draudimas“

Eesti filiaali kaudu) avaldus Tallinn, Muhu tn 8

korteriühistu vastu kahjuhüvitise 1664 euro, viivise 8,xx

euro ja lisanduva viivise saamiseks

Menetlustoiming

Avalduse läbivaatamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja

AB „Lietuvos draudimas“ (registrikood

110051834) AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu

(registrikood 12831xx9), lepinguline esindaja A L

Puudutatud isik Tallinn, Muhu tn 8 korteriühistu

(registrikood 80160290), seaduslik esindaja A B

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Avaldus rahuldada.

2. Välja mõista Tallinn, Muhu tn 8 korteriühistult AB „Lietuvos draudimas“ (AB

„Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu) kasuks kahjuhüvitis (põhinõue) 1664 eurot

ja seisuga 10. september 2025 sissenõutavaks muutunud viivis 8,xx eurot.

3. Välja mõista Tallinn, Muhu tn 8 korteriühistult AB „Lietuvos draudimas“ (AB

„Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu) kasuks viivis protsendina põhinõudelt

(1664 eurolt) alates 11. septembrist 2025 kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse

(VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

4. Toimetada kohtumäärus menetlusosalistele kätte.

Menetluskulude jaotus

1. Jätta menetluskulud Tallinn, Muhu tn 8 korteriühistu kanda.

2. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast

tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava

määruse jõustumist (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lg 1 p 2 ja lg 2).

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu

15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi

taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu

tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. AB „Lietuvos draudimas“ (AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu, avaldaja) esitas

10.09.2025 Harju Maakohtule avalduse Tallinn, Muhu tn 8 korteriühistu (puudutatud isik) vastu,

milles palus puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõista kahju summas 1664 eurot (põhinõue),

seisuga 10.09.2025 viivise summas 8,xx eurot ja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras põhinõudelt alates 11.09.2025 kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Avalduse kohaselt on

avaldaja kindlustusandja, kes on kindlustanud korteri aadressil xxx. Avaldaja ja korteriomanik on

sõlminud korteri kindlustamiseks kindlustuslepingu nr xxx. Kindlustusvõtjaks on T L.

Kindlustuslepingus kokkulepitud omavastutus on 200 eurot. 08.05.2025 sai avaldaja

kindlustusvõtjalt kahjuteate, mille kohaselt on korter nr xx WC saanud veekahjustuse. Veelekke

põhjuseks oli lekkiv kanalisatsioonipüstik korterite nr xx ja xx vahel. Puudutatud isik vahetas

lekkiva kanalisatsioonipüstiku. Avaldaja esindaja, xxx, vaatas 09.06.2025 kahjustada saanud korteri

nr xx üle ning koostas ülevaatuse akti ja korteri skeemi. Korteris nr xx on kahjustada saanud WC

põrand, lagi, sein, torude karbik ja kapp. Korteri nr xx remondiks koostas xxx OÜ hinnapakkumise

summas 2663,48 eurot. Avaldaja hinnangul oli korteri parandamiseks pakutud hind mõistlik. Kuna

kindlustusvõtja soovis rahalist hüvitist, siis hüvitas avaldaja kahju summas 1664 eurot. Omavastutus

200 eurot jäi kindlustusvõtja kanda. Põhjusel, et veekahju sai alguse korteriomanike kaasomandisse

kuuluva kanalisatsioonitoru lekkest, esitas avaldaja 08.08.2025 asjast puudutatud isikule kohtueelse

kahju hüvitamise nõude, andis korteriühistule mõistliku tähtaja (rohkem kui 10 päeva) kahju

hüvitamiseks ning palus kahju hüvitada hiljemalt 22.08.2025. Korteriühistu avaldajale kahju ei

hüvitanud.

2. Kohus võttis 17.09.2025 määrusega avalduse menetlusse.

3. Puudutatud isik esitas 15.10.2025 vastuse, milles võttis nõude õigeks. Puudutatud isik leidis, et

käesolevas kohtumenetluses kannab kumbki pool oma menetluskulud ise vastavalt TsMS § 172 lg 1,

§ 477 lg 1 ja § 168 lg 6 sätetele. 10.09.2025 avalduses mainis avaldaja, et 08.08.2025 saatis

puudutatud isikule kahjunõude. Paraku ei ole puudutatud isik seda kirja kätte saanud, mistõttu ei

olnud võimalik nõuet kohtuväliselt täita. Keegi avaldaja poolt ei ole suhelnud korteriühistu

juhatusega. Veelgi enam ei ole avaldaja tõendanud, et puudutatud isik sai kahjunõude kätte ning

jättis selle tähelepanuta. Juhul kui avaldaja ei nõustu puudutatud isiku poolt pakutud kompromissi

sõlmimisega, võtab puudutatud isik avalduse õigeks ning palub kohtumääruse tegemisel jätta

menetluskulud nii, et kumbki pool kannab oma menetluskulud ise TsMS § 168 lg 6 alusel, kuna

puudutatud isik ei ole kahjunõuet kätte saanud ning ei ole oma käitumisega andnud põhjust avalduse

kohtusse esitamiseks. Samuti juhib puudutatud isik kohtu ja avaldaja tähelepanu, et hagita menetluse

lõpetamisel on üldjuhul põhjendatud jätta menetluskulud avaldaja kanda.

