2-24-125235/18 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Merit Helm

Kohtujurist

Kertu Altin

Otsuse tegemise aeg ja koht

12. november 2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-125235

Tsiviilasi

AS ÜHISTEENUSED hagi X vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

87,19 eurot

Menetlusosalised ja esindajad

Hageja: AS ÜHISTEENUSED (registrikood 11052490, asukoht

Endla tn 15, 10122 Tallinn);

Hageja lepinguline esindaja: Ahto Järvela (e-post xxx);

Kostja: X (isikukood XXX, elukoht xxx, e-post xxx).

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi.

2. Välja mõista Xlt AS-i ÜHISTEENUSED kasuks põhivõlgnevus 40 eurot, viivis 12,29

eurot, sissenõudmiskulu 30 eurot ja alates 15.08.2024 viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras põhinõudelt, s.o. 40 eurolt kuni põhinõude täieliku tasumiseni.

3. Jätta menetluskulud X kanda.

4. Välja mõista Xlt AS-i ÜHISTEENUSED kasuks menetluskuluna 480 eurot ja viivis

menetluskulult VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtulahendi

jõustumisest kuni täitmiseni.

Edasikaebamise kord

Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10).

Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue

1. Hageja palub rahuldada hagi ja mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 40 eurot,

viivise 12,29 eurot, sissenõudmiskulu 30 eurot ja viivised tasumata põhivõlgnevuselt VÕS §

113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 15.08.2024 kuni nõude täimiseni. Hageja palub

menetluskulud jätta kostja kanda.

2. Hageja on parkimisteenust osutav äriühing. Kostja parkis 29.06.2021 sõiduautot

registreerimismärgiga XXX hageja poolt parkimist opereeritavas Maakri tn 26, Tallinn

parklas parkimiskorralduse nõudeid rikkudes, mistõttu väljastas hageja kostjale

leppetrahvinõude 40 eurot. Maakri tn 26, Tallinn parklas tohib parkida vaid tasu makstes.

Kostja jättis parkimistasu maksmata. Leppetrahv oli paigutatud auto esiklaasile ning seega

kostja poolt kätte saadud. Hageja palub kostjalt välja mõista ka viivised leppetrahvi tasumise

tähtajale järgnevast päevast 14.07.2021 kuni hagi esitamiseni 14.08.2024 VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras summas 12,29 eurot ning mittesissenõutavaks muutunud

viivised alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast kuni põhinõude täitmiseni.

3. Hageja nõue ei ole aegunud, kuna leppetrahvi tasumise tähtaeg oli 12.07.2021 ja nõue

muutus seega sissenõutavaks 13.07.2021. Tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on 3

aastat ning hageja maksekäsu kiirmenetluse avaldus on esitatud 03.07.2024 ehk enne 3 aasta

möödumist sissenõutavaks muutumisest.

4. Hageja hinnangul ei ole tõsiseltvõetav kostja väide, et kostjale ei olnud parkla puuduliku

tähistuse tõttu arusaadav, et ta ei viibi Juhkentali 19, vaid on Maakri tn 26 parklas. Hageja

opereeritava parkla ainsal sissesõidul olid nähtavad oranžil teavitustahvlil hageja

parkimistingimused, mis ei saanud sõiduki juhtimiseks vajaliku elementaarse hoole ja

tähelepanelikkusega liiklejale jääda tähelepanematuks.

5. Hageja palub kostjalt välja mõista ka sissenõudmiskulu VÕS § 1132 lg 2 p 1 alusel summas

30 eurot. Sissenõudmiskuludesse on hageja arvestanud 08.04.2022 võlateatise maksumusega

15 eurot, 27.05.2022 võlateatise maksumusega 5 eurot, 12.01.2023 võlateatise maksumusega

5 eurot ning muud makseviivitusega tekkinud kulud maksumusega 5 eurot, mis sisaldavad

päringu tegemist Transpordiametile, nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulusid,

kontaktandmete otsingu ja päringu kulusid, võlgnikule tehtavate SMS-ide ja kõnede kulusid

ning võlanõude avaldamisega tehtud kulusid.

Kostja seisukoht

6. Kostja ei tunnista hagi ja palub menetluskulud jätta hageja kanda. Kostja palub kohaldada

aegumist. Väidetav trahv on tehtud 29.06.2021, kuid maksekäsu kiirmenetluse avaldus on

esitatud pärast aegumistähtaja möödumist, s.o 03.07.2024. Kostja on parkimise eest tasunud.

Hageja ei ole parkimiskohti piisava hoolsusega märkinud, mistõttu maksis kostja ekslikult

parkimistasu kõrval parkla operaatorile.

