2-25-17424/4 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Viru Maakohus Kohtunik Priit Kama Kohtujurist Deniss Iškin Määruse tegemise aeg ja koht 12. november 2025, Jõhvi Kohtuasja number 2-25-17424 Kohtuasi L. T., J. T. ja L. T. hagi T. T. vastu elatise nõudes Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja I: L. T. (ik XXX) Hageja II: J. T. (ik XXX) Hageja III: L. T. (ik XXX) Hageja seaduslik esindaja: Kaia T. (ik: XXX; elukoht: XXX) Kostja: T. T. (ik XXX; elukoht: XXX), lepinguline esindaja H. K. RESOLUTSIOON 1. Kinnitada L. T., J. T., L. T. ja T. T. vaheline kompromiss järgmiselt: 1.1. T. T. tasub L. T.le alates 1. novembrist 2025 kuni L. T. täisealiseks saamiseni elatist 123,32 eurot kuus (baassumma 282,31 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast, millest on maha arvatud pool lapsetoetusest ja proportsionaalne osa lasterikka pere toetusest ning vähendatud elatist 8 koosveedetud päeva osas). Elatist indekseeritakse iga aasta 1. aprillil vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja 4 ning riiklike peretoetuste maksmise korra ja suuruse muutumisel muutub vastavalt ka elatise arvutamise aluseks olevate riiklike peretoetuste suurus. 1.2. T. T. tasub J. T.le alates 1. novembrist 2025 kuni J. T. täisealiseks saamiseni elatist 123,32 eurot kuus (baassumma 282,31 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast, millest on maha arvatud pool lapsetoetusest ja proportsionaalne osa lasterikka pere toetusest ning vähendatud elatist 8 koosveedetud päeva osas). Elatist indekseeritakse iga aasta 1. aprillil vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja 4 ning riiklike peretoetuste maksmise korra ja suuruse muutumisel muutub vastavalt ka elatise arvutamise aluseks olevate riiklike peretoetuste suurus.

2-25-17424 1.3. T. T. tasub L. T.le alates 1. novembrist 2025 kuni L. T. täisealiseks saamiseni elatist 118,65 eurot kuus (baassumma 282,31 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast, millest on maha arvatud pool lapsetoetusest ja proportsionaalne osa lasterikka pere toetusest ning vähendatud elatist 8 koosveedetud päeva osas). Elatist indekseeritakse iga aasta 1. aprillil vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja 4 ning riiklike peretoetuste maksmise korra ja suuruse muutumisel 3 muutub vastavalt ka elatise arvutamise aluseks olevate riiklike peretoetuste suurus. 1.4. T. T. tasub elatise L. T., J. T. ja L. T. ema, K. T. pangakontole nr EEXXX iga jooksva kalendrikuu 15.-ndaks kuupäevaks. 2. Lõpetada menetlus tsiviilasjas 2-25-17424 seoses kompromissi kinnitamisega. 3. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Jätta menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata. 4. Toimetada kohtumäärus kätte menetlusosalistele. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale ei saa vastavalt poolte kokkuleppele esitada määruskaebust. ASJAOLUD Viru Maakohtu menetluses on L. T., J. T. ja L. T. hagi T. T. vastu elatise nõudes. Pooled esitasid 12. novembril 2025 kohtule allkirjastatud kompromisslepingu, mille paluvad kinnitada ja menetluse käesolevas tsiviilasjas lõpetada. Pooled loobuvad määruskaebuse esitamise õigusest ning otsustasid poolte menetluskulud jätta poolte endi kanda. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud kompromisslepinguga, leiab, et tsiviilasja menetlus tuleb lõpetada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Pooled saavutasid kompromissi, palusid kohtul kompromiss kinnitada ning menetlus tsiviilasjas lõpetada. Kohtu hinnangul ei ole kompromiss kohtule esitatud asjaolude järgi vastuolus heade kommete ega seadusega ning ei riku olulist avalikku huvi. Kompromissi on võimalik täita. Kohtul ei ole alust jätta kompromissi TsMS § 430 lg 3 kohaselt kinnitamata. Eeltoodust tulenevalt kinnitab kohus kompromissi selles toodud tingimustel ja lõpetab asjas menetluse TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt. Pooled kinnitasid, et on teadlikud kompromissi kinnitamise ja tsiviilasja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest, sh et TsMS § 432 kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme 2(3)

2-25-17424 üle. Kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 173 lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 alusel kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Menetlusosalised on menetluskulude jaotuse osas kokku leppinud ja seega tuleb menetluskulud jaotada kooskõlas TsMS § 168 lg 3 vastavalt kokkuleppele, s.o menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Seega ei ole menetluskulude rahaline kindlaksmääramine vajalik. Menetlusosalistele hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Kohus jätab menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata. Pooled on soovinud loobuda edasikaebeõigusest. Vastavalt TsMS § 64 lg-le 2, TsMS § 661 lg-le 4 ning poolte kokkuleppele määrab kohus, et määruse peale ei saa esitada määruskaebust. (allkirjastatud digitaalselt) Priit Kama kohtunik 3(3)