4. Avaldaja esitas 23.20.2025 seisukoha. Puudutatud isik ei selgita, millist tähtsust omab vaidluse

lahendamisel asjaolu, et ta ei ole kohtuvälist kahjunõuet kätte saanud. Avaldaja on tõendanud, et ta

saatis puudutatud isikule 08.08.2025 kohtueelse kahjunõude puudutatud isiku äriregistris avaldatud

e-posti aadressile xxx (dtl 30). Avaldaja tegi 23.10.2025 päringu xx OÜ-le e-postkasti serveri

teenust osutavale ettevõttele xxx OÜ (xxx), kes kinnitab oma vastuses, et „E-posti serverite logide

järgi saadeti 2025-08-08 14:46 aadressilt xxx aadressil xxx kiri, teemarida "KAHJUNÕUE

08.08.2025 nr xxx". Adressaadi sissetuleva e-posti server on kirja vastu võtnud ning kviteerinud

seda staatuskoodiga "250 Message processed".“. Seega on kohtuväline kahjunõue (dtl 30) jõudnud

puudutatud isiku e-posti serverisse ning puudutatud isikul oli võimalus sellega tutvuda ning

avaldajale kahju kohtuväliselt hüvitada.

Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 1 lg 4 kohaselt on korteriühistu eraõiguslik

juriidiline isik, mille liikmeteks on kõik ühe korteriomanditeks jagatud kinnisomandi

korteriomandite omanikud. Äriregistri seadus (ÄRS) § 3 lg 1 kohaselt kantakse äriregistrisse

eraõiguslikud juriidilised isikud. ÄRS § 12 p 5 alusel kantakse juriidilise isiku kohta registrikaardile

tema asukoht, aadress ja elektronposti aadress. Puudutatud isiku e-posti aadress on äriregistri

andmete kohaselt xxx. Käesoleval juhul ei ole puudutatud isik väitnud, et nimetatud e-posti aadress

ei kuulu(nud) temale või et tal ei olnud võimalust e-posti kontrollida. Kui tahteavaldus (teade) on

jõudnud adressaadi mõjusfääri ja tal on edastatu sisuga mõistlik võimalus tutvuda, läheb

tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 69 lg 2 teise lause järgi adressaadile üle ka avaldatu sisust

teadasaamise risk. Kui e-kirjaga tutvumist takistavad adressaadist endast tulenevad asjaolud, nt enda

valitud spämmifiltrite kasutamine, mistõttu e-kiri satub rämpsposti, või serverimahu täitumine, sest

saaja ei ole mittevajalikke e-kirju kustutanud, tuleb see lugeda adressaadi riskiks ja e-kiri (või

täpsemalt selles sisalduv tahteavaldus) kättesaaduks. Avaldaja valis puudutatud isikule nõudekirja

edastamiseks mõistliku viisi. Nimetatud kiri jõudis adressaadi mõjusfääri ja tal on edastatu sisuga

mõistlik võimalus tutvuda.

TsMS § 168 lg 6 kohaselt kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui

kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Puudutatud isik võttis avalduse

koheselt õigeks, kuid eelnevalt jättis puudutatud isik avaldaja kohtueelse kahjunõude hüvitamata.

Avaldaja pöördus oma õiguste kaitseks kohtusse pärast seda, kui kahjunõue oli muutunud

sissenõutavaks. Avaldaja leiab, et kohtusse pöördumine oli ainuke võimalus puudutatud isikult

hüvitise saamiseks. Kohtusse pöördumine oli tingitud vaid puudutatud isiku poolsest käitumistest,

kes jättis hüvitamata kahjunõude, mille sisuga tutvumiseks oli tal mõistlik võimalus.

5. 30.10.2025 teatas puudutatud isik kohtule, et avaldaja ei nõustunud kompromissi sõlmimisega.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

6. Kohus leiab, et avaldus kuulub rahuldamisele.

7. TsMS § 475 lg 1 p 13 kohaselt on korteriomandi ja kaasomandi asjad hagita asjade üks liike.

TsMS § 613 lg 1 p 1 järgi lahendab kohus hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu

avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning

puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu

vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõuded, mis korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS)

§ 33 järgi on esitatud korteriomandit võõrandama kohustamiseks. Hagita menetluses lahendatakse

mh ka kahju hüvitamise nõuded, mis tekivad selle tõttu, et üks korteriomandi omanik tekitab kahju

teise korteriomandi omaniku eriomandile (reaalosale) (vt nt Riigikohtu 14.11.2018 otsus tsiviilasjas

nr 2-12-24747/180, p 16).