Kohtuotsuse põhjendused

7. Kohus on menetlenud tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg-le 1. Kohus, tutvunud hagiavalduse ja

seisukohtadega ning uurinud esitatud tõendeid, leiab, et hagi tuleb rahuldada.

8. Asjas puudub vaidlus, et hageja tegutseb parkimisoperaatorina ja opereerib parklat asukohaga

Maakri tn 26, Tallinn ning kostja oli 29.06.2021 sõiduki registreerimismärgiga XXX omanik/

vastutav kasutaja. Hageja nõue tuleneb asjaolust, et kostja parkis 29.06.2021 sõiduki

registreerimisnumbriga XXX hageja opereeritavale parkimisalale asukohas Maakri tn 26,

Tallinn parkimistingimusi rikkudes, s.o parkimise eest tasu maksmata. Hageja palub kostjalt

välja mõista põhinõude 40 eurot, viivise 12,29 eurot, sissenõudmiskulu 30 eurot ja

mittesissenõutavaks muutunud viivised.

9. Kuna kostja on esitanud aegumise vastuväite kontrollib kohus tulenevalt tsiviilseadustiku

üldosa seaduse (TsÜS) §-st 143 esmalt aegumist. TsÜS § 146 lg 1 kohaselt on tehingust

tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. TsÜS § 147 lg 1 esimese lause kohaselt algab

aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Kostja sõiduki suhtes on koostatud leppetrahvi nõue 29.06.2021, mis tuli tasuda 14 päeva

jooksul trahvinõude esitamise kuupäevast alates, s.o hiljemalt 13.07.2021. Arvestusega, et

kostjal tuli leppetrahv tasuda hiljemalt 13.07.2021, algas aegumine TsÜS § 147 lg 1 kohaselt

2 / 6

14.07.2021. Hageja on 03.07.2024 esitanud maksekäsu kiirmenetluse avalduse kostjalt

leppetrahvi, viiviste ja sissenõudekulude saamiseks. Seega esitas hageja maksekäsu

kiirmenetluse avalduse 3-aastase aegumistähtaja sees. TsÜS § 160 lg 1 kohaselt peatub

aegumine õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks.

TsÜS § 160 lg 2 p 3 kohaselt on hagi esitamisega võrdsustatud avalduse esitamine

maksekäsu kiirmenetluses. Kuna aegumine peatus 03.07.2024 maksekäsu kiirmenetluse

avalduse esitamisega ning nõude menetlemine jätkub hagimenetluses, ei ole 3-aastane

tähtaeg möödunud ning nõue ei ole aegunud.

10. Hageja nõude aluseks on võlaõigusseaduse (VÕS) § 271, mille kohaselt üürilepinguga

kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik

kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). VÕS § 271 mõttes on parkimisleping

üürileping, kuna parkija üürib omale parkimise ajaks parkimiskoha. Kohus märgib, et hageja

parkimistingimuste punkti 1 (dtl 39) kohaselt sõlmitakse AS ÜHISTEENUSED (edaspidi

operaator) ning sõiduki omanik või kasutaja (edaspidi sõiduki juht) vahel eraparkla

kasutamise leping (edaspidi leping) alljärgnevatel tingimustel: 1) Operaator väljendab

lepingus toodud tingimuste esitamisega pakkumust lepingu sõlmimiseks VÕS § 16 lg 1 järgi.

Parkides sõiduki parklasse aktsepteerib sõidukijuht operaatori poolt esitatud tingimusi ja

leping loetakse sõlmituks VÕS § 20 lg 1 järgi/alusel. Hageja parkimistingimuste punkti 4

kohaselt on operaatoril õigus eeldada, et sõiduki omanik või vastutav kasutaja on sõiduki

juhiks ja lepingu pooleks. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-3-16 p-s 11 märkinud, et kui

sõiduki juhti ei ole tuvastatud, ning parkimisoperaator ei suuda tõendada, kes sõidukit juhtis,

eeldatakse olukorras, kus parkimistingimustes on kokku lepitud, et parkimislepingu sõlmis

ning parkimistingimuste rikkumise eest vastutab sõiduki omanik.

