2-25-104644/11 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Tagaseljaotsus)

Kohus

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Helvia Räägel

Otsuse tegemise aeg ja koht

12.11.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-104644

Tsiviilasi

B2 Impact OÜ hagi S. V. vastu võla nõudes

Menetlusosalised

Hageja: B2 Impact OÜ (registrikood 11542046), lepinguline

esindaja Anu Volmer (e-post XXX)

Kostja: S. V. (isikukood XXX)

Hagihind

4640,45 eurot

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Mõista S. V.’lt B2 Impact OÜ kasuks välja lepingust nr XXX tulenev põhivõlg 3987,50

eurot, intress 312,06 eurot, viivis 290,89 eurot ja võla sissenõudmiskulud 50 eurot,

kokku 4640,45 eurot.

3. Menetluskulud jätta S. V. kanda.

4. Mõista S. V.’lt B2 Impact OÜ kasuks välja menetluskulud summas 580 eurot (riigilõiv

560 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot). S. V.’l tuleb välja mõistetud

menetluskuludelt tasuda B2 Impact OÜ-le viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamiseni.

5. Tagaseljaotsus on viivitamata täidetav.

6. Toimetada kohtuotsus kostjale kätte otsuse väljavõtte avaldamisega väljaandes

Ametlikud Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Hageja võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostjal on õigus esitada kaja 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kaja peab

vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 sätestatud nõuetele ning sellele tuleb lisada

kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kaja esitamisel tuleb tasuda riigilõivu. Kaja

riigilõivuna tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100

eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot.

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Kohtu selgitused

TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on

määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte

välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited

kostja poolt omaksvõetuks. Hageja on hagis märkinud, et juhul kui kohus rahuldab hagi

tagaseljaotsusega või hagi õigeksvõtul põhineva otsusega, palub hageja kostjalt välja mõista

menetluskuludena riigilõiv summas 560 eurot ja ja maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot (dtl 44).

Eeltoodust tulenevalt järeldab kohus, et hageja on tagaseljaotsuse tegemisega nõus.

Kostjale toimetati hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määrus kätte 17.10.2025 Ametlike

Teadaannete vahendusel ning hagile vastamise tähtpäev oli 06.11.2025. Kuna kostja hagile ei

vastanud, lahendab kohus asja tagaseljaotsusega (TsMS § 407 lg 1) ja rahuldab hagi.

Kohtuotsuse tegemise ajaks ei ole ülalkirjeldatud asjaolud muutunud, kostja menetluses ei osale

ning läbi proovimata kontaktandmed puuduvad. Kohus on seisukohal, et TsMS § 317 lg 1 p 1

eelduste uuesti kontrollimine oleks tulemusteta ning toimetab kohtuotsuse kostjale kätte otsuse

väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohtuotsus loetakse TsMS § 317 lg 5

kohaselt avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte avaldamisest väljaandes

Ametlikud Teadaanded.

Kohus jätab TsMS § 444 lg 3 alusel otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa. Kuivõrd hageja

nõue tuleneb 03.08.2024 B OÜ ja kostja vahel sõlmitud laenulepingust nr XXX, mis kvalifitseerub

tarbijakrediidilepinguks, siis on kohus kontrollinud, et poolte vahel sõlmitud lepingu

krediidikulukuse määr ei ületanud lepingu sõlmimise ajal võlaõigusseaduse (VÕS) § 4062 lg-s 1

sätestatud määra ning hageja on laenu andmisel järginud VÕS §-s 4034 sätestatud vastutustundliku

laenamise põhimõtet.

Kohus selgitab, et kohtul on kohustus omal algatusel kontrollida tarbijaõiguse teatavate sätete

võimalikku rikkumist (Euroopa Kohtu otsus C-679/18 p 18, C-495/19 p 17; RKTsKo 24.11.2023

määrus tsiviilasjas nr 2-21-13098). Krediidikulukuse määr kostjaga sõlmitud lepingus on

hagiavalduse kohaselt 35,74%, mis ei ületa lepingu sõlmimise ajal alates 01.07.2024 kehtinud VÕS

§ 4062 lg-s 1 sätestatud määra 49,95%. Hageja on hagis toonud andmed, mis võimaldasid kohtul

kontrollida krediidikulukuse määra kujunemist. Kohus leiab, et hageja on järginud vastutustundliku

laenamise põhimõtet ning hagi on õiguslikult põhjendatud. Krediidiandja on teostanud päringud

registritesse kostja maksevõime hindamiseks, hinnanud kostja sissetulekuid ja finantskohustusi,

elamiskulusid, tööhõivet, maksehäireid, ülalpeetavate olemasolu ja kostja pangakonto väljavõtet.

Kohus leiab, et hageja ei ole rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kohtu hinnangul,

arvestades hagis toodud kostja sissetulekuid ja laenumakse suurust, oli kostjal võimekus tagastada

laenu vastavalt lepingule. Kostja ei ole krediiti tagastanud. Kohus rahuldab hagiavalduse.

Menetluskulud

2

Kohus jätab menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Vastavalt TsMS § 138 lg-le 1 on

menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on

kohtukulud riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud. Asja läbivaatamise kuludeks on muuhulgas

menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud (TsMS § 144 p 1.

Hageja palub mõista kostjalt välja riigilõivu 560 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot,

kokku 580 eurot (dtl 33, 44).

Riigilõiv 560 eurot vastab hagi hinnale (RLS § 59 lg 1 ja lisa 1 koosmõjus) ja kohus mõistab

riigilõivu kostjalt hageja kasuks välja.

Kohus leiab, et hageja maksekäsu kiirmenetluse kulu summas 20 eurot on põhjendanud ning kohus

mõistab selle kostjalt hageja kasuks välja.

Hageja taotlusel ja TsMS § 177 lg 4 alusel tuleb kostjal tasuda hagejale välja mõistetud

menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva lahendi

jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamiseni.

Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale

edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega

määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust

vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1). Menetluskulude

kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot

(TsMS § 178 lg 2).

Kooskõlas TsMS § 468 lg 1 p-ga 2 tunnistab kohus käesoleva tagaseljaotsuse omal algatusel

tagatiseta viivitamata täidetavaks.

(allkirjastatud digitaalselt)

Helvia Räägel

kohtunik

3