8. Avaldaja esitas VÕS § 492 lg 1 alusel puudutatud isiku vastu tagasinõude. VÕS § 492 lg 1 järgi

läheb kindlustusandjale tema hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale kolmanda isiku vastu

kuuluv kahju hüvitamise nõue. Kohus märgib, et avaldaja võib nõuda VÕS § 115 lg 1 ja § 127

alusel puudutatud isikult kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised eeldused (vt nt

Riigikohtu 21.10.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-107-15, p 11):



puudutatud isik on kohustust rikkunud (VÕS § 115 lg 1);



puudutatud isik vastutab kohustuse rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1), st rikkumine ei ole

vabandatav (VÕS § 103 lg 1);



avaldajale on tekkinud kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128);



kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2);



rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4).

Korteriühistu vastutab üksiku korteriomaniku suhtes oma korteriomandite kaasomandi osa eseme

valitsemise kohustuse rikkumise korral KrtS § 12 lg 1 ja § 34 lg 2 ning VÕS § 115 jt alusel. VÕS §

132 lg 3 näeb ette, et kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise

mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise.

9. Menetlusosalised ei vaidle selle üle, et avaldaja on kindlustusandja, kes on kindlustanud korteri

aadressil xxx (dtl 42-45) ning 08.05.2025 sai avaldaja kindlustusvõtjalt kahjuteate, mille kohaselt on

korteri nr xx WC saanud veekahjustuse (dtl 46-xx). Veelekke põhjuseks oli lekkiv

kanalisatsioonipüstik korterite nr xx ja xx vahel. Samuti ei vaidle menetlusosalised selle üle, et

avaldaja hüvitas kindlustusvõtjale kahju summas 1664 eurot (dtl 29).

10. Menetlusosalised vaidlevad selle üle, kas praegusel juhul on kohaldatav TsMS § 168 lg 6.

11. Puudutatud isik on 15.10.2025 kohtule teatanud, et võtab tema vastu esitatud avalduse õigeks.

12. Eeltoodust tulenevalt kuulub avaldaja kahju hüvitamise nõue (põhinõue) summas 1664 eurot

rahuldamisele.

13. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja VÕS § 101 lg 1 p 6 järgi nõuda rahalise

kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Viivist võib võlausaldaja VÕS § 113 lg 1 kohaselt

võlgnikult nõuda, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kui

rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu

rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul, arvestatakse

võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha

sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse (VÕS § 113 lg 2).

14. Asja materjalidest nähtuvalt nõuab avaldaja puudutatud isikult viivist periood 23.08.2025-

10.09.2025 eest summas 8,xx eurot ja edasi viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

põhinõudelt alates 11.09.2025 kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Kuna avaldaja on avalduse

õigeks võtnud, kuulub ka avaldaja viivisenõue rahuldamisele.

15. Kokkuvõttes rahuldab kohus avalduse ning mõistab puudutatud isikult avaldaja kasuks välja

kahjuhüvitise (põhinõue) summas 1664 eurot, seisuga 10.09.2025 sissenõutavaks muutunud viivise

8,xx eurot ja viivise protsendina põhinõudelt (1664 eurolt) alates 11.09.2025 kuni põhinõude

täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

16. Menetluskulud jätab kohus TsMS § 168 lg 5 ja § 172 lg 1 alusel puudutatud isiku kanda. Kohus

leiab, et praegusel juhul ei ole alust jätta menetluses kantud kulusid menetlusosaliste endi kanda

TsMS § 168 lg 6 alusel. TsMS § 168 lg 6 sätestab, et juhul, kui kostja võtab hagi kohe õigeks,

kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi

esitamiseks. Antud juhul puudub vaidlus, et puudutatud isik on avalduse õigeks võtnud. Kohus ei

nõustu siiski puudutatud isikuga selles, et ta ei ole andnud oma käitumisega põhjust avalduse

esitamiseks.