11. Riigikohus on seisukohal, et parkimislepingu võib sõlmida tahteavalduste vahetamise teel

selliselt, et parkimiskorraldaja avaldab lepingu sõlmimise tahet tasulist parkimist

väljendavate infotahvlitega ja teine pool annab nõustumuse teoga ehk parklasse parkimisega

(RKTKo 3-2-1-75-10, p 14). Kohus tuvastas hageja poolt esitatud fotodega (dtl 36-38), et

hageja opereeritavas parklas olid nähtavad parkimistahvlid, millelt nähtus, et tegemist on

tasulise parkimisalaga ja viide parkimistingimustele, mille kohaselt loeb hageja lepingu

sõlmituks sellega, kui sõidukijuht pargib sõiduki parklasse. Kohus ei nõustu kostja

seisukohaga, et hageja ei ole märkinud parkimiskohti piisava hoolikusega. Hageja poolt

avaldatud parkimistahvlid olid kohtule esitatud fotode põhjal parklasse sisenedes selgelt

nähtavad ning lepingutingimustes oli selgesõnaliselt kirjas, et hageja loeb lepingu sõlmituks

sõiduki parkimisega parklasse. Tegemist on püsivate liiklusmärkidega. Kostja ei ole kohtule

esitanud tõendeid, millest nähtuvalt oleks kostja poolt parklasse sisenedes parkimistahvlid

puudunud või parkimisala muud moodi tähistamata. Kohtule jääb ka arusaamatuks kostja

argument, et hageja ja Europarki parkimiskohad ei olnud 29.06.2021 eraldatud selgelt ega

piiratud ühegi piirdega, kuivõrd kostja 27.10.2025 menetlusdokumendi lisana 4 esitatud

fotolt (dtl 163) nähtub piire erinevate parkimisoperaatorite parkimisalade vahel. Seega loeb

kohus tuvastatuks, et kostja oli isik, kes sõiduki registreerimismärgiga XXX hageja

opereeritavasse parklasse asukohaga Maakri tn 26, Tallinn 29.06.2021 parkis ning seega on

kostja VÕS § 217 mõttes lepingu pool, kes hagejaga parkimislepingu sõlmis. Kostja ei ole

tõendanud, et ajal, mil ta sõidukit parkis, oleksid parkimistahvlid puudunud või

parkimistahvlitel olnud teistsugused tingimused, mis välistaksid hageja leppetrahvi nõude.

12. Hageja on kostjale esitanud 29.06.2021 leppetrahvi nõude summas 40 eurot (dtl 30). Kohus

märgib, et VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud

lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma.

Antud juhul nähtub, et hageja parkimistingimuste punkti 8 (dtl 39) kohaselt kohustub

sõidukijuht lepingu rikkumise korral tasuma operaatorile leppetrahvi 57 eurot. Riigikohus on

lahendis nr 3-2-1-68-16 p-s 36 rõhutanud, et leppetrahvi nõudmiseks peavad olema täidetud

3 / 6

seaduses sätestatud eeldused, mh ei või tagatud kohustuse rikkumine olla vabandatav (VÕS §

160), samuti tuleb leppetrahvinõudest teatada mõistliku aja jooksul (VÕS § 159 lg 2). Kui

leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib VÕS § 162 lg 1 alusel taotleda selle vähendamist.

Ebamõistlikult kõrge leppetrahvi kokkulepe võib lisaks olla tühine tüüptingimus VÕS § 42 lg

3 p 5 järgi. Kohus leiab, et 29.06.2021 parkimistingimuste rikkumise eest vastutab sõiduki

registreerimisnumbriga XXX omaniku/vastutava kasutajana kostja. Kohus loeb tuvastatuks

asjaolu, et sõiduauto, mille omanik/vastutav kasutaja kostja on, on leppetrahvi väljastamise

kuupäeval parkinud hageja poolt opereeritavas parklas tasu maksmata ja parkimistingimusi

rikkudes, kuna eelnimetatud asjaolu on tõendatud leppetrahvi ning hageja poolt tehtud

fotodega (dtl 30-38). Kohus ei ole tuvastanud asjaolusid, et hageja parkimisala tingimustes

märgitud leppetrahv 57 eurot on ebamõistlikult suur. Hageja on määranud kostjale

leppetrahvi 40 eurot, mis on oluliselt väiksem kui tingimustes kokku lepitud. Parkimistasu

maksmata jätmise korral peab hageja astuma samme pargitud sõiduki omaniku või vastutava

kasutaja väljaselgitamiseks, tema kontaktandmete leidmiseks ja temalt kas parkimistasu või

leppetrahvi sissenõudmiseks. Täitmise asendamiseks kokku lepitud leppetrahvi puhul katab

mõistlik leppetrahv parkimislepingu puhul kohtu hinnangul seega lisaks võlgnetavale

parkimistasule veel ka parklat haldava ettevõtte tavapärased kulutused sõiduki parkinud

isiku, sõiduki omaniku või vastutava kasutaja leidmiseks. Täitmisele sundimise eesmärgiga

kokku lepitud leppetrahv peab suuruse poolest olema selline, et see motiveeriks rikkujat oma

kohustust täitma. Kokkuvõtvalt ei ole kuni 57 euro suurune leppetrahv kõnealuse Tallinna

kesklinna piirkonna parkimisala puhul VÕS § 42 lg 3 p 5 tähenduses ebamõistlikult suur.

