2-23-136723/17 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Priit Kama Otsuse tegemise aeg ja koht 12. november 2025, Tallinn Tsiviilasja number 2-23-136723 Tsiviilasi R. Ü. hagi R. J.i vastu elatise nõudes Tsiviilasja hind 1800 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: R. Ü. (ik XXX) Hageja seaduslik esindaja: T. Ü. (ik XXX) Kostja: R. J. (ik XXX) Asja läbivaatamine 10.11.2025 kohtuistungil RESOLUTSIOON 1. Rahuldada hagi. 2. Välja mõista R. J.ilt elatis R. Ü. kasuks alates 13.09.2023 kuni R. Ü. täisealiseks saamiseni (s.o kuni XXX) summas 200 eurot kuus. 3. Kohustada R. J.it tasuma kohtuotsuse punktis 2 nimetatud elatis T. Ü. arvelduskontole nr XXXX XXX AS-is iga kuu 10. kuupäevaks selgitusega „Elatis R. Ü.“. 4. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. 1

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 1. Hageja R. Ü. esitas 13.09.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse kostjalt R. J.ilt elatise nõudes. Pärnu Maakohus lõpetas 20.11.2023 maksekäsu kiirmenetluse ning andis asja üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja esitas 02.02.2024 Harju Maakohtule oma nõue hagiavaldusele ettenähtud vormis, milles palub välja mõista kostjalt hageja kasuks elatist 200 eurot kuus alates 13.09.2023. 2. Kohus on saatnud hagimaterjalid kostjale kirjaliku vastamise kohustusega hiljemalt 20 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. Hagimaterjalid on kostjale kätte toimetatud 16.05.2024 isiklikult allkirja vastu. Kostja kohtule hagiavalduse vastust ei esitanud. 3. Kohus korraldas asja läbivaatamiseks istungi 10.11.2025. Kumbki pool ei ilmunud kohtuistungile. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED 4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 408 p 1 sätestab, et kui kumbki pool ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, võib kohus lahendada asja sisuliselt. Kuivõrd kumbki pool ei ilmunud kohtuistungile, lahendab kohus asja sisuliselt. 5. Kohus, tutvunud hagiavaldusega, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. 6. Perekonnaseaduse (PKS) § 96 lg 1 ja § 97 p 1 järgi on vanemal alaealise lapse ülalpidamise kohustus. Ülalpidamist annab eeskätt raha perioodilise maksmisega (elatis) alaealise lapse vanem, kes ei ela lapsega koos või kes ei osale lapse kasvatamises (PKS § 100 lg-d 1 ja 2). Elatis ei tohi olla üldjuhul väiksem PKS § 101 alusel arvutatud summast. Kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused (PKS § 101 lg 2). 7. Rahvastikuregistri andmete kohaselt on kostja hageja isa, mistõttu on tal hageja ülalpidamise kohustus. Hageja elab rahvastikuregistri andmetest ema juures. Seega on hagejal kostjast lahus elava lapsena kostja vastu PKS §-st 96 ja §-st 97 tulenevalt materiaalõiguslik nõue ülalpidamise saamiseks, kuivõrd kostja on oma ülalpidamiskohustuse täitmata jätmisel rikkunud lapse õigust saada ülalpidamist. Olukorras, kus laps on üksnes oma ema ülalpidamisel ning lapse isa ei osale lapse ülalpidamises, on lapse huve arvestades põhjendatud hagi rahuldamine. 9. Hageja on palunud välja mõista elatise kindla summana 200 eurot kuus, mis on alla seaduses sätestatud miinimummäära. Riigikohus on varasemalt selgitanud, et miinimumi ulatuses elatise nõudmisel ei ole vaja kohtumenetluses tõendada lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi, sest eelduslikult kulub lapse vajaduste rahuldamiseks kahekordne miinimumelatis (vt RKTKo 07.02.2018, 2-15-15909, p 12). Kuna alaealisele lapsele on käesolevas vaidluses nõutut kindla summana alla seaduses sätestatud miinimummäära elatist, siis ei ole hagejal vajadust tõendada alaealise lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi. 10. Hageja on palunud välja mõista elatise alates 13.09.2023. TsMS § 486 lg 2 kohaselt hagi loetakse hagimenetluse tähenduses esitatuks alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse 2

esitamisest. Avaldus maksekäsu kiirmenetluses on esitatud 13.09.2023. Kohus mõistab seega elatise välja alates 13.09.2023. 11. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja nõude alaealisele lapsele elatise väljamõistmiseks ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja elatise kindla summana 200 eurot kuus alates 13.09.2023 kuni hageja täisealiseks saamiseni. 12. Juhindudes TsMS § 455 lg-s 1 sätestatust määrab kohus kohtuotsuse kindlaks kohtuotsuse täitmise korra ja tähtaja. PKS § 100 lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette. Kohus määrab, et kostja on kohustatud R. Ü. elatise summa kanda iga kuu 10. kuupäevaks hageja seadusliku esindaja arvelduskontole. 13. Tulenevalt TsMS § 164 lg-st 1 jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. Kohtul ei ole põhjust kõrvale kalduda seaduses toodud üldsättest menetluskulude jaotusest hagilises perekonnaasjas. Kuna menetluskulud jäävad poolte endi kanda, jätab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata. (allkirjastatud digitaalselt) Priit Kama kohtunik 3