17. Puudutatud isiku väitel ei ole ta saanud kätte avaldaja 08.08.2025 saadetud kohtueelset

kahjunõuet. Tahteavalduse tegemist ja selle kättesaamist reguleerib TsÜS § 69. TsÜS § 69 lg 1

sätestab, et kindlale isikule (tahteavalduse saaja) suunatud tahteavaldus tuleb tahteavalduse tegija

poolt väljendada ja see muutub kehtivaks kättesaamisega. TsÜS § 69 lg 2 kohaselt on tahteavaldus

kätte saadud, kui see on tahteavalduse saajale isiklikult teatavaks tehtud. Eemalviibijale tehtud

tahteavaldus loetakse kättesaaduks, kui see on jõudnud tahteavalduse saaja elu- või asukohta ja tal

on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Seega tuleb tahteavalduse kättesaamise analüüsimisel kindlaks

teha, kas tahteavalduse saajale oli tagatud mõistlik võimalus tahteavaldusega tutvuda. Kohus

selgitab, et TsÜS § 69 lg-s 2 sätestatud mõistlik võimalus tahteavaldusega tutvuda ei tähenda seda,

et tahteavalduse saaja peab selle kättesaaduks lugemiseks tahteavaldusest teada saama. Tahteavaldus

tuleb lugeda kättesaaduks hetkest, mil tahteavalduse saajaga sarnasel isikul on tavapärastel

asjaoludel võimalus tahteavaldusest teada saada. Kas ja millal tahteavalduse saaja tahteavaldusest

tegelikult teada saab või selle kätte saab, ei oma käesoleval juhul tahteavalduse jõustumishetke

määramisel tähendust (vt nt Riigikohtu 19.12.2005 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-156-05, p 10). Sellest

tulenevalt ei tule ka kahjunõude esitamise puhul selgitada mitte seda, kas puudutatud isik sai vastava

nõude saatmisest teada või selle tegelikult kätte sai, vaid seda, millal tekkis puudutatud isikul

mõistlik võimalus kahjunõudega tutvuda. Mõistlik võimalus tahteavaldusega tutvuda sõltub sellest,

millal tahteavalduse tegija võib tavapärastel asjaoludel arvestada sellega, et saaja on selle kätte

saanud.

18. Asja materjalidest nähtuvalt saatis avaldaja 08.08.2025 kahjunõude puudutatud isiku äriregistris

avaldatud e-posti aadressile xxx, andis puudutatud isikule mõistliku tähtaja (rohkem kui 10 päeva)

kahju hüvitamiseks ning palus kahju hüvitada hiljemalt 22.08.2025 (vt dtl 30-31). Ka vastuses on

puudutatud isik märkinud enda kontaktandmetes sama e-posti aadressi (vt dtl 96). Avaldaja tegi

23.10.2025 päringu xxx OÜ-le e-postkasti serveri teenust osutavale ettevõttele xxx OÜ (xxx), kes

kinnitab oma vastuses, et „E-posti serverite logide järgi saadeti 2025-08-08 14:46 aadressilt xxx

aadressil xxx kiri, teemarida "KAHJUNÕUE 08.08.2025 nr xxx". Adressaadi sissetuleva e-posti

server on kirja vastu võtnud ning kviteerinud seda staatuskoodiga "250 Message processed".“ (vt dtl

103). Seega on kohtuväline kahjunõue (dtl 30-31) jõudnud puudutatud isiku e-posti serverisse ning

puudutatud isikul oli võimalus sellega tutvuda ning avaldajale kahju kohtuväliselt hüvitada (vt ka

Riigikohtu 21.12.2007 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-123-07, p 12). Viidatud otsuses on Riigikohus

märkinud, et e-kiri on jõudnud saajani, kui see on saabunud saaja või tema valitud teenusepakkuja

serverisse, kuid e-kiri on kätte saadud alles siis, kui saajal on mõistlik võimalus sellega tutvuda ning

majandus- ja kutsetegevuses tuleb eeldada, et isik kontrollib e-posti vähemalt kord päevas. Seega

saab majandus- ja kutsetegevuses lugeda e-kirja kättesaaduks hiljemalt järgmisel päeval pärast e-

kirja saabumist saaja või tema valitud teenusepakkuja serverisse.

19. Puudutatud isik kahju ei hüvitanud ning avaldaja pöördus kohtusse 10.09.2025. Puudutatud isik

pöördus avaldaja poole kompromissi pakkumisega alles kohtumenetluse ajal (15.10.2025).

Menetlusosalised kohtumenetluse ajal kompromissi ei saavutanud. Kuna TsMS § 168 lg 6

kohaldamisel annab kohus hinnangu sellele, kas puudutatud isik on oma käitumisega andnud põhjust

avalduse esitamiseks, siis ei oma tähtsust puudutatud isiku väited selle kohta, millise sisuga

kompromissettepanekuid on puudutatud isik avaldajale teinud pärast kohtumenetluse algatamist.

Kokkuvõttes on kohus seisukohal, et käesolevas asjas ei esine TsMS § 168 lg-s 6 sätestatud

erandolukorda.

20. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast tsiviilasja sisulise

lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist (TsMS § 177 lg 1

p 2 ja lg 2).

21. TsMS § 178 lg-st 1 lähtudes saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

(allkirjastatud digitaalselt)