Kohus võtab arvesse ka asjaolu, et hageja ei nõua kostjalt leppetrahvi maksimaalses määras,

vaid vähendatud summas 40 eurot.

13. Lisaks on kohus tuvastanud, et hageja jättis kostja sõiduki esiklaasile kojamehe vahele

leppetrahvi teatised vahetult pärast rikkumise tuvastamist. Riigikohus on seisukohal, et

parkimisteenuse osutamisel leppetrahvinõude panemine sõiduki esiklaasi kojamehe vahele,

on mõistlik viis tahteavalduse edastamiseks (RKTKo 2-17-117146, p 12). Eeltoodu põhjal

leiab kohus, et hageja valis leppetrahvinõudest teatamisel tahteavalduse edastamiseks TsÜS §

70 mõttes mõistliku viisi ning on teatanud kostjale leppetrahvinõuetest VÕS § 159 lg 2 järgi

mõistliku aja jooksul. Hageja on teatanud kostjale leppetrahvinõudest vahetult pärast

rikkumise avastamist. Samuti on kostja 27.10.2025 menetlusdokumendis kinnitanud, et

kostja esitas parklasse saabudes koheselt pretensiooni veel läheduses viibinud

parkimiskontrolörile, mistõttu on kostja kinnitanud, et ta sai leppetrahvi nõude kätte

29.06.2021 parklasse naastes. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tuvastatuks, et hageja on

kostjale esitanud leppetrahvi nõude kooskõlas parkimistingimuste punktiga 8 ning

leppetrahvinõue 40 eurot kuulub kostjalt VÕS § 271 ja § 158 lg 1 alusel väljamõistmisele.

14. Seoses kostja vastuväitega, et kostja on parkimise eest tasunud, märgib kohus järgmist.

Kostja ei ole kohtule esitanud maksekorraldust või muud tõendit, millest nähtuvalt oleks

kostja hagejale parkimise eest tasunud. Kostja on esitanud ekraanitõmmise (dtl 70), millest

nähtub, et numbrile 1902 saadeti sõnum „XXX ep32“, et tasuda parkimise eest tsoonis EP32.

Hageja on fotodega tõendanud, et kostja sõiduk numbrimärgiga XXX oli pargitud Maakri tn

26, Tallinn tsooni P26 (dtl 31-38). Kohus jääb enda eeltoodud seisukoha juurde, et

parkimistsooni number ja tingimused olid selgelt välja toodud parkimisalale sissesõidul ning

ei saanud jääda liikluses osalemiseks vajaliku tähelepanelikkusega sõidukijuhile

tähelepanuta. Kohus ei ole tuvastanud asjaolusid, et kostja poolt parkimistasu hagejale

maksmata jätmine oleks vabandatav. Asjaolu, et kostja selgituste kohaselt on kostja tasunud

parkimistasu kolmandale isikule, ei vabasta kostjat tasumast parkimise eest tasu ega

leppetrahvi parklaoperaatorile, kellel parkimisalal ta tegelikult parkis. Kostja ei ole

tõendanud, et ta oleks hagejale parkimise eest tasu tasunud, mistõttu on kostja rikkunud

4 / 6

pooltevahelisi lepingutingimusi ning leppetrahvinõue 40 eurot kuulub kostjalt

väljamõistmisele.

15. Hageja nõuab kostjalt sissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmist alates leppetrahvi

tasumise tähtajale järgnevast päevast 14.07.2021 kuni hagi esitamiseni 14.08.2024 summas

12,29 eurot. VÕS § 101 lg 1 p-st 6 tulenevalt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib

võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1

kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult

viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase

täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub

kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne

viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hagejal on õigus

kostjalt nõuda leppetrahvilt 40 eurolt tasumisega viivitamise eest viivist perioodi 14.07.2021

kuni 14.08.2024 eest VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, mis on 12,29 eurot.

Seega tuleb kostjalt VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 alusel välja mõista 14.08.2024 seisuga

sissenõutavaks muutunud viivis 12,29 eurot.

16. Hageja nõuab kostjalt hagi esitamise ajaks mitte sissenõutavaks muutunud viiviste

väljamõistmist. TsMS § 367 alusel võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis

selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud,

väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina

põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus

mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina

põhinõudest. Kohus leiab, et hageja vastav nõue kuulub TsMS § 367 alusel rahuldamisele

ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista viivis põhinõudelt 40 eurot VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras alates 15.08.2024 kuni põhinõude täitmiseni.

17. Hageja nõuab kostjalt ka sissenõudmiskulu 30 eurot hüvitamist. VÕS § 1132 lg 2 p 1 kohaselt

võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda

tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja

kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese

tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi

järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Hageja saatis

kostjale 08.04.2022 võlateatise maksumusega 15 eurot (dtl 43-46), 27.05.2022 võlateatise

maksumusega 5 eurot (dtl 47-49) ja 12.01.2023 võlateatise maksumusega 5 eurot (dtl 50).

Samuti tekkisid hagejal muud kulud summas 5 eurot, mis sisaldasid päringu tegemise kulu

Transpordiametile, nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulusid, kontaktandmete

otsingu ja päringu kulusid, võlgnikule tehtavate SMS-ide ja kõnede kulusid ning võlanõude

avaldamisega tehtud kulusid. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostjalt tuleb välja mõista

TsMS § 1132 lg 2 p 1 alusel sissenõudmiskulu 30 eurot.

18. Lähtuvalt eeltoodust tuleb hagi rahuldada ja kostjalt hageja kasuks välja mõista

põhivõlgnevus 40 eurot, viivised 12,29 eurot, sissenõudmiskulu 30 eurot ja

mittesissenõutavaks muutunud viivised.

19. TsMS § 124 lg 1, § 133 ja § 134 lg 1 alusel on hagihind 87,19 eurot.

Menetluskulud

20. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude

jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab

hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus rahuldab hagi, jätab

kohus menetluskulud kostja kanda.

5 / 6

21. Hageja 07.10.2025 menetluskulude nimekirja kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista

riigilõivu 100 eurot ja õigusabikulu 696 eurot. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud

menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulud

muuhulgas riigilõiv. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste

esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab

menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist

esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus

ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu

esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

22. Hageja põhjendatud menetluskuluks on TsMS § 138 lg 2 kohaselt riigilõiv 100 eurot.

23. Hageja esindaja maksekäsu kiirmenetluses kantud kulud on TsMS § 4842 alusel põhjendatud

20 euro ulatuses.

24. Taotluse järgi on hagejale osutatud õigusabi 4 tundi, hinnaga 169 eurot tund. Hageja ei taotle

käibemaksu hüvitamist.

25. Võttes arvesse käesoleva vaidluse keerukust ja esindaja kvalifikatsiooni, peab kohus hageja

esindaja tunnitasu põhjendatuks 120 euro ulatuses. Kohtu hinnangul on tegemist mõistliku

tunnihinnaga, mis vastab ka keskmisele juristist esindaja õigusabi turuhinnale. Kohus ei

nõustu kostja seisukohaga, et hageja esindaja tunnitasu suuruse määramisel tuleb arvestada

advokaatide, prokuröride ja kohtujuristide keskmist palka, kuivõrd õigusabikulud ei ole

esindajale otse palgana üle kantavad. Õigusabikulud on õigusbüroole teenuse eest tasutavad

kulud, mis sisaldavad eelduslikult ka bürookulusid, makse jms.

26. Kohus leiab, et hageja esindaja toimingud on põhjendatud osaliselt. Kuivõrd tegemist on

tüüphagiga, mis ei ole õiguslikult keerukas ega mahukas, peab kohus hageja esindaja

hagiavalduse koostamisega seotud menetluskulusid põhjendatuks 1 tunni ulatuses. Kajale

vastuse koostamise ajakulu peab kohus põhjendatuks hageja poolt nimetatud 0,5 tunni

ulatuses ning määruskaebusega tutvumise ja 07.10.2025 seisukoha koostamise ajakulu 1,5

tunni ulatuses, arvestades hageja poolt esitatud dokumentide sisu ja mahtu. Tegemist ei ole

õiguslikult keeruka ega mahuka vaidlusega. Seega on hageja põhjendatud ja vajalikud

menetluskulud esindajale 360 eurot (3x120) (ilma käibemaksuta).

27. Hageja on käesolevas menetluses kokku kandnud menetluskulusid 480 eurot (100+20+360).

28. Hageja on palunud märkida vastavalt TsMS § 177 lõikele 2 menetluskulude

kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse.

29. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Merit Helm

kohtunik

6 / 6